{"id":509,"date":"2024-09-25T09:30:35","date_gmt":"2024-09-25T09:30:35","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=509"},"modified":"2024-09-25T09:34:26","modified_gmt":"2024-09-25T09:34:26","slug":"bern-paev-kaks-vihm-ja-naiseks-olemise-roomud","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=509","title":{"rendered":"Bern p\u00e4ev kaks – vihm ja naiseks olemise r\u00f5\u00f5mud"},"content":{"rendered":"

11. juuli hommik. \u00c4rkan oma m\u00f5nusas Berni hostelis, uni on olnud l\u00fcnklik, sest aken oli \u00f6\u00f6sel lahti ja mul tuli seda vahepeal k\u00e4ia kinni-lahti panemas – esiteks hakkas keset \u00f6\u00f6d padukat sadama ja teiseks oli sisehoovis mingi tuvi, kes tegeles jumal teab millega, aga tema nilbe kudrutamine kajas l\u00e4bi maja. K\u00e4in du\u0161i all ja s\u00f6\u00f6n hommikus\u00f6\u00f6gi \u00e4ra, kuid tunnen, kuidas progresseeruvalt hakkab enesetunne halvemaks minema. Noh, hea k\u00fcll, v\u00f5ib-olla t\u00e4na on see p\u00e4ev, mil tuleb lihtsalt voodis lamada ja raamatut lugeda. Olen t\u00e4nulik, et saan seda endale lubada, sest t\u00f6\u00f6tamise juures minu jaoks k\u00f5ige hullem asi oli ennast p\u00e4evade ajal “kokku v\u00f5tmine”. Ma ei saa siiani ikka \u00fcle sellest, kuidas naised lihtsalt teesklevad, et nad on normaalselt funktsioneerivad inimesed, kui kogu sisikond end samal ajal s\u00f5lme keerab. Millised kangelased! V\u00f5tan valuvaigisti sisse ja loen k\u00f5veras oma raamatut.<\/strong><\/p>\n

Hetk hiljem \u00e4rkan ootamatult oma keskhommikusest uinakust, kui toakaaslane sisse astub. Ta vaatab mind suurte silmadega: “Magasid v\u00f5i? Sa olid enne seda n\u00e4gu, et hakkad kohe v\u00e4lja minema.” Selgitan talle oma hetke olukorda ja ta noogutab m\u00f5istvalt. Naistega on ikka tore “koos elada”. Enesetunne on natuke parem, seega otsustan sammu kaupa vaikselt hostelist v\u00e4ljuda ja vaadata, kui kaugele emakas ja ilm lubavad liikuda. Suuri plaane ei hakka tegema, v\u00f5tame t\u00e4na \u00f5ite rahulikult. Pistan kotti ujukad ja raamatu ning v\u00f5tan esimesena sammud M\u00fcnsterplattformile, et kauni vaatega pargis inimeste keskel Esintein au Jardini kohvikus kohvi juua ja lugeda. Ilm on soe, park on ilus ja elu on m\u00f5nus. Istun seal m\u00f5nda aega, aeg-ajalt t\u00f5stan pilgu, et vaadelda inimesi ja varblasi. Seej\u00e4rel tunnen end juba v\u00e4he v\u00e4rskemana ja olen valmis edasi liikuma. Platformil on \u00fcks v\u00e4ike nunnu putka, kuhu l\u00e4hen postkaarte nuhkima Helenile saatmiseks. Terve Bern millegi p\u00e4rast meenutab teda, k\u00f5ikide tema \u0160veitsis elamise lugude t\u00f5ttu, ja m\u00f5tlen, kui tore oleks temaga koos Berni avastada. Astun kioskisse, kui proua leti tagant k\u00fcsib: “Kas need on teie lapsed??” Vaatan kahte poes asju n\u00e4perdavat nagamanni ja eitan. Proua on segaduses – ei olegi? Muigan ja vastan: “Jah, ma olen \u00fcsna kindel, et mul lapsi ei ole.” Proua vangutab pead, v\u00f5tab postkaardi eest raha ja j\u00e4tkab p\u00f5ngerjate p\u00f5rnitsemist, kes on v\u00e4ga l\u00e4hedal, et midagi \u00e4ra l\u00f5hkuda. J\u00e4tkan oma teekonda M\u00fcnsteri suunas, et sinna torni asja teha, kuid torn on kahjuks remondis. Teen v\u00e4ikse tiiru kirikus ja v\u00f5tan n\u00fc\u00fcd ette pikema jalutusk\u00e4igu karupargi suunas. Jah, lugesite \u00f5igesti – Bernis on karude park! K\u00f5nnivad seal ringi, aia taga loomulikult. Mingit piletit sellel kohal pole, lihtsalt ongi selline park. Ausalt, kas see linn saab veidramaks minna? Eraldi plaani mul pargi k\u00fclastamiseks tegelikult ei olnud, kuulsin sellest oma ameerika toakaaslase k\u00e4est, ning minu plaan oli hoopis minna vanasse trammidepoosse, kus asub \u00f5llekoda ja saab apfelstrudel<\/em>’it s\u00fc\u00fca, neeruhinna eest loomulikult.<\/p>\n