{"id":302,"date":"2024-07-25T09:32:44","date_gmt":"2024-07-25T09:32:44","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=302"},"modified":"2024-07-25T17:48:05","modified_gmt":"2024-07-25T17:48:05","slug":"turistielu-lillehammeris-ja-kuidas-ma-lopuks-norrakaga-deidil-kaisin","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=302","title":{"rendered":"Turistielu Lillehammeris ja kuidas ma l\u00f5puks norrakaga deidil k\u00e4isin"},"content":{"rendered":"

27. juuni on see p\u00e4ev, mil ma kirjutan Tinderile, et nende\u00a0\u00e4pi algortimil peab midagi viga olema, sest mul ei ole kahe n\u00e4dala jooksul mitte \u00fchtegi\u00a0<\/span>match<\/em>’i tulnud. Ja ilmselget ei saa asi minus olla! Tegin natuke taustat\u00f6\u00f6d ja tuleb v\u00e4lja, et probleem ei ole ainult minul (ja miljonil India mehel, nagu Piret pidas vajalikuks mainida). Ega ma \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju ei lootnud ja olin valmis nende rakendusele juba v\u00e4ga kehva hinnangu andma, kui j\u00e4rsku – kae imet – s\u00fcdameid sajab nagu s\u00fcgisel vihma. Tasus ikka vigiseda.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Edu t\u00e4histamiseks t\u00f5mban trenniriided selga ja l\u00e4hen teen \u00fche 30minutise silkamise \u00e4ra, enne kui temperatuur v\u00e4ljakannatamatuks muutub. Ega ma oma teekonda eriti ette ei planeeri, vaid v\u00f5tan lihtsalt suuna alla j\u00f5e poole ja panen punuma. Jooksen \u00fcle Vingnesbrua jalak\u00e4ijate silla ja tagasi ning suundun siis j\u00f5e \u00e4\u00e4rsesse v\u00e4lij\u00f5usaali. Ma ei tea, kas asi on selles, et ma pole t\u00fckk aega trenni teinud v\u00f5i on \u00f5ues lihtsalt nii palav, aga mul on tunne, et ma viskan nende \u00fcldse mitte nii raskete harjutuste peale varsti sussid p\u00fcsti. Mulle tegelikult ei sobi ka hommikuti treenimine, seega v\u00f5ib-olla on asi selles. Kuidagi saab midagi igatahes tehtud ja longin tagasi hostelisse, kus \u00f5nnestub lisaks enda k\u00fc\u00fcrimisele ka l\u00f5puks oma riided puhtaks pesta. Topime Editiga \u00fchiselt riided masinasse, seej\u00e4rel kuivatisse ja asume ajat\u00e4iteks plaani kokku panema. Kuna Edit praktiliselt lonkab, siis pikka matka ette ei v\u00f5ta ning otsustame ol\u00fcmpiak\u00fcla kasuks, kus saab suusaliftiga m\u00e4e otsa s\u00f5ita ja suusah\u00fcppetorni imetleda. Mina loen ka v\u00e4lja, et kohapeal on v\u00f5imalik proovida bobis\u00f5itu, kuid selleks tuleb leida kelgu kohta 2-3 inimest ning hind on sellel \u00fc\u00fcratu. Kuna olen raftinguga oma eelarve juba l\u00f5hki s\u00f5itnud ja adrenaliini koguse k\u00e4tte saanud, loobun \u00e4gedast v\u00f5imalusest, Editi silmad aga p\u00f5levad peas. T\u00f5mbame kleidid selga ja asume vantsima. Hommikujooksu vaated<\/a><\/p>\n

Teekond viib, nagu te juba v\u00f5ite arvata, \u00fclesm\u00e4kke. Kahekesi on aga r\u00fchkida ja higistada oluliselt kergem, sest saab laterdada ja t\u00e4helepanu mujale viia. Jalutusk\u00e4ik ise on ca 20 minutit pikk ning ol\u00fcmpia m\u00e4e alla j\u00f5udes kasutame kohe v\u00f5imalust, et meid kaks on ja kukume \u00fcksteist pildistama. Muidu on koguaeg ainult \u00fched m\u00e4givaated ja selfie’<\/i>d… Maksame oma 10\u20ac suusalifti eest \u00e4ra ning ootame, kuni ma oma j\u00e4\u00e4tisega \u00fchele poole saan. Edit uurib samal ajal bobis\u00f5idu kohta, kuid kahjuks selgub, et see asub hoopis kusagil mituk\u00fcmmend kilomeetrit eemal… Peame siis liftil\u00f5bustusega leppima. S\u00e4time ennast elevalt paika ja ootame, et liikuv iste meid ikka pehmelt enda peale v\u00f5taks. Mina palvetan, et suudaksime piirde ette t\u00f5mmata enne, kui lift meiega \u00fcles kimama hakkab. Saame \u00fcleminekuga suurep\u00e4raselt hakkama ning k\u00f5lgutame kihistades t\u00fchjuse kohal jalgu. Suusah\u00fcppetorn on igavene pirakas ja selle k\u00f5rvalt \u00fcles s\u00f5ites tekib ikka p\u00e4ris suur austus nende hullude ees, kes sellest kahe pilpa peal seistes alla kimavad. Mind k\u00f5ditab natuke k\u00f5hust uus s\u00f5ber k\u00f5rgusekartus. Huvitav, et siis 30aastaselt hakkab inimene j\u00e4rsku k\u00f5rgust kartma v\u00f5i? Varem ma pelgasin lihtsalt ebakindlaid k\u00f5rguseid (nt redelilt katusele v\u00f5i puu otsas ronimine), aga muud kohad olid mureta. N\u00fc\u00fcd l\u00e4heb aga k\u00f5rguses pea imelikuks, pilt k\u00e4ib natuke ringi, aga mitte nii, nagu pearingluse puhul, vaid rohkem nagu sisse-v\u00e4lja zoomides. Igatahes mitte \u00fcks teps mulle see tunne ei meeldi. Samuti on mul hirm haiget saada, mis igasuguse allakukkumisohu korral aktiveerub. \u00d5nneks on p\u00f5nevus ja adrenaliin aga mulle meelt m\u00f6\u00f6da ning \u00fchtlasi on mul p\u00e4ris hea oskus end hirmudest v\u00e4lja r\u00e4\u00e4kida – saad hakkama, ei ole midagi, saa \u00fcle, ole \u00fcle. Noh, ja enam-v\u00e4hem olen ka. Avavees t\u00f6\u00f6tab see taktika natuke kehvemini, aga paanikasse minemist olen suutnud siiski ennetada.<\/p>\n