{"id":34,"date":"2024-06-02T05:47:27","date_gmt":"2024-06-02T05:47:27","guid":{"rendered":"https:\/\/www.globetrotdiary.ee\/?p=34"},"modified":"2024-06-03T09:33:41","modified_gmt":"2024-06-03T09:33:41","slug":"proloog-miks","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=34","title":{"rendered":"proloog: miks"},"content":{"rendered":"

\"\"On s\u00fcgis 2022. K\u00f5lgutan t\u00f6\u00f6l puhkeruumis jalgu ja \u00fctlen Piretile otsustavalt: “Tead, ma l\u00e4hen \u00fcmbermaailmareisile”. Vaikus. “Aahaa? Kust see n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku tuli?” proovib Piret aru saada, kas tegemist on lihtsalt uitm\u00f5tte v\u00f5i p\u00e4ris plaaniga.<\/span><\/h4>\n

T\u00f5esti, kust \u00fcldse sellised m\u00f5tted tulevad? See pole esimene kord, kui mul tekib tunne, s.t vaidlemisele mitte kuuluv tunne, mida tuleb lihtsalt j\u00e4rgida. Lahku suhtest. Vaheta t\u00f6\u00f6d. Koli \u00e4ra. \u00d5pi seda. Muidugi v\u00f5ib neid tundeid ka ignoreerida, kuni elu annab sulle obaduse kuklasse ja sa leiad end p\u00f5sakil asfaltilt. Jah, neid hoope ma rohkem ei sooviks.<\/span><\/p>\n

Reisim\u00f5ttele ei ole tegelikult vettpidavaid vastuargumente – meest ei ole, lapsi pole, autot ega kinnisvara ka mitte. Isegi \u00fchtegi laenu ei ole nagu korralikul eestlasel. Tundub, et olen teelahkmel – kas hakata \u00f5ige t\u00e4iskasvanu kombel seda k\u00f5ike n\u00fc\u00fcd endale looma v\u00f5i l\u00fckata juurtega maha istutatud pereema rolli siiski veel teadmatusse tulevikku. Miski minus \u00fctleb, et esimese valiku puhul rahutus mu sees pigem kasvaks kui kaoks.<\/span><\/p>\n

Aga mis mind siis siin hoiab? Karj\u00e4\u00e4r? F\u00fcsioteraapia ei kao kuskile ja ma olen varemgi nullist alustanud. T\u00f5tt-\u00f6elda on t\u00f6\u00f6ga olnud viimasel aastal veidi toksilised suhted – eelmise kevade l\u00e4bip\u00f5lemise m\u00e4lestused on k\u00fcll kaugenenud, kuid keelel on k\u00f5rbemaitset veel tunda. Tahaks korraks ikkagi p\u00e4ris eemale saada. Eemale sellest, kes ma olen siin v\u00f5i kelleks teised mind peavad. Annaks \u00e4ra selle v\u00e4hese maise vara ja pistaks h\u00e4davajaliku seljakotti, paneks k\u00e4ed taskusse ja hakkaks lihtsalt astuma.<\/span><\/p>\n

Mulle on hakanud tunduma, et mida mugavam ja turvalisem elu on, seda raskem on seda elada. Ebamugavus tuleb nii kiiresti k\u00e4tte, et isegi diivanilt k\u00f6\u00f6ki k\u00f5ndimine on v\u00e4ike enese\u00fcletus. Kui poodi ei viitsi minna, saab alati Boltida. Kogu maailm on telefonis, aga ometi on igav, \u00e4rev ja rahutu olla. Midagi on ikka nagu puudu. Mugavuse vastum\u00fcrgina v\u00f5ib muidugi ise endale meelega ebamugavusi tekitada – taliujumine, jooks, j\u00f5usaal. Siiani on kehalised raskused mingil m\u00e4\u00e4ral pakkunud hingele vabadust. Aga midagi on selles elus praegu ikkagi haput.<\/span><\/p>\n

Ma ei saa lahti igatsusest tunda end elusana ja mul on tunne, et selleks on vaja elu veidi lihtsustada ja turvalisust tagasi t\u00f5mmata. S\u00f5rmed mulda, varbad ookeani ja kopsudesse m\u00e4gede \u00f5hku. Usaldada, et inimesed on tegelikult toredad ja maailm turvaline paik. Et elu hoiab ja annab selgeid m\u00e4rke, kuhu edasi, kui sa oskad kuulata. Hakkasin neli aastat tagasi kirjutama bucket list<\/i>-i k\u00f5ikidest asjadest, mida ma elu jooksul saavutada v\u00f5i kogeda tahan – seal on umbes 78 suvalist punkti kanade pidamisest, personaaltreeneri paberite tegemisest kuni benji-h\u00fcppe ja raamatu v\u00e4lja andmiseni. V\u00f5tan selle nimekirja aeg-ajalt v\u00e4lja, loen ja m\u00f5tlen – aga mida ma ootan? Millises elus ma neid asju t\u00e4psemalt tegema kavatsen hakata? Selles v\u00f5i j\u00e4rgmises?<\/span><\/p>\n

Nagu n\u00e4ha, siis vastus k\u00fcsimusele “miks” ei ole eriti l\u00fchike ja ammendav. Aga pole muret, mul on ka l\u00fchem versioon juhuks, kui liiga diipi ei taha minna – mul on sellest l\u00f5putust pimedusest ja k\u00fclmast kopp ees, tahan sooja! Seega tuleb hakata p\u00e4ikse poole liikuma. Alguses l\u00e4\u00e4nde, seej\u00e4rel l\u00f5unasse. Midagi lindude moodi. Rahuldavat vastust k\u00fcsimusele “kuhu siis t\u00e4psemalt” ei ole mul anda, sest kust mina v\u00f5in teada, kuhu ma v\u00e4lja j\u00f5uan?? \u00c4kki ma kohtan\u00a0\u0160veitsi\u00a0k\u00e4mpinguplatsil lahket Saksa vanapaari, kes mulle autovaguniga k\u00fc\u00fcti pakuvad? V\u00f5i satun Maroko hostelis jutule Soome tudengiga, kelle j\u00e4rgmine sihtkoht on palju \u00e4gedam kui minu oma? V\u00f5i hoopis kodustavad mind Norras\u00a0camper van<\/i>’iga hipid ja otsustan hoopis nende \u00f6kokommuuni tomateid istutama j\u00e4\u00e4da?<\/span><\/p>\n

Igatahes istun ma 2. juunil glamuurse Helsingi praami peale ja loodetavati umbes aasta (v\u00f5i poole) p\u00e4rast tulen teisest gloobuse otsast ringiga tagasi. Nii kuidas ressursse jagub. Kui ma muidugi Norras kogu oma eelarvet l\u00e4bi ei p\u00f5leta v\u00f5i mind paljaks ei varastata – siis v\u00f5ime juba kahe kuu p\u00e4rast uuesti kohtuda! \u00d5nneks Eestis on alati m\u00f5ne diivani konkus minu jaoks voodipesud valmis, nii igaks juhuks.<\/span><\/p>\n

Kahetseda on ainult seda, mis hirmu p\u00e4rast tegemata j\u00e4\u00e4b. K\u00f5ik muu kujundab karakterit.<\/span><\/p>\n

Seiklusteni,<\/span><\/p>\n

K\u00e4rt<\/span><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

On s\u00fcgis 2022. K\u00f5lgutan t\u00f6\u00f6l puhkeruumis jalgu ja \u00fctlen Piretile otsustavalt: “Tead, ma l\u00e4hen \u00fcmbermaailmareisile”. Vaikus. “Aahaa? Kust see n\u00fc\u00fcd j\u00e4rsku tuli?” proovib Piret aru saada, kas tegemist on lihtsalt uitm\u00f5tte v\u00f5i p\u00e4ris plaaniga. T\u00f5esti, kust \u00fcldse sellised m\u00f5tted tulevad? See pole esimene kord, kui mul tekib tunne, s.t vaidlemisele mitte kuuluv tunne, mida tuleb lihtsalt j\u00e4rgida. Lahku suhtest. Vaheta t\u00f6\u00f6d. Koli \u00e4ra. \u00d5pi seda. Muidugi v\u00f5ib neid tundeid ka ignoreerida, kuni elu annab sulle obaduse kuklasse ja sa leiad end p\u00f5sakil asfaltilt. Jah, neid hoope ma rohkem ei sooviks. Reisim\u00f5ttele ei ole tegelikult vettpidavaid vastuargumente – meest ei ole, lapsi pole, autot ega kinnisvara ka mitte. Isegi \u00fchtegi laenu ei ole nagu korralikul eestlasel. Tundub, et olen teelahkmel – kas hakata \u00f5ige t\u00e4iskasvanu kombel seda k\u00f5ike n\u00fc\u00fcd endale looma v\u00f5i l\u00fckata juurtega maha istutatud pereema rolli siiski veel teadmatusse tulevikku. Miski minus \u00fctleb, et esimese valiku puhul rahutus mu sees pigem kasvaks kui kaoks. Aga mis mind siis siin hoiab? Karj\u00e4\u00e4r? F\u00fcsioteraapia ei kao kuskile ja ma olen varemgi nullist alustanud. T\u00f5tt-\u00f6elda on t\u00f6\u00f6ga olnud viimasel aastal veidi toksilised suhted – eelmise kevade l\u00e4bip\u00f5lemise m\u00e4lestused on k\u00fcll kaugenenud, kuid keelel on k\u00f5rbemaitset veel tunda. Tahaks korraks ikkagi p\u00e4ris eemale saada. Eemale sellest, kes ma olen siin v\u00f5i kelleks teised mind peavad. Annaks \u00e4ra selle v\u00e4hese maise vara ja pistaks h\u00e4davajaliku seljakotti, paneks k\u00e4ed taskusse ja hakkaks lihtsalt astuma. Mulle on hakanud tunduma, et mida mugavam ja turvalisem elu on, seda raskem on seda elada. Ebamugavus tuleb nii kiiresti k\u00e4tte, et isegi diivanilt k\u00f6\u00f6ki k\u00f5ndimine on v\u00e4ike enese\u00fcletus. Kui poodi ei viitsi minna, saab alati Boltida. Kogu maailm on telefonis, aga ometi on igav, \u00e4rev ja rahutu olla. Midagi on ikka nagu puudu. Mugavuse vastum\u00fcrgina v\u00f5ib muidugi ise endale meelega ebamugavusi tekitada – taliujumine, jooks, j\u00f5usaal. Siiani on kehalised raskused mingil m\u00e4\u00e4ral pakkunud hingele vabadust. Aga midagi on selles elus praegu ikkagi haput. Ma ei saa lahti igatsusest tunda end elusana ja mul on tunne, et selleks on vaja elu veidi lihtsustada ja turvalisust tagasi t\u00f5mmata. S\u00f5rmed mulda, varbad ookeani ja kopsudesse m\u00e4gede \u00f5hku. Usaldada, et inimesed on tegelikult toredad ja maailm turvaline paik. Et elu hoiab ja annab selgeid m\u00e4rke, kuhu edasi, kui sa oskad kuulata. Hakkasin neli aastat tagasi kirjutama bucket list-i k\u00f5ikidest asjadest, mida ma elu jooksul saavutada v\u00f5i kogeda tahan – seal on umbes 78 suvalist punkti kanade pidamisest, personaaltreeneri paberite tegemisest kuni benji-h\u00fcppe ja raamatu v\u00e4lja andmiseni. V\u00f5tan selle nimekirja aeg-ajalt v\u00e4lja, loen ja m\u00f5tlen – aga mida ma ootan? Millises elus ma neid asju t\u00e4psemalt tegema kavatsen hakata? Selles v\u00f5i j\u00e4rgmises? Nagu n\u00e4ha, siis vastus k\u00fcsimusele “miks” ei ole eriti l\u00fchike ja ammendav. Aga pole muret, mul on ka l\u00fchem versioon juhuks, kui liiga diipi ei taha minna – mul on sellest l\u00f5putust pimedusest ja k\u00fclmast kopp ees, tahan sooja! Seega tuleb hakata p\u00e4ikse poole liikuma. Alguses l\u00e4\u00e4nde, seej\u00e4rel l\u00f5unasse. Midagi lindude moodi. Rahuldavat vastust k\u00fcsimusele “kuhu siis t\u00e4psemalt” ei ole mul anda, sest kust mina v\u00f5in teada, kuhu ma v\u00e4lja j\u00f5uan?? \u00c4kki ma kohtan\u00a0\u0160veitsi\u00a0k\u00e4mpinguplatsil lahket Saksa vanapaari, kes mulle autovaguniga k\u00fc\u00fcti pakuvad? V\u00f5i satun Maroko hostelis jutule Soome tudengiga, kelle j\u00e4rgmine sihtkoht on palju \u00e4gedam kui minu oma? V\u00f5i hoopis kodustavad mind Norras\u00a0camper van’iga hipid ja otsustan hoopis nende \u00f6kokommuuni tomateid istutama j\u00e4\u00e4da? Igatahes istun ma 2. juunil glamuurse Helsingi praami peale ja loodetavati umbes aasta (v\u00f5i poole) p\u00e4rast tulen teisest gloobuse otsast ringiga tagasi. Nii kuidas ressursse jagub. Kui ma muidugi Norras kogu oma eelarvet l\u00e4bi ei p\u00f5leta v\u00f5i mind paljaks ei varastata – siis v\u00f5ime juba kahe kuu p\u00e4rast uuesti kohtuda! \u00d5nneks Eestis on alati m\u00f5ne diivani konkus minu jaoks voodipesud valmis, nii igaks juhuks. Kahetseda on ainult seda, mis hirmu p\u00e4rast tegemata j\u00e4\u00e4b. K\u00f5ik muu kujundab karakterit. Seiklusteni, K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":59,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[18],"tags":[],"class_list":["post-34","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-ettevalmistused"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_5509-e1717342439549-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_5509-e1717342439549.jpg",535,600,false]},"categories_names":{"18":{"name":"Ettevalmistused","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=18"}},"tags_names":[],"comments_number":"2","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=34"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":95,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/34\/revisions\/95"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/59"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=34"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=34"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=34"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}