{"id":560,"date":"2024-10-15T15:13:43","date_gmt":"2024-10-15T15:13:43","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=560"},"modified":"2024-10-15T15:13:43","modified_gmt":"2024-10-15T15:13:43","slug":"roadtrip-zurichist-morzinei-ja-peoga-reisimaagiat","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=560","title":{"rendered":"Roadtrip Z\u00fcrichist Morzine&#8217;i ja peoga reisimaagiat"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Laup\u00e4eva, 27. juuli \u00f6\u00f6 vastu 28ndat veedan Z\u00fcrichi linnas Viktoria Budget Hostelis. Tegemist on \u00fche \u00fctlemata omap\u00e4rase kohaga, mille ma viimasel hetkel broneerisin. Laup\u00e4eva hommikul hellitasin veel lootust, et kui minu koerahoid l\u00f5peb ja pererahvas \u00f5htul saabub, lasevad nad mul t\u00e4nut\u00e4heks veel \u00fche \u00f6\u00f6 k\u00fclalistetoas veeta, kuid nende resoluutne vastus oli, et nad peavad pesu pesema ja j\u00e4rgmisel hommikul juba kuskile lendama, seega v\u00f5\u00f5ras inimene majas oleks liig mis liig. Ma isegi ei n\u00e4inud neid &#8211; paluti maja lihtsalt lukku keerata ja v\u00f5ti postkasti panna. Seega tuli midagi muud v\u00e4lja m\u00f5elda. Olin endale BlaBlaCari kaudu suutnud v\u00e4ga hea diili saada &#8211; autojuht s\u00f5idab nimelt otse Morzine&#8217;i ja koht autos l\u00e4heb mulle maksma vaid 31\u20ac. Busside-rongide-laevadega reisimine l\u00e4heks kokku umbes 120\u20ac, seega rahaline, ajaline ja mentaalne v\u00f5it!\u00a0<\/strong><\/p>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-560 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=564'><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7423-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-564\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7423-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7423-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7423-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7423-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7423-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7423-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-564'>\n\t\t\t\tSilt on suurem kui putka ise\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=563'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7424-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-563\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7424-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7424-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7424-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7424-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7424-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7424-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-563'>\n\t\t\t\tTuba on aga peen \n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Hosteli maja on t\u00e4nava poolt \u00fcsna raske m\u00e4rgata, kuna tegemist on rohkem nagu varjulise putkaga. Putkasse sisenedes avaneb see aga kahekordseks hosteliks, mis varasemalt on olnud elumaja. Vaade on kena, maja sisemus kummaline. Mind v\u00f5tab vastu pisike vene keelt k\u00f5nelev vanem naine, kes samal ajal r\u00e4\u00e4gib telefonis kellegagi, kes t\u00f5en\u00e4oliselt on tema t\u00fctar ja aitab t\u00f5lkida. Naine ajab vahepeal s\u00f5nad sassi ja viitab millelegi vene keeles, mille peale avaldan, et ma tegelikult saan natuke aru ka. Selle peale pistavad ema-t\u00fctar hirmsasti vadistama, et ah see neiu on ju Eestist, nemad on nimelt L\u00e4tist. Tundub, et saan selle v\u00f5rra veidi parema kohtlemise osaliseks. Mind juhatatakse neljasesse tuppa (broneerisin kuuese) ja pakutakse seda kui mugavamat varianti. V\u00f5tan r\u00f5\u00f5msalt v\u00f5imaluse vastu, kuigi k\u00f5ik teised toakaaslased osutuvad meesteks. Ja \u00fcsna oman\u00e4olisteks. Vahel ma unustan, et kui mina broneerin hosteli selle p\u00e4rast, et see on odav, siis teevad seda ka teised inimesed. Seega koondub sinna igasugust kontingenti.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00d5htu veedan kahe kiilaneva keskealise horvaatia \u00e4rimehe seltsis, kellega vaatame Ol\u00fcmpia m\u00e4nge koos ja kes mulle v\u00e4ga j\u00f5uliselt AI olulist r\u00f5hutavad. &#8220;Kuidas sa oma blogi tehisintellektiga ei t\u00f5lgi k\u00f5ikidesse maailma keeltesse??&#8221; saan praktiliselt pahandada \u00fche meesterahva k\u00e4est. Samal ajal jagavad nad minuga oma \u00f5lut ja kannavad j\u00e4\u00e4tist ette, mina demonstreerin kuivalt \u00f5iget rinnuli ujumise tehnikat. \u00d5htu m\u00f6\u00f6dub l\u00f5busalt, kuid kuklas tiksub \u00e4revus, sest mul pole ikka veel majutust j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks Morzine&#8217;is. Esmasp\u00e4eva \u00f5htul saan bossi korterisse kolida, kuid \u00f6\u00f6 enne seda ripub \u00f5hus. Minu lemmikhostel, kus ma Sparta m\u00e4ngude ajal \u00f6\u00f6bisin, ei ole Booking.com&#8217;is enam saadaval, k\u00f5ik muu j\u00e4\u00e4b kallisse hinnaklassi. Tunnen, et hakkan vaikselt stressama, kuigi tean, et k\u00f5ik l\u00e4heb ju alati ise jonksu. \u00c4kki sel korral ei l\u00e4he?! Olen kodutu keset Prantsusmaa m\u00e4gesid, tore k\u00fcll. L\u00fckkan muretsemise edasi j\u00e4rgmisesse hommikusse, kus v\u00f5tan eraldi aja sellega tegelemiseks. Majutuse otsimise, mitte muretsemise jaoks.<\/p>\n<figure id=\"attachment_562\" aria-describedby=\"caption-attachment-562\" style=\"width: 345px\" class=\"wp-caption alignleft\"><img decoding=\"async\" class=\"wp-image-562\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7427-768x1024.jpg\" alt=\"\" width=\"345\" height=\"460\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7427-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7427-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7427-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7427-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7427-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7427-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 345px) 100vw, 345px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-562\" class=\"wp-caption-text\">Elu parima mitte-viineri pirukaga<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"text-align: justify;\">Hommikul ladistab korralikult vihma, mis ei ole just parim uudis. Mul tuleb k\u00f5ndida trammipeatusesse vaid m\u00f5ned minutid, kuid vihmasein on tihe, seega saaksid mu jalad, riided ja seljakott kohe l\u00e4bim\u00e4rjaks. Katan seljakoti vihmajopega, et v\u00e4hemalt pakitud riideid kaitsta ja sprindin \u00fche maja varjust teise juurde. Minu \u00f5nneks saabub \u00f5igel hetkel tramm, seega saan jooksult sisse h\u00fcpata. Paar peatust hiljem v\u00e4ljun ning j\u00e4\u00e4n peatusesse kaarti uurima, taustaks j\u00e4tkuvalt paduvihm. Pagari\u00e4ri ThreeOfive, kuhu olen planeerinud paariks tunniks istuma minna, peaks olema kusagil siin \u00fcsna l\u00e4hedal, ainult et kaart ei lae \u00e4ra! No ei ole v\u00f5imalik&#8230; J\u00e4\u00e4ngi n\u00fc\u00fcd siia ilma interneti ja kaardita v\u00f5i? \u00d5nneks n\u00e4itab kaart minu ja uduselt ka kohviku asukohta, kuid mitte t\u00e4navaid. P\u00f6\u00f6rlen siis kohapeal, kuni saan aru, kuhu suunda pean hoidma, ning suudan \u00fcllataval kombel viie minuti p\u00e4rast juba kohvikusse sisse astuda. Viskan oma kodinad kergendunult nurka, pakin end riidest lahti ja l\u00e4hen leti \u00e4\u00e4rde tellimust esitama. Koht ise n\u00e4eb v\u00e4lja nagu suur modernne s\u00f6\u00f6kla, k\u00f5rgete lagede ja n\u00f5ude \u00e4raviimise aknaga. Tuleb v\u00e4lja, et olen vegan kohvikusse sattunud. Nojah, eks peab kookosekohvi siis jooma. Tellin juurde veel taimse lihapiruka, mis on nii imemaitsev, et l\u00e4hen kohe-varsti ka teise j\u00e4rele. Mugimise taustal saadan s\u00f5brannadele \u00e4rritunud h\u00e4\u00e4ls\u00f5numeid ja kurdan, et k\u00f5ik on pekkis ja miski ei t\u00f6\u00f6ta ja elu v\u00f5itleb mulle vastu. Olen saatnud hunniku Couchsurfingu s\u00f5numeid, kuid loomulikult ei tule sealt vastuseid. \u00dcks s\u00f5branna pakub, et kuigi hostel on v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud, tasub \u00e4kki neile ikkagi otse kirjutada ja uurida, sest viimase hetke v\u00f5imalusi \u00fcldiselt leidub, lihtsalt mitte Bookingus. Meenub, et suhtlesin hosteliga eelmisel korral ju WhatsAppis, seega mis mul kaotada on &#8211; kirjutan neile sinna haliseva s\u00f5numi. Vastus saabub minutitega &#8211; jaa, muidugi on meil vabu voodeid, millisesse tuppa soovid? Vajun kergendusest laua alla, kui mulle broneeritakse tuba kuuesesse tuppa 21 euro eest koos hommikus\u00f6\u00f6giga. Halleluuja! Hostel lubab tunni jooksul arve saata, vabandan igaks juhuks juba ette, kui kohe ei saa maksta, sest olen t\u00f5en\u00e4oliselt autoga teel ja ilma internetita. Hostel vastab selle peale &#8211; pole probleemi, ma usaldan sind! Oeh. No n\u00e4ed &#8211; ikka ja j\u00e4lle l\u00e4ks k\u00f5ik nii, nagu oli vaja. Stressa v\u00f5i \u00e4ra stressa, parem siis juba mitte stressata.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Suundun oluliselt kergemal sammul kokkulepitud peatuskohta, ka vihm on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud. Asun ootama kedagi Selmat musta Renault&#8217;ga. Varsti saabubki pilgeni pakitud auto s\u00e4rasilmse Selmaga, kes pistab oma magusa prantsuse aktsendiga vadistama, ning koos \u00fcritame minu koti autosse pressida. Tahaistmele peab veel \u00fcks neiu mahtuma, kes Bernis maha l\u00e4heb. &#8220;Kas sa l\u00e4hed t\u00f5esti t\u00e4itsa Morzine&#8217;i v\u00e4lja?&#8221; uurib Selma p\u00e4rani silmadega. Noogutan ja teen talle kiirkokkuv\u00f5tte oma seiklusest. Ka Selma l\u00e4heb Morzine&#8217;i, kus elab tema t\u00e4di. Ta on kolm kuud olnud Saksamaal kuskil p\u00e4rap\u00f5rgus k\u00f5ige igavamas kohas praktikal ning ei j\u00f5ua \u00e4ra oodata Prantsusmaale j\u00f5udmist. Selgub, et keegi oli tegelikult saatnud enne mind taotluse samale BlaBlaCari kohale, kes oleks l\u00fchema distantsi tahtnud kaasa s\u00f5ita, kuid n\u00e4hes minu taotlust, t\u00fchistas Selma noormehe taotluse: &#8220;M\u00f5tlesin, et issand, mitte mingil juhul ei saa sa kellegi teisega otse Morzine&#8217;i, see on nii jabur kokkusattumus!&#8221; Ah et minu vedamise taga on veel \u00fcks vedamine! Peab ikka mingi \u00f5nnet\u00e4ht minu kohal rippuma, kui haruldased s\u00fcndmused otsustavad niiviisi joonduda.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">S\u00f5it Morzine&#8217;i kestab umbes kolm ja pool tundi. BlaBlaCari juures on t\u00f5eline rulett, kellega sa kokku satud ja \u00fchist teekonda jagad. N\u00e4iteks neiu tagaistmel on t\u00e4iesti vait terve tee ega lausu s\u00f5nagi. Me isegi ei saa aru, mis keelt ta r\u00e4\u00e4gib. Mina ja Selma aga ei vaiki hetkekski, sest nii p\u00f5nev ja l\u00f5bus on! Tunnen, et suu juba vahutab peas, kui Bernis l\u00f5puks peatuse teeme, et tagaistme kolmas ratas v\u00e4lja lasta. Selma keerab parklasse ning j\u00e4\u00e4me ootame. Neiu toksib midagi telefonis ega v\u00e4lju. Istume, keerutame s\u00f5rmi ja Selma proovib vaikselt uurida, et kas keegi tuleb talle j\u00e4rele. &#8220;Ei,&#8221; kostub tagaistmelt. M\u00f6\u00f6dub veel umbes 10 minutit ja l\u00f5puks neiu v\u00e4ljub s\u00f5nagi lausumata autost ja k\u00f5nnib bussipeatusesse. Kehitame \u00f5lgu ja s\u00f5idame edasi. No n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb alles l\u00f5busaks! \u00dchel hetkel ilmub meie ette \u0160veitsi numbrim\u00e4rgiga auto, kes igal m\u00f6\u00f6dumisel otsustab kiirendada ja meist uuesti m\u00f6\u00f6da s\u00f5ita. See loll m\u00e4ng kestab m\u00f5nda aga, kuni noormehe man\u00f6\u00f6vrid hakkavad ohtlikuks muutuma &#8211; m\u00f6\u00f6das\u00f5idul meie ette tulles hakkab ta pidurdama; kui meie \u00fcritame m\u00f6\u00f6da s\u00f5ita, hakkab kiirendama ega lase meid ette v\u00f5i blokeerib vasakpoolsel rajal aeglaselt s\u00f5ites. Esialgu teeb olukord nalja, siis l\u00e4heme n\u00e4rvi ja karjume koos prantsuskeelseid roppuseid, kuid l\u00f5puks hakkab tekkima mure enda turvalisuse p\u00e4rast. Kuna meil otseselt kiiret ei ole, teeme \u00fchest ilusast j\u00e4rvest m\u00f6\u00f6dudes spontaanse otsuse ujuma minna ja saame nii t\u00fc\u00fctust vennast lahti. Siputame veidi m\u00f6\u00f6da helesinist j\u00e4rve ringi ja k\u00f5nnime bikiinides auto juurde tagasi. Nii m\u00f5nus\u00a0<em>roadtrip<\/em>&#8217;i tunne ja milline vedamine ikka, et me nii h\u00e4sti klapime! Istume m\u00e4rgadena kuuma autosse tagasi ja j\u00e4tkame Prantusmaa piiri poole teed. Olin juba unustanud, et meil tuleb ju riigipiiri \u00fcletus ka l\u00e4bi teha. &#8220;Ma seda trajektoori s\u00f5ites ei taha mehi peale v\u00f5tta, sest naised smuugeldavad narkotsi v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega,&#8221; kihistab Selma. Muigan ja m\u00f5tlen, kui lihtne oleks mul olla narkomuul &#8211; keegi ei kahtlustaks. Aga v\u00f5ib-olla selle p\u00e4rast ei kahtlustagi, et ma ei tahaks kunagi muul olla.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Geneva j\u00e4rve juurde j\u00f5udes t\u00f5usevad ihu karvad p\u00fcsti &#8211; vaade on lihtsalt hinge mattev. Kas see on t\u00f5esti Euroopa, mitte Kariibi mere saarestik?! J\u00f5llitan nina aknast v\u00e4ljas ja iman endasse kogu seda fantasilist ilu &#8211; <a href=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7433.mov\">vaated<\/a>. Vau, elu on ikka nii ilus. \u00d5ige pea j\u00f5uame m\u00e4estiku algusesse, kus toimuvad ka m\u00f5ned Tour de France&#8217;i etapid, ning algab l\u00f5putu t\u00f5us m\u00f6\u00f6da sinka-vonka teid, saatjateks vabalangused teepervel. Selma keerab muusika p\u00f5hja ja kuna tema lemmiklood osutuvad ka minu lemmikuteks, r\u00f6\u00f6gime koos t\u00e4iesti k\u00f5rist George Ezrale ja James Bayle kaasa ning tunneme end nagu m\u00f5ne filmi peategelased. \u00d5igemini &#8211; me olemegi iseenda filmide peategelased. <a href=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7434.mov\">M\u00e4ed, muusika ja keskmine s\u00f5rm.<\/a>\u00a0L\u00f5puks on mul s\u00f5idust juba s\u00fcda t\u00e4itsa paha, kui Selma mu Hideout hosteli ette maha viskab. &#8220;Tule \u00f5htul mu s\u00f5pradega v\u00e4lja, tutvustan sind, nad kindlasti meeldiks sulle!&#8221; kutsub Selma. Vangutan pead, sest p\u00e4rast pikka s\u00f5itu kuskil prantslaste keskel tummalt istuda ei tundu just ahvatlev. &#8220;Ei-ei, nad on k\u00f5ik inglased ja me r\u00e4\u00e4gime inglise keeles!&#8221; naerab Selma. Ei no muidugi. Vahetame kontakte ja l\u00e4hen end tuppa sisse seadma. Tagasi Morzine&#8217;is. Uskumatu &#8211; ma j\u00f5udsingi j\u00e4lle siia, koju. T\u00e4pselt selline tunne Morzine&#8217;is on &#8211; need m\u00e4ed on mu hingele nii kodused. Kahjuks hosteli seltskond sel korral nii l\u00f5bus ei ole kui eelmisel korral, kuid ma olen siin ainult \u00fcheks \u00f6\u00f6ks. L\u00e4hen hangin s\u00f6\u00f6gipoolist ja heidan voodisse pikali. Heidan kiire pilgu Instagrami, kuid Selmast pole midagi kuulda. Nojah, eks inimesed kipuvadki lubama igasugu asju, panen telefoni kinni ja suikun kella poole k\u00fcmne paiku raamatu taustal unne.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">J\u00e4rgmisel p\u00e4eval hommikus\u00f6\u00f6gilauas croissante n\u00e4ost sisse ajades avastan Instagramist kell 21:21 saadetud s\u00f5numi Selmalt: &#8220;Hei, me oleme v\u00e4ljas, kas sa tahad paariks dringiks meiega \u00fchineda?&#8221; Ah, mu armas Selmake.<\/p>\n<p>Ja nii maagiliselt algabki uus etapp minu seiklustes nimega MORZINE.<\/p>\n<p>Elevuses ja ootus\u00e4revuses K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Laup\u00e4eva, 27. juuli \u00f6\u00f6 vastu 28ndat veedan Z\u00fcrichi linnas Viktoria Budget Hostelis. Tegemist on \u00fche \u00fctlemata omap\u00e4rase kohaga, mille ma viimasel hetkel broneerisin. Laup\u00e4eva hommikul hellitasin veel lootust, et kui minu koerahoid l\u00f5peb ja pererahvas \u00f5htul saabub, lasevad nad mul t\u00e4nut\u00e4heks veel \u00fche \u00f6\u00f6 k\u00fclalistetoas veeta, kuid nende resoluutne vastus oli, et nad peavad pesu pesema ja j\u00e4rgmisel hommikul juba kuskile lendama, seega v\u00f5\u00f5ras inimene majas oleks liig mis liig. Ma isegi ei n\u00e4inud neid &#8211; paluti maja lihtsalt lukku keerata ja v\u00f5ti postkasti panna. Seega tuli midagi muud v\u00e4lja m\u00f5elda. Olin endale BlaBlaCari kaudu suutnud v\u00e4ga hea diili saada &#8211; autojuht s\u00f5idab nimelt otse Morzine&#8217;i ja koht autos l\u00e4heb mulle maksma vaid 31\u20ac. Busside-rongide-laevadega reisimine l\u00e4heks kokku umbes 120\u20ac, seega rahaline, ajaline ja mentaalne v\u00f5it!\u00a0 Hosteli maja on t\u00e4nava poolt \u00fcsna raske m\u00e4rgata, kuna tegemist on rohkem nagu varjulise putkaga. Putkasse sisenedes avaneb see aga kahekordseks hosteliks, mis varasemalt on olnud elumaja. Vaade on kena, maja sisemus kummaline. Mind v\u00f5tab vastu pisike vene keelt k\u00f5nelev vanem naine, kes samal ajal r\u00e4\u00e4gib telefonis kellegagi, kes t\u00f5en\u00e4oliselt on tema t\u00fctar ja aitab t\u00f5lkida. Naine ajab vahepeal s\u00f5nad sassi ja viitab millelegi vene keeles, mille peale avaldan, et ma tegelikult saan natuke aru ka. Selle peale pistavad ema-t\u00fctar hirmsasti vadistama, et ah see neiu on ju Eestist, nemad on nimelt L\u00e4tist. Tundub, et saan selle v\u00f5rra veidi parema kohtlemise osaliseks. Mind juhatatakse neljasesse tuppa (broneerisin kuuese) ja pakutakse seda kui mugavamat varianti. V\u00f5tan r\u00f5\u00f5msalt v\u00f5imaluse vastu, kuigi k\u00f5ik teised toakaaslased osutuvad meesteks. Ja \u00fcsna oman\u00e4olisteks. Vahel ma unustan, et kui mina broneerin hosteli selle p\u00e4rast, et see on odav, siis teevad seda ka teised inimesed. Seega koondub sinna igasugust kontingenti. \u00d5htu veedan kahe kiilaneva keskealise horvaatia \u00e4rimehe seltsis, kellega vaatame Ol\u00fcmpia m\u00e4nge koos ja kes mulle v\u00e4ga j\u00f5uliselt AI olulist r\u00f5hutavad. &#8220;Kuidas sa oma blogi tehisintellektiga ei t\u00f5lgi k\u00f5ikidesse maailma keeltesse??&#8221; saan praktiliselt pahandada \u00fche meesterahva k\u00e4est. Samal ajal jagavad nad minuga oma \u00f5lut ja kannavad j\u00e4\u00e4tist ette, mina demonstreerin kuivalt \u00f5iget rinnuli ujumise tehnikat. \u00d5htu m\u00f6\u00f6dub l\u00f5busalt, kuid kuklas tiksub \u00e4revus, sest mul pole ikka veel majutust j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks Morzine&#8217;is. Esmasp\u00e4eva \u00f5htul saan bossi korterisse kolida, kuid \u00f6\u00f6 enne seda ripub \u00f5hus. Minu lemmikhostel, kus ma Sparta m\u00e4ngude ajal \u00f6\u00f6bisin, ei ole Booking.com&#8217;is enam saadaval, k\u00f5ik muu j\u00e4\u00e4b kallisse hinnaklassi. Tunnen, et hakkan vaikselt stressama, kuigi tean, et k\u00f5ik l\u00e4heb ju alati ise jonksu. \u00c4kki sel korral ei l\u00e4he?! Olen kodutu keset Prantsusmaa m\u00e4gesid, tore k\u00fcll. L\u00fckkan muretsemise edasi j\u00e4rgmisesse hommikusse, kus v\u00f5tan eraldi aja sellega tegelemiseks. Majutuse otsimise, mitte muretsemise jaoks. Hommikul ladistab korralikult vihma, mis ei ole just parim uudis. Mul tuleb k\u00f5ndida trammipeatusesse vaid m\u00f5ned minutid, kuid vihmasein on tihe, seega saaksid mu jalad, riided ja seljakott kohe l\u00e4bim\u00e4rjaks. Katan seljakoti vihmajopega, et v\u00e4hemalt pakitud riideid kaitsta ja sprindin \u00fche maja varjust teise juurde. Minu \u00f5nneks saabub \u00f5igel hetkel tramm, seega saan jooksult sisse h\u00fcpata. Paar peatust hiljem v\u00e4ljun ning j\u00e4\u00e4n peatusesse kaarti uurima, taustaks j\u00e4tkuvalt paduvihm. Pagari\u00e4ri ThreeOfive, kuhu olen planeerinud paariks tunniks istuma minna, peaks olema kusagil siin \u00fcsna l\u00e4hedal, ainult et kaart ei lae \u00e4ra! No ei ole v\u00f5imalik&#8230; J\u00e4\u00e4ngi n\u00fc\u00fcd siia ilma interneti ja kaardita v\u00f5i? \u00d5nneks n\u00e4itab kaart minu ja uduselt ka kohviku asukohta, kuid mitte t\u00e4navaid. P\u00f6\u00f6rlen siis kohapeal, kuni saan aru, kuhu suunda pean hoidma, ning suudan \u00fcllataval kombel viie minuti p\u00e4rast juba kohvikusse sisse astuda. Viskan oma kodinad kergendunult nurka, pakin end riidest lahti ja l\u00e4hen leti \u00e4\u00e4rde tellimust esitama. Koht ise n\u00e4eb v\u00e4lja nagu suur modernne s\u00f6\u00f6kla, k\u00f5rgete lagede ja n\u00f5ude \u00e4raviimise aknaga. Tuleb v\u00e4lja, et olen vegan kohvikusse sattunud. Nojah, eks peab kookosekohvi siis jooma. Tellin juurde veel taimse lihapiruka, mis on nii imemaitsev, et l\u00e4hen kohe-varsti ka teise j\u00e4rele. Mugimise taustal saadan s\u00f5brannadele \u00e4rritunud h\u00e4\u00e4ls\u00f5numeid ja kurdan, et k\u00f5ik on pekkis ja miski ei t\u00f6\u00f6ta ja elu v\u00f5itleb mulle vastu. Olen saatnud hunniku Couchsurfingu s\u00f5numeid, kuid loomulikult ei tule sealt vastuseid. \u00dcks s\u00f5branna pakub, et kuigi hostel on v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud, tasub \u00e4kki neile ikkagi otse kirjutada ja uurida, sest viimase hetke v\u00f5imalusi \u00fcldiselt leidub, lihtsalt mitte Bookingus. Meenub, et suhtlesin hosteliga eelmisel korral ju WhatsAppis, seega mis mul kaotada on &#8211; kirjutan neile sinna haliseva s\u00f5numi. Vastus saabub minutitega &#8211; jaa, muidugi on meil vabu voodeid, millisesse tuppa soovid? Vajun kergendusest laua alla, kui mulle broneeritakse tuba kuuesesse tuppa 21 euro eest koos hommikus\u00f6\u00f6giga. Halleluuja! Hostel lubab tunni jooksul arve saata, vabandan igaks juhuks juba ette, kui kohe ei saa maksta, sest olen t\u00f5en\u00e4oliselt autoga teel ja ilma internetita. Hostel vastab selle peale &#8211; pole probleemi, ma usaldan sind! Oeh. No n\u00e4ed &#8211; ikka ja j\u00e4lle l\u00e4ks k\u00f5ik nii, nagu oli vaja. Stressa v\u00f5i \u00e4ra stressa, parem siis juba mitte stressata. Suundun oluliselt kergemal sammul kokkulepitud peatuskohta, ka vihm on j\u00e4rele j\u00e4\u00e4nud. Asun ootama kedagi Selmat musta Renault&#8217;ga. Varsti saabubki pilgeni pakitud auto s\u00e4rasilmse Selmaga, kes pistab oma magusa prantsuse aktsendiga vadistama, ning koos \u00fcritame minu koti autosse pressida. Tahaistmele peab veel \u00fcks neiu mahtuma, kes Bernis maha l\u00e4heb. &#8220;Kas sa l\u00e4hed t\u00f5esti t\u00e4itsa Morzine&#8217;i v\u00e4lja?&#8221; uurib Selma p\u00e4rani silmadega. Noogutan ja teen talle kiirkokkuv\u00f5tte oma seiklusest. Ka Selma l\u00e4heb Morzine&#8217;i, kus elab tema t\u00e4di. Ta on kolm kuud olnud Saksamaal kuskil p\u00e4rap\u00f5rgus k\u00f5ige igavamas kohas praktikal ning ei j\u00f5ua \u00e4ra oodata Prantsusmaale j\u00f5udmist. Selgub, et keegi oli tegelikult saatnud enne mind taotluse samale BlaBlaCari kohale, kes oleks l\u00fchema distantsi tahtnud kaasa s\u00f5ita, kuid n\u00e4hes minu taotlust, t\u00fchistas Selma noormehe taotluse: &#8220;M\u00f5tlesin, et issand, mitte mingil juhul ei saa sa kellegi teisega otse Morzine&#8217;i, see on nii jabur kokkusattumus!&#8221; Ah et minu vedamise taga on veel \u00fcks vedamine! Peab ikka mingi \u00f5nnet\u00e4ht minu kohal rippuma, kui haruldased s\u00fcndmused otsustavad niiviisi joonduda. S\u00f5it Morzine&#8217;i kestab umbes kolm ja pool tundi. BlaBlaCari juures on t\u00f5eline rulett, kellega sa kokku satud ja \u00fchist teekonda jagad. N\u00e4iteks neiu tagaistmel on t\u00e4iesti vait terve tee ega lausu s\u00f5nagi. Me isegi ei saa aru, mis keelt ta r\u00e4\u00e4gib. Mina ja Selma aga ei vaiki hetkekski, sest nii p\u00f5nev ja l\u00f5bus on! Tunnen, et suu juba vahutab peas, kui Bernis l\u00f5puks peatuse teeme, et tagaistme kolmas ratas v\u00e4lja lasta. Selma keerab parklasse ning j\u00e4\u00e4me ootame. Neiu toksib midagi telefonis ega v\u00e4lju. Istume, keerutame s\u00f5rmi ja Selma proovib vaikselt uurida, et kas keegi tuleb talle j\u00e4rele. &#8220;Ei,&#8221; kostub tagaistmelt. M\u00f6\u00f6dub veel umbes 10 minutit ja l\u00f5puks neiu v\u00e4ljub s\u00f5nagi lausumata autost ja k\u00f5nnib bussipeatusesse. Kehitame \u00f5lgu ja s\u00f5idame edasi. No n\u00fc\u00fcd l\u00e4heb alles l\u00f5busaks! \u00dchel hetkel ilmub meie ette \u0160veitsi numbrim\u00e4rgiga auto, kes igal m\u00f6\u00f6dumisel otsustab kiirendada ja meist uuesti m\u00f6\u00f6da s\u00f5ita. See loll m\u00e4ng kestab m\u00f5nda aga, kuni noormehe man\u00f6\u00f6vrid hakkavad ohtlikuks muutuma &#8211; m\u00f6\u00f6das\u00f5idul meie ette tulles hakkab ta pidurdama; kui meie \u00fcritame m\u00f6\u00f6da s\u00f5ita, hakkab kiirendama ega lase meid ette v\u00f5i blokeerib vasakpoolsel rajal aeglaselt s\u00f5ites. Esialgu teeb olukord nalja, siis l\u00e4heme n\u00e4rvi ja karjume koos prantsuskeelseid roppuseid, kuid l\u00f5puks hakkab tekkima mure enda turvalisuse p\u00e4rast. Kuna meil otseselt kiiret ei ole, teeme \u00fchest ilusast j\u00e4rvest m\u00f6\u00f6dudes spontaanse otsuse ujuma minna ja saame nii t\u00fc\u00fctust vennast lahti. Siputame veidi m\u00f6\u00f6da helesinist j\u00e4rve ringi ja k\u00f5nnime bikiinides auto juurde tagasi. Nii m\u00f5nus\u00a0roadtrip&#8217;i tunne ja milline vedamine ikka, et me nii h\u00e4sti klapime! Istume m\u00e4rgadena kuuma autosse tagasi ja j\u00e4tkame Prantusmaa piiri poole teed. Olin juba unustanud, et meil tuleb ju riigipiiri \u00fcletus ka l\u00e4bi teha. &#8220;Ma seda trajektoori s\u00f5ites ei taha mehi peale v\u00f5tta, sest naised smuugeldavad narkotsi v\u00e4iksema t\u00f5en\u00e4osusega,&#8221; kihistab Selma. Muigan ja m\u00f5tlen, kui lihtne oleks mul olla narkomuul &#8211; keegi ei kahtlustaks. Aga v\u00f5ib-olla selle p\u00e4rast ei kahtlustagi, et ma ei tahaks kunagi muul olla. Geneva j\u00e4rve juurde j\u00f5udes t\u00f5usevad ihu karvad p\u00fcsti &#8211; vaade on lihtsalt hinge mattev. Kas see on t\u00f5esti Euroopa, mitte Kariibi mere saarestik?! J\u00f5llitan nina aknast v\u00e4ljas ja iman endasse kogu seda fantasilist ilu &#8211; vaated. Vau, elu on ikka nii ilus. \u00d5ige pea j\u00f5uame m\u00e4estiku algusesse, kus toimuvad ka m\u00f5ned Tour de France&#8217;i etapid, ning algab l\u00f5putu t\u00f5us m\u00f6\u00f6da sinka-vonka teid, saatjateks vabalangused teepervel. Selma keerab muusika p\u00f5hja ja kuna tema lemmiklood osutuvad ka minu lemmikuteks, r\u00f6\u00f6gime koos t\u00e4iesti k\u00f5rist George Ezrale ja James Bayle kaasa ning tunneme end nagu m\u00f5ne filmi peategelased. \u00d5igemini &#8211; me olemegi iseenda filmide peategelased. M\u00e4ed, muusika ja keskmine s\u00f5rm.\u00a0L\u00f5puks on mul s\u00f5idust juba s\u00fcda t\u00e4itsa paha, kui Selma mu Hideout hosteli ette maha viskab. &#8220;Tule \u00f5htul mu s\u00f5pradega v\u00e4lja, tutvustan sind, nad kindlasti meeldiks sulle!&#8221; kutsub Selma. Vangutan pead, sest p\u00e4rast pikka s\u00f5itu kuskil prantslaste keskel tummalt istuda ei tundu just ahvatlev. &#8220;Ei-ei, nad on k\u00f5ik inglased ja me r\u00e4\u00e4gime inglise keeles!&#8221; naerab Selma. Ei no muidugi. Vahetame kontakte ja l\u00e4hen end tuppa sisse seadma. Tagasi Morzine&#8217;is. Uskumatu &#8211; ma j\u00f5udsingi j\u00e4lle siia, koju. T\u00e4pselt selline tunne Morzine&#8217;is on &#8211; need m\u00e4ed on mu hingele nii kodused. Kahjuks hosteli seltskond sel korral nii l\u00f5bus ei ole kui eelmisel korral, kuid ma olen siin ainult \u00fcheks \u00f6\u00f6ks. L\u00e4hen hangin s\u00f6\u00f6gipoolist ja heidan voodisse pikali. Heidan kiire pilgu Instagrami, kuid Selmast pole midagi kuulda. Nojah, eks inimesed kipuvadki lubama igasugu asju, panen telefoni kinni ja suikun kella poole k\u00fcmne paiku raamatu taustal unne. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval hommikus\u00f6\u00f6gilauas croissante n\u00e4ost sisse ajades avastan Instagramist kell 21:21 saadetud s\u00f5numi Selmalt: &#8220;Hei, me oleme v\u00e4ljas, kas sa tahad paariks dringiks meiega \u00fchineda?&#8221; Ah, mu armas Selmake. Ja nii maagiliselt algabki uus etapp minu seiklustes nimega MORZINE. Elevuses ja ootus\u00e4revuses K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":568,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[26],"tags":[],"class_list":["post-560","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-morzine"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7462-2-scaled-e1729004931101-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7462-2-scaled-e1729004931101.jpg",1920,1493,false]},"categories_names":{"26":{"name":"Morzine","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=26"}},"tags_names":[],"comments_number":"1","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/560","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=560"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/560\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":569,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/560\/revisions\/569"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/568"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=560"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=560"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=560"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}