{"id":411,"date":"2024-08-17T19:36:46","date_gmt":"2024-08-17T19:36:46","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=411"},"modified":"2024-08-20T11:47:29","modified_gmt":"2024-08-20T11:47:29","slug":"vastuolised-tunded-kopenhageni-osas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=411","title":{"rendered":"Vastuolised tunded Kopenhageni osas"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Ma olen Kopenhagenis varem k\u00e4inud ainult korra paariks tunniks, kui Barcelonast Tallinna lennates j\u00e4i sisse peaaegu viietunnine ooteaeg ning selgus, et lennujaamast saab kiirelt ja mugavalt otse kesklinna s\u00f5ita. Sel korral otsustasin Kopenhageni jaoks veidi rohkem aega varuda ning kuna ma olin endale mitu kuud tagasi ehku peale odava Easyjeti lennu ostnud Genevasse, oli n\u00fc\u00fcd aja t\u00e4iteks v\u00f5imalik\u00a0kolm \u00f6\u00f6d ja p\u00e4eva sisustada. G\u00f6teborgist Kopenhagenisse saab s\u00f5ita kahekordse bussiga, mis on \u00fcsna mugav ja m\u00f5nus. S\u00f5it ise kestab ca 4,5 tundi ja piletid j\u00e4\u00e4vad 30\u20ac kanti, seega \u00fcldse mitte paha. Pika s\u00f5idu juures oli ainult kaks ebameeldivat k\u00fclge &#8211; minu koht oli s\u00f5idusuunale vastu ja mul l\u00e4heb bussis kergelt s\u00fcda pahaks ning teisel pool vahek\u00e4iku istuv noormees otsustas oma tugevalt lehkavad juustud asetada enda ees asetsevale istmele ja ise p\u00f5\u00f5nama j\u00e4\u00e4da, klapid peas. Nii et kahjuks ei olnud mul isegi v\u00f5imalik talle \u00f6elda, et antud tingimustes oleks mul WC-s meeldivam seda s\u00f5itu nautida. Seega veetsin suure osa ajast aknast v\u00e4lja j\u00f5llitades ja nagu s\u00fcnnitav naine s\u00fcgavalt hingata puhkides.\u00a0<\/strong><\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">M\u00f5tlesin t\u00fckk aega, et kui palju ma sellest Kopenhageni osast leelotada viitsin, sest kui n\u00fc\u00fcd aus olla, siis minu enda jaoks oli see k\u00f5ige igavam osa minust reisist ja ma praktiliselt l\u00f5in aega surnuks, et sealt \u00e4ra minna. Mitte linna enda p\u00e4rast, aga ilm oli kehv ja mul polnud \u00fcldse suurlinnas olemise tuju. S\u00fcda igatses ikka m\u00e4gesid ja fjorde. Seega t\u00f5mban need kolm p\u00e4eva alajaotustega kiirelt kokku.<\/p>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-411 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=421'><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"748\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6895-scaled-e1723921251998-748x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6895-scaled-e1723921251998-748x1024.jpg 748w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6895-scaled-e1723921251998-219x300.jpg 219w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6895-scaled-e1723921251998-768x1051.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6895-scaled-e1723921251998-1122x1536.jpg 1122w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6895-scaled-e1723921251998-1140x1560.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6895-scaled-e1723921251998-600x821.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6895-scaled-e1723921251998.jpg 1440w\" sizes=\"(max-width: 748px) 100vw, 748px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=422'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6896-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6896-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6896-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6896-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6896-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6896-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6896-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6896-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=420'><img decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6890-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6890-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6890-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6890-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6890-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6890-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6890-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6890-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<h4>1. Liiga innovatiivne hostel ehk urbanistlik pagulaslaager<\/h4>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kui reisida kitsa eelarvega, tasub enne hosteli broneerimist l\u00e4bi teha otsingud erinevate kuup\u00e4evade kombinatsioonidega ehk kui soovid \u00f6\u00f6maja neljap\u00e4evast p\u00fchap\u00e4evani, tasub vaadata, millised on hinnad ka N-L ja R-P. Nii on valikus palju rohkem majutusasutusi ja tube ning kui oled n\u00f5us natuke riskima ja kolima, v\u00f5id saada oluliselt parema diili. Mina olen suutnud korduvalt nii s\u00e4\u00e4sta, broneerides alguses esimesed paar \u00f6\u00f6d \u00e4ra ja kui hostel meeldib, siis pikendanud \u00fche \u00f6\u00f6 kaupa. Nii ei j\u00e4\u00e4 ma ebameeldivasse kohta liiga pikalt l\u00f5ksu, kui elutingimused ikkagi ei sobi, ja tihti on viimase hetke pakkumised oluliselt odavamad.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kopenhagenisse \u00f6\u00f6maja broneerides selgus, et ega neid odavaid enam-v\u00e4hem tsentraalse asukohaga seljakotihosteleid nii v\u00e4ga palju ei leidugi. <strong>Urban Camper Hostelisse<\/strong> oleks saanud kolmeks \u00f6\u00f6ks 120 euroga, kaheks \u00f6\u00f6ks aga 50 euroga. Ilmselgelt valisin viimase! Hosteli konteptsiooni osas olin veidi kahtlev, sest absurdselt innovaatilise lahendusena oli hostel \u00fcles ehitatud nagu &#8220;telkla&#8221; ehk siis justkui eesm\u00e4rgiga pakkuda mingit urbanlikku gl\u00e4mpingu kogemust. Reaalsuses oli aga atmosf\u00e4\u00e4r selline, nagu \u00f6\u00f6biksid kuskil piiri\u00e4\u00e4rses pagulaslaagris. Seljakotireisija muidugi ei kurda, sest kui sul on voodi, katus pea kohal ja pesemisv\u00f5imalus, on elu juba \u00fcsna kena. Kahjuks ei olnud selles (ega ka \u00fcheski teises) hostelis aga \u00fchisk\u00f6\u00f6ki, mis on minu jaoks suur miinus, kuna ise s\u00fc\u00fca tehes v\u00f5id kallis suurlinnas korralikult raha kokku hoida. Ka sn\u00e4kid olid toas keelatud, sest hostelil endal oli ju \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tav baar, mille pealt raha teenida. Mina end sellest heidutada ei lasknud ning vedasin korvi virsikuid ja m\u00f5ned kiired sn\u00e4kid ikka kappi peitu. Hiljem selgus, et minu \u00f5igusrikkumine oli \u00fcsna tagasihoidlik minu toanaabriga v\u00f5rreldes, kes voodi all pitsat peitis ning hommikul selle s\u00f6\u00f6mist j\u00e4tkas&#8230;<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Hosteli asukoht oli \u00fcsna omap\u00e4rane, paiknedes N\u00f8rrebro metroopeatuse vahetus l\u00e4heduses. Mina ei teadnud N\u00f8rrebro kohta midagi arvata, aga Booking.com&#8217;i lehel oli selle kohta arvustustes paar m\u00e4rkust tehtud. Kiire googeldamine n\u00e4itas, et jah, tegemist on t\u00f5esti kireva ja multikultuurse linnaosaga, kuid s\u00f5na &#8220;geto&#8221; v\u00f5iks pigem asendada s\u00f5naga &#8220;trendikas&#8221;. Ja t\u00f5esti &#8211; sellist linnaosa mina varem kusagil maailmas n\u00e4inud ei ole. Metroost v\u00e4ljudes olid t\u00e4navad \u00e4\u00e4ristatud halal, aasia ja aafrika poodidega, t\u00e4navatel esindatud terve maailm, moslemi naised autosilla all mingeid nipsasjakesi m\u00fc\u00fcmas, samal ajal nende vahel ringi v\u00e4ntamas pikad taanlased rattakorvidega, vanaemad lastetoolidega, kirevad loomeinimesed sallide lehvides. Taanis on ju kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu ehitatud rattateede \u00fcmber. Seega kui mujal Euroopa suurlinnades on mul eri rahvuseid koondavates linnaosades ringi liikumine osutunud \u00fcsna ebameeldivaks ja \u0161okeerivaks kogemuseks, siis Kopenhagenis on kohalikud ja sisser\u00e4nnanud nii ilusti ja pehmelt omavahel p\u00f5imunud, et ei pea pead murdma, kas \u00fcksi p\u00e4ikseloojangu ajal jalutama minemine on ikka hea m\u00f5te ning kas j\u00f5uad ikka enne pimedat turvaliselt tagasi. S\u00f6\u00f6gigurmaanina sain aga nautida minu k\u00f5ige lemmikumat kultuuride sulandumise v\u00e4ljendust ehk toiduturismi. \u00a0Nimelt asus hosteli k\u00f5rval N\u00f8rrebro t\u00e4navatoidu platsike, kus oli v\u00f5imalik valida viie toiduputka &#8211; tai, aafrika, iraani, kebabi ja halali burgeri &#8211; vahel. Mina v\u00f5tsin esimesel p\u00e4eval \u00f5htus\u00f6\u00f6giks falafelitega t\u00e4idetud pita ning sellele ma ka truuks j\u00e4in, k\u00e4ies j\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel sama pitat proovimas veel ka lamba koftade ja halloumiga. Pettuma ei pidanud kordagi ja kuna hommikul enne kella 11 oli veel ka <em>happy hour<\/em>, tundus nagu t\u00f5mbaksin neil naha \u00fcle k\u00f5rvade selle imeliselt maitsva ja v\u00e4rske toidu eest ainult 4\u20ac makstes.<\/p>\n<div id='gallery-2' class='gallery galleryid-411 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=432'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6887-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-432\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6887-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6887-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6887-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6887-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6887-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6887-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6887-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-432'>\n\t\t\t\tHostel v\u00f5i laagriplats?\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=433'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6925-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-433\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6925-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6925-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6925-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6925-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6925-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6925-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6925-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-433'>\n\t\t\t\tNorrebro street food\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=426'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6926-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-426\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6926-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6926-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6926-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6926-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6926-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6926-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6926-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-426'>\n\t\t\t\tMinu truu pita-putka\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Midagi muud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset sellest hostelist meelde ei j\u00e4\u00e4nud, kui siis ainult see, et viimasel \u00f5htul saabus toanaabriks kolm poola noort, kellest \u00fcks \u00fclientusiastlikult end mulle tutvustama hakkas &#8211; tuli v\u00e4lja, et 19aastane neiu oli p\u00e4ris esimest korda elus hostelis, sellest nii p\u00f5nevil ja \u00e4hmis ning p\u00f5rkumas probleemide otsa, millest tal aimugi ei olnud, n\u00e4iteks et hostelisse on sageli vaja enda lukk kapi jaoks kaasa v\u00f5tta v\u00f5i voodi ise \u00e4ra teha (puhtad linad asetatakse vahel lihtsalt voodile valmis). Need uued kogemused muidugi kahvatusid t\u00e4ielikult \u0161oki k\u00f5rval, mis kaasnes teada saamisega, et tema uus toakaaslane on KOLMEK\u00dcMNE kolme aastane. Jah, selle vaese hilisteismelise silmis v\u00f5isin ma sama h\u00e4sti \u00fcheksak\u00fcmne kolme aastane olla &#8211; nii \u0161okeeriv tundus talle, et minu noore ja v\u00e4rske n\u00e4ol\u00e4pi taga peitub praktiliselt keskealine naisterahvas, kes millegi p\u00e4rast valib elada oma elu seljakoti otsas. Elamused igal nurgal.<\/p>\n<h4>2. Taaskohtumine oma armsa klassivennaga<\/h4>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kopenhageni reisi k\u00f5ige toredam ja olulisem osa oli muidugi Mihkliga kokkusaamine. Mihkel on Kopenhagenis elanud vist n\u00fc\u00fcdseks juba oma k\u00fcmme aastat, leidnud siit endale elukaaslase, hiljuti ka koera v\u00f5tnud ning t\u00e4ielikult kohalike sekka sulandunud. Olin alguses \u00fcllatunud, et p\u00e4rast k\u00f5ikide nende v\u00f5\u00f5raste ja poolv\u00f5\u00f5raste inimeste diivanitel magamist ei tahtnud minu oma klassivend mind endale k\u00fclla v\u00f5tta, kuid tema korterit k\u00fclastades m\u00f5istsin tema ja ta elukaaslase vastuseisu k\u00fclalistele t\u00e4ielikult. \u00dchest k\u00fcljest oli neil mure, et kutsikaga on juba elu niigi kaootiline ning lisada siia ruumi veel \u00fcks t\u00e4iskasvanu oma asjadega tundus stressirohke plaan. Pildi l\u00f5i klaariks aga \u00fcsna ootamatu pisiasi &#8211; nimelt asub nende WC magamistoas ning on Kopenhagenile omaselt v\u00e4iksem kui enamike inimeste riidekapp. Kui ma kuidagi suutsin k\u00fclg ees potile istuda, avastasin pilku \u00fcles suunates, et minu kohal ripub du\u0161\u0161. Just nimelt, Kopenhagenis olevat t\u00e4itsa tavaline, et WC ja du\u0161\u0161 on kokku ehitatud pisikesse seinaprakku. Nojah, ega ei kujuta ette k\u00fcll, et \u00f6\u00f6sel pissih\u00e4daga maadeldes peaks end oma v\u00f5\u00f5rustajate magamistuppa pressima hakkama. V\u00f5tsime Mihkli soovitusel tema lemmikkohvikust kaks imemaitsvat v\u00e4rsket ja rammusat saiakest kohvi k\u00f5rvale jagamiseks ning l\u00e4ksime seej\u00e4rel linna peale jalutama. Mina arvasin, et me teeme ehk pisikese tiiru \u00fcmbruskonnas, viime ennast \u00fcksteise eludega kiirvormis kurssi ja ega ma teda pikalt kinni ei hoia rohkem. P\u00e4rast pindist \u00f5lut Meatpacking Districtis aga l\u00e4ks jutt nii ladusaks, et Mihkel otsustas mulle \u00fche \u00f5htuga peaaegu tervet Kopenhagenit n\u00e4idata. Mul k\u00e4is l\u00f5puks pea k\u00f5ikidest faktidest ringi ja jalad tulitasid otsas, kuid Mihkli entusiasm ei tahtnud raugeda &#8211; Meat Districtist Ikea katusele, \u00fcle j\u00f5e promenaadile, v\u00e4ike peatus toidut\u00e4naval kehakinnituseks, ooperimaja ja raamatukogu, seej\u00e4rel turistiderohked kanalid, kuningapere valdused ja katedraal ning l\u00f5puks vanalinna peot\u00e4nav. Mihkel, kes v\u00f5ttis oma kohaliku giidi rolli v\u00e4ga t\u00f5siselt ja tundis survet mulle tutvustada linna, mida tema nii v\u00e4ga armastab, oleks veel tahtnud \u00f5htut j\u00e4tkata Tivolis, kuid mina olin saavutanud oma f\u00fc\u00fcsiliste v\u00f5imete limiidi. Meil oli koos nii l\u00f5bus ja tundsin seda sooja tunnet rinnus, kui veedad aega kellegagi, kes tunneb sind ajast, mil sa isegi ei tundnud veel ennast. See hea tuttav tunne, nagu vahepeal ei olekski \u00fcle k\u00fcmne aasta ja saja elu m\u00f6\u00f6da lennanud. Aga ilm kiskus jahedaks ja tuuliseks ning uni kiskus samuti peale. Lubasin kaaluda j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Tivoli k\u00fclastamist, kuid vihm (ja Tivoli hinnakirjaga tutvumine) t\u00f5mbas sellele plaanile kahjuks kriipsu peale. J\u00e4rgmisel korral siis!<\/p>\n<div id='gallery-3' class='gallery galleryid-411 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=423'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6905-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-423\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6905-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6905-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6905-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6905-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6905-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6905-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6905-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-423'>\n\t\t\t\tMihkli pehme beebi\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=424'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"903\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6913-903x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-424\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6913-903x1024.jpg 903w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6913-265x300.jpg 265w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6913-768x871.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6913-1355x1536.jpg 1355w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6913-1807x2048.jpg 1807w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6913-1140x1292.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6913-600x680.jpg 600w\" sizes=\"(max-width: 903px) 100vw, 903px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-424'>\n\t\t\t\tMihkel!\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=425'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6923-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-425\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6923-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6923-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6923-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6923-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6923-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6923-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6923-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-425'>\n\t\t\t\tMitte-ametliku giidituuri l\u00f5pp ehk katedraal\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<figure id=\"attachment_427\" aria-describedby=\"caption-attachment-427\" style=\"width: 225px\" class=\"wp-caption alignleft\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-427 size-medium\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6930-225x300.jpg\" alt=\"\" width=\"225\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6930-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6930-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6930-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6930-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6930-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6930-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6930-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-427\" class=\"wp-caption-text\">Vaieldamatu lemmikkohvik<\/figcaption><\/figure>\n<h4>3. Parim kohv ja parimad pelmeenid<\/h4>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kopenhagen on t\u00e4iesti imeline koht saiakeste ja kohvi gurmaanidele. Kui Mihkel kohalikuna soovitas enda lemmikuna <strong>Hart Bagerit<\/strong> ja selle lehttaigna kaneelisaiakest (t\u00f5esti hea ja v\u00f5ine), siis minu lemmikuks osutus <strong>Coffee Collective J\u00e6gersborggade<\/strong>. M\u00f5nus atmorf\u00e4\u00e4r, imeline kohv, v\u00e4rsked saiakesed. Kuigi ma teises kohvas kohvi ei v\u00f5tnud, siis julgen Coffee Collective&#8217;i k\u00fcll kuulutada Kopenhageni parimaks kohviks. Ka saiake oli imemaitsev, kuigi pagari\u00e4rina j\u00e4\u00e4b vist Hart Bager t\u00f5esti v\u00f5itjaks. Kui ma muidu olin Kopenhagenis rahakasutusega \u00fcsna s\u00e4\u00e4stlik, siis viimasel \u00f5htul tekkis isu kuskil v\u00e4ljas s\u00fc\u00fca midagi head. K\u00f5ndisin m\u00f6\u00f6da Norrebro kanalipoolseid t\u00e4navaid ringi ja vaatasin, kas midagi j\u00e4\u00e4b silma. Algselt oli mul suur pasta isu, kuid kuna \u00fchelgi Itaalia kohal karjuvalt h\u00e4id hinnanguid Google&#8217;is ei olnud, otsustasin tunde j\u00e4rgi hoopis <strong>Gao Dumpling Bar<\/strong> kasuks. Nende askeetlikul terrassil j\u00e4i mulle silma seal parasjagu einestava neiu roogade valik ning men\u00fc\u00fcd vaadates ei hakanud \u00fcldse pikalt kaalumagi &#8211; k\u00e4iku l\u00e4ksid kanapelmeenid rohelise sibula ja t\u0161illi\u00f5liga, k\u00f5rvale v\u00e4ike maap\u00e4hklikastmes nuudlikauss. Portsud ei ole k\u00fcll suured, aga samas hinnad ei karju ka liigselt &#8211; k\u00f5ik on lihtne, maitsev, v\u00e4rske ja autentne.<\/p>\n<h4>4. <em>Sleep in heaven <\/em>ehk maga taevas, aga mitte hostelis?<\/h4>\n<p style=\"text-align: justify;\">Oma viimakseks \u00f6\u00f6ks broneerisin voodi 12kohalises toas <strong>Sleep in Heaven<\/strong> nimelises hostelis, mis j\u00e4i ka Norrebro linnaosasse, kuid paar kilomeetrit lennujaamale l\u00e4hemale kui esimene hostel. T\u00f5en\u00e4oliselt oleks v\u00f5inud ka lennujaamas magada, aga kuna hindan head und, siis seadsin selle v\u00f5imalikkuse k\u00f5val pingireal tugeva kahtluse alla. Lend l\u00e4ks \u00fcsna vara hommikul, seega lootust unetunnid kokku saada ei hoidnud ma just k\u00f5rgel, aga noh, hea ikka voodis linade vahel pikutada ju. V\u00e4hemalt nii ma arvasin. Ma juba n\u00e4en inimesi kulmu kortsutamas, et kuidas on \u00fcldse v\u00f5imalik 12kohalises toas magama j\u00e4\u00e4da, aga kuna mul oli Oslo hostelis, kus 50m2 peale oli paigutatud \u00fcle 25 narivoodi koha, suurep\u00e4rane kogemus, ei teinud ma sellest suurt numbrit. Hosteli \u00fchisruumid tundusid alguses v\u00e4ga kutsuvad ja h\u00e4sti lahendatud &#8211; mitmetasandiline h\u00e4ngimisala, kus saab raamatuid lugeda, arvutis t\u0161illida, lauam\u00e4nge m\u00e4ngida. Kogu <em>vibe<\/em> aga muutus, kui liikuda edasi magamisruumide poolele, kuhu esiteks viis pikk ja t\u00fchi valge koridor. Ma ei teagi, kas see meenutas mulle rohkem haiglat v\u00f5i vanglat. Millegi p\u00e4rast polnud selles osas hoonest absoluutselt mingitki pingutust tehtud, et see kuidagi m\u00f5nusaks, stiilseks v\u00f5i hubaseks muuta. Nii pesemis- kui magamisruumid olid k\u00f5ledad ja lagedad, ei mingit v\u00e4rvi, dekoori v\u00f5i pilte seinal, kardinatest v\u00f5i vaipadest v\u00f5is vaid unistada. Noh, aga ma tulin ju siia lihtsalt magama! Tubadesse viivad uksed avanesid raskelt ja l\u00e4rmakalt ning n\u00f5udsid pikemat l\u00f5gistamist lingiga, sest kaardid t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4ga pretensioonikalt. Tuba oli ehitatud kahele korrusele, kuhu viis p\u00fcstloodis \u00fclikitsas, ebamugav ja libe trepp, kust kaine peaga p\u00e4ise p\u00e4eva ajal \u00fcles-alla liikumine osutus \u00fcsna ohtlikuks tegevuseks. Nii \u00fclemiste kui alumiste voodite metallkapid asusid alumisel korrusel, kusjuures \u00fcleval ei olnud voodi juurde v\u00f5imalik kuskile oma asju j\u00e4tta &#8211; ei riideid, telefoni ega isegi k\u00f5rvatroppe. Kehitasin esimese hooga \u00f5lgu, tegin oma voodi \u00e4ra ja l\u00e4ksin toimetasin \u00fchisruumides edasi.<\/p>\n<div id='gallery-4' class='gallery galleryid-411 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=429'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6934-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-4-429\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6934-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6934-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6934-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6934-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6934-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6934-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6934-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-4-429'>\n\t\t\t\tHaigla v\u00f5i vangla?\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=428'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6933-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-4-428\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6933-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6933-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6933-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6933-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6933-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6933-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6933-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-4-428'>\n\t\t\t\tKahekordne tuba\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=430'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6941-2-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-4-430\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6941-2-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6941-2-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6941-2-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6941-2-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6941-2-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6941-2-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6941-2-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-4-430'>\n\t\t\t\tVoodi tala all\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=431'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"768\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6943-2-768x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-4-431\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6943-2-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6943-2-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6943-2-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6943-2-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6943-2-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6943-2-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6943-2-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 768px) 100vw, 768px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-4-431'>\n\t\t\t\tNo t\u00f5siselt &#8211; kuidas see saab lubatud olla?\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Kui aga saabus magamamineku aeg, hakkasid ilmnema t\u00f5sised loogikavead kogu selle hosteli \u00fclesehituses. Mul on tunne, et kes iganes selle hosteli p\u00fcsti pani, pole kunagi \u00fcheski pidanud \u00f6\u00f6bima, sest igasugune UX ehk kasutajakogemuse hindamine oli selles kohas t\u00e4iesti puudulik. K\u00e4isin pesus \u00e4ra, panin asjad allakorrusele kappi, kuid siis tekkis k\u00fcsimus &#8211; kus ma riideid vahetama peaksin? Kui all, siis kas k\u00f5igi teiste ees, et siis \u00f6\u00f6s\u00e4rgi veel, tagumik lehvimas trepist \u00fcles ronida? Aga kui \u00fcleval, kuhu ma siis oma riided paneksin? Otsustasin siiski viimase lahenduse kasuks. Heitsin voodisse pikali, et veidi privaatsemalt riideid vahetada, kuid seal selgus uus t\u00f5siasi &#8211; minu \u00fclemise narivoodi kohal oli mingi jube robustne tala, mille otsas t\u00e4pselt minu n\u00e4o kohal asetsev v\u00e4ljav\u00f5lvuv raudkolakas. Riiete vahetamine sellistes oludes osutus praktiliselt v\u00f5imatuks, sest k\u00e4si \u00fcle pea polnud v\u00f5imalik t\u00f5sta. \u00dcritasin siis kuidagi \u00f5laliigeseid nihestades siiski selle akrobaatikatrikiga hakkama saada ja sain l\u00f5puks \u00f6\u00f6s\u00e4rgi selga. Kuhu n\u00fc\u00fcd riided panna? Sidusin need kuidagi voodi konstruktsiooni k\u00fclge. Aga veepudel, k\u00f5rvatropid ja telefon? Pudeli surusin madratsi ja seina vahele, telefoni ja k\u00f5rvatropid kerisin lina nurga sisse. Noh, tundus, et olukord leidis mingi ajutise lahenduse. Panin silmad kinni, valmis unne suikuma. Teadsin, et kell on veel veidi varajane teiste inimeste jaoks, midagi sinna poole \u00fcheteistk\u00fcmne kanti, aga \u00f5nneks allkorrusel \u00fcks noormees suunas teisi sosinal r\u00e4\u00e4kima, kuni seltskond lahkus. Umbes viie minuti p\u00e4rast lendab uus seltskond sisse. Kapiuksed pauguvad, k\u00e4ib \u00fcks l\u00f5kerdamine ja seletamine, v\u00e4ljutakse. Ei l\u00e4he minutitki m\u00f6\u00f6da, kui saabub j\u00e4lle keegi. Ja selline siiberdamine kestab v\u00e4hemalt s\u00fcda\u00f6\u00f6ni. Hakkasin muutuma rahutuks, samas meenus, et teistel on ju reede \u00f5htu. Kui ma olin juba umbes kolm tundi v\u00e4hernud, proovinud nii k\u00f5rvatroppidega kui ilma lamada, teha hingamisharjutusi, j\u00e4rk-j\u00e4rgulist l\u00f5dvestumist ja muid trikke, hakkas tekkima lootusetusse tunne. Kas ma t\u00f5esti veedangi terve \u00f6\u00f6 \u00dcRITADES magama j\u00e4\u00e4da? Umbes poole kahest saabus uus laviin inimesi, kes lisaks kapiuste paugutamisele hakkasid keset \u00f6\u00f6d ka oma voodeid \u00e4ra tegema, kasutades selleks maksimaalset l\u00e4rmi ja telefonide taskulampe, mille vihud mulle ilusti silmaauku v\u00e4lkusid. Proovisin end rahustada m\u00f5ttega, et v\u00e4hemalt n\u00fc\u00fcd l\u00e4hevad nad k\u00f5ik magama. Naiivne lootus aga purunes, sest ma vist t\u00f5esti olen ainus seljakotireisi, kes ruumis viibijate heaolu peale m\u00f5tleb. Teiste jaoks on t\u00e4iesti normaalne, et \u00f6\u00f6sel \u00fchistoas s\u00f5numeid saates on teavitused maksimaalse heli ja vibratsiooni peal, nii et iga saabunud messengeri s\u00f5num k\u00f5igile teada oleks. Ma suutsin sel hetkel kahtlema hakata k\u00f5ikides oma tulevastes reisiplaanides &#8211; kas ma ei saagi enam kunagi magada?! Katastroofim\u00f5tted on \u00f6\u00f6sel magamatuses kerged tekkima. L\u00f5puks \u00e4rkasin kell pool kuus ehmatusega oma \u00e4ratuskella peale, olles ehk paar-kolm tundi vastu hommikut maganud, ning kuigi ma ei ole k\u00e4ttemaksuhimuline inimene, k\u00f5ndisin s\u00fcdamerahus redelist alla, sikutasin kolisevast kapist oma kodinad v\u00e4lja ning lahkusin ukse l\u00e4rtsudes. Olgu meil siis k\u00f5igil tore olla!<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Lennuki peale istusin kahjuks sel korral tundega, et tahan siit ruttu minema saada. Samas olen t\u00e4iesti teadlik, et Kopenhagenil endal ei olnud midagi h\u00e4da &#8211; ilm oli lihtsalt kehv ja mina \u00fcritasin selle aja kuidagi m\u00f6\u00f6da saata. Ma tean, et Kopenhagen on tegelikult imeline linn, see m\u00f5nus on energia on peaaegu k\u00e4ega katsutav, ning kavatsen siia kunagi eraldi tagasi tulla, et senine kogemus uute elamustega \u00fcle kirjutada. Loomulikult oli ka v\u00e4ga ilusaid ja armsaid hetki, kuid usun, et Kopenhagen ei v\u00e4\u00e4ri l\u00e4bis\u00f5itu, vaid eraldi p\u00fchendunud k\u00fclask\u00e4iku!<\/p>\n<p>Seega, Kopenhagen &#8211; j\u00e4llen\u00e4gemiseni!<\/p>\n<p>K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Ma olen Kopenhagenis varem k\u00e4inud ainult korra paariks tunniks, kui Barcelonast Tallinna lennates j\u00e4i sisse peaaegu viietunnine ooteaeg ning selgus, et lennujaamast saab kiirelt ja mugavalt otse kesklinna s\u00f5ita. Sel korral otsustasin Kopenhageni jaoks veidi rohkem aega varuda ning kuna ma olin endale mitu kuud tagasi ehku peale odava Easyjeti lennu ostnud Genevasse, oli n\u00fc\u00fcd aja t\u00e4iteks v\u00f5imalik\u00a0kolm \u00f6\u00f6d ja p\u00e4eva sisustada. G\u00f6teborgist Kopenhagenisse saab s\u00f5ita kahekordse bussiga, mis on \u00fcsna mugav ja m\u00f5nus. S\u00f5it ise kestab ca 4,5 tundi ja piletid j\u00e4\u00e4vad 30\u20ac kanti, seega \u00fcldse mitte paha. Pika s\u00f5idu juures oli ainult kaks ebameeldivat k\u00fclge &#8211; minu koht oli s\u00f5idusuunale vastu ja mul l\u00e4heb bussis kergelt s\u00fcda pahaks ning teisel pool vahek\u00e4iku istuv noormees otsustas oma tugevalt lehkavad juustud asetada enda ees asetsevale istmele ja ise p\u00f5\u00f5nama j\u00e4\u00e4da, klapid peas. Nii et kahjuks ei olnud mul isegi v\u00f5imalik talle \u00f6elda, et antud tingimustes oleks mul WC-s meeldivam seda s\u00f5itu nautida. Seega veetsin suure osa ajast aknast v\u00e4lja j\u00f5llitades ja nagu s\u00fcnnitav naine s\u00fcgavalt hingata puhkides.\u00a0 M\u00f5tlesin t\u00fckk aega, et kui palju ma sellest Kopenhageni osast leelotada viitsin, sest kui n\u00fc\u00fcd aus olla, siis minu enda jaoks oli see k\u00f5ige igavam osa minust reisist ja ma praktiliselt l\u00f5in aega surnuks, et sealt \u00e4ra minna. Mitte linna enda p\u00e4rast, aga ilm oli kehv ja mul polnud \u00fcldse suurlinnas olemise tuju. S\u00fcda igatses ikka m\u00e4gesid ja fjorde. Seega t\u00f5mban need kolm p\u00e4eva alajaotustega kiirelt kokku. 1. Liiga innovatiivne hostel ehk urbanistlik pagulaslaager Kui reisida kitsa eelarvega, tasub enne hosteli broneerimist l\u00e4bi teha otsingud erinevate kuup\u00e4evade kombinatsioonidega ehk kui soovid \u00f6\u00f6maja neljap\u00e4evast p\u00fchap\u00e4evani, tasub vaadata, millised on hinnad ka N-L ja R-P. Nii on valikus palju rohkem majutusasutusi ja tube ning kui oled n\u00f5us natuke riskima ja kolima, v\u00f5id saada oluliselt parema diili. Mina olen suutnud korduvalt nii s\u00e4\u00e4sta, broneerides alguses esimesed paar \u00f6\u00f6d \u00e4ra ja kui hostel meeldib, siis pikendanud \u00fche \u00f6\u00f6 kaupa. Nii ei j\u00e4\u00e4 ma ebameeldivasse kohta liiga pikalt l\u00f5ksu, kui elutingimused ikkagi ei sobi, ja tihti on viimase hetke pakkumised oluliselt odavamad. Kopenhagenisse \u00f6\u00f6maja broneerides selgus, et ega neid odavaid enam-v\u00e4hem tsentraalse asukohaga seljakotihosteleid nii v\u00e4ga palju ei leidugi. Urban Camper Hostelisse oleks saanud kolmeks \u00f6\u00f6ks 120 euroga, kaheks \u00f6\u00f6ks aga 50 euroga. Ilmselgelt valisin viimase! Hosteli konteptsiooni osas olin veidi kahtlev, sest absurdselt innovaatilise lahendusena oli hostel \u00fcles ehitatud nagu &#8220;telkla&#8221; ehk siis justkui eesm\u00e4rgiga pakkuda mingit urbanlikku gl\u00e4mpingu kogemust. Reaalsuses oli aga atmosf\u00e4\u00e4r selline, nagu \u00f6\u00f6biksid kuskil piiri\u00e4\u00e4rses pagulaslaagris. Seljakotireisija muidugi ei kurda, sest kui sul on voodi, katus pea kohal ja pesemisv\u00f5imalus, on elu juba \u00fcsna kena. Kahjuks ei olnud selles (ega ka \u00fcheski teises) hostelis aga \u00fchisk\u00f6\u00f6ki, mis on minu jaoks suur miinus, kuna ise s\u00fc\u00fca tehes v\u00f5id kallis suurlinnas korralikult raha kokku hoida. Ka sn\u00e4kid olid toas keelatud, sest hostelil endal oli ju \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi t\u00f6\u00f6tav baar, mille pealt raha teenida. Mina end sellest heidutada ei lasknud ning vedasin korvi virsikuid ja m\u00f5ned kiired sn\u00e4kid ikka kappi peitu. Hiljem selgus, et minu \u00f5igusrikkumine oli \u00fcsna tagasihoidlik minu toanaabriga v\u00f5rreldes, kes voodi all pitsat peitis ning hommikul selle s\u00f6\u00f6mist j\u00e4tkas&#8230; Hosteli asukoht oli \u00fcsna omap\u00e4rane, paiknedes N\u00f8rrebro metroopeatuse vahetus l\u00e4heduses. Mina ei teadnud N\u00f8rrebro kohta midagi arvata, aga Booking.com&#8217;i lehel oli selle kohta arvustustes paar m\u00e4rkust tehtud. Kiire googeldamine n\u00e4itas, et jah, tegemist on t\u00f5esti kireva ja multikultuurse linnaosaga, kuid s\u00f5na &#8220;geto&#8221; v\u00f5iks pigem asendada s\u00f5naga &#8220;trendikas&#8221;. Ja t\u00f5esti &#8211; sellist linnaosa mina varem kusagil maailmas n\u00e4inud ei ole. Metroost v\u00e4ljudes olid t\u00e4navad \u00e4\u00e4ristatud halal, aasia ja aafrika poodidega, t\u00e4navatel esindatud terve maailm, moslemi naised autosilla all mingeid nipsasjakesi m\u00fc\u00fcmas, samal ajal nende vahel ringi v\u00e4ntamas pikad taanlased rattakorvidega, vanaemad lastetoolidega, kirevad loomeinimesed sallide lehvides. Taanis on ju kogu \u00fclej\u00e4\u00e4nud elu ehitatud rattateede \u00fcmber. Seega kui mujal Euroopa suurlinnades on mul eri rahvuseid koondavates linnaosades ringi liikumine osutunud \u00fcsna ebameeldivaks ja \u0161okeerivaks kogemuseks, siis Kopenhagenis on kohalikud ja sisser\u00e4nnanud nii ilusti ja pehmelt omavahel p\u00f5imunud, et ei pea pead murdma, kas \u00fcksi p\u00e4ikseloojangu ajal jalutama minemine on ikka hea m\u00f5te ning kas j\u00f5uad ikka enne pimedat turvaliselt tagasi. S\u00f6\u00f6gigurmaanina sain aga nautida minu k\u00f5ige lemmikumat kultuuride sulandumise v\u00e4ljendust ehk toiduturismi. \u00a0Nimelt asus hosteli k\u00f5rval N\u00f8rrebro t\u00e4navatoidu platsike, kus oli v\u00f5imalik valida viie toiduputka &#8211; tai, aafrika, iraani, kebabi ja halali burgeri &#8211; vahel. Mina v\u00f5tsin esimesel p\u00e4eval \u00f5htus\u00f6\u00f6giks falafelitega t\u00e4idetud pita ning sellele ma ka truuks j\u00e4in, k\u00e4ies j\u00e4rgnevatel p\u00e4evadel sama pitat proovimas veel ka lamba koftade ja halloumiga. Pettuma ei pidanud kordagi ja kuna hommikul enne kella 11 oli veel ka happy hour, tundus nagu t\u00f5mbaksin neil naha \u00fcle k\u00f5rvade selle imeliselt maitsva ja v\u00e4rske toidu eest ainult 4\u20ac makstes. Midagi muud m\u00e4rkimisv\u00e4\u00e4rset sellest hostelist meelde ei j\u00e4\u00e4nud, kui siis ainult see, et viimasel \u00f5htul saabus toanaabriks kolm poola noort, kellest \u00fcks \u00fclientusiastlikult end mulle tutvustama hakkas &#8211; tuli v\u00e4lja, et 19aastane neiu oli p\u00e4ris esimest korda elus hostelis, sellest nii p\u00f5nevil ja \u00e4hmis ning p\u00f5rkumas probleemide otsa, millest tal aimugi ei olnud, n\u00e4iteks et hostelisse on sageli vaja enda lukk kapi jaoks kaasa v\u00f5tta v\u00f5i voodi ise \u00e4ra teha (puhtad linad asetatakse vahel lihtsalt voodile valmis). Need uued kogemused muidugi kahvatusid t\u00e4ielikult \u0161oki k\u00f5rval, mis kaasnes teada saamisega, et tema uus toakaaslane on KOLMEK\u00dcMNE kolme aastane. Jah, selle vaese hilisteismelise silmis v\u00f5isin ma sama h\u00e4sti \u00fcheksak\u00fcmne kolme aastane olla &#8211; nii \u0161okeeriv tundus talle, et minu noore ja v\u00e4rske n\u00e4ol\u00e4pi taga peitub praktiliselt keskealine naisterahvas, kes millegi p\u00e4rast valib elada oma elu seljakoti otsas. Elamused igal nurgal. 2. Taaskohtumine oma armsa klassivennaga Kopenhageni reisi k\u00f5ige toredam ja olulisem osa oli muidugi Mihkliga kokkusaamine. Mihkel on Kopenhagenis elanud vist n\u00fc\u00fcdseks juba oma k\u00fcmme aastat, leidnud siit endale elukaaslase, hiljuti ka koera v\u00f5tnud ning t\u00e4ielikult kohalike sekka sulandunud. Olin alguses \u00fcllatunud, et p\u00e4rast k\u00f5ikide nende v\u00f5\u00f5raste ja poolv\u00f5\u00f5raste inimeste diivanitel magamist ei tahtnud minu oma klassivend mind endale k\u00fclla v\u00f5tta, kuid tema korterit k\u00fclastades m\u00f5istsin tema ja ta elukaaslase vastuseisu k\u00fclalistele t\u00e4ielikult. \u00dchest k\u00fcljest oli neil mure, et kutsikaga on juba elu niigi kaootiline ning lisada siia ruumi veel \u00fcks t\u00e4iskasvanu oma asjadega tundus stressirohke plaan. Pildi l\u00f5i klaariks aga \u00fcsna ootamatu pisiasi &#8211; nimelt asub nende WC magamistoas ning on Kopenhagenile omaselt v\u00e4iksem kui enamike inimeste riidekapp. Kui ma kuidagi suutsin k\u00fclg ees potile istuda, avastasin pilku \u00fcles suunates, et minu kohal ripub du\u0161\u0161. Just nimelt, Kopenhagenis olevat t\u00e4itsa tavaline, et WC ja du\u0161\u0161 on kokku ehitatud pisikesse seinaprakku. Nojah, ega ei kujuta ette k\u00fcll, et \u00f6\u00f6sel pissih\u00e4daga maadeldes peaks end oma v\u00f5\u00f5rustajate magamistuppa pressima hakkama. V\u00f5tsime Mihkli soovitusel tema lemmikkohvikust kaks imemaitsvat v\u00e4rsket ja rammusat saiakest kohvi k\u00f5rvale jagamiseks ning l\u00e4ksime seej\u00e4rel linna peale jalutama. Mina arvasin, et me teeme ehk pisikese tiiru \u00fcmbruskonnas, viime ennast \u00fcksteise eludega kiirvormis kurssi ja ega ma teda pikalt kinni ei hoia rohkem. P\u00e4rast pindist \u00f5lut Meatpacking Districtis aga l\u00e4ks jutt nii ladusaks, et Mihkel otsustas mulle \u00fche \u00f5htuga peaaegu tervet Kopenhagenit n\u00e4idata. Mul k\u00e4is l\u00f5puks pea k\u00f5ikidest faktidest ringi ja jalad tulitasid otsas, kuid Mihkli entusiasm ei tahtnud raugeda &#8211; Meat Districtist Ikea katusele, \u00fcle j\u00f5e promenaadile, v\u00e4ike peatus toidut\u00e4naval kehakinnituseks, ooperimaja ja raamatukogu, seej\u00e4rel turistiderohked kanalid, kuningapere valdused ja katedraal ning l\u00f5puks vanalinna peot\u00e4nav. Mihkel, kes v\u00f5ttis oma kohaliku giidi rolli v\u00e4ga t\u00f5siselt ja tundis survet mulle tutvustada linna, mida tema nii v\u00e4ga armastab, oleks veel tahtnud \u00f5htut j\u00e4tkata Tivolis, kuid mina olin saavutanud oma f\u00fc\u00fcsiliste v\u00f5imete limiidi. Meil oli koos nii l\u00f5bus ja tundsin seda sooja tunnet rinnus, kui veedad aega kellegagi, kes tunneb sind ajast, mil sa isegi ei tundnud veel ennast. See hea tuttav tunne, nagu vahepeal ei olekski \u00fcle k\u00fcmne aasta ja saja elu m\u00f6\u00f6da lennanud. Aga ilm kiskus jahedaks ja tuuliseks ning uni kiskus samuti peale. Lubasin kaaluda j\u00e4rgmisel p\u00e4eval Tivoli k\u00fclastamist, kuid vihm (ja Tivoli hinnakirjaga tutvumine) t\u00f5mbas sellele plaanile kahjuks kriipsu peale. J\u00e4rgmisel korral siis! 3. Parim kohv ja parimad pelmeenid Kopenhagen on t\u00e4iesti imeline koht saiakeste ja kohvi gurmaanidele. Kui Mihkel kohalikuna soovitas enda lemmikuna Hart Bagerit ja selle lehttaigna kaneelisaiakest (t\u00f5esti hea ja v\u00f5ine), siis minu lemmikuks osutus Coffee Collective J\u00e6gersborggade. M\u00f5nus atmorf\u00e4\u00e4r, imeline kohv, v\u00e4rsked saiakesed. Kuigi ma teises kohvas kohvi ei v\u00f5tnud, siis julgen Coffee Collective&#8217;i k\u00fcll kuulutada Kopenhageni parimaks kohviks. Ka saiake oli imemaitsev, kuigi pagari\u00e4rina j\u00e4\u00e4b vist Hart Bager t\u00f5esti v\u00f5itjaks. Kui ma muidu olin Kopenhagenis rahakasutusega \u00fcsna s\u00e4\u00e4stlik, siis viimasel \u00f5htul tekkis isu kuskil v\u00e4ljas s\u00fc\u00fca midagi head. K\u00f5ndisin m\u00f6\u00f6da Norrebro kanalipoolseid t\u00e4navaid ringi ja vaatasin, kas midagi j\u00e4\u00e4b silma. Algselt oli mul suur pasta isu, kuid kuna \u00fchelgi Itaalia kohal karjuvalt h\u00e4id hinnanguid Google&#8217;is ei olnud, otsustasin tunde j\u00e4rgi hoopis Gao Dumpling Bar kasuks. Nende askeetlikul terrassil j\u00e4i mulle silma seal parasjagu einestava neiu roogade valik ning men\u00fc\u00fcd vaadates ei hakanud \u00fcldse pikalt kaalumagi &#8211; k\u00e4iku l\u00e4ksid kanapelmeenid rohelise sibula ja t\u0161illi\u00f5liga, k\u00f5rvale v\u00e4ike maap\u00e4hklikastmes nuudlikauss. Portsud ei ole k\u00fcll suured, aga samas hinnad ei karju ka liigselt &#8211; k\u00f5ik on lihtne, maitsev, v\u00e4rske ja autentne. 4. Sleep in heaven ehk maga taevas, aga mitte hostelis? Oma viimakseks \u00f6\u00f6ks broneerisin voodi 12kohalises toas Sleep in Heaven nimelises hostelis, mis j\u00e4i ka Norrebro linnaosasse, kuid paar kilomeetrit lennujaamale l\u00e4hemale kui esimene hostel. T\u00f5en\u00e4oliselt oleks v\u00f5inud ka lennujaamas magada, aga kuna hindan head und, siis seadsin selle v\u00f5imalikkuse k\u00f5val pingireal tugeva kahtluse alla. Lend l\u00e4ks \u00fcsna vara hommikul, seega lootust unetunnid kokku saada ei hoidnud ma just k\u00f5rgel, aga noh, hea ikka voodis linade vahel pikutada ju. V\u00e4hemalt nii ma arvasin. Ma juba n\u00e4en inimesi kulmu kortsutamas, et kuidas on \u00fcldse v\u00f5imalik 12kohalises toas magama j\u00e4\u00e4da, aga kuna mul oli Oslo hostelis, kus 50m2 peale oli paigutatud \u00fcle 25 narivoodi koha, suurep\u00e4rane kogemus, ei teinud ma sellest suurt numbrit. Hosteli \u00fchisruumid tundusid alguses v\u00e4ga kutsuvad ja h\u00e4sti lahendatud &#8211; mitmetasandiline h\u00e4ngimisala, kus saab raamatuid lugeda, arvutis t\u0161illida, lauam\u00e4nge m\u00e4ngida. Kogu vibe aga muutus, kui liikuda edasi magamisruumide poolele, kuhu esiteks viis pikk ja t\u00fchi valge koridor. Ma ei teagi, kas see meenutas mulle rohkem haiglat v\u00f5i vanglat. Millegi p\u00e4rast polnud selles osas hoonest absoluutselt mingitki pingutust tehtud, et see kuidagi m\u00f5nusaks, stiilseks v\u00f5i hubaseks muuta. Nii pesemis- kui magamisruumid olid k\u00f5ledad ja lagedad, ei mingit v\u00e4rvi, dekoori v\u00f5i pilte seinal, kardinatest v\u00f5i vaipadest v\u00f5is vaid unistada. Noh, aga ma tulin ju siia lihtsalt magama! Tubadesse viivad uksed avanesid raskelt ja l\u00e4rmakalt ning n\u00f5udsid pikemat l\u00f5gistamist lingiga, sest kaardid t\u00f6\u00f6tasid v\u00e4ga pretensioonikalt. Tuba oli ehitatud kahele korrusele, kuhu viis p\u00fcstloodis \u00fclikitsas, ebamugav ja libe trepp, kust kaine peaga p\u00e4ise p\u00e4eva ajal \u00fcles-alla liikumine osutus \u00fcsna ohtlikuks tegevuseks. Nii \u00fclemiste kui alumiste voodite metallkapid asusid alumisel korrusel, kusjuures \u00fcleval ei olnud voodi juurde v\u00f5imalik kuskile oma asju j\u00e4tta &#8211; ei riideid, telefoni ega isegi k\u00f5rvatroppe. Kehitasin esimese hooga \u00f5lgu, tegin oma voodi \u00e4ra ja l\u00e4ksin toimetasin \u00fchisruumides edasi. Kui aga saabus magamamineku aeg, hakkasid ilmnema t\u00f5sised loogikavead kogu selle hosteli \u00fclesehituses. Mul on tunne, et kes iganes selle hosteli p\u00fcsti pani, pole kunagi \u00fcheski pidanud \u00f6\u00f6bima, sest igasugune UX ehk kasutajakogemuse hindamine oli selles kohas t\u00e4iesti puudulik. K\u00e4isin pesus \u00e4ra, panin asjad allakorrusele kappi, kuid siis tekkis k\u00fcsimus &#8211; kus ma riideid vahetama peaksin? Kui all, siis kas k\u00f5igi teiste ees, et siis \u00f6\u00f6s\u00e4rgi veel, tagumik lehvimas trepist \u00fcles ronida? Aga kui \u00fcleval, kuhu ma siis oma riided paneksin? Otsustasin siiski viimase lahenduse kasuks. Heitsin voodisse pikali, et veidi privaatsemalt riideid vahetada, kuid seal selgus uus t\u00f5siasi &#8211; minu \u00fclemise narivoodi kohal oli mingi jube robustne tala, mille otsas t\u00e4pselt minu n\u00e4o kohal asetsev v\u00e4ljav\u00f5lvuv raudkolakas. Riiete vahetamine sellistes oludes osutus praktiliselt v\u00f5imatuks, sest k\u00e4si \u00fcle pea polnud v\u00f5imalik t\u00f5sta. \u00dcritasin siis kuidagi \u00f5laliigeseid nihestades siiski selle akrobaatikatrikiga hakkama saada ja sain l\u00f5puks \u00f6\u00f6s\u00e4rgi selga. Kuhu n\u00fc\u00fcd riided panna? Sidusin need kuidagi voodi konstruktsiooni k\u00fclge. Aga veepudel, k\u00f5rvatropid ja telefon? Pudeli surusin madratsi ja seina vahele, telefoni ja k\u00f5rvatropid kerisin lina nurga sisse. Noh, tundus, et olukord leidis mingi ajutise lahenduse. Panin silmad kinni, valmis unne suikuma. Teadsin, et kell on veel veidi varajane teiste inimeste jaoks, midagi sinna poole \u00fcheteistk\u00fcmne kanti, aga \u00f5nneks allkorrusel \u00fcks noormees suunas teisi sosinal r\u00e4\u00e4kima, kuni seltskond lahkus. Umbes viie minuti p\u00e4rast lendab uus seltskond sisse. Kapiuksed pauguvad, k\u00e4ib \u00fcks l\u00f5kerdamine ja seletamine, v\u00e4ljutakse. Ei l\u00e4he minutitki m\u00f6\u00f6da, kui saabub j\u00e4lle keegi. Ja selline siiberdamine kestab v\u00e4hemalt&#8230;<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":422,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[23],"tags":[],"class_list":["post-411","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-taani"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6896-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/08\/IMG_6896-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"23":{"name":"Taani","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=23"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/411","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=411"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/411\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":436,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/411\/revisions\/436"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/422"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=411"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=411"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=411"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}