{"id":526,"date":"2024-10-03T14:07:52","date_gmt":"2024-10-03T14:07:52","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=526"},"modified":"2024-10-03T14:07:52","modified_gmt":"2024-10-03T14:07:52","slug":"thalwili-koerapaevikud-kutsumata-deprekas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=526","title":{"rendered":"Thalwili koerap\u00e4evikud – kutsumata deprekas"},"content":{"rendered":"
\"\"
Alati r\u00f5\u00f5mus Vesperike<\/figcaption><\/figure>\n

\u00c4rkan 14. juuli hommikul oma suures voodis t\u00fchjas majas. Vaatan toas ringi, midagi on valesti. Depressioon. Lihtsalt n\u00fc\u00fcd lambist, kui k\u00f5ik on h\u00e4sti, mu kott on lahti pakitud ja ma saan rahulikult minna allakorrusele hommikus\u00f6\u00f6ki valmistama, kus mind ootab jalutusk\u00e4igu elevuses koer? No see on k\u00fcll ju suurep\u00e4rane uudis. Lohistan end voodist v\u00e4lja oma ilusasse vannituppa hambaid pesema, p\u00e4ike paistab, tore. Proovin enesetunnet ignoreerida, sest pole mitte \u00fchtegi p\u00f5hjust, miks ma peaksin end halvasti tundma. Longin trepist alla, kus Vesper juba seisab trepi k\u00f5rval ja lehvitab saba. On ikka h\u00e4sti \u00f5petatud koer, ei \u00fcrita isegi \u00fcleskorrusele ronida. Lasen ta aeda pissile ja pigistan endale sidrunit veeklaasi. Kas t\u00f5esti niiviisi algabki minu kauaoodatud kaks n\u00e4dalat Z\u00fcrichis?\u00a0<\/span><\/strong><\/p>\n

Pistan Vesperile rihma \u00fcmber ning vaatan tema r\u00f5\u00f5msaid silmi ja lippuvat saba. Miks mina ei suuda nii \u00f5nnelik olla? L\u00e4hen v\u00e4lja, \u00f5hk on soe, temperatuur m\u00f5nus. K\u00f5nnime j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, mis on nii id\u00fclliline, kui \u00fcks koht \u00fcldse olla saab. Erinevas vanuses inimesed k\u00f5ndimas r\u00e4tik v\u00f5i hommikumantel \u00fcmber hommikuujumisele. Lasen Vesperi koerteranna v\u00e4ravast sisse ja teen rihmast lahti, koer pistab kohe elevuses edasi-tagasi jooksma ning j\u00e4\u00e4b mulle otsa vaatama – noh, tuled v\u00f5i, hakkame m\u00e4ngima juba! Haaran l\u00e4hedusest puuroika ja virutan selle vette. Vaatan, kuidas Vesper j\u00e4neseh\u00fcpetega toikale j\u00e4rele ujub (j\u00e4nes-koer<\/a>) ja m\u00f5tlen – kui ma vaid suudaks tunda, mida ma n\u00e4en. T\u00e4ielik sisemine j\u00f5uetus, motivatsiooni ja teotahte puudumine. Teen v\u00e4ikse ujumistiiru sellegipoolest, sest ma \u00fcritan j\u00e4rgida p\u00f5him\u00f5tet, et kui enesetunne on s*tt, siis teen ikka neid asju, mis mulle h\u00e4sti m\u00f5juvad – isegi, kui ma seda sellel hetkel ei tunne.\u00a0<\/span><\/p>\n

Jalutame tagasi, teen endale hommikus\u00f6\u00f6gi kohaliku poe pagari\u00e4ri saiast ja munast, pistan nahka ja j\u00e4\u00e4n istuma. Mis n\u00fc\u00fcd edasi? Mul on t\u00e4na vaja Vesperiga kokku veel kahel korral jalutamas k\u00e4ia ning kuivatis olevad r\u00e4tikud kokku lappida, kuid mida \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4evaga teha? T\u00e4ieliku vabaduse ihaluses kipun unustama, et ma vajan struktuuri enda h\u00e4sti tunda. N\u00fc\u00fcd aga suudan ainult telefoniga diivanile viskuda ja scrollida, kuni \u00e4revus t\u00f5usma hakkab. Panen telefoni k\u00f5rvale ja lasen pisaratel voolata. Miks, ma ei saa aru, miks? Saan aru, et on kohanemise periood ja p\u00e4rast pidevat edasiliikumist olen j\u00e4rsku paigal ning pean andma endale aega, et sellega harjuda, aga et siis kohe nii hullusti v\u00f5i?\u00a0<\/span><\/p>\n

J\u00e4rgnevad p\u00e4evad m\u00f6\u00f6duvad umbes samasuguses udus. Pidevalt on pisarad lahti ilma p\u00f5hjuseta, taustaks s\u00fc\u00fctunne, sest mul pole mitte \u00fchtegi p\u00f5hjust olla kurb ega masendunud. Mingid vanad teemad, lahendamata suhted ja talletunud emotsioonid tahavad \u00fcles tulla. Proovin kirjutada oma m\u00f5tteid v\u00e4lja, kuid \u00fcks suur segadus on lihtsalt. Kaalun terapeudi veebikonsultatsiooni, kuid ei suuda end viia selle broneerimiseni. Raudselt on j\u00e4rjekord pikk ja \u00e4kki l\u00e4heb enne juba ise \u00fcle. Proovin k\u00f5ike ja igatpidi, kuni pean tunnistama vana (ja alati toimivat) t\u00f5de – l\u00f5petada v\u00f5itlemine ja lasta lahti ootused. L\u00f5petada enda s\u00fc\u00fcdistamine ja lahtimuukimine ning lihtsalt olla. \u00dcks hetk peab ju \u00fcle minema. Luban endal piinlikult palju lihtsalt lamada ja sarju vahtida, ekraaniaeg on vist l\u00f5puks sama pikk kui uneaeg. S\u00f6\u00f6n kolm korda p\u00e4evas korralikult, k\u00e4in koeraga kohustuslikult jalutamas, m\u00e4ngin korra p\u00e4evas aias temaga. Koer k\u00e4ib mind pika pilguga iga natukese aja tagant diivanil vaatamas ja toob erinevaid m\u00e4nguasju – kui sa siin juba oled, m\u00e4ngiks v\u00f5i nii? Teen talle pai ja musi ning pagen tema pilgu eest \u00fcles magamistuppa.\u00a0<\/span><\/p>\n