{"id":332,"date":"2024-08-02T19:52:25","date_gmt":"2024-08-02T19:52:25","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=332"},"modified":"2025-01-14T16:54:22","modified_gmt":"2025-01-14T16:54:22","slug":"tulekahju-hostelis-ja-miks-tasub-oma-pistikupesa-jagada","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=332","title":{"rendered":"“Tulekahju” hostelis ja miks tasub oma pistikupesa jagada"},"content":{"rendered":"

\u00c4rkan 29. juuni \u00f6\u00f6sel kell kolm s\u00fcdame pekslemise peale, sest mingi sireen hakkab j\u00e4rsku tubades undama. P\u00fc\u00fcan k\u00f5igepealt meelde tuletada, kes ma olen ja kus ma olen, ning j\u00e4\u00e4n siis voodi \u00e4\u00e4rele istuma – on see n\u00fc\u00fcd valeh\u00e4ire v\u00f5i mingi \u00f5ppus? M\u00f5ne hetke p\u00e4rast sireen vaikib, kehitan \u00f5lgu ja heidan uuesti pikali. Ei, sireen hakkab uuesti t\u00f6\u00f6le. N\u00fc\u00fcd t\u00f5usen juba p\u00fcsti ja pistan nina ukse vahelt v\u00e4lja – otsest suitsu ja paanikat ei ole m\u00e4rgata, kuid haisu on k\u00fcll tunda. Tipin siis paljajalu m\u00f6\u00f6da koridori \u00fchisruumide poole, kus on ees ootamas juba hunnik segaduses pesuv\u00e4el mehi, m\u00f5ned naised ka seltskonnas. Paar venda on end juba valmis riietanud ja on kotid seljas valmis jooksu panema. Uurin mingilt eriti t\u00e4htsa n\u00e4oga poolpaljalt inglaselt, et kas me teame, mis toimub. Inglane teatab v\u00e4ga teadjalt, et keegi on inva WC-s pr\u00fcgikasti suutnud p\u00f5lema panna. Nii et on nagu ikka p\u00e4ris h\u00e4daolukord… v\u00f5i ei ole?<\/strong><\/p>\n

Hosteli \u00f6ine t\u00f6\u00f6taja k\u00f5nnib m\u00f6\u00f6da koridori telefoniga ringi ega anna mingeid adekvaatseid juhiseid. \u00dchel hetkel tuleb T\u00e4htis Vend Trussikutes nr 2 ja teatab, et kogu maja on evakueerumas ja k\u00f5ik seisavad juba \u00f5ues. Noh, ega ma ei kavatse ka siia \u00fcksi tossama j\u00e4\u00e4da, l\u00e4hme siis \u00f5ue. Kuigi hostel asub hoone teisel korrusel, on maja ise tegelikult \u00fcsna suur – enam ei m\u00e4leta, kas 7 v\u00f5i 8 korrust. Proovin liikuda rahulikult \u00fchtses voolus teistega ja tuleb meelde see \u00f6\u00f6klubi p\u00f5leng Ameerikas, kus k\u00f5ik sisse j\u00e4id, sest uksel tekkis paanikast tropp ja mitte keegi ei p\u00e4\u00e4senud v\u00e4lja. M\u00f5tisklen, et kas ma suudaksin p\u00f5levas hoones kainet m\u00f5istust s\u00e4ilitada. K\u00fcsimus, mille vastust ma tegelikult ei soovi teada. \u00d5ues on mahe suve\u00f6\u00f6, kuid alles \u00f5ue asfaldile j\u00f5udes m\u00e4rkan, et olen paljajalu ja T-s\u00e4rgi v\u00e4el, mis napilt mu kannikaid katab. Teised inimesed millegi p\u00e4rast on v\u00f5tnud vaevaks endale jalan\u00f5ud ja riided selga panna. Noh, tore. Seisan \u00fche v\u00e4lismaalaste seltskonna l\u00e4hedusse, kelle n\u00e4od tuttavamad tunduvad. Ameerika kutt viskab k\u00e4e ja tutvustab ennast ning uurib, et kas ma v\u00f5tsin olukorda nii t\u00f5siselt, et ei j\u00f5udnud isegi jalan\u00f5usid jalga panna v\u00f5i. Vastan, et vastupidi – mul ei olnud usku olukorra t\u00f5sidusse, seega ma ei vaevunud end riietama. “Mis su tatoveeringud t\u00e4hendavad?” Ohkan. Siin ma n\u00fc\u00fcd siis seisan kell kolm \u00f6\u00f6sel palja peega \u00f5ues ja seletan mingile Jasonile v\u00f5i Jamesile, mida mu tatoveeringud t\u00e4hendavad. Hea k\u00fcll siis. Ta n\u00e4itab mulle vastu oma Cheetah’t selja peal. Turtsatan. \u00d5nneks saabub sireenide saatel l\u00f5puks tulet\u00f5rjeauto, meeskond teeb sees kiire kontrolli ja antakse luba hoonesse siseneda. Voodisse tagasi pugedes m\u00f5tlen, et huvitav – Alanit ei n\u00e4inudki kuskil. \u00c4ratuskella aga v\u00f5tan maha. Ma k\u00fcll tahaks v\u00e4ga talle hommikul head aega \u00f6elda, aga veel rohkem on mul tahtmine end v\u00e4lja magada.<\/p>\n

\"\"
roosade tennistega jooksja<\/figcaption><\/figure>\n

\u00c4rkan veidi enne 10t. \u00d6istest seiklustest on veidi pohmelli tunne. Avan Instagrami, kus on Alani s\u00f5num: “Magasin sisse ja kiirustasin hommikus\u00f6\u00f6gita lennukile, kahjuks ei n\u00e4inud sind kuskil. Oli v\u00e4ga tore tutvuda ja soovin sulle edu edasistel seiklustel!” Kirjutan vastu vabanduse, et alarmi t\u00f5ttu j\u00e4i uni poolikuks ja otsustasin hommikul v\u00e4lja magada. “Mis alarmi? Kas \u00f6\u00f6sel oli mingi alarm?” Te teete nalja v\u00f5i?? T\u00fc\u00fcp lihtsalt MAGAS l\u00e4bi tulet\u00f5rjealarmi ja evakuatsiooni. Noh, siinkohal \u00fctleks, et hosteli poolt suht halb reageerimine – kui oleks p\u00e4ris h\u00e4daolukord, on see ju nende vastutada, et ruumid oleks kontrollitud. Nojah, eriti h\u00e4sti l\u00e4ks m\u00f5nel siis magamisega. \u00a0L\u00e4hen teen endale hommikus\u00f6\u00f6gi ja m\u00f5tisklen, mida oma eluga edasi peale hakata. Mul on veel kaks \u00f6\u00f6d-p\u00e4eva Oslos j\u00e4\u00e4nud ja edasised plaanid on lahtised, enne kui 6. juuli hommikul pean Kopenhageni lennujaamas olema. Linnas on parasjagu pride<\/em>, seega mingi m\u00f6ll k\u00e4ib igalpool, aga m\u00f6llutuju mul ei ole. Vahvlit pruuni juustuga peaks veel s\u00f6\u00f6ma enne Oslost lahkumist ja ega ma midagi targemat nagu ei oskagi v\u00e4lja m\u00f5elda. Kuna mind on aga ees ootamas jooksuv\u00f5istlus, siis ei p\u00e4\u00e4se treenimisest. V\u00f5iks k\u00fcll vabanduseks tuua, et uni oli kehv ja tossud on IKKA VEEL eilsest h\u00e4\u00e4letamisseiklusest m\u00e4rjad, kuid ei ole midagi. Pistan siis hoopis oma linnatennised jalga ja teeb selle 40minutise jooksu \u00e4ra. Jooks ise oli kohutavalt raske. Ka Oslos ei suuda pargid rahuneda ja olla tasasel pinnasel, vaid peavad ikka sisaldama j\u00e4rske pikki t\u00f5use ja langusi. Kops on l\u00f5puks t\u00e4itsa koos, aga \u00f5nneks on siin parkides joogivee purskkaevud, seega natuke kohalike lastega v\u00f5itlemist ja saan ennast v\u00e4hemalt vahepeal v\u00e4rskendadagi. P\u00e4rast pesus k\u00e4imist l\u00e4hen istutan end taas kohvikusse maha ja kirjutan j\u00e4rjekordse blogi sissekande, kuid ega rohkemaks t\u00e4na energiat pole. Tunnen ennast veidi tujutult v\u00f5i isegi depressiivselt. Olen m\u00e4rganud, et kui palju h\u00e4id asju juhtub j\u00e4rjest ehk kui ma kogen palju positiivseid emotsioone l\u00fchikese aja jooksul, siis mu aju saab justkui \u00f5nnehormoonidest t\u00fchjaks ja j\u00e4rgneb tujupohmakas, kus j\u00e4rgmine p\u00e4ev v\u00f5i paar olen kuidagi kurb ja esineb t\u00e4ielik motivatsioonilangus. Aga samas on seda hea teada ja lubada endale siis teki all olemise ja taastumise p\u00e4eva. Jah, kujutate ette, m\u00f5ni inimene peab positiivsetest elamustest toibuma. K\u00f5mbin tagasi hostelisse ja kerin voodisse, vaatan \u00fche osa Ginny and Georgia<\/em>‘t ja suigun l\u00f5unaunne.<\/p>\n

 <\/p>\n

\u00c4rgates tunnen, et midagi asjalikku v\u00f5iks t\u00e4na ju veel korda saata, kuigi olen lubanud endale \u00fche mahakantava p\u00e4eva. Viin oma haisvad tossud ja musta pesu allakorrusele pesuruumi, mis koosneb \u00fcksteise otsa laetud naljakatest v\u00e4rvilistest pesu- ja kuivatusmasinatest (IMG_6828<\/a>). Norra on ikka imeline – k\u00f5ik siin elus k\u00e4ib \u00e4piga. Paned pesu masinasse, vahend on juba sees automaatselt (milline imeline lahendus reisisellile), teed viipemaksa ja saad telefonile info, kui pesu valmis. Halleluuja. Sama teema kuivatiga ja hinnad t\u00e4iega normaalsed.<\/p>\n

\"\"
Jalkaf\u00e4nnid vihmavalingus<\/figcaption><\/figure>\n

Kui pesumajandus on edukalt l\u00e4bitud, l\u00e4hen toon m\u00f5ned sn\u00e4kid \u00f5htuks ja plaanin oma sarja edasi vaadata, kui m\u00e4rkan, et mingi sats istub kinoruumis ja vaatab midagi usinalt, sh \u00fcks kena blond noormees. Oh, jalka. Kuna p\u00e4rast Alani ja Liina lahkumist on kuidagi \u00fcksildane olla, tunnen et vajan seltskonnas olemist v\u00f5i kuulumise tunnet, isegi kui ma kellegagi otseselt ei r\u00e4\u00e4gi. L\u00e4hen istutan ennast ilusa blondi mehe k\u00f5rval oleva vaba kott-tooli sisse ja j\u00e4\u00e4n ekraani j\u00e4lgima. Nii, Taani ja Saksamaa. Ega mul kummastki otseselt sooja ega k\u00fclma pole, aga ma olen ikka pigem n\u00f6 underdog<\/em>’i v\u00f5i siis v\u00e4iksema riigi poolt. Otsustatud –\u00a0go<\/em>,\u00a0Denmark!!\u00a0<\/em>Istun m\u00f5nda aega vaikuses, kuniks v\u00f5tan julguse kokku ja k\u00fcsin k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega \u00fcle ruumi: “Kelle poolt me siis ka oleme?” \u00dcmber minu kostab: “Germany.” – “Yes, me too.” – “Germany, yes.”\u00a0<\/em>Haha, no selge, mina oma Taaniga uhkes \u00fcksinduses. Mulle sobib, saan ruumis intriigi tekitada. Tegelikult on mul poogen, kes v\u00f5idab, aga mulle meeldib ikka \u00fcks pool v\u00e4lja valida, et oleks p\u00f5nevam vaadata ja p\u00f5hjust karjuda. Blond mees minu k\u00f5rval on v\u00e4ga t\u00f5sine ja pinges ning hakkab \u00fchel hetkel midagi pomisema ja arusaamatult vanduma. P\u00f6\u00f6rdun tema poole kelmikalt: “Haa, are you a<\/em> german<\/em>?” – “YES,” pigistab mees j\u00e4rsult ilma mulle otsa vaatamata. Jeesus, ma juba unustasin, et sakslastel on ju pulk p*rses.\u00a0Kes jalkat vaatas, teab, et vahepeal j\u00e4eti m\u00e4ng paduvihma ja \u00e4ikse t\u00f5ttu pooleli ning l\u00f5puks v\u00f5itis ikkagi Saksamaa. L\u00e4hen \u00f5lgu kehitades magama. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval ehk p\u00fchap\u00e4eval, minu Oslo ja ka Norra viimasel p\u00e4eval v\u00f5tan eesm\u00e4rgiks veidi rohkem Gr\u00fcnerl\u00f8kka linnaosaga tutvust teha. Jalutan piki peat\u00e4navat alla ja istutan end taaskord kohvikusse, sest mida see K\u00e4rt oma eluga muidu ikka peale hakkab. \u00c4rge k\u00fcsige, kui palju ma sellel reisil kohvi peale kulutan, sest see on minu elu v\u00e4ltimatu rituaal ja teeb mu p\u00e4eva ilusaks. Hea kohvi peale ei ole mul mitte kahju raha kulutada, k\u00fcll aga halva kohvi peale. L\u00f5unaks l\u00e4hen v\u00f5ileivabaari. Kunagi tundus mulle absurdne s\u00fc\u00fca v\u00f5ileibu l\u00f5unas\u00f6\u00f6giks – see on ju hommikus\u00f6\u00f6k v\u00f5i sn\u00e4kk. L\u00f5una olgu ikka korralik soe toit. Aga kes see Norras jaksab sooja toitu osta. Kui aga grillitud v\u00f5ileiva vahele on laotud kana, peekon ja avokaado, siis v\u00f5ib seda juba t\u00e4itsa toiduks nimetada. Men\u00fc\u00fc on k\u00fcll Norra keeles, aga ma olen k\u00f5ige t\u00e4htsama kohaliku s\u00f5na \u00e4ra \u00f5ppinud – kylling<\/em> ehk kana, \u00fclej\u00e4\u00e4nud s\u00f5nad on enam-v\u00e4hem rahvusvahelised. Pistan oma toidu nahka ja olen eluga t\u00e4itsa rahul. Samal ajal istub k\u00f5rvallauda seltskond ameerika noormehi, kes h\u00e4daldavad omavahel, kuidas nad mitte midagi men\u00fc\u00fcst aru ei saa ja proovivad kuidagi telefonidega t\u00f5lkida. Kuna \u00fcksi reisides tekib avatus v\u00f5\u00f5raste inimestega juttu alustada, pistan oma pea korraks nende vahele ja \u00fctlen: “Kui te millestki muust aru ei saa, siis number 11 on MEGA hea!” Ma ise oleks k\u00fcll sellise personaalse soovituse \u00fcle \u00f5nnelik, aga ameeriklased vaatavad mind ainult kummaliselt ja \u00fchmavad midagi vastuseks. Pff, v\u00e4ga antisotsiaalne neist. V\u00e4ljun kohvikust ja l\u00e4hen istun veidi j\u00f5e \u00e4\u00e4res p\u00e4ikse k\u00e4es, vaatan kajakaid ja kuulan podcast<\/em>’i. Ei ole viga. Seej\u00e4rel k\u00f5nnin m\u00f6\u00f6da j\u00f5ge \u00fclesvoolu, kuni j\u00f5uan kohisevate koskedeni. No kui Norra! Ainult siin on normaalne, et keset pealinna on lihtsalt lampi kosed…<\/p>\n

 <\/p>\n