{"id":582,"date":"2024-10-27T14:47:31","date_gmt":"2024-10-27T14:47:31","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=582"},"modified":"2024-10-27T14:47:31","modified_gmt":"2024-10-27T14:47:31","slug":"rosiega-mae-otsas-ehk-matk-uhe-erilise-20aastasega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=582","title":{"rendered":"Rosiega m\u00e4e otsas ehk matk \u00fche erilise 20aastasega"},"content":{"rendered":"

T\u00e4na soovin ma teile r\u00e4\u00e4kida sellisest tegelasest nagu Rosie. Rosiest tuli juttu eelmises postituses, kui ma Selma s\u00f5pradega j\u00e4rve \u00e4\u00e4res kohtusin. Juba j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kutsus ta mind oma s\u00f5pradega grillima, kuid ma olin liiga k\u00fcpse t\u00f6\u00f6p\u00e4evast, et \u00f5htul veel kellegagi sotsialiseeruda. Rosie ei lasknud minu eitavast vastusest end h\u00e4irida ning uuris, millal mul esimene vaba p\u00e4ev on. Ega ma ise ka seda veel ei teadnud, aga t\u00f6\u00f6lt aru p\u00e4rides lubati laup\u00e4ev vabaks anda. Selle peale k\u00fcsis Rosie, kas ma sooviks temaga matkama minna ja p\u00e4rast v\u00e4ikse kohvi teha. Muidugi soovin! Ma polnud p\u00e4rast Norrat \u00f5ieti saanudki peapidi pilvedesse ronida, seega plaan paigas.<\/strong><\/p>\n

Kohtume Rosiega laup\u00e4eva hommikul linnavalitsuse ees, et alustada mulle t\u00e4iesti tundmatut matka, kuna usaldan, et matkaneiul on taustat\u00f6\u00f6 tehtud. Jutt oli, et kusagil tee peal saab kohvi ja \u00e4kki isegi l\u00f5unat, aga igaks juhuks pistan lisaks veepudelile ka \u00fche v\u00f5ileiva ja Snickersi kotti. P\u00f6\u00f6rame ninad kauni rohelise k\u00fcnka poole ja alustame k\u00f5mpimist m\u00e4e “alguse” suunas. \u00dchel hetkel j\u00f5uame p\u00fcstloodis teeraja ette, \u00a0mille k\u00f5rval asuv teeviit kannab nimetust ‘Pointe de Ressachaux’. T\u00e4pselt nii h\u00e4\u00e4ldamatu nimega tipu suunas me k\u00f5ndimist alustamegi. Rosie s\u00f5nul olid tema s\u00f5brad k\u00e4inud siin s\u00fcnnip\u00e4evamatkal ja see v\u00f5ttis neil aega viis tundi, aga noh, me kahekesi oleme ikka kiiremad. Nojah, parem oleks, sest ma oma \u0161okolaadi ja v\u00f5ikuga v\u00f5in sinna tippu k\u00fcll j\u00f5uda, aga siis vajan juba lisaturgutust kohvi ja l\u00f5una n\u00e4ol, et alla tagasi ka jaksaks k\u00f5mpida.<\/p>\n

Matka algus on nii j\u00e4rsk, et ma olen esimese 20 minutiga t\u00e4iesti keel vestil. Rosie hingeldab ka veidi ja tunnistab, et v\u00e4he sirge nurga all on see start, aga pole hullu, edasi peaks ikka laugemaks minema. Noh, ei l\u00e4inud. Umbes tund aega j\u00e4rjest saan ma vaadata Rosie kondiseid jalgu enda ees kalpsamas, samal ajal kui hing paelaga kaelas temaga kaasas \u00fcritan p\u00fcsida. Paraku tuleb mul siiski iga k\u00fcmne minuti j\u00e4rel puhke- ja joogipausi n\u00f5uda, sest pool kopsumahust kulub lobisemisele. L\u00e4bi saavad hekseldatud elulood, perekonnad ja sugulased, t\u00f6\u00f6kohad ja kooliteed. Rosie on 22aastane, p\u00e4ris Inglismaalt ja \u00fcles kasvanud maal ning kolis Morzine’i eelmise aasta novembris, sest sai v\u00f5imaluse tulla siia kohalikku arhitektuurib\u00fcroosse praktikale. N\u00fc\u00fcd aitab ta sisearhitektidel disainida kohalikke m\u00e4gionnikesi. Praktikaperiood saab kahjuks septembri algusega l\u00e4bi ning neiu peab naasema vihmasele kodumaale, et \u00fclikooli viimane aasta \u00e4ra l\u00f5petada. Saan teada, et tal on ka vennad, kes on kaksikud ning kellest \u00fcks on gei ja teine homofoob. K\u00f5lab nagu suurep\u00e4rane bande.<\/p>\n

L\u00f5puks j\u00f5uame esimesele tasasele n\u00f5lvale haljal aasal, kus p\u00e4ike soojendab heledalt ja minu r\u00f5\u00f5muks on v\u00f5imalik j\u00e4\u00e4k\u00fclma kraaniveega veepudelit t\u00e4ita. K\u00fcpseme p\u00e4ikse k\u00e4es veidi ning j\u00e4tkame matka. Tasast n\u00f5lva j\u00e4tkub m\u00f5nesajaks meetriks, kuni j\u00f5uame m\u00e4etipu jalamile. K\u00fcsin Rosie k\u00e4est, et kus see kohvik v\u00f5i restoran on, mille p\u00e4rast ma siia otsa ronisin? Rosie vangutab pead, et noh, tavaliselt nagu teistel matkaradadel on olnud, aga siin k\u00fcll ei paista midagi l\u00e4heduses olevat. Ohkan ja uurin viimases lootuses, et kaugele meie t\u00e4nane kohv siis j\u00e4\u00e4da v\u00f5iks. Rosie kehitab \u00f5lgu, et eks ta sinna kahe ja poole tunni kaugusel asuvasse Morzine’i j\u00e4\u00e4b, kui me l\u00f5puks oma matkaga \u00fchele poole oleme saanud. Kuna tipp juba paistab, siis m\u00f5tlen, et ah – see on ju mingi 15 minuti kaugusel, k\u00e4kitegu, l\u00f5pp paistab. Silt aga \u00fctleb 1 tund ja 25 minutit. Kortsutan kulmu, sest see k\u00fcll realistlik pole – tuleb ju lihtsalt natuke \u00fcles kalpsata? Sisimas tean, et need matkasildid on \u00fcsna t\u00e4psed oma ennustustes, kuigi mina end iga kord neist paremaks pean. Alustame siis r\u00fchkimist.<\/p>\n