{"id":358,"date":"2024-08-10T10:51:39","date_gmt":"2024-08-10T10:51:39","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=358"},"modified":"2024-08-10T10:53:29","modified_gmt":"2024-08-10T10:53:29","slug":"paev-oslos-uusmeremaalasega-ehk-miks-on-hea-kui-plaanid-on-lahtised","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=358","title":{"rendered":"P\u00e4ev Oslos uusmeremaalasega ehk miks on hea, kui plaanid on lahtised"},"content":{"rendered":"

\u00c4rkan oma viimasel hommikul Bunks at Rodes hostelis Oslos. Teoreetiliselt peaksin ma kell 11 siit l\u00e4inud olema, aga \u00f5nneks on mul salav\u00f5ti ehk eile kohatud Mathew. Saan oma suure koti hoiustada alla pagasiruumi, natuke turisti m\u00e4ngida ja kui tuleb tuju jalgu puhata, saan Mathew’ga tagasi \u00fcldruumidesse pikutama, l\u00f5unat s\u00f6\u00f6ma ja sarju vaatama tulla. Kell on 9 l\u00e4bi, aga voodis vedelemine tundub ikka veel nii ahvatlev, sest j\u00e4rgmine \u00f6\u00f6 tuleb ju j\u00e4lle v\u00f5rkkiiges veeta. Lubasin aga “uue poisi” t\u00e4na heale hommikukohvile viia, seega pikka lamamist ei ole ette n\u00e4htud. Kuna ma tema harjumusi ei tea, siis \u00e4kki ta tahab kohvi esimese asjana hommikul juua ja ootab juba n\u00e4rviliselt jalgu v\u00e4ristades.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Vean ennast hommikus\u00f6\u00f6gile ja n\u00e4ed – istubki seal juba ja s\u00f6\u00f6b. Uurin, et kas ta ka juba kaua oodanud. “Ooh, tundide viisi. Nali, ma alles paar minutit tagasi tulin. Ma joon kohvi nagunii alles p\u00e4rast s\u00f6\u00f6ki.” \u00c4h, mina ka! Suurep\u00e4rane. S\u00f6\u00f6n rahulikult oma hommikus\u00f6\u00f6gi l\u00f5puni, arutame p\u00e4eva plaane ning seej\u00e4rel l\u00e4hen oma asju pakkima. Kui olen oma kaamlikoorma \u00fcle andnud ja check-out’<\/em>i \u00e4ra teinud, jalutame kohvikusse. Mathew uurib, mis mu p\u00f5hitellimus on. “Flat white,” vastan silmagi pilgutamata, vastuseks saan teadjamehe noogutuse. “Sul ka?” k\u00fcsin muigega. “Mhm, tundub, et me vist oleme ikka sama inimene,” vastab Mathew, viidates juba jumal teab mitmendale kattuvusele meie huvides ja eelistustes. Pargipingil jutustades selgub muidugi rida asju, mille osas me oleme ka t\u00e4iesti ristivastupidised. Mathew on j\u00f5udnud vahepeal j\u00e4reldusele, kuulates minu v\u00f5rkkiige lugusid, et temal on n\u00fc\u00fcd vaja minna \u00fcheinimese telki ostma ja uurib, kas ma viitsiksin temaga kaasas j\u00f5lkuda. No mida muud mul ikka teha on oma p\u00e4evaga – tema p\u00e4rast ma ju siia linna otsustasin j\u00e4\u00e4da, seega kui telgijahile, siis telgijahile. Minu ainus tungiv soov t\u00e4naseks on pruuni juustu ja moosiga vahvlit s\u00f6\u00f6ma minna. Mitte et see kuidagi mind isutaks, vaid kohalikud on mind veennud, et just sel moel tuleb pruuni juustu tarbida.<\/p>\n

Longime kesklinna suunas ning mingil p\u00f5hjusel on meil j\u00e4rsku kahepeale ainult \u00fcks ajurakk jagada, sest \u00f5ige suuna hoidmisega tekib m\u00f5lemal raskuseid. Mathew uurib, mis raamatuid ma loen ja kas mul on m\u00f5ni ka parasjagu pooleli. Ohkan \u00f5nnetult, sest igatsen lugemist v\u00e4ga ja m\u00f5tlen ikka veel Narviku Airbnb’s alustatud “The Helpi” peale. M\u00f6\u00f6dume parasjagu raamatupoest, kui Mathew pakub, et v\u00f5iksime sealt \u00f5nne proovida. Noh, ega m\u00f6\u00f6da k\u00fclge maha ei jookse – \u00e4kki leian mingigi raamatu. Mul endal ei ole eriti usku olnud inglisekeelsete raamatute valikusse Norras, aga tuleb v\u00e4lja, et poes on t\u00e4itsa mitu riiulivahet esindatud. K\u00f5lgun redelil \u00fches ja teises otsas, kui Mathew teeb t\u00e4iesti ebaeestlasliku soovituse k\u00fcsida m\u00fc\u00fcja k\u00e4est abi. MIDA? Ei, ma otsin ikka ise edasi. Mathew ilmselgelt on seal teiselpool maakera natuke pea alaspidi rippunud, sest ta otsustab siiski minna m\u00fc\u00fcja k\u00e4est minu raamatu kohta uurima. Muigan omaette m\u00fc\u00fcja pingutuste peale uusmeremaa ilmv\u00f5imatut aktsenti lahti t\u00f5lgendada. L\u00f5puks suudab ta siiski Mathew k\u00fcsimusest aru saada ja koguni v\u00e4lja otsida raamatupoe Oslos, kus minu raamat t\u00e4itsa olemas on. Teen minih\u00fcppe kohapeal ja lisame oma teekonnale uue vahepeatuse. Suudan teisest poest ilma suure vaevata oma raamatukese \u00fcles leida ja t\u00f5en\u00e4oliselt h\u00f5ljun terve \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4eva ringi oma raamatu embuses.<\/p>\n

\"\"
Valib hirmkallist “Tinti”<\/figcaption><\/figure>\n

Telgi otsimine osutub parajaks aardejahiks – k\u00f5kutame m\u00f6\u00f6da esimest poodi ringi, pakun talle erinevaid alternatiive minibasseinide ja kummipaatide n\u00e4ol, millest ta mingil p\u00f5hjusel keeldub. Leiame siiski \u00fche sobiva telgi, mis j\u00e4\u00e4b tema eelarve \u00fclemisse otsa. J\u00e4tame selle hetkeks sinnapaika ning k\u00e4ime veel kahes spordipoes. Pean noormehele \u00f5petama korrektset inglise keelt, sest mitte \u00fckski m\u00fc\u00fcja ei saa aru tema soovist endale \u00fcks “tint”<\/em> osta – uusmeremaalased nimelt h\u00e4\u00e4ldavad e-t\u00e4hte sageli hoopis i’na. \u00dcks neist poodidest on Fj\u00e4llr\u00e4ven, kus hammustan k\u00f5vasti huulde naeru tagasi hoidmiseks, samal ajal kui Mathew viisakalt noogutades teeskleb huvi mitmesajaeuroste telkide sise- ja v\u00e4lismaterjalide vastu, mida vaene m\u00fc\u00fcja kuskilt keldriavarustest on pidanud tema jaoks v\u00e4lja kaevama. Poest v\u00e4ljudes tunnistame m\u00f5lemad, et on aeg see ringitatsamine l\u00f5petada ja hoopis toiduotsingutele p\u00fchenduda. Enne uurib aga Mathew, et kas see oleks temast v\u00e4ga kohutav, kui ta meid korra veel esimesse poodi tagasi veaks. Jumala eest – kui see t\u00e4hendab, et poodide kammimine l\u00f5ppeb eduka ostuga, siis aga palun. Seega Mathew saab endale telgi, mina raamatu ja k\u00f5ik on \u00f5nnelikud. Ja l\u00f5puks saab Haralds Vaffelisse minna, sest mul hakkab juba veresuhkrutase punasesse kiskuma. Mina v\u00f5tan kohustusliku pruuni juustu ja vaarikamoosi oma ning Mathew nutella ja vahukoorega. R\u00e4pin talle ootamise ajal kohviku k\u00f5laritest kostuva Kanye Westi “Strongeri” taustal kaasa, et ignoreerida juba liiga valjult korisevat k\u00f5htu. Vahvlid k\u00e4es l\u00e4hme pikutame k\u00f5rvalasuvas pargis murul ja teeme raamatute lugemise pausi, et vatramislihaseid puhata. Ma pean tunnistama, et ainus p\u00f5hjus pruuni juustu moosi ja vahvliga s\u00fc\u00fca, on selle kohutava maitse peitmiseks. Jah, ma tunnen natuke seda rasvast karamellist maitset, kuid minu poolest v\u00f5iks see ka olemata olla. P\u00e4rast pargipausi l\u00e4heme tagasi hostelisse, Mathew teeb meile kohvi ja veedame umbes poolteist tundi vaikuses ekraane vahtides ehk puhkame suhtlemisest nutipausiga.<\/p>\n

\u00dchel hetkel t\u00f5stab Mathew oma udused silmad telefonist \u00fcles ja \u00fctleb, et tal tuli n\u00fc\u00fcd limiit ette passimisest. V\u00f5tan 10 minutit ajapikendust Tour de France’i episoodi l\u00f5puni vaatamiseks ning siis on aeg oma kaamlikott turjale vinnata, et \u00f6\u00f6seks Lang\u00f8yene saarele s\u00f5ita. Mina v\u00f5tan oma suure koti selga, Mathew minu pisema ja nii me oma 45 minutist jalutusk\u00e4iku allalinna alustame. K\u00f5nnime ja jutustame, jutustame ja k\u00f5nnime, kuni oleme juba p\u00e4ris kesklinna j\u00f5udnud, kust jookseb trammitee l\u00e4bi. J\u00e4rsku m\u00e4rkan \u00fchte meest minu suunas k\u00f5ndimas, kellel pole minu olemasolust ega t\u00f5en\u00e4oliselt ka iseenda asukohast \u00f5rna aimugi. Tema \u00f5\u00f5vastav pilk vaatab minust l\u00e4bi ja napilt j\u00e4\u00e4n talle tee peale ette. Hakkan midagi Mathewle pomisema, kui m\u00e4rkan j\u00e4rsku, et enamik inimesi, kes vastu tulevad, on samas konditsioonis. Aines, kuskil \u00e4ra, koperdavad, p\u00fcksid t\u00e4is lastud v\u00f5i alla vajumas, nurga taga nuusutab \u00fcks mees midagi p\u00f5levast fooliumist. Tunnen, kuidas veri tahab soontes tarduda ja v\u00f5itlen refleksiga k\u00fc\u00fcntega Mathew k\u00e4sivarde klammerduda. Kuidas saab olla keset Oslo kesklinna p\u00e4ise p\u00e4eva ajal, esmasp\u00e4evasel p\u00e4eval selline fenomen v\u00f5imalik? Hingan kergendunult, kui l\u00f5puks sellest t\u00e4navavahest v\u00e4ljunud olen, ning imestan, kui erinevalt naised ja mehed ikka maailma kogevad. Mina olen kogetust \u00fcsna traumeeritud, Mathew vaevu m\u00e4rkas midagi ja ka ainult seet\u00f5ttu, et mina sellele t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rasin. Aitab, on aeg \u00fcheks korralikuks r\u00e4mpstoidu pausiks. Haarame kohalikust Max’ist eined ja istume j\u00e4rjekordsesse parki, kus jaapani turistid parajasti kohalikust purskkaevust t\u00f5sist pildiseeriat j\u00e4\u00e4dvustavad. J\u00f5uan ennast just l\u00f5dvaks lasta ja \u00e4sjakogetu unustada, kui tundub, et info burgeritest on j\u00f5udnud k\u00f5ikide \u00fcmbruskonna kajakateni, kes n\u00fc\u00fcd suuremahulist haarangut meie suunas korraldama asuvad. Vihastan – kurat k\u00fcll, inimrottide juurest lendavate rottide juurde… Pakin oma pooliku burgeri kotti tagasi, vaatan kella ja teavitan Mathew’d, et kui me soovime enne praami veel poodi \u00f5lle j\u00e4rele j\u00f5uda, tuleb meil n\u00fc\u00fcd liikuma hakata. Ma muidugi pole kindel, kas sellisel \u00f5htusel kellaajal enam alkoholi m\u00fc\u00fcakse, sest Norras on selles osas t\u00e4iesti arusaamatud reeglid. \u00d5nneks saame nii \u00f5lled kui praamipiletid ostetud ja aega j\u00e4\u00e4b veel \u00fclegi. Lang\u00f8yene saar kuulub Oslo munitsipaali alla, mis t\u00e4hendab, et praamis kehtib samasugune kolme-neljaeurone pilet nagu \u00fclej\u00e4\u00e4nud linnatranspordiski. S\u00f5it ise kestab 20 minutit, saarel on rannaala ning seal saab t\u00e4iesti tasuta telkida. Seega v\u00e4ga soodne v\u00f5imalus Oslos \u00f6\u00f6bimiseks – oled praktiliselt kesklinnas ja maksad \u00f6\u00f6maja eest ainult nii palju, kui praamipiletite peale kulub.<\/p>\n