{"id":370,"date":"2024-08-13T15:51:16","date_gmt":"2024-08-13T15:51:16","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=370"},"modified":"2024-08-13T15:51:16","modified_gmt":"2024-08-13T15:51:16","slug":"poolkriminaalne-oomaja-pakkuja-ja-imeline-turismishostel-goteborgis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=370","title":{"rendered":"Poolkriminaalne \u00f6\u00f6maja pakkuja ja imeline turismishostel G\u00f6teborgis"},"content":{"rendered":"

1. juuliga siis saigi l\u00e4bi minu Norra osa reisist. Pean tunnistama, et t\u00e4itsa kurb oli see lahkumine, sest selle veidi \u00fcle kolmen\u00e4dalase perioodi jooksul sai Norra kuidagi v\u00e4ga koduseks. Loomulikult on mul hea meel, et ma ei pea enam hingamise ja iga s\u00f5rmeliigutuse eest kullahinda maksma, aga m\u00e4ed, fjordid ja norrakate rahulik introvertsus sobisid mulle h\u00e4sti. Norra on k\u00fcll riik, kus ma kujutaksin ennast elamas, sest siin on nii palju v\u00f5imalusi luua endale \u00fcks \u00e4ge ja aktiivne loodusl\u00e4hedane elu. Aga praegu – t\u00e4isk\u00e4ik edasi, sest see oli alles algus!<\/strong><\/p>\n

Istun 1. juuli hommikul Oslos bussile, et s\u00f5ita k\u00f5igepealt G\u00f6teborgi. Enne seda olen aga suure v\u00e4ljakutse eest. Mathew oli mulle nimelt praamipileti eest maksnud kohaliku sularahaga, mis on nagu kuuma kartuli m\u00e4ng – sa ei taha seda oma k\u00e4tte saada ning kui saad, siis tuleb sellest ruttu lahti saada. Noh, mul on tegelikult enne bussi piisavalt aega, et selle eest endale kohv v\u00f5i pirukas osta, aga kae nalja – kohvikus \u00f6eldakse mulle, et nemad sularaha vastu ei v\u00f5ta. Rahvuslik valuuta ja maksta ei saa? Siiani olin ma v\u00e4ga nautinud seda, et absoluutselt igalpool sai maksta kaardiga ja ma polnud pidanud vaevuma valuutavahetuse v\u00f5i sularaha v\u00e4ljav\u00f5tmisega. \u00d5nn ja r\u00f5\u00f5m, sest sularaha omamine on ikka v\u00e4ga stressirohke! \u00d5nneks bussijaama kioskis saan p\u00f5latud m\u00fcndid siiski v\u00f5ileva vastu vahetatud. Minu \u00fcllatuseks on Oslo bussijaam suhteliselt inetu ja ilmetu. Kui rongijaam on uhke ja peen, siis bussijaamale teeb isegi Tallinna oma silmad ette. Kusagil v\u00e4ga istuda ei ole, inimesed on ebaviisakad ja bussi ootamine toimub nagu lennujaamas ehk v\u00e4rava juures, mis muudab olud kitsaks. Mind r\u00f5hub ka natuke t\u00e4nane \u00f6\u00f6maja situatsioon. Paar p\u00e4eva tagasi uurisin s\u00f5branna \u00f5elt, kas ta saaks mulle G\u00f6teborgis \u00f6\u00f6maja pakkuda. Kuna ta ise oli aga juba teel Eestisse, pakkus ta, et postitab kohalikku eeslaste gruppi kuulutuse, et eesti neiu otsib \u00f6\u00f6maja, pani minu numbri ka juurde. L\u00e4heb pool p\u00e4eva m\u00f6\u00f6da ja \u00fcks noormees saadabki mulle smsi, et elab \u00fcksi ja tal on vaba magamistuba ning tore oleks vahelduseks eesti keelt r\u00e4\u00e4kida. Tundub nagu hea pakkumine, aga s\u00f5numi teel \u00f6\u00f6maja kokku leppida tundub veider, seega uurin, et kuhu tulema peab ja kellega ma \u00fcldse r\u00e4\u00e4gin. Noormees lubab t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5pus helistada. Olin tol hetkel parasjagu Mathewga nutipausil, kui v\u00f5\u00f5ras number helistabki. Noormees teiselpool \u00fctleb lihtsalt: “Tere. (vaikus) Noh?” Ei mingit enesetutvustust. K\u00fcsin siis ise, et \u00e4kki alustaks enda nimest. Noormehe nimi olevat Mihkel. Vestlus on v\u00e4ga konarlik ja tekitab minus ebamugava tunde. Kuigi jutt ise on viisakas, siis see h\u00e4belik n\u00e4rviline ettekandmise viis ei tetkita minus usaldust. \u00dcritan alguses tunde maha p\u00fchkida, sest noh – tasuta \u00f6\u00f6maja ja ikkagi eestlase juures.<\/p>\n

Neli tundi bussis\u00f5itu on aga piisavalt pikk aeg, et ma j\u00f5uaksin \u00e4revuse \u00fcles kerida ja k\u00f5ikv\u00f5imalikud stsenaariumid l\u00e4bi k\u00e4ia. Okei, eestlane k\u00fcll, aga kas ma Eestis usaldaksin igat eestlast? Absoluutselt mitte. Mis meil veel \u00fchist on peale rahvuse? Mis m\u00f5ttes “oleks tore vahelduseks eesti keelt r\u00e4\u00e4kida”, kui G\u00f6teborgis on terve Facebooki grupp eestlastele ja ilmselgelt peab ta seal k\u00e4ima, sest kuidas ta muidu minu kuulutust n\u00e4gi? Guugeldan maja aadressi ja tundub \u00fcsna selline t\u00f6\u00f6liste piirkond, eemal kesklinnast. Kujutan ette, kuidas ma korterisse astudes juba tunnen, et energia on imelik – kas ma siis astun kohe uksest v\u00e4lja mingi vabandusega v\u00f5i annan inimesele siiski v\u00f5imaluse? Isegi kui k\u00f5ik on v\u00e4ga tore ja s\u00f5bralik, kas ma suudan rahulikult magama j\u00e4\u00e4da v\u00f5i vean salaja \u00f6\u00f6sel ukse ette takistuse? Teate, ma saan aru, et see k\u00f5lab nagu iseenda \u00e4revuse \u00fcles k\u00fctmine, aga naisena \u00fcksi reisides sa ei saa alahinnata ohtusid. Ma ei ole igas olukorras selline, nagu te juba teate minu v\u00f5hiv\u00f5\u00f5ral diivanil \u00f6\u00f6bimise loost. Kui sisetunne on \u00f5ige, siis v\u00f5ib teha igasugu hulljulgusi. Kirjutan Mathewle, et mul on imelik tunne, aga tema nagu mehed ikka, ei oska maailma n\u00e4ha l\u00e4bi naise silmade ja arvab, et pole p\u00f5hjust muretsemiseks. Enda rahustamiseks proovin hankida rohkem informatsiooni – guugeldan telefoninumbrit ja leian selle p\u00f5hjal noormehe t\u00e4isnime. Mees on aasta alguses loonud ettev\u00f5tte, mis on juba korralikus maksuv\u00f5las. Rohkem tema kohta internetis infot ei leidu – teda nagu polekski eksisteerinud enne 2024. aastat. Facebooki kontol pole ka midagi, isegi mitte pilti. No n\u00fc\u00fcd olen ma k\u00fcll juba korralikult ennast spiraali m\u00f6\u00f6da vabalangemisse lasknud. Kirjutan Piretile oma murest, kes rakendab t\u00f6\u00f6le oma parimate nuhkimisoskustega s\u00f5branna. Olemas – noormees on korduvalt kriminaalselt karistatud, istunud ka vangis purjuspeaga s\u00f5iduki juhtimise eest, inimvastaseid kuritegusid ei leidu. Noh, ma ei hakka neid ka ootama, sest selleks hetkeks on enesetunne nii ebamugav, et mugavam on hostelile rahuliku \u00f6\u00f6 eest raha v\u00e4lja k\u00e4ia. V\u00f5ib-olla inimesed muutuvad ja noormees Mihkel on teinud elus kannap\u00f6\u00f6rde, kuid paraku mina seda ootama ei j\u00e4\u00e4, sest sisetunne karjub juba nii k\u00f5vasti k\u00f5rva selleks hetkeks. Broneerin \u00f6\u00f6 k\u00f5ige odavamasse hostelisse, saadan Mihklile vabandava s\u00f5numi, et plaanid muutusid, ja hingan l\u00f5puks kergendunult.<\/p>\n

G\u00f6teborgi bussi- ja rongijaam on imeliselt kaunid, kuid kogu sealne \u00fcmbrus n\u00e4eb v\u00e4lja nagu Tallinna kesklinn – k\u00f5ik on \u00fcles kaevatud ja kruusa vahel v\u00f5ib n\u00e4ha p\u00fcstiseid paljaid trammir\u00f6\u00f6paid. S\u00f5idan trammiga hostelisse, mille nimi on STF Hostel Stigbergsliden ning kuhu olen 28\u20ac eest broneerinud endale voodi neljases toas. Minu \u00fcllatuseks asub hostel madalas pikas kahekordses kivihoones, milliseid v\u00f5ib n\u00e4ha Tallinna vanalinnas Laial t\u00e4naval – teate k\u00fcll, need keskaegsed kangialuste, sisehoovide ja pisikeste s\u00fcgavate akendega majad. Sisehoov on vaikne ja avar, leidub nii kirsipuid kui \u00f5dusaid istumisaluseid. Vau, milline tore \u00fcllatus! \u00dcks noormees parasjagu pakib oma rattalt reisivarustust lahti. Teine s\u00f6\u00f6b \u00f5htus\u00f6\u00f6ki. K\u00f5nnin oma tuppa m\u00f6\u00f6da pikka koridori, mis meenutab laeva kajutitekki – pikk veidi viltune kitsas koridor, kahel pool viivad kitsad uksed tubadesse. Seintel on vanad plakatid ja ajalehe kaanepildid eelmise sajandi algusest – v\u00e4hemalt nii kaua on selles hoones r\u00e4ndureid majutatud. Astun pisikesse h\u00e4marasse hubasesse tuppa ja istun voodile, millel on puhtad kriitvalged hotelli kvaliteediga linad. Hingan s\u00fcgavalt sisse ja ohkan rahulolevalt v\u00e4lja – see on ikka nii palju parem, kui mis iganes see alternatiiv oleks olnud. Ja m\u00e4letate Niklast G\u00f6teborgist? Noh, tuleb v\u00e4lja, et ta on selles hostelis t\u00f6\u00f6tanud! Panen jooksuriided selga ja otsustan \u00fche 40minutise jooksutrajektoori v\u00e4lja m\u00f5\u00f5ta. P\u00f6\u00f6ran hostelist v\u00e4lja vasakule ning alustan s\u00f6rkimist pargi suunas – issand, kui tore on joosta siledal maal! Eks m\u00f5ned kergemad t\u00f5usukohad satuvad ka teele, aga teoreetiliselt me r\u00e4\u00e4gime siiski tasasest maast. \u00d5nn ja r\u00f5\u00f5m, ausalt. Park, kuhu jooksen, osutub r\u00f6\u00f6gatuks – tohutult suur k\u00f5rgete vanade puudega metsalik park, kus on k\u00f5ikv\u00f5imalikud spordi ja vaba aja veetmise v\u00f5imalused. Nii palju jooksjaid, jalutajaid. Uskumatult ilus on G\u00f6teborg. Ma ei osanud ju sellest midagi oodata, sest see on lihtsalt \u00fcks vahepeatus teel Kopenhagenisse, kuid tegelikult vaadates neid imelise arhitektuuriga maju, l\u00f5putuid kohvikuid, restorane ja baare, mis on t\u00e4idetud suminaga… siia tahaks kohe oluliselt kauemaks j\u00e4\u00e4da!<\/p>\n