{"id":472,"date":"2024-09-04T20:07:47","date_gmt":"2024-09-04T20:07:47","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=472"},"modified":"2024-09-04T20:07:47","modified_gmt":"2024-09-04T20:07:47","slug":"daddys-angels-ja-koeraga-kohvik","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=472","title":{"rendered":"Daddy&#8217;s Angels ja koeraga kohvik"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>8. juuli hommikul \u00e4rkan Morzine&#8217;i Hideout Hostelis p\u00e4rast j\u00e4rjekordset kosutavat und. No nii m\u00f5nus on see kohake ikka. M\u00e4ed vaatavad aknast sisse ja ainuke heli on l\u00f5putult kohisev m\u00e4gij\u00f5gi vannitoa akna all. Jackson ja Maria virguvad ka vaikselt oma voodites ning v\u00f5rdleme lihasvalu piirkondi. Mul on eelk\u00f5ige s\u00e4\u00e4red ja triitseps suurema tule all olnud. S\u00e4time end taas allkorrusele hommikusi v\u00e4rskeid croissante s\u00f6\u00f6ma ja meie trio on nii \u00fchtekuuluvaks muutunud, et naeru nivoo ja lollide naljade tase on \u00fcletamas kosmilisi m\u00f5\u00f5tmeid. See on ikka nii veider, kuidas reisides tekivad ajutised s\u00f5brad, kellega saad kiiresti \u00fchele lainele, ning siis nad lihtsalt kaovad su elust, nagu neid polekski kunagi olnud. Ja tulevad j\u00e4rgmised.<\/strong><\/p>\n<p><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" class=\"alignright wp-image-474 \" style=\"text-align: justify;\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6992-225x300.jpg\" alt=\"\" width=\"271\" height=\"361\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6992-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6992-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6992-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6992-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6992-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6992-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6992-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 271px) 100vw, 271px\" \/><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Jackson ja Maria lahkuvad t\u00e4na lennuki peale, et koju tagasi s\u00f5ita, kuid enne on neil paari tunni jagu aega vaja sisutada. Mina pole enda p\u00e4evaplaani veel suutnud v\u00e4lja m\u00f5elda, seega kuulan hajameelselt nende arutelu mingi j\u00e4rve k\u00fclastamisest (siin on j\u00e4rv?) ning kas sinna peaks minema jala v\u00f5i bussiga. Minu isiklik plaan oli siiani olnud hoopis v\u00e4libasseini k\u00fclastamine, aga kui Maria k\u00fcsib, kas ma tahaksin nendega \u00fchineda, otsustan pisikese m\u00f5ttepausi j\u00e4rel siis aidata neil see j\u00e4rv \u00fcles otsida. Kui ma aga vastan, et v\u00e4ikse ujumise v\u00f5iks ju teha k\u00fcll, vaatavad nad mulle korraks \u00fcllatunult otsa &#8211; aa, et j\u00e4rve v\u00f5iks ujuma ka minna v\u00f5i? Nemad olid plaaninud seda lihtsalt <em>vaatama<\/em> minna ja pilte tegema. Pff, algajad. Loomulikult tuleb ALATI olla valmis ujuma minemiseks, kui m\u00f5ne veekogu juurde sattuda. Lahendan kiiresti Maria mure bikiinide puudumise osas (kes l\u00e4heb reisile ilma bikiinideta??), sest mul endal on ju ka trikoo veel kaasas. Voodis pikutades nende kohvrite pakkimist pealt vaadates ja h\u00fcsteeriliselt \u00fchiselt naerdes tekib mul t\u00e4itsa kahjutunne, et nad juba \u00e4ra peavad minema, sest meil just hakkas l\u00f5bus ju. Enne olin ma toas kolmas ratas, aga n\u00fc\u00fcd tituleerime ennast Daddy Ingliteks &#8211; Jackson on muidugi meie Daddy ja meie Mariaga inglid. N\u00f5uan ka neist pildi tegemist, et seda hetke ja meeleolu endale s\u00e4ilitada.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">J\u00e4rve \u00e4\u00e4rde s\u00f5idame kohaliku bussiga, mis \u00fcllatavalt kombel on tasuta, ning jagame seda s\u00f5itu hunniku briti pension\u00e4ride ja peredega. \u00dctleme nii, et buss on ikka \u00fcsna triiki t\u00e4is. Bussis\u00f5it ise kestab umbes 10 minutit, kuid selle ajaga j\u00f5uame asulast t\u00e4itsa v\u00e4lja s\u00f5ita ja metsa vahelt m\u00e4giteele suunduda. Peatuses maha astudes avaneb meile vaade, mille peale kukub l\u00f5ug ikka t\u00e4itsa asfaldini lahti. Ma arvasin, et noh, mis selles j\u00e4rves siis nii ikka erilist saab olla. See heleroheline piimjas j\u00e4rveke asub aga m\u00e4gede vahel ning on imeliselt id\u00fclliline. Vesi ise on jahe, minu hinnangul sinna 16 kraadi kanti, kuid \u00f5nneks taliujujat temperatuur ei sega. H\u00fcppan pea ees vette ja saabun m\u00f5ne hetke p\u00e4rast pinnale \u00f5hku ahmima. Issand, kui m\u00f5nus v\u00e4rske tunne. Kui s\u00fcrreaalne on keset suvalist esmasp\u00e4eva siin absurdselt kaunis kohas j\u00e4rves hulpida. Jackson ja Maria vaatavad mind v\u00e4ga kahtlustava pilguga, et kas ma teesklen vaprust, et neid ninapidi vedada. Heidan muru peale pikali ja j\u00e4\u00e4n nende etteastet ootama. Ja ma ei pea pettuma. Kahekesi nad siis tipivad ja kiljuvad, ahmivad \u00f5hku, Jackson oluliselt dramaatilisemalt kui Maria muidugi. L\u00f5puks suudavad nad p\u00e4rast paariminutist spektaaklit siiski vette laskuda ja j\u00e4rgneb oigamine, kui m\u00f5nus ja v\u00e4rskendav see ikka on. Naudime veidi aega oma luksuslikku elu, kuid kahjuks ei saa me liiga pikalt vedelema j\u00e4\u00e4da &#8211; Maria ja Jackson peavad bussiga juba \u00a0tagasi s\u00f5itma, et lennujaama poole suunduda. Ega ma \u00fcksi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde lamama ei j\u00e4\u00e4 ning s\u00f5idan nendega linna tagasi. Kiired kallistused ja Instagramide vahetused hostelis ning l\u00e4inud nad ongi. Ja siis j\u00e4i neid alles vaid \u00fcks.<\/p>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-472 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=477'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6996-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6996-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6996-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6996-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6996-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6996-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6996-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6996-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=478'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7032-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-478\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7032-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7032-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7032-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7032-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7032-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7032-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7032-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-478'>\n\t\t\t\troheline esmasp\u00e4ev\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=479'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7041-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7041-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7041-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7041-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7041-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7041-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7041-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7041-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Olen \u00fchest k\u00fcljest \u00f5nnelik, et otsustasin veel \u00fcheks p\u00e4evaks majutuse broneerida, kuid teisest k\u00fcljest on kahju, et pean seda linna \u00fcksi kogema. Morzine on nii eriline ja teistsugune koht, et oleks lahe seda jagada. Jalutan m\u00f6\u00f6da linna ja otsin kohta, kust saaks head kohvi. M\u00e4est \u00fcles suunduva linnat\u00e4nava \u00e4\u00e4res on palju poekesi ja baare ning l\u00f5puks j\u00f5uan kahe k\u00f5rvuti asetseva kohviku juurde. Heidan kiire pilgu m\u00f5lema terrassile ning otsustan roheliste toolidega kohviku kasuks, mis tundub kuidagi kutsuvam. Tellin endale <em>flat white<\/em>&#8217;i ja porgandikoogi s\u00f5bralikult teenindajalt ning v\u00f5tan terrassil istet. Kohv on suurep\u00e4rane ja ka kook ei valmista pettumust. M\u00f6\u00f6da k\u00f5nnib t\u00e4iesti lahtiselt imeilus austraalia karjakoer, kes tundub olevat kohvikus oma jope. Ta k\u00f5nnib laua juurest laua juurde, nuusib kas ehk midagi head pakutakse, ning siis keerab kellegi jalgade juurde end kerra. Milline m\u00f5nus atmosf\u00e4\u00e4r. Oleks mul ometi p\u00f5hjust siia linna kauemaks j\u00e4\u00e4da, kuid mind ootab hoopis kaks n\u00e4dalat Z\u00fcrichis. Tuleb siis j\u00e4relikult siia millalgi uuesti tulla. Ja s\u00f5brad kaasa v\u00f5tta! L\u00e4hen tagasi kohvikusse, et endale blogimise k\u00f5rvale ka \u00fcks j\u00e4\u00e4-matcha tellida, kui m\u00e4rkan silti &#8220;otsime baristat&#8221;. Vaatan hetkeks silti, kuid liigun edasi, sest mind ootab ju koerahoid ja edasi Caroline kas Frankfurdis v\u00f5i Nizzas, nii et \u00fcsna m\u00f5tetu on isegi k\u00fcsida midagi selle kohta. Aga kui \u00e4ge oleks suvaliselt sellises m\u00e4gilinnas kohvikus t\u00f6\u00f6tada!<\/p>\n<div id='gallery-2' class='gallery galleryid-472 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=475'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7064-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-475\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7064-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7064-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7064-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7064-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7064-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7064-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7064-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-475'>\n\t\t\t\tl\u00f5puks \u00fcks hea kohv!\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=476'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7065-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-476\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7065-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7065-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7065-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7065-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7065-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7065-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_7065-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-476'>\n\t\t\t\tkohvikukoer\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">J\u00e4rjekordne blogipostitus valmis tr\u00fckitud, jalutan supermarketisse, et endale midagi l\u00f5unaks ja \u00f5htuks hostelisse kaasa haarata, ja l\u00e4hen tagasi tuppa. Teen l\u00f5unauinaku ning v\u00f5tan seej\u00e4rel sammud v\u00e4liujula poole, et sooritada p\u00e4eva teine ujumise etteaste. Ma olen alati tahtnud v\u00e4liujulasse minna &#8211; see on mulle alati nii peen elustiil tundunud, mida proovida. Tegelikkuses on muidugi seal palju karjuvaid lapsi ja basseinip\u00f5hi r\u00e4pane, aga ikkagi on omamoodi kogemus v\u00e4rskes \u00f5hus m\u00e4gede vahel helesinises basseinis otsi ujuda. Minu jooksmisest v\u00e4sinud lihased v\u00e4ga hindavad seda pingutust. \u00d5htupooliku veedan ahnelt oma raamatut l\u00f5puni lugedes, sest mul on kuri plaan see hosteli raamatunurka j\u00e4tta ja sealt midagi uut asemel haarata. Olen \u00fcllataval kombel sel \u00f6\u00f6l toas t\u00e4iesti ih\u00fcksi, mis ei ole enam \u00fcldse nii \u00f5dus ja m\u00f5nus kui kahel eelneval \u00f6\u00f6l. Samas naudin seda vaikust ja privaatsust ikkagi t\u00e4iega, lihtsalt r\u00f5du- ja toaust kontrollin \u00f6\u00f6sel kaks korda \u00fcle enne magama minekut. Mulle ei anna aga millegi p\u00e4rast rahu see barista-silt kohviku uksel ning otsustan spontaanselt \u00fcles otsida kohviku Instagrami lehe ja sinna kirjutada, midagi lootmata. Minu \u00fcllatuseks saabub vastus u 10 minuti jooksul ning mind kutsutakse j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohvikusse juttu ajama. Pulss t\u00f5useb korraks lakke ja m\u00f5tlen &#8211; appi, kas ma just tegin seda?! Rahustan end maha, et see pole mingi t\u00f6\u00f6intervjuu, ma l\u00e4hen lihtsalt juttu ajama ja uurima, mis elu seal kohvikus elatakse.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Hommikuks ei ole aga \u00e4revus kuskile taandunud. Igasugused jutuajamised, kokkusaamised ja nende ootamine on minu jaoks t\u00e4iesti talumatud n\u00e4htused. S\u00f6\u00f6n kuidagi hommikus\u00f6\u00f6gi \u00e4ra ning v\u00f5tan siis tee kohvikusse ette. Tuletan meelde, et ma ei l\u00e4he midagi t\u00f5estama, ma olen 30aastane t\u00e4iskasvanu ja vaba hing, kes ei kohustu millekski, vaid l\u00e4heb lihtsalt suvalise prantslasega juttu puhuma. Jutuks hea k\u00fcll, mu n\u00e4rvis\u00fcsteem on veendunud, et me l\u00e4heme s\u00f5tta ning kaalul on minimaalselt elu. S\u00e4tin p\u00e4ikseprillid pealaele ja astun kohvikusse, proovides v\u00f5imalikult s\u00f5bralikku, aga \u00fcksk\u00f5ikset muljet j\u00e4tta. Omanikuks on huvitava v\u00e4limusega 30ndates mees t\u00e4toveeringute ja nokam\u00fctsiga, kelle vuntsid on otstest \u00fcles keeratud nagu Hercule Poirot&#8217;l. Istume terrassile maha ning saan kiire \u00fclevaate kohviku hingeelust &#8211; h\u00e4rra on varasemalt t\u00f6\u00f6tanud Pariisis Michelini restoranis kokana ning n\u00fc\u00fcd kolinud Morzine&#8217;i, et siin kohvik p\u00fcsti panna. Kohvik on olnud avatud ainult aastakese ning mees ise t\u00f6\u00f6tab seal baristana. Kuna ta on t\u00f6\u00f6tajatest aga ainuke barista, ei saa ta praktiliselt \u00fchtegi vaba p\u00e4eva endale lubada. \u00dcks neiu k\u00f5nnib parasjagu terrassile, samal ajal hajameelselt p\u00f5llepaelaseid sidudes, ning vuntsih\u00e4rra viitab tema suunas: &#8220;N\u00e4ed, tema on Jane Austraaliast, kes aeg-ajalt k\u00e4ib abiks ja annab mulle veidi v\u00f5imaluse hinge t\u00f5mmata. \u00dches\u00f5naga &#8211; mul oleks v\u00e4ga vaja kedagi, et saaks vahepeal ka leti tagant v\u00e4lja ja muude asjadega tegeleda.&#8221; Kohvik on lahti E-P kella 8-17ni ehk siis h\u00e4rra boss on praktiliselt terve selle aja kohapeal. Vau, tundub nagu \u00fcsna v\u00f5imatu elustiil \u00fchele kohvikuomanikule. H\u00e4rrale siiski tema t\u00f6\u00f6 meeldib ning plaani t\u00e4ielikult kohvikut\u00f6\u00f6st eemalduda ei ole. Teen siis kokkuv\u00f5tte oma &#8220;baristakarj\u00e4\u00e4rist&#8221; ning sellest, kuidas ma pole ammu kohvi teinud ja v\u00f5in v\u00e4heke roostes olla, t\u00f5en\u00e4oliselt vajades n\u00e4dalakest sisseelamiseks. Uurin, kui pikaks ajaks baristat vajatakse, milline on palk ja kohalik \u00fc\u00fcr ning kas on \u00fcldse v\u00f5imalik nii kiiresti nii l\u00fchikeseks ajaks midagi leida. H\u00e4rra r\u00f5hutab, et kohe v\u00e4ga oleks vaja kedagi nii ruttu kui v\u00f5imalik ja kasv\u00f5i ainult paariks kuuks, kuni suve hooaja l\u00f5puni, mil kiire aeg l\u00e4bi saab. Jutu p\u00f5hjal tundub, et nende numbritega peaksin suutma ka midagi edasise reisimise ajaks k\u00f5rvale panna. H\u00e4rra palub mul p\u00e4eva l\u00f5puni m\u00f5elda ja siis teada anda, aga tema on n\u00f5us mind kaks n\u00e4dalat ootama, aitama majutuse leidmisega ning lepib ka kuue n\u00e4dalase abi pakkumisega. Vahetame numbreid ja l\u00e4heme laiali.<\/p>\n<p>Vau. Kas ma t\u00f5esti teen seda? Kas ma t\u00f5esti tulengi tagasi siia linna elama ja t\u00f6\u00f6le? Jalutan tagasi hostelisse oma kottide j\u00e4rele, vaatan veel viimast korda siin linnas ringi ja m\u00f5tlen uskmatult &#8211; ma tulen siia tagasi? Esimese hooga tahaks k\u00f5igiga jagada seda infokildu ja teisalt tundub liiga hea, et t\u00f5si olla, seega jagan vaid paari valituga. Appi, mis elu!<\/p>\n<p>Pikalt ei ole aga aega leelotada, sest buss ootab, et s\u00f5ita tagasi Thononi ja sealt juba edasi \u0160veitsi.<\/p>\n<p>Kohtumiseni Euroopa kalleimas riigis<\/p>\n<p>K\u00e4rt<\/p>\n<p>&nbsp;<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>8. juuli hommikul \u00e4rkan Morzine&#8217;i Hideout Hostelis p\u00e4rast j\u00e4rjekordset kosutavat und. No nii m\u00f5nus on see kohake ikka. M\u00e4ed vaatavad aknast sisse ja ainuke heli on l\u00f5putult kohisev m\u00e4gij\u00f5gi vannitoa akna all. Jackson ja Maria virguvad ka vaikselt oma voodites ning v\u00f5rdleme lihasvalu piirkondi. Mul on eelk\u00f5ige s\u00e4\u00e4red ja triitseps suurema tule all olnud. S\u00e4time end taas allkorrusele hommikusi v\u00e4rskeid croissante s\u00f6\u00f6ma ja meie trio on nii \u00fchtekuuluvaks muutunud, et naeru nivoo ja lollide naljade tase on \u00fcletamas kosmilisi m\u00f5\u00f5tmeid. See on ikka nii veider, kuidas reisides tekivad ajutised s\u00f5brad, kellega saad kiiresti \u00fchele lainele, ning siis nad lihtsalt kaovad su elust, nagu neid polekski kunagi olnud. Ja tulevad j\u00e4rgmised. Jackson ja Maria lahkuvad t\u00e4na lennuki peale, et koju tagasi s\u00f5ita, kuid enne on neil paari tunni jagu aega vaja sisutada. Mina pole enda p\u00e4evaplaani veel suutnud v\u00e4lja m\u00f5elda, seega kuulan hajameelselt nende arutelu mingi j\u00e4rve k\u00fclastamisest (siin on j\u00e4rv?) ning kas sinna peaks minema jala v\u00f5i bussiga. Minu isiklik plaan oli siiani olnud hoopis v\u00e4libasseini k\u00fclastamine, aga kui Maria k\u00fcsib, kas ma tahaksin nendega \u00fchineda, otsustan pisikese m\u00f5ttepausi j\u00e4rel siis aidata neil see j\u00e4rv \u00fcles otsida. Kui ma aga vastan, et v\u00e4ikse ujumise v\u00f5iks ju teha k\u00fcll, vaatavad nad mulle korraks \u00fcllatunult otsa &#8211; aa, et j\u00e4rve v\u00f5iks ujuma ka minna v\u00f5i? Nemad olid plaaninud seda lihtsalt vaatama minna ja pilte tegema. Pff, algajad. Loomulikult tuleb ALATI olla valmis ujuma minemiseks, kui m\u00f5ne veekogu juurde sattuda. Lahendan kiiresti Maria mure bikiinide puudumise osas (kes l\u00e4heb reisile ilma bikiinideta??), sest mul endal on ju ka trikoo veel kaasas. Voodis pikutades nende kohvrite pakkimist pealt vaadates ja h\u00fcsteeriliselt \u00fchiselt naerdes tekib mul t\u00e4itsa kahjutunne, et nad juba \u00e4ra peavad minema, sest meil just hakkas l\u00f5bus ju. Enne olin ma toas kolmas ratas, aga n\u00fc\u00fcd tituleerime ennast Daddy Ingliteks &#8211; Jackson on muidugi meie Daddy ja meie Mariaga inglid. N\u00f5uan ka neist pildi tegemist, et seda hetke ja meeleolu endale s\u00e4ilitada. J\u00e4rve \u00e4\u00e4rde s\u00f5idame kohaliku bussiga, mis \u00fcllatavalt kombel on tasuta, ning jagame seda s\u00f5itu hunniku briti pension\u00e4ride ja peredega. \u00dctleme nii, et buss on ikka \u00fcsna triiki t\u00e4is. Bussis\u00f5it ise kestab umbes 10 minutit, kuid selle ajaga j\u00f5uame asulast t\u00e4itsa v\u00e4lja s\u00f5ita ja metsa vahelt m\u00e4giteele suunduda. Peatuses maha astudes avaneb meile vaade, mille peale kukub l\u00f5ug ikka t\u00e4itsa asfaldini lahti. Ma arvasin, et noh, mis selles j\u00e4rves siis nii ikka erilist saab olla. See heleroheline piimjas j\u00e4rveke asub aga m\u00e4gede vahel ning on imeliselt id\u00fclliline. Vesi ise on jahe, minu hinnangul sinna 16 kraadi kanti, kuid \u00f5nneks taliujujat temperatuur ei sega. H\u00fcppan pea ees vette ja saabun m\u00f5ne hetke p\u00e4rast pinnale \u00f5hku ahmima. Issand, kui m\u00f5nus v\u00e4rske tunne. Kui s\u00fcrreaalne on keset suvalist esmasp\u00e4eva siin absurdselt kaunis kohas j\u00e4rves hulpida. Jackson ja Maria vaatavad mind v\u00e4ga kahtlustava pilguga, et kas ma teesklen vaprust, et neid ninapidi vedada. Heidan muru peale pikali ja j\u00e4\u00e4n nende etteastet ootama. Ja ma ei pea pettuma. Kahekesi nad siis tipivad ja kiljuvad, ahmivad \u00f5hku, Jackson oluliselt dramaatilisemalt kui Maria muidugi. L\u00f5puks suudavad nad p\u00e4rast paariminutist spektaaklit siiski vette laskuda ja j\u00e4rgneb oigamine, kui m\u00f5nus ja v\u00e4rskendav see ikka on. Naudime veidi aega oma luksuslikku elu, kuid kahjuks ei saa me liiga pikalt vedelema j\u00e4\u00e4da &#8211; Maria ja Jackson peavad bussiga juba \u00a0tagasi s\u00f5itma, et lennujaama poole suunduda. Ega ma \u00fcksi j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde lamama ei j\u00e4\u00e4 ning s\u00f5idan nendega linna tagasi. Kiired kallistused ja Instagramide vahetused hostelis ning l\u00e4inud nad ongi. Ja siis j\u00e4i neid alles vaid \u00fcks. Olen \u00fchest k\u00fcljest \u00f5nnelik, et otsustasin veel \u00fcheks p\u00e4evaks majutuse broneerida, kuid teisest k\u00fcljest on kahju, et pean seda linna \u00fcksi kogema. Morzine on nii eriline ja teistsugune koht, et oleks lahe seda jagada. Jalutan m\u00f6\u00f6da linna ja otsin kohta, kust saaks head kohvi. M\u00e4est \u00fcles suunduva linnat\u00e4nava \u00e4\u00e4res on palju poekesi ja baare ning l\u00f5puks j\u00f5uan kahe k\u00f5rvuti asetseva kohviku juurde. Heidan kiire pilgu m\u00f5lema terrassile ning otsustan roheliste toolidega kohviku kasuks, mis tundub kuidagi kutsuvam. Tellin endale flat white&#8217;i ja porgandikoogi s\u00f5bralikult teenindajalt ning v\u00f5tan terrassil istet. Kohv on suurep\u00e4rane ja ka kook ei valmista pettumust. M\u00f6\u00f6da k\u00f5nnib t\u00e4iesti lahtiselt imeilus austraalia karjakoer, kes tundub olevat kohvikus oma jope. Ta k\u00f5nnib laua juurest laua juurde, nuusib kas ehk midagi head pakutakse, ning siis keerab kellegi jalgade juurde end kerra. Milline m\u00f5nus atmosf\u00e4\u00e4r. Oleks mul ometi p\u00f5hjust siia linna kauemaks j\u00e4\u00e4da, kuid mind ootab hoopis kaks n\u00e4dalat Z\u00fcrichis. Tuleb siis j\u00e4relikult siia millalgi uuesti tulla. Ja s\u00f5brad kaasa v\u00f5tta! L\u00e4hen tagasi kohvikusse, et endale blogimise k\u00f5rvale ka \u00fcks j\u00e4\u00e4-matcha tellida, kui m\u00e4rkan silti &#8220;otsime baristat&#8221;. Vaatan hetkeks silti, kuid liigun edasi, sest mind ootab ju koerahoid ja edasi Caroline kas Frankfurdis v\u00f5i Nizzas, nii et \u00fcsna m\u00f5tetu on isegi k\u00fcsida midagi selle kohta. Aga kui \u00e4ge oleks suvaliselt sellises m\u00e4gilinnas kohvikus t\u00f6\u00f6tada! J\u00e4rjekordne blogipostitus valmis tr\u00fckitud, jalutan supermarketisse, et endale midagi l\u00f5unaks ja \u00f5htuks hostelisse kaasa haarata, ja l\u00e4hen tagasi tuppa. Teen l\u00f5unauinaku ning v\u00f5tan seej\u00e4rel sammud v\u00e4liujula poole, et sooritada p\u00e4eva teine ujumise etteaste. Ma olen alati tahtnud v\u00e4liujulasse minna &#8211; see on mulle alati nii peen elustiil tundunud, mida proovida. Tegelikkuses on muidugi seal palju karjuvaid lapsi ja basseinip\u00f5hi r\u00e4pane, aga ikkagi on omamoodi kogemus v\u00e4rskes \u00f5hus m\u00e4gede vahel helesinises basseinis otsi ujuda. Minu jooksmisest v\u00e4sinud lihased v\u00e4ga hindavad seda pingutust. \u00d5htupooliku veedan ahnelt oma raamatut l\u00f5puni lugedes, sest mul on kuri plaan see hosteli raamatunurka j\u00e4tta ja sealt midagi uut asemel haarata. Olen \u00fcllataval kombel sel \u00f6\u00f6l toas t\u00e4iesti ih\u00fcksi, mis ei ole enam \u00fcldse nii \u00f5dus ja m\u00f5nus kui kahel eelneval \u00f6\u00f6l. Samas naudin seda vaikust ja privaatsust ikkagi t\u00e4iega, lihtsalt r\u00f5du- ja toaust kontrollin \u00f6\u00f6sel kaks korda \u00fcle enne magama minekut. Mulle ei anna aga millegi p\u00e4rast rahu see barista-silt kohviku uksel ning otsustan spontaanselt \u00fcles otsida kohviku Instagrami lehe ja sinna kirjutada, midagi lootmata. Minu \u00fcllatuseks saabub vastus u 10 minuti jooksul ning mind kutsutakse j\u00e4rgmisel p\u00e4eval kohvikusse juttu ajama. Pulss t\u00f5useb korraks lakke ja m\u00f5tlen &#8211; appi, kas ma just tegin seda?! Rahustan end maha, et see pole mingi t\u00f6\u00f6intervjuu, ma l\u00e4hen lihtsalt juttu ajama ja uurima, mis elu seal kohvikus elatakse. Hommikuks ei ole aga \u00e4revus kuskile taandunud. Igasugused jutuajamised, kokkusaamised ja nende ootamine on minu jaoks t\u00e4iesti talumatud n\u00e4htused. S\u00f6\u00f6n kuidagi hommikus\u00f6\u00f6gi \u00e4ra ning v\u00f5tan siis tee kohvikusse ette. Tuletan meelde, et ma ei l\u00e4he midagi t\u00f5estama, ma olen 30aastane t\u00e4iskasvanu ja vaba hing, kes ei kohustu millekski, vaid l\u00e4heb lihtsalt suvalise prantslasega juttu puhuma. Jutuks hea k\u00fcll, mu n\u00e4rvis\u00fcsteem on veendunud, et me l\u00e4heme s\u00f5tta ning kaalul on minimaalselt elu. S\u00e4tin p\u00e4ikseprillid pealaele ja astun kohvikusse, proovides v\u00f5imalikult s\u00f5bralikku, aga \u00fcksk\u00f5ikset muljet j\u00e4tta. Omanikuks on huvitava v\u00e4limusega 30ndates mees t\u00e4toveeringute ja nokam\u00fctsiga, kelle vuntsid on otstest \u00fcles keeratud nagu Hercule Poirot&#8217;l. Istume terrassile maha ning saan kiire \u00fclevaate kohviku hingeelust &#8211; h\u00e4rra on varasemalt t\u00f6\u00f6tanud Pariisis Michelini restoranis kokana ning n\u00fc\u00fcd kolinud Morzine&#8217;i, et siin kohvik p\u00fcsti panna. Kohvik on olnud avatud ainult aastakese ning mees ise t\u00f6\u00f6tab seal baristana. Kuna ta on t\u00f6\u00f6tajatest aga ainuke barista, ei saa ta praktiliselt \u00fchtegi vaba p\u00e4eva endale lubada. \u00dcks neiu k\u00f5nnib parasjagu terrassile, samal ajal hajameelselt p\u00f5llepaelaseid sidudes, ning vuntsih\u00e4rra viitab tema suunas: &#8220;N\u00e4ed, tema on Jane Austraaliast, kes aeg-ajalt k\u00e4ib abiks ja annab mulle veidi v\u00f5imaluse hinge t\u00f5mmata. \u00dches\u00f5naga &#8211; mul oleks v\u00e4ga vaja kedagi, et saaks vahepeal ka leti tagant v\u00e4lja ja muude asjadega tegeleda.&#8221; Kohvik on lahti E-P kella 8-17ni ehk siis h\u00e4rra boss on praktiliselt terve selle aja kohapeal. Vau, tundub nagu \u00fcsna v\u00f5imatu elustiil \u00fchele kohvikuomanikule. H\u00e4rrale siiski tema t\u00f6\u00f6 meeldib ning plaani t\u00e4ielikult kohvikut\u00f6\u00f6st eemalduda ei ole. Teen siis kokkuv\u00f5tte oma &#8220;baristakarj\u00e4\u00e4rist&#8221; ning sellest, kuidas ma pole ammu kohvi teinud ja v\u00f5in v\u00e4heke roostes olla, t\u00f5en\u00e4oliselt vajades n\u00e4dalakest sisseelamiseks. Uurin, kui pikaks ajaks baristat vajatakse, milline on palk ja kohalik \u00fc\u00fcr ning kas on \u00fcldse v\u00f5imalik nii kiiresti nii l\u00fchikeseks ajaks midagi leida. H\u00e4rra r\u00f5hutab, et kohe v\u00e4ga oleks vaja kedagi nii ruttu kui v\u00f5imalik ja kasv\u00f5i ainult paariks kuuks, kuni suve hooaja l\u00f5puni, mil kiire aeg l\u00e4bi saab. Jutu p\u00f5hjal tundub, et nende numbritega peaksin suutma ka midagi edasise reisimise ajaks k\u00f5rvale panna. H\u00e4rra palub mul p\u00e4eva l\u00f5puni m\u00f5elda ja siis teada anda, aga tema on n\u00f5us mind kaks n\u00e4dalat ootama, aitama majutuse leidmisega ning lepib ka kuue n\u00e4dalase abi pakkumisega. Vahetame numbreid ja l\u00e4heme laiali. Vau. Kas ma t\u00f5esti teen seda? Kas ma t\u00f5esti tulengi tagasi siia linna elama ja t\u00f6\u00f6le? Jalutan tagasi hostelisse oma kottide j\u00e4rele, vaatan veel viimast korda siin linnas ringi ja m\u00f5tlen uskmatult &#8211; ma tulen siia tagasi? Esimese hooga tahaks k\u00f5igiga jagada seda infokildu ja teisalt tundub liiga hea, et t\u00f5si olla, seega jagan vaid paari valituga. Appi, mis elu! Pikalt ei ole aga aega leelotada, sest buss ootab, et s\u00f5ita tagasi Thononi ja sealt juba edasi \u0160veitsi. Kohtumiseni Euroopa kalleimas riigis K\u00e4rt &nbsp;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":474,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[24],"tags":[],"class_list":["post-472","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-prantsusmaa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6992-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/09\/IMG_6992-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"24":{"name":"Prantsusmaa","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=24"}},"tags_names":[],"comments_number":"1","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/472","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=472"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/472\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":480,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/472\/revisions\/480"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/474"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=472"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=472"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=472"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}