{"id":450,"date":"2024-08-28T19:10:34","date_gmt":"2024-08-28T19:10:34","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=450"},"modified":"2024-08-28T19:10:34","modified_gmt":"2024-08-28T19:10:34","slug":"this-is-spartaaaa","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=450","title":{"rendered":"This is Spartaaaa!!!"},"content":{"rendered":"

7. juuli hommik – p\u00e4ev, mida olen oodanud ja kartnud kuude kaupa, on k\u00e4es. K\u00e4isin eelmisel p\u00e4eval juba v\u00f5istluspaigas registreerimas ja numbrim\u00e4rgi j\u00e4rel. Samal ajal toimus vist 21km distants, seega sain pilgu heita rampv\u00e4sinud kannatavatele sportlastele. Registratuuris anti ka “kingitus” esmakordsetele osalejatele – valge kummist k\u00e4epael, mille eesm\u00e4rgiks on eelk\u00f5ige teistele m\u00e4rku anda, et sa oled algaja ning et sinuga tuleb olla kannatlik ja armuline. No tore, juba ette on kohmakas tunne, sest ega ma ennast rohkem pole takistustega kurssi viinud kui see treilervideo: https:\/\/www.youtube.com\/watch?v=8TiyfHJ8vB4<\/a> Vaatan hostelis l\u00f5puks v\u00f5istlusjuhendi \u00fcle, p\u00f5gusalt, sest see on oma 60 lehek\u00fclge pikk. K\u00e4siraamatus on \u00fche kaupa v\u00e4lja toodud k\u00f5ik takistused, nende korrektne sooritus ja mille eest on v\u00f5imalik penalteid saada. PENALTEID?? Kas see v\u00f5istlus ise juba pole piisav karistus ja kannatus, et on vaja veel h\u00e4dise soorituse eest penalteid andma hakata?! Oleks siis k\u00e4tek\u00f5verdused nagu K\u00f5va Mehe jooksul – naistel p\u00f5lvedel -, aga ei. Nad on karistuseks v\u00e4lja m\u00f5elnud harjutuse, mida ma siin ilmas tulihingeliselt vihkan – kosmonaudid<\/em>. Harjutus, mille peale mul tuleb oksemaik suhu ja mida ma suudan teha umbes 10 kordust. Karistus on aga 30. Okei, ma vist v\u00f5in endale juba stardis augu valmis kaevata ja mulla peale t\u00f5mmata.<\/strong><\/p>\n

Hommikul \u00e4rkan elevuse ja \u00e4revusega nagu ikka enne igasugust v\u00f5istlust. Kobistame koos toakaaslastega alla hommikus\u00f6\u00f6gile, mis on hinna sees, ning ma tunnen esimese asjana ust avades v\u00e4rskete croissantide l\u00f5hna. V\u00f5ised, kr\u00f5bedad, pehmed ja otse pagari\u00e4rist. K\u00f5rvale keedumuna, moosi ja \u00e4\u00e4retult halba kohvi, nagu juba tavaks on saanud reisimisel. Vaade hommikus\u00f6\u00f6gilauast on muidugi imeline ja m\u00e4gine. K\u00f5hus hakkab vaikselt keerama. Hommikus\u00f6\u00f6k s\u00f6\u00f6dud, aeg alustada esimeste venitustega. Panen v\u00f5istlusriided selga ja proovin end rahustada. Kas ma olen ikka valmis?! Noh, varsti saame teada, ega enam tagasiteed pole. 10 km ja 25 takistust. K\u00f5va Mehe jooksu 10km l\u00e4bisin u 1,5 tunniga, seal oli ka ikka mudas ja vees sonkimist, samas Sparta on oluliset raskem, seega ennustan l\u00f5puaja kuskile tund 45 min ja kahe tunni vahele. Mingit survet endale ei pane, eesm\u00e4rk on l\u00f5petada. T\u00f5mban peapaela p\u00e4he ja vaatan peeglisse – noh, n\u00fc\u00fcd on k\u00fcll nagu p\u00e4ris! Aga mida selle veepudeli situatsiooniga teha? Sparta on nimelt topsivaba v\u00f5istlus, mis t\u00e4hendab, et joogijaamad k\u00fcll on, aga anum peab sul endal kaasas olema. Mina ei n\u00e4inud m\u00f5tet hakata taaskasutatavat topsikut spetsiaalselt ostma, plaanisin oma uhiuut veep\u00f5it selleks kasutada, aga kuna ma ei olnud raatsinud selleks eraldi jooksuvesti\/seljakotti osta, polnud mul seda kuskile kinnitada. L\u00f5puks otsustasin t\u00fchjendada n\u00e4nnikotis leidunud pre-workout<\/em>’i pudelikese ja selle v\u00f6\u00f6kotti pista. Pudel on k\u00fcll pisike, kuid v\u00e4hemalt on v\u00f5imalik kerge vaevaga paari s\u00f5\u00f5mu vett endaga kaasas kanda. Olgu, l\u00e4ksime.<\/p>\n

Hakkame kogunema<\/strong><\/h4>\n

\n

\"\"
Valmis, teadmatuses eesoleva osas<\/figcaption><\/figure>\n

V\u00f5istluskohta j\u00f5udes on tunda juba \u00fcldist \u00e4revust ja energiat, t\u00f5eline\u00a0power\u00a0<\/em>on ikka sellel v\u00f5istlusel. Annan oma telefoni \u00e4ra pakihoidu ja hakkan vaikselt d\u00fcnaamilist soojendust tegema, samal ajal on startinud juba 5 km omad ning saan nende kannatusi k\u00f5rvalt nautida. Minu start on 9:40, aga kuna mul pole n\u00fc\u00fcd telefoni, pean pidevalt k\u00e4ima kella k\u00fcsimas, sest inimesi lastakse stardikoridori stardiaegade j\u00e4rgi ja kui tobe oleks enda oma lihtsalt maha magada. L\u00f5puks h\u00fc\u00fctakse minu stardiaeg v\u00e4lja ja lastakse mass sisse. Enne tuleb veel oodata eelmise stardi v\u00e4ljumist, kes parasjagu midagi seal tantsivad ja karjuvad. Start antud, koridor t\u00fchjaks lastud, n\u00fc\u00fcd on l\u00f5puks meie kord koguneda. Ootamatult tuleb aga \u00fcletada esimene takistus ehk starti saamiseks peavad k\u00f5ik \u00fcle v\u00e4rava ronima. Tundub nagu m\u00f5istlik viis juba n\u00f5rgem osa seltskonnast v\u00e4lja pookida. T\u00e4itsa uhke tunne on, kui suudan ennast ise \u00fcles vinnata. Spartal algab iga start energia \u00fcleskerimisega ehk poodiumil on kolm heas vormis meest mikrofonidega, kes haibivad kogu seltskonna \u00fcles t\u00f5eliste power<\/em>-lauludega. Soojendus algab klassikaliste aeroobika sammudega, aga siis \u00fchel hetkel pannakse peale Macklemore’i “Can’t hold us” ja l\u00e4heb ringis \u00f5lgadest kinni hoides koos h\u00fcppamiseks. Siis k\u00e4stakse paarideks jaguneda, keegi endale selga v\u00f5tta ja ringi joosta. Kuna mina olen \u00fcksi, heidan pilgu k\u00f5rvaloleva segameeskonna poole, keda on paaritu arv, ja viipan \u00fche v\u00e4iksema neiu endale selga h\u00fcppama. Natuke ebalevalt pean muidugi j\u00e4rgmisena ise talle selga ronima. Ja loomulikult kohustuslik \u00fchine s\u00f5jam\u00f6ire “UHH, UHH, UHH SPARTAAAAA!!!!!”. Seda saab mitu korda harjutada, alguses natuke tagasihoidlikumalt ja l\u00f5puks t\u00e4iest k\u00f5rist r\u00f6\u00f6kides. Ja ega siis polegi muud, kui l\u00e4ksime.<\/p>\n

T\u00e4helepanu, valmis olla, Sparta!<\/strong><\/h4>\n

Annan endale kohe korralduse rahulikult alustada. Mul ei ole midagi t\u00f5estada peale v\u00f5istluse l\u00e4bimise, ei mingit aega, ei mingit tempot. V\u00f5tan kohe kerge tempo sisse, sest minu jaoks on joostes k\u00f5ige olulisemad esimesed 10-15 minutit, mis m\u00e4\u00e4rab kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5istluse vastupidavuse. Seega ego maha, tempo alla. Jalg on kerge, \u00fcldine tempo \u00fcmberringi ka p\u00e4ris hea ning varsti j\u00f5uamegi esimese takistuseni – hunnik plankusid, millest tuleb \u00fcle ronida. Igal plangul on \u00fcks jalatugi naistele. Proovin esimesele plangule hooga l\u00e4heneda, et naiste j\u00e4rjekorrast m\u00f6\u00f6da saada, kuid paraku ei jaksa end \u00fcles vinnata. Eks siis tuleb teistega koos j\u00e4rjekorras seista. \u00d5nneks j\u00e4rgmised aiad on juba madalamad ja sealt saan kergemini \u00fcle. Paras pingutus juba alguses. Ka j\u00e4rgmisel kahel takistusel esineb ronimist, seega triitseps ja rinnalihas saavad korraliku laksu. Imestan, et me pole veel esimest kilomeetritki l\u00e4binud, kui mehed hakkavad juba puude taha kaduma. V\u00f5i noh, osad l\u00e4hevad puude taha, suurem osa p\u00f6\u00f6ravad lihtsalt rajale selja ja asuvad p\u00f5it kergendama. Mis teil toimub seal, et juba on h\u00e4da k\u00e4es? Ma pole vist kunagi oma elus keset v\u00f5istlust pidanud pissipeatust tegema, aga mul on \u00fclikooli ajast teenindajap\u00f5is kah. Esimene jooksu osa kulgeb piki j\u00f5ekallast allavoolu ning on seega v\u00e4ga meeldiv ja ilus l\u00e4bida. Varsti j\u00f5uame vahepunkti, kus tuleb kaasa haarata liivakott ja l\u00e4bida vahering l\u00e4bi j\u00f5e. Ikka naistele kergemad, meestele raskemad. Kott on t\u00f5esti s\u00fclle haaramisel raske ja selle \u00f5lale vinnamine on igati kohmakas. Kui see aga kord \u00f5lal on, m\u00e4rkan, et tegemist on mulle \u00fcsna harjumusp\u00e4rase raskusega – see j\u00e4\u00e4b t\u00f5en\u00e4oliselt samasse kaalukategooriasse minu seljakotiga, mida ma olen harjunud viis n\u00e4dalat seljas tassima. Olen natuke h\u00e4iritud kaasv\u00f5istlejatest, kes mul ees tolgendavad – miks me k\u00f5nnime?! Tundub, et siin on sama taktika nagu K\u00f5va Mehe jooksul – jooksmises ei pruugi ma erilist konkurentsi pakkuda, eriti jooksu esimeses pooles, aga takistustel teen oma koha tasa. Seega hakkan naks ja naks teistest m\u00f6\u00f6da p\u00f5iklema. Minu poolest v\u00f5iks selle liivakotiga ka joosta, aga kuna ma ei tea, mis mind ees ootab, ei hakka igaks juhuks liigselt energiat kulutama. J\u00f5est l\u00e4bi minnes tungib tossudesse j\u00e4\u00e4k\u00fclm vesi ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud v\u00f5istlus tuleb l\u00e4bida lirtsuvates tossudes m\u00e4rgade jalgadega. Viskan liivakoti maha ja j\u00e4tkan jooksu. Vahepeal tuleb j\u00e4lle mingitest asjades \u00fcle ja alt ronida, seej\u00e4rel kruusa\u00e4mbreid tassida. \u00c4mber on oluliselt ebamugavam ja libedam kui liivakott, kuid olen uhke, et ei pea kordagi seisma j\u00e4\u00e4ma.<\/p>\n

\"\"
Liiva\u00e4mbriga niks ja naks<\/figcaption><\/figure>\n

Jooksmine sellel takistusel ei tule k\u00f5ne allagi, sest rada on v\u00e4ga k\u00e4\u00e4nuline kitsas metsatee j\u00e4rskude t\u00f5usudega. Hingeldan nagu s\u00fcnnitav naine, aga seisma ei j\u00e4\u00e4 ja edastan j\u00e4lle paari meesterahvast. \u00c4mber maas, pakutakse esimest korda juua. Kaanin k\u00f5hu vett t\u00e4is, t\u00e4idan oma pisikese pudelikese ja l\u00e4hen \u00e4revalt teele, sest veejagaja naeris kurjakuulutavalt eesoleva takistuse peale. Enne seda tuleb libedate jalatsitega \u00fcle puidust poomi joosta – kehakultuuriteaduskonna ettevalmistusega tuleb see mul \u00fcsna lihtsalt v\u00e4lja. J\u00e4rgmise nurga taga avaneb aga m\u00e4rg ja mudane “kartulip\u00f5ld”. \u00dchest otsast teise tuleb kanda topispalli, k\u00f5ndida \u00fcmber lipu ja pall algpunkti tagasi tuua. Maa on libe ja pall n\u00e4kane. L\u00e4hen naistele m\u00e4\u00e4ratud palli juurde ja hakkan seda uljalt t\u00f5stma, kuid pall ei tule maast lahti. T\u00f5usen p\u00fcsti ja vaatan segaduses palli – kas t\u00f5esti nii raske? Kohtunik soovitab k\u00fckitada ja proovida palli s\u00fclle veeretada. Proovin soovitatud tehnikat ja suudan vaevu naba paigast t\u00f5mmates karjatuse saatel palli pooleldi s\u00fclle t\u00f5mmata. Vau, okei, see on t\u00f5esti raske. Proovin imelikult palli reite vastas hoides kuidagi k\u00f5verdatud p\u00f5lvedega joosta, kuid pean lipu juures korra puhkama. Ma ei tea, kas ma kunagi oma elus midagi nii rasket kandnud olen. Loodan, et see pole see \u00fclepingutus, millega naistel vanasti p\u00f5llul emakad v\u00e4lja kukkusid, suudan oma f\u00fcsioajuga m\u00f5elda, ja venitan palli kuidagi tagasi alguspunkti. Kurat, see v\u00f5istlus on raske.<\/p>\n

\"\"
Maailma k\u00f5ige raskem pall<\/figcaption><\/figure>\n

Esimene penaltiring<\/h4>\n

Varsti hakkame ringiga tagasi j\u00f5udma alguspaika, rahvast on murdu, tee \u00e4\u00e4res h\u00fc\u00fctakse ja elatakse kaasa. M\u00f5tlen, et huvitav, kui pika distantsi me praeguseks oleme l\u00e4binud – pool, \u00fcle poole? J\u00f5uan k\u00f6ieronimise juurde ning hindan m\u00e4rga mudast k\u00f6it pilguga. Ma olin siiani \u00fcsna kindel, et suudan m\u00f6\u00f6da k\u00f6it ronida, sest olen seda varemgi teinud. Aga selles k\u00f6ies pole \u00fchtegi s\u00f5lme ja see on m\u00e4rg. Samas n\u00e4en teisi naisi, kes k\u00f6iest \u00fcles ronivad, kella k\u00f5listavad ja alla ronivad. Olgu, haaran kahe k\u00e4ega otsustavalt k\u00f6iest, et end \u00fcles t\u00f5mmata, h\u00fcppan jalgadega k\u00f6ie k\u00fclge… ning vajun alla tagasi. Jalad ei p\u00fcsi ja k\u00e4ed on erinevatele takistustele ronimisest juba v\u00e4sinud. K\u00f5ik. Mul pole m\u00f5tet isegi proovida rohkem, sest mul ei ole k\u00e4tes j\u00f5udu. Vaatan kohtunikule otsa ja halisen: “Ma ei suuda seda teha…” Tema aga vastab ilma igasuguse kaastundeta: “Jah, palun 30 kosmonauti. Siin asfaltil.” Kui alandav. Seisan (minu lohutuseks) paari mehe k\u00f5rvale, kes juba karistust t\u00e4ide viivad, ning hakkan h\u00fcplema. 10, 15…issand, kas k\u00f5ik teevad kolmk\u00fcmmend \u00e4ra v\u00f5i? Ma olen \u00fcsna kindel, et minu k\u00f5rvale tulevad inimesed lahkuvad enne, kui see arv t\u00e4is saab. Keegi otseselt ei kontrolli ka vist. Vean kuidagi 25ni v\u00e4lja ja annan alla, keel on vestil ja v\u00f5hm t\u00e4iesti otsas. T\u00f5usen p\u00fcsti ja koperdan hingetult j\u00e4rgmise takistuseni, keegi mind ei takista ka. Olen olukorras pettunud, sest k\u00f5ige raskemad takistused on n\u00fc\u00fcd riburadapidi ees – j\u00e4rjest on v\u00e4hemalt neli takistust tulemas, mis minuni paistavad, ja k\u00f5ik on rahvahulga valvsa pilgu all. Esimesena kolmnurk – tuleb ronida v\u00f5rgust \u00fcles 9 meetri k\u00f5rgusele ja samamoodi teiselt poolt alla tagasi. \u00dcleval hakkab veidi jalg v\u00e4risema, sest v\u00f5rgu augud on piisavalt suured, et sealt l\u00e4bi vajuda ning all terendab ilma igasuguse pehmenduseta asfalt. \u00d5nneks tulen sealt elusalt l\u00e4bi ja j\u00f5uan kaldseinani, mille tagumisest poolest on vaja negatiivis \u00fcles ronida. H\u00fcppan, kukun tagasi. Proovin uuesti. Ei jaksa. No kas t\u00f5esti pean uuesti penalti saama v\u00f5i? P\u00fc\u00fcan \u00fcsna virilalt veel h\u00fcpata, kuid j\u00f5udu pole. \u00dctlen endamisi, kuid siiski k\u00f5vasti: “Kuidas kurat peaks sellest \u00fcles ronima?” Minu k\u00f5rvale tuleb parasjagu mees, kes julgustab hoogu v\u00f5tta. Halisen, et ma ei ulata, ja teen veel \u00fcle h\u00fcppe. Mees kinnitab, et ma olen v\u00e4ga-v\u00e4ga l\u00e4hedal ja saan sellega kindlasti hakkama. Peaaegu, et usun teda, kuid kukun ikkagi tagasi. Mees vaatab mulle otsa: “You can do it.” Hingan sisse, v\u00f5tan kogu oma j\u00f5uvaru kokku ja h\u00fcppan karjatuse saatel \u00fcles… ja k\u00e4si j\u00e4\u00e4b pidama! Vinnan end h\u00e4\u00e4lekalt \u00fcles ja t\u00e4nan meest toetuse eest. Aga v\u00f5hm on ikka t\u00e4itsa osas.<\/p>\n

J\u00e4rgmisena ootab mind takistus, mille puhul mul ei ole \u00f5rna aimugi, kas ma saan sellega hakkama v\u00f5i mitte, sest ma pole midagi sellist varem teinud. Samas selline j\u00f5u rakendamine peaks olema minu tugevus. \u00dcle kontruktsiooni on visatud n\u00f6\u00f6r, mille teises otsas ripub raske topispall – naistel \u00fcks ja meestel teine. Olin n\u00e4inud naisi edukalt kasutamas oma jalgu ja tervet keharaskust palli t\u00f5mbamiseks, samas n\u00e4gin ka naisi, kes proovisid ainult k\u00e4tega t\u00f5mmata, kukkusid l\u00e4bi ja pidid penalteid tegema. Mul pole \u00f5rna aimugi, kui raske v\u00f5i kerge see pall olla v\u00f5iks. V\u00f5tan otsustavalt n\u00f6\u00f6rist kinni ja h\u00fcppan kogu keharaskusega alla, kuni olen selili maas. Okei, see tundub tehtav. Toetan jalad tugevasti metallkonstruktsiooni vastu, ronin k\u00e4tega paar sammu \u00fcles ja kukutan end j\u00e4lle \u00a0selili. Pall liigub. T\u00f5mban, kukutan, t\u00f5mban, kukutan ja k\u00f5ll! Pall ongi \u00fcleval. Eneseusk taastatud, lasen palli vaikselt alla tagasi ja s\u00f6rgin mudaseinale. No siia l\u00e4heb k\u00fcll kogu mu eluenergia. P\u00fcstloodisseinale, mis viib linna alumiselt osalt \u00fclemisele osale, on kinnitatud k\u00f6ied ja v\u00f5rk. Muld jalge all on aga muutunud mudaks. Igavese pusimise ja sapsimise peale j\u00f5uan l\u00f5puks kohale, ronin \u00fcle piirde ja j\u00e4\u00e4n hingetult poolkummargile taastuma. Appi, ma olen t\u00e4iesti l\u00e4bi ja minus pole enam \u00fchtegi energiapiiska. Pea k\u00e4ib ringi ja janu on. Kaua veel? V\u00e4ike s\u00f6rk ja oh \u00f5udust – horisontaalne redel ehk monkey bars<\/em>, mille j\u00e4rel j\u00e4rjekordne v\u00f5rgust kolmnurk! Okei,\u00a0monkey bars<\/em>’i ma peaksin suutma tavaolukorras teha, olen selle suutnud ka K\u00f5va Mehe jooksul \u00e4ra teha. N\u00e4en, kuidas minu ees naised \u00fcritavad ja kukuvad, \u00fcritavad ja kukuvad. Ei n\u00e4e \u00fchtegi naist l\u00f5petamas. Haaran esimesest pulgast ja avastan, et vahed on v\u00e4ga pikad. L\u00fckkan jalgadega hoogu ja suudan suure pingutusega j\u00e4rgmisest pulgast v\u00f5tta. Rahvas h\u00f5iskab innustavalt. \u00dcks, kaks, \u00fcks, kaks, \u00fcks, kaks…j\u00f5uan umbes kahe kolmandiku peale, kui j\u00e4rgmine pulk j\u00e4\u00e4b tabamata. Ripun \u00fche k\u00e4ega j\u00f5uetult redeli otsas, p\u00fc\u00fcan leida endas j\u00f5udu, et v\u00f5tta kiikumine uuesti ette, kuid mu k\u00e4ed on t\u00fchjad. Rahva seas karjuvad naised, et sa suudad, kuid pean neile pettumuse valmistama. Ei suutnud. Tuimalt 30 kosmonauti karistuseks, kuigi ma l\u00e4bisin suure osa takistusest. Milline pettumus – mis peaks mind siis motiveerima seda l\u00e4bima, kui minu karistus on v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne teiste kiiremini eba\u00f5nnestujatega? Ma olen lihtsalt rohkem v\u00e4sinud, sest l\u00e4bisin ka \u00fcle poole takistusest. Asun vihaselt, pettunult ja v\u00e4sinult kosmonaute tegema, loobun 15 juures, keegi ei kommenteeri. \u00dcletan kolmnurga ja teiselpool ootab mind sn\u00e4kijaam. Ohoo, s\u00fc\u00fca saab! Ma pole k\u00fcll kunagi olnud 10km v\u00f5istlusel, kus s\u00fc\u00fca vahepeal antakse, seega see \u00fctleb nii m\u00f5ndagi Sparta raskusastme kohta. Kummikommid, keeksid, banaanid, muffinid, datlid ja viinamarjad. Pugistan m\u00f5ne banaani ja keeksi sisse ning j\u00e4tkan. No l\u00f5pp ei saa kaugel olla enam, ma olen t\u00e4iesti surnud. Alustan vaikselt s\u00f6rki m\u00f6\u00f6da linnat\u00e4navat, mis aga p\u00f6\u00f6rdub varsti \u00fclesm\u00e4kke, loobun ja l\u00e4hen k\u00f5nni peale \u00fcle, vahepeal j\u00e4lle veidi s\u00f6rkides.<\/p>\n

Veel penalteid, surmat\u00f5us ja jalaga n\u00e4kku<\/h4>\n

Tee viib asfaltilt edasi p\u00f5llule ning p\u00f5lluteed m\u00f6\u00f6da alla joostes avaneb \u00fcsna j\u00e4lk vaatepilt. Kolmed takistused, millest k\u00f5ik n\u00f5uavad \u00fclakehaj\u00f5udu, ning seej\u00e4rel p\u00fcstloodis m\u00e4kket\u00f5us, kus k\u00f5ik inimesed liiguvad nagu elusad zombid, vaevaliselt \u00fchte jalga teise ette t\u00f5stes. Persse k\u00fcll, milline \u00f5udusunen\u00e4gu. Esimese kahe takistuse eest saan penaltid, esimesel kosmunaudid, teisel \u00f5nneks jooksuring. M\u00f5lema puhul p\u00fc\u00fcan algselt takistust l\u00e4bida, kuid kukun l\u00e4bi. Kolmas on redel, mis asetseb negatiivse kalde all, ning esimene pulk asub umbes minu pea k\u00f5rgusel. \u00d5nneks olen lapsena piisavalt turnikatel v\u00e4\u00e4nelnud, et oskan jalad pulgale pusida. Hoian elu eest kinni ja v\u00e4\u00e4nlen nagu \u00e4mblik \u00fcle redeli, et jumala eest alla kukkumist v\u00e4ltida. Tulen teiselt poole elusalt alla, kuid tunnen, et mu triitseps tulitab takistustel h\u00f5\u00f5rdumisest. Ja alustan ristiretke \u00fcles. Kogu energia on minust lahkunud, pulss on \u00fcleval, kopsudesse \u00f5hku ei tule, tahaks vett juua ja pikali heita. Aga ei saa. Kui ei liigu, siis ei tule l\u00f5pp ka kiiremini. J\u00f5uan l\u00f5puks t\u00f5usuga \u00fchele poole, kuid vaade vasakule paljastab t\u00f5siasja, et aeglane matk \u00fclesm\u00e4kke j\u00e4tkub. J\u00e4rgmised 20 minutit ei n\u00e4e ma kedagi jooksmas. K\u00f5ik hingeldavad ja k\u00f5nnivad vaevaliselt. Vaade on k\u00fcll ilus. P\u00e4ike sirab, ei sajagi, kuigi ilmateade lubas. Ilus looduskaunis paik on ikka parem koht kannatamiseks. L\u00f5puks, kui ma olen umbes 124 tundi juba teel olnud (nagu mulle tundub), j\u00f5uame j\u00e4rgmise joogipausi ja takistuseni. Kaanin vett nagu homset poleks. Takistuseks on monkey bars<\/em>, aga sel korral trikiga. Redelid liiguvad \u00fcles ja seej\u00e4rel laskuvad alla. Olen juba vaimselt alla andnud ja toimetan tuimalt autopiloodil. Haaran redelist, teen paar sammu, kuid ei suuda k\u00e4ega \u00fcles h\u00fcpata, libisen ja kukun alla selili. Ma ei tea, mis mind rohkem sel hetkel ehmatab – kas kukkumine, v\u00f5i see, et k\u00f5rvalolev noormees k\u00fcljele k\u00f5ikudes mulle poole kukkumise pealt jalaga n\u00e4kku lajatab. Laman \u0161okis mudasel kummimatil ja v\u00e4risen. Ma pole p\u00e4ris kindel miks, sest see oli k\u00fcll valus, aga pigem oli see lihtsalt tohutu ehmatus ning ma ei saa esimese hooga aru, mis juhtus. Katsun oma n\u00e4gu – kas nina on terve? Tundub, et verd vist ei jookse. Pisar tahab kurku tulla, sest endast hakkab kahju. Nii raske on ja ma ei jaksa ja siis ma kukun ja saan veel jalaga n\u00e4kku ka. See on juba nii kaua kestnud – millal see ometi l\u00f5ppeb? T\u00f5usen v\u00e4rinal p\u00fcsti ja minu juurde jookseb vabatahtlik, kes kontrollib, kas minuga on k\u00f5ik korras. Olen veidi desorienteeritud, kuid tundub, et siiski elu ja tervise juures. L\u00e4hen karistusringile m\u00f6\u00f6da mudast rada alla j\u00f5e juurde ja tagasi \u00fcles. Ma ei tea, kas ma olen verine v\u00f5i mudane v\u00f5i n\u00e4en lihtsalt jube v\u00e4lja, aga paar inimest vaatavad mind ehmunult ja uurivad kas mul on k\u00f5ik h\u00e4sti ikka. Rehman k\u00e4ega, manan n\u00e4ole pooliku naeratuse ja liigun edasi. Penalti j\u00e4rgselt ikka m\u00e4est \u00fcles.<\/p>\n