{"id":571,"date":"2024-10-20T20:15:37","date_gmt":"2024-10-20T20:15:37","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=571"},"modified":"2024-10-20T20:15:37","modified_gmt":"2024-10-20T20:15:37","slug":"esimene-toonadal-morzineis-ajutine-kodu-uued-tutvused-ja-sokk-susteemile","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=571","title":{"rendered":"Esimene t\u00f6\u00f6n\u00e4dal Morzine’is – ajutine kodu, uued tutvused ja \u0161okk s\u00fcsteemile"},"content":{"rendered":"

\"\"Esimese n\u00e4dala hommikul \u00e4rkan Hideout hostelis ning m\u00f5tisklen, kuidas oma p\u00e4eva n\u00fc\u00fcd \u00f5htusse veeretada. Olen oodatud kella kaheks kohvikusse esimesele tutvumisp\u00e4evale ning \u00f5htul saan kohvikubossi korterisse sisse, kuid vahepealne aeg ripub \u00f5hus, sest hostelitoa peab k\u00e4est andma juba kell 11. Pakin siis koti p\u00e4rast hommikus\u00f6\u00f6ki kokku ja viin pakihoidu \u00e4ra, v\u00e4iksesse seljakotti pistan ujumisriided ja raamatu. S\u00f5idan esimese asjana kohaliku tasuta bussiga Montriondi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, sest see imeline koht andis kindlasti t\u00f5uke, miks ma tahtsin Morzine’i tagasi tulla. J\u00e4rv on t\u00e4pselt nii imekaunis, kui ma m\u00e4letasin, ainult et n\u00fc\u00fcd on veetemperatuur oluliselt soojem kui eelmisel korral. Pikutan keset m\u00e4gij\u00e4rve ja m\u00f5tlen taas – selline esmasp\u00e4ev siis? Elus on ikka \u00f5igeid valikuid tehtud. P\u00e4rast m\u00f5ningast peesitamist ja raamatu lugemist s\u00f5idan tagasi Morzine’i, et end viia k\u00f5ige prantslaslikumale l\u00f5unale \u00fcldse – haaran kohalikust toidupoest salati, eurise baguette<\/em>’i ja kangi juustu ning l\u00e4hen sellega pargipingile p\u00e4iksevarju. Ma ei tea, mida need prantslased saia sisse panevad, aga ma pakun, et heroiini, sest kuidas saab lihtsalt nisu teises riigis nii taevalikult maitsta? Ainuke asi, mis mind sellest uimast maa peale toob, on herilased. Need ei m\u00f5ista kohe \u00fcldse austada minu privaatruumi ja kutsuvad terve suguv\u00f5sa vaatama. Pistan saia kotti ja jalutan kohviku poole.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Kohvikus tervitab mind laia naeratusega kohvikuboss ja teised t\u00f6\u00f6tajad, kelle n\u00e4gusid ma veel ei suuda salvestada. Lahkelt tuuakse mulle tasuta kohv ja mina s\u00fcvenen blogi toksimisse. Varsti tekib Bossil rahulikum hetk ning ta kutsub mind kohvimasinaga tutvust tegema. Minu peas t\u00e4hendab see kiiret \u00fclevaadet, et siit tuleb kohv, siin tambid ja siit vajutad sellele nupule, lihtne. Kogu minu mure on koondunud piimavahustamise peale – kas ma ikka oskan seda veel teha, sest t\u00f5en\u00e4oliselt pean ju n\u00e4idiskohvi valmistama. Reaalsuses on aga latte art<\/em> minu k\u00f5ige v\u00e4iksem mure. H\u00e4rra asub hoopis \u00fclevaadet tegema, milliseid ube kasutatakse, kuidas neid kaaluda ja jahvatusastet korrigeerida, kui pikalt peab kohv jooksma ning kuidas maitsma. Vaatan talle veidi tuhmilt otsa: “Et k\u00e4ppa ja kohvi peab siis nagu iga kord kaaluma v\u00f5i?” – “Jah, sest ubade kogusest, suurusest ja \u00f5huniiskusest-temperatuurist s\u00f5ltuvalt v\u00f5ib muutuda jahvatatud kogus.” Tunnen higiniret kuklaaugus moodustumas ja hakkan enda sobivuses kahtlema. Ma p\u00e4ris ausalt ei arvanud, et kuskil pisikeses m\u00e4gik\u00fclakeses l\u00e4heb vaja nii k\u00f5rgel tasemel baristateadmisi. Ma arvasin, et me lihtsalt… teeme kohvi. \u00c4kki ma olen ennast reklaaminud \u00fcle oma v\u00f5imete ja see, mida minult n\u00f5utakse, on m\u00e4etasemel \u00fcle sellest, mida ma oskan ja tean. Aga noh, siin ma n\u00fc\u00fcd olen, eks tuleb \u00f5ppima hakata. Ja kui ma ikka v\u00e4ga koba olen, ju mind siis \u00fcsna ruttu ka minema saadetakse. Boss kinnitab, et v\u00f5tame h\u00e4\u00e4\u00e4sti rahulikult, ei ole vaja stressata. Minu esimese n\u00e4dala \u00fclesandeks saab lihtsalt kohvimasina kasutamise selgeks \u00f5ppimine ja harjumine. Okei, v\u00e4hemalt ei eeldata, et ma k\u00f5ike kohe oskama pean. Piima lastakse ka ikka vahustada, temperatuur tuleb \u00f5ige, kuid \u00f5hku saab natuke rohkem kannu sisse, kui vaja. Siiski loetakse konsistents t\u00e4itsa rahuldavaks ning olevat n\u00e4ha, et ma ikka olen varem piimakannu k\u00e4es hoidnud. Boss lohutab, et piimaga harjumine v\u00f5tab aega – nimelt kasutatakse kohvikus kohalike lehmade toorpiima, mis t\u00e4hendab, et rasvasisaldus on igas pudelis erinev. Ei ole mingit Alma 2,5% piima – k\u00f5ik s\u00f5ltub sellest, kui (de)h\u00fcdreeritud lehmad parasjagu m\u00e4en\u00f5lval on. Minu \u00fcllatuseks l\u00e4heb piima valamine mul untsu – konsistents ei ole p\u00e4ris see ning tassi kuju on ka v\u00f5\u00f5ras. Boss on j\u00e4llegi maru m\u00f5istev – ei ole midagi, k\u00fcll tuletad meelde vanad oskused, s\u00fcda v\u00f5i lilleke kohvil on lihtsalt esteetiline v\u00e4\u00e4rtus, kuid espresso peab olema perfektne ja piim \u00f5igesti vahustatud. Okei, \u00fches\u00f5naga olukord ei ole lootusetu, aga standard on k\u00f5rge. Selle jutuga saadetakse mind “koju” (mida mul veel ei ole) ning j\u00e4rgmisel p\u00e4eval palutakse kella 11ks kohale ilmuda – \u00f5ppivat baristat pole m\u00f5tet kella kaheksaks hommikutrammile ettetuigerdama kutsuda.<\/p>\n

Kella kuueks olen oodatud Bossi koju, kes kraamib veel oma viimaseid isiklikke asju kokku ja vahetab voodipesusid. Korter asub \u00fches nendest klassikalistest onnikestest, mis siin k\u00f5iki m\u00e4en\u00f5lvasid kaunistavad. Tee majani viib muidugi otse m\u00e4kke, seega olen t\u00e4iesti l\u00e4bim\u00e4rg ja hingetu kohale j\u00f5udes. Aga noh, v\u00e4hemalt vaade saab olema ilus! Nala jookseb mulle r\u00f5\u00f5msalt vastu tervitama (bossi koer, kes alati kohvikus on koos temaga). V\u00f5tmed antakse k\u00e4tte, lubatakse k\u00f5ike kasutada, aga loetakse siiski s\u00f5nad peale, et kena oleks mitte midagi \u00e4ra l\u00f5hkuda. Selle viimase lause t\u00f5ttu ei kasuta ma oma siinoleku jooksul kordagi Bossi k\u00e4sit\u00f6\u00f6 portselanist tasse, vaid j\u00e4\u00e4n k\u00f6\u00f6gikapi odavamate valikute peale. Kui Boss on lahkunud, teen v\u00e4iksele kahetoalisele korterile tiiru peale – no k\u00fcll on sellel h\u00e4rral ikka hea maitse. Ei \u00fctleks k\u00fcll, et tegemist on meesterahva koduga. K\u00f6\u00f6gikappide sisu n\u00e4itab selgelt, et tegemist on koka koduga – pannid on eraldatud r\u00e4tikutega, et v\u00e4ltida pindade kriipimist; noad on teravad; kappides leidub umbes kolme erinevat sorti suhkrut, datleid, p\u00e4hkleid ja jahusid. Kohvi valmistamise varustusest ma parem ei hakka r\u00e4\u00e4kima, k\u00f5ik peened t\u00e4htede ja numbrite kombinatsioonid on esindatud. Vaade on t\u00e4iesti vapustav ja valgust on korteris ohtralt. M\u00e4rkan riiulil prantsuse keelset raamatut kohviku avamisest. Tundub suurep\u00e4rane v\u00f5imalus \u00f5ppida korraga nii kohvi valmistamise oskusi kui barista jaoks tarvilikku s\u00f5navara. Tunnen ennast \u00f5htu l\u00f5puks veidi targemana, kuid pea tahab otsas plahvatada.<\/p>\n