{"id":317,"date":"2024-07-29T13:18:11","date_gmt":"2024-07-29T13:18:11","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=317"},"modified":"2024-07-29T13:18:19","modified_gmt":"2024-07-29T13:18:19","slug":"haaletamise-oudusunenagu-ja-norra-politsegi-saunas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=317","title":{"rendered":"H\u00e4\u00e4letamise \u00f5udusunen\u00e4gu ja Norra politseiga saunas"},"content":{"rendered":"

28. juuni hommik, sajab lausvihma. Miks ma k\u00fcll lubasin selle britiga Oslosse h\u00e4\u00e4letada… Vantsin alla kohvikusse ja tunnen Instagramist tuttava erkoran\u017ei s\u00e4rgi j\u00e4rgi Alani kohe \u00e4ra. T\u00f5eline briti n\u00e4gu, aga p\u00e4riselus \u00fcllatavalt pikk. Haaran tasuta kohvi kohvikust ning juhatan Alani enda j\u00e4rel \u00fcles puhkeruumi, kus Editiga oma kodukootud hommikus\u00f6\u00f6ke parasjagu h\u00e4vitame. J\u00e4tan Alani ja Editi \u00fcksteisega tutvuma, kuigi Edit n\u00e4eb vaeva briti aktsendi de\u0161ifreerimisega, ning l\u00e4hen oma asju pakkima.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Ma ei tee sel korral erilist eelt\u00f6\u00f6d (\u00f5igemini \u00fcldse ei tee) h\u00e4\u00e4letamise osas, kuna ma olen ju ikkagi\u00a0spetsialistiga<\/em> ning teekond tundub \u00fcsna lihtne – otse alla l\u00f5unasse. Uurin Alanilt, kas me s\u00f5idame bussiga linna \u00e4\u00e4rde ja hakkame sealt pihta, mis on minu tavap\u00e4rane h\u00e4\u00e4letamisstrateegia. Alan aga teatab, et tema v\u00e4ljavalitud kohta on vaja k\u00f5ndida ainult 20 minutit . Kui nii, siis nii. Vinname oma koormad selga, j\u00e4tan Editiga h\u00fcvasti ning asume teele. V\u00e4ljumise hetkel on paduvihm taandunud kergeks sabinaks ning teavitan Alanit, et see on puhtalt minu suurep\u00e4rase manifesteerimise tulemus. K\u00f5nnime ca 15 minutit allam\u00e4ge ja k\u00e4ime l\u00e4bi tanklast, kus Alan endale veel pirukaid tagavaraks kaasa ostab. Seej\u00e4rel osutab ta k\u00f5rvalasuvale viaduktile ja teatab, et meil on vaja sinna peale saada. Vaatan talle k\u00fcsivalt otsa, kuid j\u00e4tkuvalt – usaldan. Asume k\u00f5ndima m\u00f6\u00f6da maantee \u00e4\u00e4rt, kus puudub igasugune ruum jalak\u00e4ijale. Samal ajal v\u00f5tab vihm k\u00f5rgemad tuurid \u00fcles – mis mu manifesteerimisest sai?? – ja ka liiklus on \u00fcsna j\u00e4releandmatu. \u00dchel hetkel j\u00f5uame l\u00f5puks viadukti otsa, kus Alan teavitab, et meil on vaja n\u00fc\u00fcd \u00fcle selle silla k\u00f5ndida ja siis sealt hakkamegi h\u00e4\u00e4letama. Neelatan hirmunult. Sild on pikk ja liiklus tihe, vaid sentimeetri kauguselt tuhisevad m\u00f6\u00f6da veoautod, tee serva on vihmast hakanud suured lombid tekkima ja me oleme sekunditega l\u00e4bim\u00e4rjad. See koht siin ei ole kohe kindlasti m\u00f5eldud k\u00f5ndimiseks. Aga tagasiteed enam ei ole. Autod kihutavad meist m\u00f6\u00f6da, signaalitavad agressiivselt ja neil on \u00f5igus – see ongi ohtlik ja ei olegi normaalne. Tahaks neile karjuda: “MIDA SA TAHAD, ET MA N\u00dc\u00dcD TEEKS – H\u00dcPPAKS SILLALT ALLA V\u00d5I? SEE POLNUD MINU M\u00d5TE \u00dcLDSEGI!” Aga nemad muudkui tuututavad. Alan on j\u00e4rsku juskui kaotanud igasuguse kaine m\u00f5tlemise ja proovib vabandavalt minu k\u00f5rval k\u00f5ndida. Kuna ta on minu jaoks t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ras inimene, ei saa ma talle ka k\u00e4ratada, et palun k\u00f5nni korralikult hanereas nagu normaalne inimene, surma tahad saada v\u00f5i, aga sama info edastan ma talle oluliselt v\u00e4hemate s\u00f5nade ja emotsioonidega. Sild tundub l\u00f5putu ja signaalitamine ei l\u00f5ppe ning mul tahab nutuv\u00f5ru \u00fcmber suu t\u00f5usta. Persse, kui n\u00f5me olukord ja mitte midagi ei saa teha, et seda parandada. Olen vihmast nii m\u00e4rg, et mu teksad on muutunud raskeks kui kivi; tossud lirtsuvad ja mu kehal pole vist \u00fchtegi kuiva kohta. \u00dcksi reisides annad ikka endale need vead andeks, \u00fcritan n\u00fc\u00fcd sama empaatiat rakendada ka teisele inimesele – ikka juhtub, pole hullu, liigume lihtsalt edasi, \u00fcks hetk peab see \u00f5udus l\u00e4bi saama. Ma ei pea talle oma pahameelt v\u00e4ljendama, sest ta saab ise ka aru, kui pange ta on pannud.<\/p>\n

\u00dchel hetkel saab sild l\u00e4bi ja ma \u00fcritan oma parima neutraalse tooniga Alanile \u00f6elda: “Oleks sa mulle varem \u00f6elnud, et sa siia tahad tulla, ma oleks soovitanud jalak\u00e4ijate silda.” Lillehammeris \u00fcletavad j\u00f5ge nimelt kaks erinevat silda paari kilomeetrise vahega – \u00fcks ainult autodele, teine ainult jalak\u00e4ijatele – m\u00f5lemad j\u00f5uavad aga samasse kohta v\u00e4lja. Viimast \u00fcletasin ma eelmisel hommikul oma jooksuringil. Ma ei tea, miks on nii, et iga kord, kui ma teen teadliku otsuse oma kontrollimisvajadusest lahti lasta ja kedagi teist otsutamisega usaldada, saan ma vastu n\u00e4ppe. Ma hea meelega laseks teistel otsustada ja korraldada ja planeerida, aga kurat, \u00f5nnestumisprotsent on mul endal ikka nagu v\u00e4he k\u00f5rgem! V\u00f5ib-olla protsessi juurde kuulubki teiste usaldamine ja nende eba\u00f5nnestumisega rahu tegemine, ja uuesti usaldamine. Sel korral oli aga mitte ainult meie m\u00f5lema elu ohus, aga ma olen suht kindel, et see oli ka ebaseaduslik ettev\u00f5tmine.<\/p>\n

Paraku \u00fcle silla j\u00f5udes meie kannatused ei l\u00f5ppe, sest \u00fchel hetkel lausub Alan: “I think I have made a mistake…<\/em>” Okei, noormees, n\u00fc\u00fcd alles avastasid v\u00f5i? Tuleb v\u00e4lja, et kui Alan Lillehammerisse saabus, j\u00e4ttis autojuht ta enne silda asuvasse tanklasse ja n\u00fc\u00fcd ta lootis lihtsalt oma reisikest teisel poolt teed j\u00e4tkata. Siinpool teed polnud aga mitte \u00fchtegi kohta, kus oleks olnud v\u00f5imalik inimesel peatuda, r\u00e4\u00e4kimata autodest. Pole midagi nutta, tuleb edasi k\u00f5ndida, kuni sobiv koht tuleb, tagasiteed pole. Alan vaatab kaarti ja kurdab, et l\u00e4hima viie kilomeetri jooksul ei ole \u00fchtegi peatuskohta, bussipeatust ega tanklat. N\u00fc\u00fcd olen ma juba \u00fcsna t\u00f5re ja teen selgeks, et hakaku lihtsalt k\u00f5ndima. Kui vaja, siis k\u00f5nnime 10 km – \u00fchel hetkel peame ju kuskile j\u00f5udma! N\u00fc\u00fcd oleme juba omadega maanteel, kus j\u00e4tkuvalt pole ruumi k\u00f5ndimiseks, ja aeg ajalt peab m\u00f5ni auto ikka vajalikuks meile sellest h\u00e4\u00e4lekalt m\u00e4rku anda. \u00dchel hetkel aga justkui oaasina k\u00f5rbes saabub v\u00e4ike kruusataskuke tee \u00e4\u00e4res. Oleme maanteel selleks hetkeks k\u00f5ndinud vast 15-20 minutit, l\u00e4bim\u00e4rjad, Alan \u00fcritab mingit britilikku positiivsust \u00fcleval hoida ja mina \u00fcritan mitte eestlaslikult toriseda. Koht ise muidugi pole peatumiseks ideaalne – autod tulevad parasjagu kurvi tagant kihutades v\u00e4lja ja kui neil keegi taga on, pole variantigi, et nad hakkaks aeglustama ja k\u00f5rvale t\u00f5mbama. Suunan oma viha karavanide peale, kirudes neid Alanile taga – kirtsus ninadega saksa pension\u00e4rid istuvad oma uhke trooni otsas kahekesi suures autos. Ja mitte kunagi ei peatu! Alan on aga oluliselt optimistlikum ning teatab, et tema kavatseb meile \u00fche karavani rajalt maha v\u00f5tta! Naeran ta v\u00e4lja, jajah, ilus roosa unelm k\u00fcll. Naeran, mis ma naeran, aga hetk hiljem \u00fcks valge m\u00fcrakas paneb suuna sisse ja end k\u00f5rvale t\u00f5mbab. Ma ei suuda uskuda meie \u00f5nne! Peatujateks on Hollandi noorpaar, kes on parasjagu mesin\u00e4dalatel reisimas l\u00e4bi Rootsi ja Norra. Nad peatuvad ainult seet\u00f5ttu, et neil hakkas meid vihm<\/p>\n

\"\"
Vihma k\u00e4est karavani<\/figcaption><\/figure>\n

a k\u00e4es n\u00e4hes kahju, ning naine oli roolis istudes m\u00f5elnud: “Issand, kui halb koht seismiseks, siit neid k\u00fcll keegi peale v\u00f5ta!” Nii et vahel tasub lihtsalt eriti kohutavas kohas h\u00e4\u00e4letada, et juhid m\u00f5tleks – kes k\u00fcll sellises kohas peatuks?<\/p>\n

 <\/p>\n

Meie \u00f5nneks s\u00f5idab paarike otse Oslosse, seega mingeid vahepeatuseid ja uusi h\u00e4\u00e4letamiseikluseid siia ei lisandu. Loomulikult selgub poolel teel, et nii mina kui Alan oleme j\u00e4rjekordselt samasse hostelisse \u00f6\u00f6maja broneerinud! No me kohe oleme m\u00f5eldud koos reisima. Oslos on ilm juba kena, p\u00e4ikseline ja kuiv ning meie asume 20minutisele jalutusk\u00e4igule hosteli suunas. V\u00f5in etteruttavalt \u00f6elda, et pooled minu asjad on kolm p\u00e4eva hiljem ka veel m\u00e4rjad ning tossud haisevad niiskuskahjustusest siiamaani… N\u00f5uan sel korral kaarti n\u00e4ha, enne kui ma \u00fchtegi sammu koos Alaniga edasi teen, Alan leiab minu umbusalduse olevat t\u00e4itsa \u00f5igustatud. Selle jalutusk\u00e4igu jooksul Oslo mulle veel erilist muljet ei j\u00e4ta, ei saa linna vaibile \u00fcldse pihta. Kuna see on aga \u00fcsna linna serva j\u00e4\u00e4v piirkond, siis ega sellest midagi loota polegi.<\/p>\n

Meie hostel nimega Bunks at Rodes<\/em> on mega \u00e4ge! Kohe n\u00e4ha, et kohal on l\u00e4bim\u00f5eldud kontseptsioon. K\u00f5ik on v\u00e4rviline, suurte siltidega, huvitavad valgustid, palju \u00f5hku. K\u00f5ik \u00fchisruumid on loodud eesm\u00e4rgiga soodustada sotsialiseerumist. Magamisruumides on rohkem voodeid, kui ma kunagi \u00fches hostelitoas koos n\u00e4inud olen – ma arvan, et kuskil 30 kanti – , kuid ometi on seal vaiksem kui m\u00f5nes 6 inimesega toas. Ma magan seal t\u00f5siselt h\u00e4sti, kuna igal voodil on oma pisike lambike ja valguskindel kardin, nii et sa v\u00f5id rahulikult oma pesas olla ja ei sega kedagi. Toad on ka pimedapoolsed, sest keegi ei viitsi p\u00e4eva jooksul suuri kardinaid eest t\u00f5mmata. \u00dchisruumides on aga vastupidiselt palju valgust, erinevaid istumiskohti, patju, funktsioneeriv wifi ja aeg-ajalt korraldatakse \u00fchistegevusi nagu nt beer bong.\u00a0<\/em>Eraldi on veel kodukino ruum suure ekraani ja mitmel tasapinnal asuvate istumisaladega. T\u00f5siselt lahe kohake! Hosteli v\u00e4rvilised koridorid<\/a><\/p>\n