{"id":437,"date":"2024-08-24T18:57:50","date_gmt":"2024-08-24T18:57:50","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=437"},"modified":"2024-08-24T18:57:50","modified_gmt":"2024-08-24T18:57:50","slug":"kuidas-voimalikult-keeruliselt-labida-70-km-ja-kus-see-morzine-uldse-asub","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=437","title":{"rendered":"Kuidas v\u00f5imalikult keeruliselt l\u00e4bida 70 km ja kus see Morzine \u00fcldse asub?"},"content":{"rendered":"

6. juuli hommikul kell 10:35 maandun ma Geneva lennujaamas \u0160veitsis, ees ootamas laiutav teadmatus. Teadsin enne Eestist lahkumist, et tahan kindlasti oma reisi jooksul osa v\u00f5tta spordiv\u00f5istlustest erinevates maailma paikades, kuid ainult siis, kui need on piisavalt p\u00f5nevat v\u00e4ljakutset pakkuvad ja toimuvad \u00e4gedas asukohas. Kuskil suurlinnas m\u00f6\u00f6da asfaltit maratoni joosta ei tundu mulle eriti stimuleeriv m\u00f5te. Olen aastaid tahtnud osa v\u00f5tta Sparta jooksuv\u00f5istlusest, kuid arvasin, et need toimuvad ainult USAs. 2024. aasta v\u00f5istluseid sirvides selgus aga, et ka Kesk- ja L\u00f5una-Euroopas toimub nii m\u00f5ndagi. Kuup\u00e4evade j\u00e4rgi sobis neist k\u00f5ige paremini M<\/strong>orzine’i Trifecta Weekend juuli alguses. See aga t\u00e4hendas, et kui ma Eestist 1. juunil stardin, siis ma pean juba viie n\u00e4dalaga kuidagi \u0160veitsi j\u00f5udma? Ju siis tuleb j\u00f5uda. Vaatasin erinevaid lennupileteid ja ostsin ehku peale Kopenhagen-Geneva piletid \u00e4ra. Ja nagu n\u00e4ha – j\u00f5udsingi!<\/strong><\/p>\n

Morzine’i asukoht tekitas segadust nii minus endas kui ka k\u00f5igis teistes, kellega v\u00f5istlusest r\u00e4\u00e4kisin. Mina patrasin muidugilihtsustamise m\u00f5ttes koguaeg \u0160veitsist, aga teeme siis k\u00f5igepealt kiire geograafia \u00fclevaate. Morzine on suusakuurort ja v\u00e4ike m\u00e4gilinn Prantsuse alpides, kuid ta asub ainult 20 km kaugusel Geneva j\u00e4rvest, seega nii \u00fcle j\u00e4rve kui \u00fcle m\u00e4e on \u00fcmberringi \u0160veits. L\u00e4him lennujaam on Geneva, kuid sealt edasi l\u00e4heb transpordi k\u00fcsimus keerulisemaks, sest vahepeal tuleb ju piiri \u00fcletada, seega sellise marsruudiga liinibussi ei eksisteeri. Ka ei s\u00f5ida Morzine’i \u00fchtegi rongi. Kuidas siis saada linna, mis on \u00fchest k\u00fcljest vaid 70 km kaugusel, teisest k\u00fcljest aga teiselpool piiri ja m\u00e4gesid? Noh, kohe saame teada.<\/p>\n

 <\/p>\n

Piletisaaga<\/h4>\n
\"\"
Kus see Morzine siis asub?<\/figcaption><\/figure>\n

Hostel, kuhu ma v\u00f5istluse jaoks voodikoha broneerisin, saatis enne minu saabumist ohtralt informeerivaid e-kirju. Nende soovitus oli \u00fchendust v\u00f5tta kahe transafirmaga, kellega nemad koost\u00f6\u00f6d teevad, et endale minibuss tellida. K\u00f5lab kulukalt, kuigi kaks korda p\u00e4evas on v\u00f5imalik ka n\u00f6 liini s\u00f5itvale Alpytransferi minibussile pilet osta. Neist \u00fcks l\u00e4heb kell 11 – j\u00e4in maha, sest lennuk hilines – ja teine alles kella 16 ajal. Olen juba n\u00f5us oma kodinad lennujaama j\u00e4tma ja paariks tunniks Geneva linnaga tutvuma minema, kuid maandudes lahistab vihma ning viimaseks piduriks osutub Google’i hinnang 2.6\/5 ja v\u00e4ga negatiivsed kommentaarid nii busside v\u00e4ljumise kui ka bussijuhtide hooletu\/ohtliku s\u00f5idustiili suunal. Kuna mul l\u00e4heb s\u00fcda pahaks v\u00e4ga kergesti, hakkan alternatiivseid transpordivahendeid kaaluma. \u00dche variandina olen m\u00f5lgutanud h\u00e4\u00e4letamist, aga selleks pole ei energiat ega ilma. J\u00e4relikult tuleb j\u00e4\u00e4da lootma kohalikule bussi- ja rongi\u00fchendusele. Huvitaval kombel tundub \u0160veitsi transpordi\u00e4pis selline variant t\u00e4itsa olemas olevat, Google Maps aga kahe riigi vahelist kohalikku transporti ei tunnista. \u0160veitsis maandudes selgub aga uus t\u00f5siasi – Elisa Euroopa internetipakett EI KATA \u0160veitsi! Millegi p\u00e4rast eeldasin, et kui Norra on kaetud, on ka \u0160veits, aga kae nalja. Keset Euroopat ja internetti ei olegi. Lennujaama wifiga \u00fchendumine on ka t\u00e4ielik \u00f5udus, seega tuleb ootamatult l\u00e4heneda vanamoeliselt – lugeda silte, vaadata ajagraafikuid ja j\u00e4rge ajada perroonidel. Kuna tabloodel jooksevad aga ainult rongide peamiste sihtkohta nimed, on v\u00f5imatu ise v\u00e4lja m\u00f5elda, millise rongi pealt kuhu \u00fcmber istuma peab. Proovin k\u00f5igepealt piletiautomaadist osta, mis aga ei tunnista Prantsuse sihtkohti ja r\u00f6\u00f6gib mulle n\u00e4kku, et ma pean piletikassasse p\u00f6\u00f6rduma. “Kassad” n\u00e4evad v\u00e4lja nagu panga v\u00f5i postkontori letid, kus tuleb k\u00f5igepealt v\u00f5tta j\u00e4rjekorra number ja siis aeglaselt vananedes j\u00e4lgida, kuidas kuuest kassast kolm t\u00f6\u00f6tab ning k\u00f5igil on aega maa ja ilm, nagu rongid ei v\u00e4ljukski aja peale. Kuna tabloolt on n\u00e4ha, et rong Geneva keskrongijaama v\u00e4ljub k\u00fcmne minuti jooksul, j\u00e4rgmine aga umbes pooleteise tunni p\u00e4rast, ei ole mul aega v\u00e4rvi kuivamist seinal j\u00e4lgida ning teen k\u00f5igepealt katse ise rongile j\u00f5uda. Siis aga tekib kahtlus – kas rongilt saab piletit osta, kas kaardiga saab maksta, \u00e4kki ma saan piletita s\u00f5idu ees trahvi? Euroopa kalleimas riigis ei ole erilist tahtmist riskima hakata, seega sprindin tagasi kassade juurde, v\u00f5tan numbri ja j\u00e4\u00e4n n\u00e4rveldades ootama. S\u00f5in viimati \u00fcle viie tunni tagasi, ma pole mitu tundi vett joonud ja maganud olen umbes kolm tundi. Veits hakkab krae vahelt higiseks t\u00f5mbuma ja \u00fcritan telepaatiliselt piletim\u00fc\u00fcjaid survestada. Sellist n\u00e4rveldavat hetke polegi mul reisi jooksul veel olnud. Siiani olen \u00fcsna rahulikult suutnud elu usaldada, kuskile kiiret ju pole, k\u00f5ik l\u00e4heb nii, nagu peab. Praegu aga on mul magamata \u00f6\u00f6st m\u00f5ru maitse suus ja tahan v\u00f5imalikult ruttu sihtkohta p\u00e4rale j\u00f5uda, s\u00fc\u00fca, pesta, pikutada. Aga ei, siin ma n\u00fc\u00fcd siis seisan.<\/p>\n

\"\"
Pilet nagu p\u00e4evakava<\/figcaption><\/figure>\n

Millegip\u00e4rast on mul tunne, et ma olen juba Prantsusmaal, sest ainult see riik suudab oma olematu asjaajamise ja \u00fcleolevusega mind nii n\u00e4rvi ajada. Jah, me oleme \u0160veitsis, aga prantsuse keelses<\/em> osas. L\u00f5puks, kui olen esimesest rongist juba maha j\u00e4\u00e4nud, l\u00f6\u00f6n m\u00f5ttes k\u00e4ega. L\u00e4ks trumm, mingu siis ka pulgad. N\u00fc\u00fcd on mul aega maa ja ilm. L\u00f5puks viipab geeliga \u00fclepea lakitud soenguga t\u00f5mmu noormees mind enda suunas. “Tere, ma sooviksin Morzine’i s\u00f5ita.” – “Kuhu?” – “MOR-ZINE’i”. Kahtlen hetkeks oma kehvas prantsuse keele h\u00e4\u00e4lduses, samas kui valesti seda nime ikka saab \u00f6elda. “Kus see veel asub?” – “Prantsusmaal, aga sinna peaks saama rongide ja bussiga. Ma \u00e4pist n\u00e4gin.” Mees tr\u00fckib k\u00f5hklevalt nime sisse ja kae nalja, veebileht pakubki erinevaid marsruute. “Ahaa. Aga ma saan m\u00fc\u00fca pileti ainult…” – “Jaa, m\u00fc\u00fcge mulle pilet Thonon-Les-Bains’ini.” – “…Thononi ja siis peate sealt ise…” – “Jaa, ma uurin siis sealt kohapealt bussipileti kohta edasi ise, t\u00e4nan.” Mees tr\u00fckib mulle v\u00e4lja mitu kviitungit\/piletit ja ringitab \u00fcles perroonide numbrid. Neelatan. Mul on k\u00fcll usku \u0161veitsi t\u00e4psusesse, kuid pearongijaamas on mul aega kuus minutit, et j\u00f5uda perroonilt 1 perroonile 18. Noh, loodame, et need asuvad siis l\u00e4hestikku. T\u00e4nan, topin piletid kindlasse kohta ja asun uurima, kust s\u00fc\u00fca ja kohvi saaks. K\u00f5ige kindlam variant tundub olevat McDonalds – saab s\u00f6\u00f6ki ja jooki ja semi-priimat kohvijooki. Asun siltide j\u00e4rgi seda j\u00e4litama, oma eeslikoormat kaasas kandes, \u00f5lad punaseks h\u00f5\u00f5rdunud, pea v\u00e4simusest, veepuudusest ja madalast veresuhkrust tagumas. Tuleb v\u00e4lja, et suurelt v\u00e4ljareklaamitud Ronald McDonaldi nimeline kiirrestoran asub aga hoopis v\u00e4ljuvate\u00a0<\/em> lendude osas. Trambin siis \u00fchest majast teise m\u00f6\u00f6da pikki koridore, liftiga \u00fcles, kuni j\u00f5uan unistuste sihtkohta…, kus j\u00e4rjekord on pikem kui turvav\u00e4ravate juures. Oeh. Kas riskida tellimuse esitamisega, kui v\u00f5in ootamisega kas rongist v\u00f5i oma toidust (ja rahast) ilma j\u00e4\u00e4da, v\u00f5i loobuda, trampida tagasi ja valida m\u00f5ni tagasihoidlikum s\u00f6\u00f6gikohake? Eks tuleb siis viimase kasuks otsustada. Raske s\u00fcdamega l\u00e4hen tuldud teed tagasi, istun rongijaamas kohvikus maha ning asun hingehinnaga hangitud vrappi ja cocat (vesi ja kohv \u00fchendatud) kaanima. Uus keel, uus valuuta, hinnad on ikka kirved. Ei midagi uut siin p\u00e4ikese all.<\/p>\n

Geneva lennujaamast Thonon-Les-Bainsi<\/h4>\n

L\u00f5puks istun kauaoodatud rongi ja j\u00e4\u00e4n jalga v\u00e4ristama. Kas rong v\u00e4ljub \u00f5igel hetkel? Kas ma olen \u00fcldse \u00f5iges rongis? Millisest vagunist j\u00f5uaksin k\u00f5ige kiiremini soovitud perroonile? Mis siis saab, kui rongist maha j\u00e4\u00e4n? Ma suudan ennast j\u00e4rgmise 15 minutiga ikka t\u00e4ielikuks \u00e4revush\u00e4ireks muretseda. Vau, nagu oleks uuesti 22aastane ja \u00fcksi Br\u00fcsselis. Sellistel hetkedel ma k\u00fcll tuletan endale meelde, et see, kas ma olen pinges v\u00f5i l\u00f5dvestunud, ei muuda l\u00f5pptulemust. Aga ei, ma valin ikka tikksirgselt pingi \u00e4\u00e4rel istumise ja s\u00fcdame tagudes kella j\u00e4lgimise. Suurep\u00e4rane valik. L\u00f5puks hakkab rong j\u00f5udma minu peatusesse ning seda \u00fcsna t\u00e4pselt – kui, siis \u00fche minutise hilinemisega. Olen ukse juures stardivalmis ja minu igast keharakust on n\u00e4ha, et olen n\u00e4rviline, segaduses turist ja ilmselgelt kusagile kiirustamas. Sellele vaatamata otsustab \u00fcks prantslase<\/em> n\u00e4oga lennujaama t\u00f6\u00f6taja astuda minu ja ukse vahele, punane huul p\u00fcsti ja j\u00e4\u00e4b rahulikult ootama. Korraks m\u00f5tlen, et huvitav, kas tal on ka kiire v\u00f5i ta on lihtsalt niisama ajaviiteks egoist.<\/strong> Paraku see sprint tuleb \u00fcle laipade, sest sel hetkel, kui uksed avanevad ja daamike on rahulikult kontsadega perroonile j\u00f5udnud, panen mina nii kuis jalad v\u00f5tavad l\u00e4hime trepi suunas jooksu. Noh, ja v\u00f5ib-olla<\/em> ma selle k\u00e4igus kogemata \u00e4san talle \u00fcsna j\u00f5uliselt \u00f5laga, aga kes neid pisidetaile ikka m\u00e4letab. Torman slaalomiga inimtulvast l\u00e4bi, ise jooksu pealt silte lugedes ning j\u00f5uan \u00f5igele perroonile enne rongi. Kiire pilk perroonile kinnitab, et olen \u00f5iges kohas ja rongini on veel tervelt viis minutit aega. Noh, aga peaasi, et olen siin. See on \u00fcks nendest parem-Leida-kui-Hilja momentidest.<\/p>\n

Sellega minu seiklused k\u00fcll ei ole veel l\u00e4bi, kuid saan tund aega rongis hinge t\u00f5mmata. V\u00e4hemalt liigun \u00f5iges suunas ja tean, et kohale j\u00f5udes on bussini ca 40 minutit aega, mis on piisav, et kohalik piletilogistika v\u00e4lja selgitada. Vaated aknast ei ole nii id\u00fcllilised, kui selles piirkonnas loota v\u00f5iks, sest rongitee on enamasti \u00fcmbritsetud kas seina v\u00f5i puudega. Mingil hetkel hakkab natuke p\u00f5ldusid ja kergelt k\u00fcnkalisemat maastikku ka viskama. Thonon-Les-Bainsi kohale j\u00f5udes olen aga juba rohkem elevil, sest \u00fchel pool sirab taamalt imeilus sinine Geneva j\u00e4rv, teiselpool kaugemal aga k\u00f5rgm\u00e4estike algus. Ilm on muutunud vihmasest soojaks ja mul on liiga palju riideid seljas. Otsin silmadega bussijaama silti ning leian bussipeatuse \u00fcsna kiiresti. Minu \u00fcllatuseks on parasjagu ees buss sildiga MORZINE. Vau, kas t\u00f5esti on t\u00e4nane \u00f5nn p\u00f6\u00f6rdumas ja j\u00f5uan isegi varasema bussi peale? Bussijuht hakkab parasjagu uksi sulgema, kui teen p\u00e4eva mitmenda sprindi ja k\u00fcsin, kas Morzine’i saab. Saab. Naeratan, sest bussiproua tuleb pagasiluuki avama ning suudan hoo pealt prantsuse keelse lause “Kui palju pilet maksab?” meelde tuletada. “11 eurot.” Ai, 50minutise bussis\u00f5idu eest selline vikat, aga mis seal ikka, kohale on vaja saada. Skandinaavias juba \u00e4ra hellitatult uurin ka: “Kaardiga saab maksta?” T\u00e4di j\u00e4igastub: “Ei.” – “Oi, aga mul on ainult kuus eurot…” Karmide hallide juuste ja tugeva kehaehitusega t\u00e4di l\u00e4rtsatab pagasiluugi kinni ja k\u00f5nnib resoluutselt bussi tagasi: “Pangaautomaat j\u00e4\u00e4b sinnapoole, j\u00e4rgmine buss v\u00e4ljub 40 minuti p\u00e4rast.” Ja s\u00f5idabki minema… J\u00e4\u00e4n tummalt seisma. Mis just juhtus? Kuradi Prantsusmaa, sinuga on alati mingi jant! Loll \u00fclbe riik. Asun siis pangaautomaadi suunas lonkima, samal ajal Piretile siunavat h\u00e4\u00e4ls\u00f5numit saates, kui loll siin k\u00f5ik ikka on. Keset hala ja vingu aga s\u00f5idab sama buss ringiga uuesti minu k\u00f5rvale ja kuri t\u00e4di lausub: “H\u00fcppa peale, ma viin su pangaautomaadi juurde…” Ma ei suuda oma k\u00f5rvu uskuda. Kohmitsen kiirustades, t\u00e4nades ja vabandades bussi, justkui kartes, et t\u00e4di muudab uuesti meelt. Teel pangaautomaadi juurde suudan nii palju bussijuhi ja esipingis istuvate naiste jutust aru saada, et nad kiruvad pangaautomaadi puudumist rongijaamas. \u00d5ige ka. Linna peajaam, k\u00f5ik k\u00e4ib sularahas ja mitte \u00fchtegi ATMi’i? Kas ma pean taevaisalt neid kup\u00fc\u00fcre paluma v\u00f5i? Jooksen kiirelt automaadi juurde, minu sabas veel \u00fcks noormees. Ah selle p\u00e4rast t\u00e4di selle tembu tegigi. Kahe lolli turisti p\u00e4rast j\u00e4\u00e4ks ta kokku juba 22\u20ac ilma ju. Maksan oma piletiraha \u00e4ra ja vajun v\u00e4sinult bussiistmesse. Tundub, et \u00f5nn on l\u00f5puks p\u00f6\u00f6rdumas ja usk, et elu kannab, on taastatud.<\/p>\n

Morzine, Morzine, mu Morzine<\/h4>\n

S\u00f5it Morzine’i on juba ise paras seiklus. Kitsas tee v\u00e4\u00e4nleb sinka-vonka m\u00e4eseina ja imeilusa kohiseva j\u00f5e vahel. Imelised vaated, imeline loodus – Bussiga Thonon’ist Morzine’i<\/a>. T\u00e4di v\u00f5tab bussiga osavaid ja halastamatuid kurve, seda nii j\u00e4rskudel t\u00f5usudel kui langustel, nagu oleks ta seda imikueast saati teinud. Vaadata saab ainult aknast v\u00e4lja, sest muidu l\u00e4heb s\u00fcda pahaks, aga ette vaadates on liiklus p\u00e4ris hirmus. Busside ja autodega konkureerivad kitsal teel ka maanteeratturid. Tundub t\u00e4ielik surmas\u00f5it. Meenub, et see piirkond kuulub osaliselt ka Tour de France’i etappide alla ning see teadmine k\u00f5ditab k\u00f5htu. Ma olen siin, \u00fches v\u00e4ga erilises kohas, eikusagil. Asulapiirkonnad toovad naeratuse n\u00e4ole – k\u00f5ik majad on \u00fchesugused tumedast (v\u00f5i natuke heledamast) puidust m\u00e4gionnid, nikerdatud r\u00f5dude, aknaluukide ja ohtrate v\u00e4rviliste lilleamplitega. Erinevalt P\u00f5hjamaadest ei kohta siin mitte \u00fchtegi punast ega valget maja. Tundub, et v\u00e4lisfassaadi v\u00e4rvimine ei tule siin m\u00e4gede vahel k\u00f5ne allagi. L\u00f5puks j\u00f5uame kohale Morzine’i, mis koosneb t\u00e4pselt samasugustest omap\u00e4rastest puitmajadest, erinevuseks vaid korruste arv. Inimesi ja autosid on ohtralt – tundub, et Sparta on linna vallutanud. Siin-seal on m\u00e4rgata medalitega mudaseid, v\u00e4sinud, kuid naeratavaid sportlaseid. Nii m\u00f5nigi lonkab, enamik tunduvad veidi puujalgsed. Vaatan neid imetluse ja natuke hirmuga – kas homme olen minagi selline?<\/p>\n