{"id":519,"date":"2024-09-29T18:11:34","date_gmt":"2024-09-29T18:11:34","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=519"},"modified":"2024-09-29T18:11:34","modified_gmt":"2024-09-29T18:11:34","slug":"esimene-tutvus-zurichi-ja-thalwiliga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=519","title":{"rendered":"Esimene tutvus Z\u00fcrichi ja Thalwiliga"},"content":{"rendered":"

12. juuli hommikul s\u00f5idan Bernist rongiga Z\u00fcrichi suunas, et \u00fcmber istuda Thalwili suunas. Thalwil on \u00fcks mitmest Z\u00fcrichi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde j\u00e4\u00e4vast eeslinnast, nii 15minutise rongis\u00f5idu kaugusel kesklinnast. Seal ootab mind perekond Pierce’id koos oma aastase labradoriga, kellest j\u00e4rgmiseks kaheks n\u00e4dalaks minu hoolealune saab, kuni perekond autoga Prantsusmaal v\u00e4iksel perereisil k\u00e4ib. Pere leidsin ma Trusted Housesittersi lehelt – \u00fcks mitmest v\u00f5imalusest, mille abil proovin reisides raha kokku hoida. Kandideerimine oli \u00fcsna konkurentsitihe ja mitmest hoiust j\u00e4in ilma, enne kui Z\u00fcrichi oma mulle langes. Asja m\u00f5te seisneb siis selles, et mina saan tasuta elumaja ja loomaga t\u0161illida ning nemad ei pea oma looma kusagile ula peale viima. Lepime pereemaga kokku, et saabun nende juurde keskp\u00e4eva paiku. Kuna mul internetti ei ole, pean lootma heale \u00f5nnele, sest endast m\u00e4rku ma neile kuidagi anda ei saa. J\u00f5uan kokkulepitud ajast veidi varem maja ette ning heidan oma higise koorma maha. Ma olen t\u00e4iesti l\u00e4bim\u00e4rg, sest \u00f5ues on l\u00e4hemale 30 soojakraadi. Tundub, et hetkel kedagi vist kodus ei ole, kuigi aknad on hoovis lahti. J\u00f5uan veidi maja ja \u00fcmbrusega tutvuda.<\/strong><\/p>\n

Maja asub n\u00f6 m\u00e4en\u00f5lva peal, all on garaa\u017e, treppidest \u00fcles tulles avaneb aiake ja sissep\u00e4\u00e4s maja esimesele korrusele. Maja on v\u00e4ljastpoolt eimidagi \u00fctlev. Varsti saabubki hingeldav ja vabandav pereema, Vesper rihma otsas ning viieaastane poeg mossitades sabas tolknemas. Proua asub koheselt oma briti aktsendiga \u00fclevoolavalt vatrama, \u00fcritades mulle k\u00f5iki detaile tutvustada maja kohta, alustades pr\u00fcgiveost kuni koera kuivatamise r\u00e4tikuni, samal ajal igal sammul vabandades majas valitseva kaose p\u00e4rast. Ma olen ennegi v\u00e4ikeste lastega peres viibinud, nii et ma tean v\u00e4ga h\u00e4sti, milline n\u00e4eb v\u00e4lja kohalik kaos m\u00f5neks v\u00e4ljas\u00f5iduks pakkimise ajal. Maja ise on seest kena, renoveeritud, kuid annab aimdust oma vanast olemusest v\u00e4ikeste detailidega, n\u00e4iteks korralikult krigisev puidust trepp, mis viib teisele korrusele magamistubadesse. Allkorrusel on veel ka imeilus tumesinine saarega k\u00f6\u00f6k, millel ma juba unistan kokkamisest. L\u00f5puks ometi saab enda tehtud kodust toitu s\u00fc\u00fca! K\u00f6\u00f6gis on kaks k\u00fclmkappi, milles leidub veel \u00fcht koma teist, mida palutakse mul lahkesti h\u00e4vitada. Magamistuba tuleb koos r\u00f5du, oma vannitoa ja hiigelsuure voodiga. Korrus \u00fclevalpool on v\u00f5imalik ka \u00e4rklikorrusel end soovi korral k\u00fclalistetuppa s\u00e4ttida, kuid see ei tundu \u00fcldse nii kutsuv. Ja siis on veel keldrikorrus pesuruumi ja telekatoaga. Jah, elutoas p\u00f5hikorrusel telekat ei ole.<\/p>\n

\"\"
minu isiklik magamistuba<\/figcaption><\/figure>\n

V\u00f5tame Vesperi kaasa ning l\u00e4hme jalutame j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde, et n\u00e4eksin \u00e4ra tema ujutamiskoha. Z\u00fcrichi j\u00e4rv on nii m\u00f5nus id\u00fclliline, peegelsile ja l\u00e4bipaistev. Liivaranda siin ei ole, pigem rohelised pargialad, kust saab otse kivitreppe m\u00f6\u00f6da vette minna ja ujuma hakata. Saan n\u00e4ha ka Vesperi jalutuskombeid, mis on \u00fcldiselt eeskujulikud, kuid nii kui koerapreili saab aru, et minnakse j\u00e4rve suunas, hakkab ta tirima ja vedama. Pereema kinnitab, et sellega tegeletakse ja muidu on Vesper tubli t\u00fcdruk. Noh, tegemist on siiski alles aastaseks saanud beebiga, nii et m\u00f5ned vead on andestatavad. Tutvumine v\u00f5tab kokku umbes tunnikese ning seej\u00e4rel j\u00e4tan oma suure koti juba majja, et tagasi tulla hommikul kella 9ks. Viimase hetkeni loodan, et \u00e4kki tehakse mu elu lihtsaks ja pakutakse, et v\u00f5in enne hoiuperioodi algust ka juba \u00f6\u00f6seks j\u00e4\u00e4da, kuid tundub, et pakkimishulluses ei ole see variant laual ning mingi sugulane on ka parasjagu \u00f6\u00f6majal. K\u00e4in siis hoopis Thalwili seebad<\/em>’il peesitamas, ujumas ja burgerit s\u00f6\u00f6mas ning s\u00f5idan tagasi Z\u00fcrichisse. Vahepeal on kuum suvi ladisevaks vihmaks p\u00f6\u00f6rdunud, seega peitun rongijaama vahetus l\u00e4heduses asuva katusekohviku terrassile blogima ja Aperol spritzi l\u00fcrpima. \u00d5htuks olen end palunud g\u00fcmnaasiumiaegse paralleelklassi\u00f5e Sabine \u00f6\u00f6majale, kes mind lahkelt kotile lubab, vaatamata sellele, et on just veetnud n\u00e4dala k\u00fclas olevate s\u00f5brannadega ringi turistitades. N\u00fc\u00fcd l\u00e4hebki ta neid lennujaama viima ning enne, kui linad j\u00f5uavad jahtuda, tulen mina juba asemele. Neiu ise on veel suutnud haigeks vahepeal j\u00e4\u00e4da.<\/p>\n