{"id":497,"date":"2024-09-20T17:53:08","date_gmt":"2024-09-20T17:53:08","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=497"},"modified":"2024-09-20T17:53:08","modified_gmt":"2024-09-20T17:53:08","slug":"ullatusi-tais-bern-saravad-valikaimlad-ja-tasuta-meelelahutus","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=497","title":{"rendered":"\u00dcllatusi t\u00e4is Bern – s\u00e4ravad v\u00e4lik\u00e4imlad ja tasuta meelelahutus"},"content":{"rendered":"

Nagu eelmises postituses sai r\u00e4\u00e4gitud, siis Bern sattus mu sihtkohaks puhtalt mugavusest – kuskil oli vaja enne Z\u00fcrichit aega veeta ja seal oli hea hinnaga hostel. Oma\u00a0check-in<\/em>’i oodates hosteli puhkeruumis tekib mul aega taustat\u00f6\u00f6d teha, et mis see linn endast siis kujutab ja mida siin \u00fcldse tehakse. Esimese asjana guugeldan k\u00f5ige olulisemat k\u00fcsimust – kas siin kuskil ujuda saab? Ja kae imet – Bernis on lausa mitu vaba\u00f5hu basseini, nendest kaks asuvad otse j\u00f5e \u00e4\u00e4res ning tavalisele klooribasseinile on seal lisaks ka naturaalse j\u00f5eveega basseiniala. Plaksutan k\u00e4si ja olen juba elevil. Uurin neid \u00fchte ja teistpidi – kumma kasuks otsustada? \u00dcks tundub olevat suurem ja rahvarohkem, teine alternatiivsem ja kohalikum. Valin siiski suurema, mis on l\u00e4hema jalutusk\u00e4igu kaugusel, sest selle juures asuvat ka kohustuslik gelato<\/em>-kohvik. Proovin leida frei<\/em>bad<\/em>’i\u00a0hinnakirja, kuid kas on t\u00f5esti v\u00f5imalik, et midagi sellist v\u00f5iks olla tasuta? Nii kallis riigis? Vaatame j\u00e4rele.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Toa v\u00f5ti k\u00e4es, viskan kiirelt oma asjad konkule, vahetan riided, pakin koti ja olen valmis avastusteks. Muide, sel reisil olen v\u00f5imalusel alati valinud endale nari alumise voodi. Varem tahtsin alati \u00fclemisel korrusel olla, aga tegelikult on alumine oluliselt mugavam ja praktilisem ju – sul on ligip\u00e4\u00e4s oma asjadele, saad vetsu minna lihtsalt, toetada veepudeli voodi k\u00f5rvale p\u00f5randale jne jne. \u00dcleval pole oma asju kusagile panna! Seega taaskord \u00f5nnestus saada mugavam koht.<\/p>\n

\"\"
Minu id\u00fclliline leboala<\/figcaption><\/figure>\n

Minu esimene peatus tuleb Subway’s, sest see on igas riigis enam-v\u00e4hem sama ja saad ise endale tervisliku ja toitva wrapi kokku keerata. Bernis tuleb wrapi eest muidugi 10\u20ac v\u00e4lja k\u00e4ia, aga n\u00fc\u00fcdseks mul silm ka enam ei pilgu. Las minna siis! Pakin wrapi kotti ja asun vantsima j\u00f5e suunas. Enne tuleb mul aga \u00fclalt linnast kas m\u00f6\u00f6da j\u00e4rske treppe v\u00f5i miniraudteed m\u00f6\u00f6da alla laskuda. Otsustan raudtee kasuks, sest sellised naljakad pisikesed s\u00f5iduvahendid on minu jaoks alati p\u00f5nevad. Kuna hostelist olen taaskord saanud kaasa tasuta \u00fchistranspordi kaardi majutuse perioodiks, saan selle s\u00f5idu tasuta ette v\u00f5tta. Ma ei teagi, kas seda peaks rongiks, trammiks v\u00f5i gondliks nimetama, sest sinna sisse mahub umbes 8-10 inimest seisma ja see s\u00f5idab umbes 2 minutit. Trepist vantsimine ei tundu selle k\u00f5rval absoluutselt ahvatlev. K\u00f5mbin siis siltide j\u00e4rgi Marzili freibad<\/em>’i suunas, \u00fcsna lollikindel teekond, m\u00f6\u00f6da ei saa v\u00e4ga panna, ja umbes viie minutiga olengi sissep\u00e4\u00e4su juures. M\u00e4rkan seal kassasid, kuid ei saa aru, mida nad m\u00fc\u00fcvad, sest sisse saab ka niisama neist m\u00f6\u00f6da jalutades. Freibad<\/em> ise on imetlusv\u00e4\u00e4rne – suuuuuuuur roheala, muru kui k\u00fc\u00fcnek\u00e4\u00e4ridega trimmitud, puud pakuvad m\u00f5nusat varjualust, kuid saad ka lausp\u00e4ikse k\u00e4es peesitada. H\u00fcppelauaga basseini \u00fcmber on aed – ehk on see siis tasuline? Loobun sellest m\u00f5ttest ja s\u00e4tin end teisele poole parki hoopis naturaalse vee sissevooluga basseini k\u00f5rvale. Puude all murul on temperatuur t\u00e4pselt paras minu keskp\u00e4evase eine nautimiseks, sest \u00f5hk on siiski m\u00f5nusalt soe. Enne k\u00e4in veel WC-s riideid vahetamas ja ma ei valeta, kui \u00fctlen, et need AVALIKUD wc-d on korralikumad ja puhtamad kui \u00fcksk\u00f5ik millise hosteli k\u00e4imlad. Brilliantvalged potid tervete funktsioneerivate prill-laudadega (jah, asi, mida hakkad reisides hindama!). Kuidas nad seda teevad, kui pargist k\u00e4ib p\u00e4evas l\u00e4bi k\u00fcmneid tuhandeid inimesi ja WC kasutamine on tasuta? \u0160veits – vaata ja imesta.<\/p>\n

Pistan oma v\u00f5iku nahka ja ronin siis k\u00e4rsitult vette. J\u00f5evesi on piimjalt h\u00e4gune ning \u00fcllatavalt k\u00fclm. Mitte selle p\u00e4rast, et ma k\u00fclma vett pelgaks eksole, vaid mul on olnud v\u00f5imalus vaadelda nii vanamemmesid kui lapsi selles vees pikalt ulpimas, nagu tegemist oleks vanniveega. Mina teen \u00fche kiire ringi ja ronin v\u00e4lja r\u00e4tikule kuivama. Loen m\u00f5nda aega raamatut, kuni tekib huvi j\u00f5ge kaema minna. Enne seda kaardistan \u00fcmbrust – ma ei viitsi oma kotti ja r\u00e4tikut hakata kaasa vedama, kuid kui ma j\u00f5kke l\u00e4hen, puudub mul igasugune vaade oma varale. Minu k\u00f5rvale on tulnud neiu, kes loeb samuti raamatut, ning eemal pingil istub vene vanaisa, kes lasi enne oma lapselapsele klassikalist muusikat telefonist. Kui ma muusika peale oma pilgu raamatult t\u00f5stsin, h\u00fc\u00fcdis vanapapi: “Ma ainult korraks lasen talle, \u00fche minuti!” Muigasin \u00fcllatunult, sest \u00fcldiselt ei kipu inimesed niiviisi hoolima ja ega ma polnudki otseselt h\u00e4iritud millesti. See oli igatahes v\u00e4ga armas \u017eest ja mul polnud kahtlustki, et v\u00f5in selle seltskonna pilgu alla oma koti vedelema j\u00e4tta. Kesklinn k\u00fcll, aga saksakeelne \u0160veits ju!<\/p>\n

Tipin siis j\u00f5e \u00e4\u00e4rde ja j\u00e4\u00e4n suurte silmadega vaatem\u00e4ngu j\u00e4lgima – noored ja vanad, suured ja v\u00e4iksed v\u00e4ljuvad m\u00f6\u00f6da treppi j\u00f5est, k\u00f5igil n\u00e4gu naeru t\u00e4is ja lapsemeelne helk silmades. Osadel on v\u00e4iksed poid ja veekindlad kotid ka kaasas. Kust nad k\u00fcll tulevad, mida nad teevad? M\u00f5ningane j\u00e4lgimist\u00f6\u00f6 paljastab t\u00f5e – kusagilt kaugelt ronivad need inimesed vette ja lasevad j\u00f5e tugeval voolul end kanda paarsada meetrit allapoole treppideni: n\u00e4idiseksemplar<\/a>\u00a0Ja need trepid ongi siis puhtalt sellel eesm\u00e4rgil, kujutate ette! J\u00e4lgin kerge s\u00fcdame pekslemise, \u00e4revuse ja elevusega, kuidas need inimesed k\u00fcll suudavad \u00f5igel hetkel v\u00e4ljuda ja trepini j\u00f5uda ega kao veekeristesse. M\u00f5nel l\u00e4heb napilt, m\u00f5ni peab viimasel hetkel suuri pingutusi tegema, et mitte trepist m\u00f6\u00f6da panna, kuid nii palju siirast r\u00f5\u00f5mu pole ma t\u00e4iskasvanute seas vist kunagi n\u00e4inud! Nii ilus. Ja k\u00f5lab nagu midagi, millest mina ei tohiks kohe mitte ilma j\u00e4\u00e4da! K\u00f5nnin siis m\u00f6\u00f6da j\u00f5e \u00e4\u00e4rt \u00fcles, ikka teiste j\u00e4rgi. Tuleb v\u00e4lja, et neid sissep\u00e4\u00e4se on iga natukese aja tagant. Oma esimeseks “proovis\u00f5iduks” valin veidi l\u00e4hema trepi, sest v\u00e4ike n\u00e4rv on ikkagi sees \u00f5igel hetkel \u00f5ige v\u00e4ljap\u00e4\u00e4suni j\u00f5udmise osas. Vaatan endast m\u00f6\u00f6da triivivaid inimesi ning valin sobiva augu vette laskumiseks. Sulps – ja olengi l\u00e4inud! Vesi ise on ikka p\u00e4ris-p\u00e4ris k\u00fclm, v\u00f5tab korra kergelt hingetuks, j\u00f5e vool kannab ootamatult kiiresti ja sujuvalt edasi, justkui lendamise tunne tekib. Vesi ise on t\u00e4iesti l\u00e4bipaistmatult piimjas helesinine, tean varasemast, et selle v\u00e4rvi annavad veele liustikumineraalid. Hakkan trepile l\u00e4henema, kuid enne treppi on \u00fcks naljakas ava seinas, kust voolab vesi sisebasseini, ning see suur t\u00fchi suu on \u00fcsna hirmutav, eriti kuna selle ees tekivad veekeerised. Vaatan ava kohal olevat silti, kuid ei saa aru, kas see suunab ava poole v\u00f5i just eemale ujuma. Tunnen korraks tugevat t\u00f5mmet, kuid suudan paanilise j\u00f5ulise vehkimisega siiski k\u00e4sipuuni j\u00f5uda ja trepist v\u00e4lja ronida. Bikiinide korrigeerimine j\u00e4\u00e4b v\u00e4ga viimasele minutile ja natuke saan linnarahvale tasuta show<\/em>’d ka pakkuda, kuid \u00e4sjakogetu emotsioonid ja \u00fclevoolav adrenaliin panevad k\u00f5ik muu unustama. Appi, kui \u00e4ge!! Veel, uuesti, veel, veel, veel! Jooksen n\u00fc\u00fcd kaugemate treppide juurde ja teen l\u00f5bus\u00f5itu veel paar korda l\u00e4bi, kuni l\u00f5puks hakkab jahe ja tundub \u00f5ige aeg oma varanduse juurde tagasi p\u00f6\u00f6rduda. T\u00e4ielik joovastus. Keha on nii \u00f5nnelik ja rahul, ma vist v\u00f5iks terve p\u00e4eva siin veeta, kuid vee temperatuur paneb siiski teatavad piirid ette. Kuivatan end \u00e4ra, naudin n\u00fc\u00fcdseks juba p\u00e4rasl\u00f5unast p\u00e4ikest, mis enam nii palju sooja ei paku, panen riide ja hakkan tagasi hosteli poole s\u00e4ttima. V\u00e4ravatest v\u00e4ljudes vaatab mulle muidugi vastu kohustuslik j\u00e4\u00e4tisekohvik, kus inimesed trepil istudes nii id\u00fclliliselt oma gelato<\/em>‘sid limpsavad. Ega’s midagi, mina ka.<\/p>\n