{"id":533,"date":"2024-10-09T14:36:48","date_gmt":"2024-10-09T14:36:48","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=533"},"modified":"2024-10-09T14:39:13","modified_gmt":"2024-10-09T14:39:13","slug":"olme-ja-seltsielu-zurichis-ja-selle-umbruses","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=533","title":{"rendered":"Olme- ja seltsielu Z\u00fcrichis ja selle \u00fcmbruses"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Kui ma l\u00f5puks oma deprekan\u00e4dala olin seljatanud, oli j\u00e4\u00e4nud veel n\u00e4dal Thalwilis sisustada. Kuna \u017d\u00fcrich on t\u00e4pselt nii kallis, kui te ette kujutate, tuli mul v\u00e4lja m\u00f5elda meelelahutuse variante, mis mind puhta vaeseks ei teeks. Lisaks \u00fcritasin koeraga jalutamiseks leiad iga p\u00e4ev uusi ja huvitavaid kohti, kus saaksin ta vaikselt rihma otsast lahti lasta ja rahus puuoksi talle loopida. Vesper oli suurep\u00e4rane koer \u00fchistranspordiga s\u00f5itmiseks, ainult et nii bussis, rongis kui laevas pidin enda eest k\u00e4ima v\u00e4lja igal s\u00f5idul ~7\u20ac ning Vesperi eest veel pool sama palju juurde. Seega m\u00f5nus 20eurone laks paariks tunniks kuskile metsarajale s\u00f5ita. Minu lemmikkoht oli Langnau am Albis, mis j\u00e4i meist umbes 20 min bussis\u00f5idu kaugusel &#8211; seal sain koeraga pikalt m\u00f6\u00f6da j\u00f5ge k\u00f5ndida, Vesper samal ajal arutus r\u00f5\u00f5mus vees kalpsamas. \u00dchel korral k\u00e4is k\u00fclm j\u00f5nks ka k\u00f5hust l\u00e4bi, sest viskasin pulga natuke liiga kaugele. J\u00f5gi oli muidu madal, aga siiski kiire vooluga ning \u00fches kohas ei suutnud Vesper jalgu maha saada ega voolule vastu ujuda ning hakkas minu silme all lihtsalt allaj\u00f5ge triivima. Mina ei saanud ka tema juurde joosta, sest j\u00f5e p\u00f5hi oli kivine ja libe. Mingi imega sain ta siiski l\u00f5puks sealt v\u00e4lja ja edaspidi j\u00e4ime j\u00f5es siiski s\u00e4\u00e4res\u00fcgavusse vette. Millega ma siis aga veel oma aega sisustasin selle kahen\u00e4dalase perioodi jooksul?<\/strong><\/p>\n<h4>K\u00fclmkapi saaga<\/h4>\n<p style=\"text-align: justify;\">Oma majahoiu teise p\u00e4eva hommikul m\u00e4rkasin k\u00fclmkappi avades, et sealt ei \u00f5hka vastu tuttavat k\u00fclma \u00f5hku. Kehitasin \u00f5lgu, \u00e4kki on mingi peen s\u00fcsteem. Kolmanda p\u00e4eva hommikul avastasin, et s\u00fcgavk\u00fclm on m\u00e4rg ning k\u00f5ik mida ma \u00fclevalt k\u00fclmkapist v\u00f5tan, on leige ja midagi natuke haiseb ka &#8211; j\u00e4relikult kapp ei t\u00f6\u00f6ta. Uurin seadistusnuppe, mis tunduvad udupeened olevat, ning proovin kapi \u00f5igeks seadistada. Proovin erinevaid seadeid j\u00e4rgnevate p\u00e4evade jooksul mitmeid, kuid kapp vedu ei v\u00f5ta. S\u00fcgavk\u00fclm aga see eest k\u00fclmub kinni. L\u00f5puks kirjutan pereemale ja uurin kas koristajad pesid \u00e4kki k\u00fclmkappi oma viimase k\u00e4igu jooksul. Tuleb v\u00e4lja, et pesid t\u00f5esti &#8211; seega nemad selle puutetundliku s\u00fcsteemi kogemata lolliks ajasidki. Pereema l\u00e4ks \u00e4hmi t\u00e4is ja \u00f5htu l\u00f5puks saabus mulle meilile k\u00fclmkapi kasutusjuhend ning p\u00e4rast m\u00f5nigast n\u00e4ppimist otsustas k\u00fclmkapp l\u00f5puks alluda. Ainult et n\u00fc\u00fcd suutsin ma ka tavalise k\u00fclmkapi \u00e4ra k\u00fclmutada. Aga noh, parem ikka kui soe kapp!<\/p>\n<h4>S\u00f6\u00f6gi- ja joogisaagad<\/h4>\n<p style=\"text-align: justify;\">Nagu ma juba mainisin, siis tegemist ei olnud just maailma odavaima piirkonnaga. Poes k\u00e4ies l\u00e4ks iga kord 20-30\u20ac, noh, umbes nagu Eestis. Ainult et hinnaskaala oli v\u00e4ga suvaline. V\u00e4rsked puu- ja k\u00f6\u00f6giviljad ning leib-sai olid pigem normaalse hinnaga, piimatooted j\u00e4id samuti Eesti hindadele sarnasesesse kanti, v\u00f5ib-olla olid isegi natuke odavamad. \u00a0Munad ja lihatooted olid aga majandusliku laostumise aluseks. Ma natuke kaalusin ka taimetoitlaseks hakkamist, sest veise hakkliha 400-500g pakk j\u00e4i kuskile 10-12\u20ac kanti, kaks pisemat kanarinda u 8-10\u20ac, kintsuliha ma ei hakanud isegi vaatama, sest selle s\u00f6\u00f6miseks oleks pidanud \u00fcksikisiku pankroti v\u00e4lja kuulutama. K\u00f5ige odavamad olid kondiga lihatooted, kanatiivad n\u00e4iteks, ainult et ma ei viitsi nii palju vaeva n\u00e4ha oma valgukoguse k\u00e4ttesaamiseks. Munade hinda arvestades ma eeldan, et need kanad magavad voodis puhaste linade vahel ja k\u00e4ivad laup\u00e4eviti saunas, sest k\u00f5ige odavam k\u00fcmnene pakk mune oli 6-7\u20ac, kuuene pakk 4-6\u20ac. Minu p\u00f5hiliseks valguallikaks said feta (3-4\u20ac), konservoad, mandlid (~3\u20ac pakk), jogurtid ja valgupudingud ning erinevad grillvorstid, mille paki v\u00f5is alla 5 euro eest k\u00e4tte saada. Pasta oli v\u00e4ga normaalse hinnaga, v\u00e4rske pasta samuti (~2\u20ac). Oliivi\u00f5li hinnad \u00fcllatasid ka, minu meelest pooleliitrise pudeli sain 10\u20ac l\u00e4hedale k\u00e4tte.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Pillava elustiili suurim ohverdus oli aga minu igap\u00e4evane kohvitamine. V\u00e4ike igap\u00e4evane eksklusiivne nauding. See oli midagi, mille ma olin juba enne reisimist kuludesse arvestanud &#8211; \u00fcks kohvikukohv p\u00e4evas peab kuuluma eelarvesse ja blogi ilma kohvita ei kavatse ma kohe kindlasti kirjutada. Seda te vist juba teate, et blogi on tasuline ikka selleks, et ma saaks endale kohvi blogimise k\u00f5rvale lubada! Nii et ait\u00e4h, teie panus on l\u00e4inud lubatud kohta. Kuni Z\u00fcrichini. Kuna Thalwilis ei olnud \u00fchtegi <em>head<\/em> kohvikut, k\u00e4isin alguses Starbucksis. Ilmad oli tohutult palavad, seega j\u00e4\u00e4kohv oli ainuv\u00f5imalik valik. P\u00e4rast kolmel p\u00e4eval\u00a0<em>cold brew latte<\/em> l\u00fcrpimist sain aru, et kui ma j\u00e4tkan 10\u20ac j\u00e4\u00e4kohvide joomist, panen ma selle alla irratsionaalselt palju raha. Lonkisin siis poodi piima j\u00e4rele ja hakkasin hoopis kodus j\u00e4\u00e4kohvi tegema. Mingit m\u00f5nu ma sellest k\u00fcll ei saanud, sest ma olen ikkagi kohvikuproua ja see on praakkaup.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Otsisin siis hoopis <a href=\"https:\/\/europeancoffeetrip.com\">European Coffee Trip<\/a> lehelt v\u00e4lja kohvikud, mis Z\u00fcrichis\u00a0<em>speciality<\/em> kohvisid pakuvad. \u00dcldsusele tuntud ka kui kohvisnoobide kohvik, inglise keeles lihtsalt\u00a0<em>for wankers.\u00a0<\/em>Uus plaan oli hoopis paaril korral n\u00e4dalas kohvikuproua elu elada, igal korral erinevasse kohvikusse suundudes. Niiviisi \u00fchendasin ma 7euroste\u00a0<em>flat white<\/em>&#8217;ide joomise kas muuseumik\u00fclastuse, rattas\u00f5idu v\u00f5i m\u00f5ne muu v\u00e4ljas\u00f5iduga.<\/p>\n<h4>Meelelahutust ja seltsielu<\/h4>\n<p style=\"text-align: justify;\">Nagu eelneva postituse l\u00f5pus mainisin, v\u00f5tsin \u00fchendust oma paralleelklassi\u00f5e Liisiga, kes Z\u00fcrichis elab. Me polnud vist suhelnud oma 10 aastat, avastasin, et isegi Instagrami s\u00f5brad ei olnud. Ilma mingi p\u00f5hjuseta, lihtsalt elu on vahepeal omasoodu jooksnud. Olin unustanud, et me oleme lausa peaaegu sugulased ju. Saime kokku \u00fchel keskn\u00e4dalasel \u00f5htupoolikul sellises huvitavas kohas nagu Frau Gerolds Garten. Tegemist on kahel korrusel paikneva v\u00e4lialaga industriaalses piirkonnas &#8211; midagi P\u00f5hjala tehase kanti &#8211; , kus saad endale eraldi s\u00f6\u00f6gi- ja joogiletist meelep\u00e4rast tellida ja siis pikkade laudade taga (v\u00f5i p\u00fcstijalu) nautida. Truu kaaslane Vesper muidugi \u00fchines selle seltskondliku kogunemisega, kuid tundsin kohe, et ta on v\u00e4ga \u00fclestimuleeritud sellest l\u00e4rmist. Liiga palju inimesi. Kui ta l\u00f5puks mu jalgade ette p\u00f5randale kerra t\u00f5mbas, otsustas \u00fcks \u00f5llesem meesterahvas tulla teda paitama, mille peale Vesper l\u00f5risedes haukuma hakkas. \u00d5ige kah, ma ei tea, mida inimesed m\u00f5tlevad, kui nad ilma k\u00fcsimata v\u00f5\u00f5rale koerale l\u00e4henevad. Labrador v\u00f5i mitte. Enne toidu tellimiseni j\u00f5udmist istusime Liisiga vist oma 45 minutit ja kallasime \u00fcksteist oma viimase 10 aasta k\u00e4ek\u00e4iguga \u00fcle. Nii hea oma inimese tunne oli, kuidagi sarnased m\u00f5ttemustrid ja arusaamad olid meile m\u00f5lemale ajaga tekkinud. Hetkeks suutsime siiski pausi teha, et tellida jagamiseks kaks portsu <em>bratwurst<\/em>i kartulisalatiga. Jutustasime veel mitu tundi, seej\u00e4rel jalutasime veidi pargis ja l\u00e4ksime oma rongidega koju tagasi. S\u00fcda t\u00e4itus selle \u00f5htuga ja sotsiaalne patarei sai pigem laetud kui t\u00fchjendatud.<\/p>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-533 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=540'><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"819\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/9938AEA2-FF03-4FA5-873F-DDADA1700C95-2-819x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-540\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-540'>\n\t\t\t\tpreilid linnapeal\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=541'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7348-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-541\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7348-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7348-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7348-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7348-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7348-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7348-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-541'>\n\t\t\t\tbratwurstid\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Kahel korral k\u00e4isin end ka kultuurselt harimas, sest sain teada, et kunstimuuseumisse on sissep\u00e4\u00e4s kolmap\u00e4eviti tasuta, muidu peaks pileti eest ca 30\u20ac v\u00e4lja k\u00e4ima. Muuseum oli uhke ja suursugune, vaatamist jagus mitmele p\u00e4evale. Sain ka teada, kui k\u00f5vasti mu p\u00f5lved raksuvad hiirvaiksetes ruumides muuseumit\u00f6\u00f6tajatega kahekesi olles.<\/p>\n<div id='gallery-2' class='gallery galleryid-533 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=544'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7366-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-544\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7366-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7366-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7366-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7366-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7366-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7366-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-544'>\n\t\t\t\tZ\u00fcrichi kunstimuuseum\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=542'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7360-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7360-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7360-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7360-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7360-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7360-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7360-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=543'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7362-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7362-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7362-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7362-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7362-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7362-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7362-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Kuidagi koperdasin Facebookis IN YOUR FACE Comedy Brew avatud mikrofoni \u00f5htu otsa. Pilet oli tagasihoidlikud 10\u20ac, seega tundus t\u00e4itsa j\u00f5ukohane meelelahutus. Panin aga kleidi selga ja s\u00f5itsin \u00f5htul Z\u00fcrichi poole, Vesperile lugesin s\u00f5nad peale, et ta \u00fcksi pimedas ei hakkaks arvama, et ma tagasi ei tule. Kohale j\u00f5udes tervitas mind pisike baar, mille tagauksest l\u00e4bi minnes avanes avar h\u00e4mar saal. Uksel v\u00f5ttis mind vastu r\u00f5\u00f5msameelne keskealine inglane, kes pakkus mulle kohta eesreas. Raputasin pead &#8211; selle \u00f5nge ma k\u00fcll ei l\u00e4he, kuigi ta kinnitas, et ahistatakse k\u00f5iki, \u00fcksk\u00f5ik kus sa istud. L\u00e4ksin endale ette jooki tellima, alguseni oli veel ca viis minutit aega. Kuna j\u00e4rjekord aga venis otsustusv\u00f5imetu saksa proua t\u00f5ttu, tuli inglane (kes end Harryna tutvustas) teavitama, et me oleme veel viimased publikulised, kelle j\u00e4rele oodatakse. Mina teavitasin vastu, et ait\u00e4h, mul pole selle vastu midagi, mille peale Harry \u00fcllatunult naerma hakkas. Jah, te pole siin ainsad koomikud, eksole. S\u00e4ttisin end siis taharitta ja hakkasin kuulama. Show oli loomulikult inglise keeles, kuid esinejaid oli erinevatest riikidest alates Austraaliast kuni Poolani. Ma polnudki varem m\u00f5elnud, et huumor on v\u00e4ga hea sisevaade kohalikku igap\u00e4evaellu &#8211; puid pandi alla nii keelele, kinnisvarale kui kommetele. Osad naljad olid liiga spetsiifilised, et ma oleksin osanud kaasa naerda, teised olid j\u00e4llegi mulle naljakad, aga kohalikele ei l\u00e4inud peale. Rassinaljad olid \u00fcsna <em>out,\u00a0<\/em>isegi kui esineja neid enda kohta tegi. Vaheajal tuli Harry uurima, et kuidas mulle siis meeldis. Mainis mokaotsast, et noh, mul on <em>stand-up<\/em>&#8217;iga oma ajalugu ja ma olen \u00fcsna n\u00f5udlik kuulaja. R\u00e4\u00e4kisime siis m\u00f5nda aega kom\u00f6\u00f6diast, kuni Harry uuris, kas ma sooviks, et ta mind inimestega tutvustas. Kehitasin \u00f5lgu, kuid juba viipas ta l\u00e4hedal asuva neiu poole, kes olevat p\u00fcsikas ja v\u00e4ga sotsiaalne. Seda ta ka oli ning meie vestlusega \u00fchines kohe veel \u00fcks neiu. R\u00e4\u00e4kisime l\u00fchikese ajaga maad ja ilmad kokku, kuni oli aeg tagasi kuulama minna. Teine pool oli juba oluliselt professionaalsem ja parema tasemega. Harry esines viimasena ning oli n\u00e4ha, et tegemist on juba vana kalaga, aga naljad mulle \u00fcleliia peale ei l\u00e4inud. Lipsasin viimase aplausi ajal v\u00e4lja, et rongile j\u00f5uda, ning k\u00f5ndisin n\u00e4gu naerul l\u00e4bi sooja pimeda \u00f5htu koju. Nali teeb ikka hinge soojaks.<\/p>\n<p><strong>Rattasaagad<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Minu kasutada j\u00e4eti muuhulgas ka perema elektriratas. Mul oli varem natuke \u00fcleolev suhtumine ratastesse, mille edasiliikumine vajab v\u00e4he pingutust, aga \u00fchel \u00f5htul ma selle igatahes garaa\u017eist v\u00e4lja veeretasin. Raske, kurat. P\u00e4rast m\u00f5ningast ukerdamist sadula k\u00f5rgusega sain l\u00f5puks liikvele. Okei, p\u00e4ris nii ei ole, et ratas ise s\u00f5idab, pead ikka s\u00f5tkuma usinalt, aga elekter annab v\u00e4he turbot juurde &#8211; 18km\/h asemel aitab tulla 25 km\/h peale. Tegin algselt v\u00e4ikse proovitiiru ja siis otsustasin suurema plaani ette v\u00f5tta. <span style=\"font-weight: 400;\">See oli ka ainus kord, kui ma oma kahe n\u00e4dala jooksul rikkusin seadust ehk \u00fcletasin etten\u00e4htud nelja tunni reeglit (nii kaua v\u00f5ib koer \u0160veitsis \u00fcksi kodus olla).<\/span><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\"><span style=\"font-weight: 400;\">Otsustasin ette v\u00f5tta ulja plaani \u00fcmber Z\u00fcrichi j\u00e4rve s\u00f5ita. J\u00e4rve \u00e4\u00e4rt kaunistavad pikad rattateed ning rattureid kohtab siin murdu, eriti l\u00fckras kihutavaid maanteerattureid. Strava n\u00e4itas ringi pikkuseks 60 km kanti, seega koos ujumis- ja kohvipausidega v\u00f5iks ju ilusti nelja tunni sisse mahtuda. Z\u00fcrichi j\u00e4rve kaldad jaotatakse m\u00f5tteliselt h\u00f5berannikuks (l\u00e4\u00e4nepool) ja kullarannikuks (idapool), kuna esimene koosneb kivirandadest, teine liivarandadest. Thalwil j\u00e4\u00e4b siis h\u00f5berannikule. Alustasin oma s\u00f5itu h\u00f5berannikut m\u00f6\u00f6da allapoole plaaniga esimese tunni j\u00e4rel m\u00f5nes kohvikus peatuda. Jalad oli kerged, ilm ilus ja kuum ning vaated lihtsalt v\u00f5rratud. \u00a0Mida aga ei tulnud, olid kohvikud. Millegi p\u00e4rast ei j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rve enda \u00e4\u00e4rde \u00fchtegi sobilikku peatuskohta ning ka ujumisplaanist pidin loobuma, sest minu v\u00e4ljavalitud Altendorfi <\/span><i><span style=\"font-weight: 400;\">seebad<\/span><\/i><span style=\"font-weight: 400;\"> oli tasuline ja paremad tasuta ujumiskohad olin ma juba seljatanud. L\u00f5puks oli juba kaks tundi m\u00f6\u00f6dunud, kui s\u00f5tkusin \u00fcle kaht rannikut \u00fchendava silla. Pisikeste valekalkulatsioonide t\u00f5ttu olin ajagraafikust maas. Kimasin peaaegu St\u00e4fani v\u00e4lja, kui l\u00f5puks leidsin otse j\u00e4rve kaldalt v\u00e4ikse putka-kohviku. Tundsin suurt kergendust coca-colat ja hot dogi tellides, juba tundsin m\u00f5lema maitset suus, kui minu r\u00f5\u00f5m sai rikutud infoga, et kaardiga ei saa maksta. \u0160veitsis?? Ennekuulmatu. Kastsin end siis kiirelt vette ja pidin leppima tankla l\u00f5unaga. Edasi l\u00fclitasin elektri sisse ja kihutasin j\u00e4rveringi l\u00f5puni ilma pauside ja nautimiseta. Kokku kulus ~70 km ringi l\u00e4bimiseks ca neli ja pool tundi. \u00d5nneks koer oli elus ja politsei mind ukse ees siiski ei oodanud, seega suutsin oma kaks n\u00e4dalat l\u00e4bida ilma seadusega pahuksisse minemata.\u00a0\u00a0<\/span><\/p>\n<div id='gallery-3' class='gallery galleryid-533 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=545'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7310-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-545\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7310-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7310-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7310-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7310-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7310-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7310-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-545'>\n\t\t\t\tProovis\u00f5it \u00e4ikse eest\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=546'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7338-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-546\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7338-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7338-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7338-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7338-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7338-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7338-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-546'>\n\t\t\t\tVaated h\u00f5berannikult\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=547'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7340-2-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-547\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7340-2-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7340-2-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7340-2-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7340-2-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7340-2-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/IMG_7340-2-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-547'>\n\t\t\t\tKahe ranniku kohtumispaik\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p>Ja nii see kaks n\u00e4dalat mugavuselu l\u00f5ppeski!<\/p>\n<p>K\u00e4rt<\/p>\n<p><br style=\"font-weight: 400;\" \/><br style=\"font-weight: 400;\" \/><\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kui ma l\u00f5puks oma deprekan\u00e4dala olin seljatanud, oli j\u00e4\u00e4nud veel n\u00e4dal Thalwilis sisustada. Kuna \u017d\u00fcrich on t\u00e4pselt nii kallis, kui te ette kujutate, tuli mul v\u00e4lja m\u00f5elda meelelahutuse variante, mis mind puhta vaeseks ei teeks. Lisaks \u00fcritasin koeraga jalutamiseks leiad iga p\u00e4ev uusi ja huvitavaid kohti, kus saaksin ta vaikselt rihma otsast lahti lasta ja rahus puuoksi talle loopida. Vesper oli suurep\u00e4rane koer \u00fchistranspordiga s\u00f5itmiseks, ainult et nii bussis, rongis kui laevas pidin enda eest k\u00e4ima v\u00e4lja igal s\u00f5idul ~7\u20ac ning Vesperi eest veel pool sama palju juurde. Seega m\u00f5nus 20eurone laks paariks tunniks kuskile metsarajale s\u00f5ita. Minu lemmikkoht oli Langnau am Albis, mis j\u00e4i meist umbes 20 min bussis\u00f5idu kaugusel &#8211; seal sain koeraga pikalt m\u00f6\u00f6da j\u00f5ge k\u00f5ndida, Vesper samal ajal arutus r\u00f5\u00f5mus vees kalpsamas. \u00dchel korral k\u00e4is k\u00fclm j\u00f5nks ka k\u00f5hust l\u00e4bi, sest viskasin pulga natuke liiga kaugele. J\u00f5gi oli muidu madal, aga siiski kiire vooluga ning \u00fches kohas ei suutnud Vesper jalgu maha saada ega voolule vastu ujuda ning hakkas minu silme all lihtsalt allaj\u00f5ge triivima. Mina ei saanud ka tema juurde joosta, sest j\u00f5e p\u00f5hi oli kivine ja libe. Mingi imega sain ta siiski l\u00f5puks sealt v\u00e4lja ja edaspidi j\u00e4ime j\u00f5es siiski s\u00e4\u00e4res\u00fcgavusse vette. Millega ma siis aga veel oma aega sisustasin selle kahen\u00e4dalase perioodi jooksul? K\u00fclmkapi saaga Oma majahoiu teise p\u00e4eva hommikul m\u00e4rkasin k\u00fclmkappi avades, et sealt ei \u00f5hka vastu tuttavat k\u00fclma \u00f5hku. Kehitasin \u00f5lgu, \u00e4kki on mingi peen s\u00fcsteem. Kolmanda p\u00e4eva hommikul avastasin, et s\u00fcgavk\u00fclm on m\u00e4rg ning k\u00f5ik mida ma \u00fclevalt k\u00fclmkapist v\u00f5tan, on leige ja midagi natuke haiseb ka &#8211; j\u00e4relikult kapp ei t\u00f6\u00f6ta. Uurin seadistusnuppe, mis tunduvad udupeened olevat, ning proovin kapi \u00f5igeks seadistada. Proovin erinevaid seadeid j\u00e4rgnevate p\u00e4evade jooksul mitmeid, kuid kapp vedu ei v\u00f5ta. S\u00fcgavk\u00fclm aga see eest k\u00fclmub kinni. L\u00f5puks kirjutan pereemale ja uurin kas koristajad pesid \u00e4kki k\u00fclmkappi oma viimase k\u00e4igu jooksul. Tuleb v\u00e4lja, et pesid t\u00f5esti &#8211; seega nemad selle puutetundliku s\u00fcsteemi kogemata lolliks ajasidki. Pereema l\u00e4ks \u00e4hmi t\u00e4is ja \u00f5htu l\u00f5puks saabus mulle meilile k\u00fclmkapi kasutusjuhend ning p\u00e4rast m\u00f5nigast n\u00e4ppimist otsustas k\u00fclmkapp l\u00f5puks alluda. Ainult et n\u00fc\u00fcd suutsin ma ka tavalise k\u00fclmkapi \u00e4ra k\u00fclmutada. Aga noh, parem ikka kui soe kapp! S\u00f6\u00f6gi- ja joogisaagad Nagu ma juba mainisin, siis tegemist ei olnud just maailma odavaima piirkonnaga. Poes k\u00e4ies l\u00e4ks iga kord 20-30\u20ac, noh, umbes nagu Eestis. Ainult et hinnaskaala oli v\u00e4ga suvaline. V\u00e4rsked puu- ja k\u00f6\u00f6giviljad ning leib-sai olid pigem normaalse hinnaga, piimatooted j\u00e4id samuti Eesti hindadele sarnasesesse kanti, v\u00f5ib-olla olid isegi natuke odavamad. \u00a0Munad ja lihatooted olid aga majandusliku laostumise aluseks. Ma natuke kaalusin ka taimetoitlaseks hakkamist, sest veise hakkliha 400-500g pakk j\u00e4i kuskile 10-12\u20ac kanti, kaks pisemat kanarinda u 8-10\u20ac, kintsuliha ma ei hakanud isegi vaatama, sest selle s\u00f6\u00f6miseks oleks pidanud \u00fcksikisiku pankroti v\u00e4lja kuulutama. K\u00f5ige odavamad olid kondiga lihatooted, kanatiivad n\u00e4iteks, ainult et ma ei viitsi nii palju vaeva n\u00e4ha oma valgukoguse k\u00e4ttesaamiseks. Munade hinda arvestades ma eeldan, et need kanad magavad voodis puhaste linade vahel ja k\u00e4ivad laup\u00e4eviti saunas, sest k\u00f5ige odavam k\u00fcmnene pakk mune oli 6-7\u20ac, kuuene pakk 4-6\u20ac. Minu p\u00f5hiliseks valguallikaks said feta (3-4\u20ac), konservoad, mandlid (~3\u20ac pakk), jogurtid ja valgupudingud ning erinevad grillvorstid, mille paki v\u00f5is alla 5 euro eest k\u00e4tte saada. Pasta oli v\u00e4ga normaalse hinnaga, v\u00e4rske pasta samuti (~2\u20ac). Oliivi\u00f5li hinnad \u00fcllatasid ka, minu meelest pooleliitrise pudeli sain 10\u20ac l\u00e4hedale k\u00e4tte. Pillava elustiili suurim ohverdus oli aga minu igap\u00e4evane kohvitamine. V\u00e4ike igap\u00e4evane eksklusiivne nauding. See oli midagi, mille ma olin juba enne reisimist kuludesse arvestanud &#8211; \u00fcks kohvikukohv p\u00e4evas peab kuuluma eelarvesse ja blogi ilma kohvita ei kavatse ma kohe kindlasti kirjutada. Seda te vist juba teate, et blogi on tasuline ikka selleks, et ma saaks endale kohvi blogimise k\u00f5rvale lubada! Nii et ait\u00e4h, teie panus on l\u00e4inud lubatud kohta. Kuni Z\u00fcrichini. Kuna Thalwilis ei olnud \u00fchtegi head kohvikut, k\u00e4isin alguses Starbucksis. Ilmad oli tohutult palavad, seega j\u00e4\u00e4kohv oli ainuv\u00f5imalik valik. P\u00e4rast kolmel p\u00e4eval\u00a0cold brew latte l\u00fcrpimist sain aru, et kui ma j\u00e4tkan 10\u20ac j\u00e4\u00e4kohvide joomist, panen ma selle alla irratsionaalselt palju raha. Lonkisin siis poodi piima j\u00e4rele ja hakkasin hoopis kodus j\u00e4\u00e4kohvi tegema. Mingit m\u00f5nu ma sellest k\u00fcll ei saanud, sest ma olen ikkagi kohvikuproua ja see on praakkaup. Otsisin siis hoopis European Coffee Trip lehelt v\u00e4lja kohvikud, mis Z\u00fcrichis\u00a0speciality kohvisid pakuvad. \u00dcldsusele tuntud ka kui kohvisnoobide kohvik, inglise keeles lihtsalt\u00a0for wankers.\u00a0Uus plaan oli hoopis paaril korral n\u00e4dalas kohvikuproua elu elada, igal korral erinevasse kohvikusse suundudes. Niiviisi \u00fchendasin ma 7euroste\u00a0flat white&#8217;ide joomise kas muuseumik\u00fclastuse, rattas\u00f5idu v\u00f5i m\u00f5ne muu v\u00e4ljas\u00f5iduga. Meelelahutust ja seltsielu Nagu eelneva postituse l\u00f5pus mainisin, v\u00f5tsin \u00fchendust oma paralleelklassi\u00f5e Liisiga, kes Z\u00fcrichis elab. Me polnud vist suhelnud oma 10 aastat, avastasin, et isegi Instagrami s\u00f5brad ei olnud. Ilma mingi p\u00f5hjuseta, lihtsalt elu on vahepeal omasoodu jooksnud. Olin unustanud, et me oleme lausa peaaegu sugulased ju. Saime kokku \u00fchel keskn\u00e4dalasel \u00f5htupoolikul sellises huvitavas kohas nagu Frau Gerolds Garten. Tegemist on kahel korrusel paikneva v\u00e4lialaga industriaalses piirkonnas &#8211; midagi P\u00f5hjala tehase kanti &#8211; , kus saad endale eraldi s\u00f6\u00f6gi- ja joogiletist meelep\u00e4rast tellida ja siis pikkade laudade taga (v\u00f5i p\u00fcstijalu) nautida. Truu kaaslane Vesper muidugi \u00fchines selle seltskondliku kogunemisega, kuid tundsin kohe, et ta on v\u00e4ga \u00fclestimuleeritud sellest l\u00e4rmist. Liiga palju inimesi. Kui ta l\u00f5puks mu jalgade ette p\u00f5randale kerra t\u00f5mbas, otsustas \u00fcks \u00f5llesem meesterahvas tulla teda paitama, mille peale Vesper l\u00f5risedes haukuma hakkas. \u00d5ige kah, ma ei tea, mida inimesed m\u00f5tlevad, kui nad ilma k\u00fcsimata v\u00f5\u00f5rale koerale l\u00e4henevad. Labrador v\u00f5i mitte. Enne toidu tellimiseni j\u00f5udmist istusime Liisiga vist oma 45 minutit ja kallasime \u00fcksteist oma viimase 10 aasta k\u00e4ek\u00e4iguga \u00fcle. Nii hea oma inimese tunne oli, kuidagi sarnased m\u00f5ttemustrid ja arusaamad olid meile m\u00f5lemale ajaga tekkinud. Hetkeks suutsime siiski pausi teha, et tellida jagamiseks kaks portsu bratwursti kartulisalatiga. Jutustasime veel mitu tundi, seej\u00e4rel jalutasime veidi pargis ja l\u00e4ksime oma rongidega koju tagasi. S\u00fcda t\u00e4itus selle \u00f5htuga ja sotsiaalne patarei sai pigem laetud kui t\u00fchjendatud. Kahel korral k\u00e4isin end ka kultuurselt harimas, sest sain teada, et kunstimuuseumisse on sissep\u00e4\u00e4s kolmap\u00e4eviti tasuta, muidu peaks pileti eest ca 30\u20ac v\u00e4lja k\u00e4ima. Muuseum oli uhke ja suursugune, vaatamist jagus mitmele p\u00e4evale. Sain ka teada, kui k\u00f5vasti mu p\u00f5lved raksuvad hiirvaiksetes ruumides muuseumit\u00f6\u00f6tajatega kahekesi olles. Kuidagi koperdasin Facebookis IN YOUR FACE Comedy Brew avatud mikrofoni \u00f5htu otsa. Pilet oli tagasihoidlikud 10\u20ac, seega tundus t\u00e4itsa j\u00f5ukohane meelelahutus. Panin aga kleidi selga ja s\u00f5itsin \u00f5htul Z\u00fcrichi poole, Vesperile lugesin s\u00f5nad peale, et ta \u00fcksi pimedas ei hakkaks arvama, et ma tagasi ei tule. Kohale j\u00f5udes tervitas mind pisike baar, mille tagauksest l\u00e4bi minnes avanes avar h\u00e4mar saal. Uksel v\u00f5ttis mind vastu r\u00f5\u00f5msameelne keskealine inglane, kes pakkus mulle kohta eesreas. Raputasin pead &#8211; selle \u00f5nge ma k\u00fcll ei l\u00e4he, kuigi ta kinnitas, et ahistatakse k\u00f5iki, \u00fcksk\u00f5ik kus sa istud. L\u00e4ksin endale ette jooki tellima, alguseni oli veel ca viis minutit aega. Kuna j\u00e4rjekord aga venis otsustusv\u00f5imetu saksa proua t\u00f5ttu, tuli inglane (kes end Harryna tutvustas) teavitama, et me oleme veel viimased publikulised, kelle j\u00e4rele oodatakse. Mina teavitasin vastu, et ait\u00e4h, mul pole selle vastu midagi, mille peale Harry \u00fcllatunult naerma hakkas. Jah, te pole siin ainsad koomikud, eksole. S\u00e4ttisin end siis taharitta ja hakkasin kuulama. Show oli loomulikult inglise keeles, kuid esinejaid oli erinevatest riikidest alates Austraaliast kuni Poolani. Ma polnudki varem m\u00f5elnud, et huumor on v\u00e4ga hea sisevaade kohalikku igap\u00e4evaellu &#8211; puid pandi alla nii keelele, kinnisvarale kui kommetele. Osad naljad olid liiga spetsiifilised, et ma oleksin osanud kaasa naerda, teised olid j\u00e4llegi mulle naljakad, aga kohalikele ei l\u00e4inud peale. Rassinaljad olid \u00fcsna out,\u00a0isegi kui esineja neid enda kohta tegi. Vaheajal tuli Harry uurima, et kuidas mulle siis meeldis. Mainis mokaotsast, et noh, mul on stand-up&#8217;iga oma ajalugu ja ma olen \u00fcsna n\u00f5udlik kuulaja. R\u00e4\u00e4kisime siis m\u00f5nda aega kom\u00f6\u00f6diast, kuni Harry uuris, kas ma sooviks, et ta mind inimestega tutvustas. Kehitasin \u00f5lgu, kuid juba viipas ta l\u00e4hedal asuva neiu poole, kes olevat p\u00fcsikas ja v\u00e4ga sotsiaalne. Seda ta ka oli ning meie vestlusega \u00fchines kohe veel \u00fcks neiu. R\u00e4\u00e4kisime l\u00fchikese ajaga maad ja ilmad kokku, kuni oli aeg tagasi kuulama minna. Teine pool oli juba oluliselt professionaalsem ja parema tasemega. Harry esines viimasena ning oli n\u00e4ha, et tegemist on juba vana kalaga, aga naljad mulle \u00fcleliia peale ei l\u00e4inud. Lipsasin viimase aplausi ajal v\u00e4lja, et rongile j\u00f5uda, ning k\u00f5ndisin n\u00e4gu naerul l\u00e4bi sooja pimeda \u00f5htu koju. Nali teeb ikka hinge soojaks. Rattasaagad Minu kasutada j\u00e4eti muuhulgas ka perema elektriratas. Mul oli varem natuke \u00fcleolev suhtumine ratastesse, mille edasiliikumine vajab v\u00e4he pingutust, aga \u00fchel \u00f5htul ma selle igatahes garaa\u017eist v\u00e4lja veeretasin. Raske, kurat. P\u00e4rast m\u00f5ningast ukerdamist sadula k\u00f5rgusega sain l\u00f5puks liikvele. Okei, p\u00e4ris nii ei ole, et ratas ise s\u00f5idab, pead ikka s\u00f5tkuma usinalt, aga elekter annab v\u00e4he turbot juurde &#8211; 18km\/h asemel aitab tulla 25 km\/h peale. Tegin algselt v\u00e4ikse proovitiiru ja siis otsustasin suurema plaani ette v\u00f5tta. See oli ka ainus kord, kui ma oma kahe n\u00e4dala jooksul rikkusin seadust ehk \u00fcletasin etten\u00e4htud nelja tunni reeglit (nii kaua v\u00f5ib koer \u0160veitsis \u00fcksi kodus olla). Otsustasin ette v\u00f5tta ulja plaani \u00fcmber Z\u00fcrichi j\u00e4rve s\u00f5ita. J\u00e4rve \u00e4\u00e4rt kaunistavad pikad rattateed ning rattureid kohtab siin murdu, eriti l\u00fckras kihutavaid maanteerattureid. Strava n\u00e4itas ringi pikkuseks 60 km kanti, seega koos ujumis- ja kohvipausidega v\u00f5iks ju ilusti nelja tunni sisse mahtuda. Z\u00fcrichi j\u00e4rve kaldad jaotatakse m\u00f5tteliselt h\u00f5berannikuks (l\u00e4\u00e4nepool) ja kullarannikuks (idapool), kuna esimene koosneb kivirandadest, teine liivarandadest. Thalwil j\u00e4\u00e4b siis h\u00f5berannikule. Alustasin oma s\u00f5itu h\u00f5berannikut m\u00f6\u00f6da allapoole plaaniga esimese tunni j\u00e4rel m\u00f5nes kohvikus peatuda. Jalad oli kerged, ilm ilus ja kuum ning vaated lihtsalt v\u00f5rratud. \u00a0Mida aga ei tulnud, olid kohvikud. Millegi p\u00e4rast ei j\u00e4\u00e4nud j\u00e4rve enda \u00e4\u00e4rde \u00fchtegi sobilikku peatuskohta ning ka ujumisplaanist pidin loobuma, sest minu v\u00e4ljavalitud Altendorfi seebad oli tasuline ja paremad tasuta ujumiskohad olin ma juba seljatanud. L\u00f5puks oli juba kaks tundi m\u00f6\u00f6dunud, kui s\u00f5tkusin \u00fcle kaht rannikut \u00fchendava silla. Pisikeste valekalkulatsioonide t\u00f5ttu olin ajagraafikust maas. Kimasin peaaegu St\u00e4fani v\u00e4lja, kui l\u00f5puks leidsin otse j\u00e4rve kaldalt v\u00e4ikse putka-kohviku. Tundsin suurt kergendust coca-colat ja hot dogi tellides, juba tundsin m\u00f5lema maitset suus, kui minu r\u00f5\u00f5m sai rikutud infoga, et kaardiga ei saa maksta. \u0160veitsis?? Ennekuulmatu. Kastsin end siis kiirelt vette ja pidin leppima tankla l\u00f5unaga. Edasi l\u00fclitasin elektri sisse ja kihutasin j\u00e4rveringi l\u00f5puni ilma pauside ja nautimiseta. Kokku kulus ~70 km ringi l\u00e4bimiseks ca neli ja pool tundi. \u00d5nneks koer oli elus ja politsei mind ukse ees siiski ei oodanud, seega suutsin oma kaks n\u00e4dalat l\u00e4bida ilma seadusega pahuksisse minemata.\u00a0\u00a0 Ja nii see kaks n\u00e4dalat mugavuselu l\u00f5ppeski! K\u00e4rt &nbsp; &nbsp;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":540,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[25],"tags":[],"class_list":["post-533","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-sveits"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/9938AEA2-FF03-4FA5-873F-DDADA1700C95-2-e1728484744949-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/10\/9938AEA2-FF03-4FA5-873F-DDADA1700C95-2-e1728484744949.jpg",900,663,false]},"categories_names":{"25":{"name":"\u0160veits","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=25"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/533","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=533"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/533\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":549,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/533\/revisions\/549"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/540"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=533"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=533"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=533"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}