{"id":293,"date":"2024-07-20T10:22:35","date_gmt":"2024-07-20T10:22:35","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=293"},"modified":"2024-07-20T10:23:20","modified_gmt":"2024-07-20T10:23:20","slug":"lillehammer","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=293","title":{"rendered":"Lillehammer ja saksa palver\u00e4ndurid"},"content":{"rendered":"

26. juuni hommikul pakin taaskord oma koti kokku, panen selga viimased puhtad riided ning asun k\u00f5mpima bussipeatuse poole, kuhu on veidi \u00fcle kilomeetri minna. Tee viib m\u00e4est alla j\u00f5eni, \u00fcle silla ning seej\u00e4rel m\u00e4est \u00fcles-\u00fcles kuni maanteeni. Norras l\u00f5peb ikka iga jalutusk\u00e4ik m\u00e4rja selja ja juuksepiiriga (p\u00f5hjus, miks mul puhtad riided ka nii kiiresti otsa saavad). Bussipilet on vahelduseks normaalse hinnaga – veidi \u00fcle pooleteist tunni kestev s\u00f5it maksab u 10\u20ac. Nagu ikka l\u00e4heb s\u00f5it kiiresti, sest vaated on ilusad, kuigi \u00fchtegi sellist kohta enam ei m\u00e4rka, kuhu tahaks pidama j\u00e4\u00e4da. On tunda, et P\u00f5hja-Norra on n\u00fc\u00fcdseks juba kaugele j\u00e4\u00e4nud ja oleme j\u00f5udnud v\u00e4he malbemasse L\u00f5una-Norrasse. Maastik on k\u00fcll d\u00fcnaamilisem kui Eestis, kuid enam ei ole seda dramaatilist m\u00e4gimaastikku. J\u00f5gi saadab meid aga Lillehammerini v\u00e4lja.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Lillehammeris on mul \u00f5nnestunud \u00f6\u00f6bimiseks v\u00e4ga hea diil sebida – kaks \u00f6\u00f6d Stasjon Hostelis 75\u20ac. Ma olen ausalt \u00f6eldes praeguseks kaotanud igasuguse taju, mis on normaalne hind laiemas pildis, aga iga kord, kui Norras maksab majutus alla 50\u20ac\/\u00f6\u00f6, on minu jaoks nagu lotov\u00f5it. Mine v\u00f5i restorani. Stasjon Hostel, muide, nagu nimigi viitab, asub jaamahoones. Ei, mitte mingis endises renoveeritud jaamahoones, vaid p\u00e4ris raudteejaamas, kuhu k\u00f5ik bussid ja rongid ukse alla kohale tulevad. Reisisellile on selline asukoht ikka t\u00e4ielik luksus. J\u00f5uan nagu ikka linna kohale mitu tundi enne, kui majutusse sisse saab. Terve reisi olen m\u00f5elnud, et kas oleks v\u00f5imalik palun kuidagi teha ka m\u00f5ni selline majutusasutus, kuhu saaks sisse juba hommikul, n\u00e4iteks kella 10st. Isegi 12 oleks juba ajav\u00f5it. Reisides tahad ju ikka hommikul liikuma saada ja p\u00e4eva esimeses pooles uues kohas olla. Muidu on p\u00e4ev kuidagi nii hakitud. Aga v\u00e4hemalt on v\u00f5imalik oma pagas juba ette \u00e4ra tuua, seega viskan oma koti jaama \u00e4ra, pakin kaasa ainult pisikese seljakoti l\u00e4paka ja laadijatega ning p\u00f6\u00f6ran k\u00f5rvalt\u00e4navasse kohvikujahile. Tegelikult jaht ise on \u00fcsna s\u00fcndmustevaene, sest kohvik on mul varem juba valmis otsitud – Brygg Kaffebar, m\u00f5nusa atmorf\u00e4\u00e4riga koht, kus paar tundi blogi t\u00e4iendada. Seej\u00e4rel k\u00f5nnin v\u00e4ikse ringiga tagasi hostelisse ja proovin tuppa sisse saada. Just nimelt proovin, sest tegelikult on kell alles kaks, mitte kolm, aga meilivahetuses hosteliga oli mulle lubatud, et kui voodi on vaba ja tuba koristatud, siis saan ka varem sisse. Hosteli registratuur asub jaamahoone esimesel korrusel kohvik-restoranis, mis kuulub hosteli juurde ning kust on v\u00f5imalik \u00f6\u00f6majalistel tasuta kohvi-teed k\u00e4ia lunimas. \u00d5nneks on tuba vaba ja saangi end lahti pakkida, sest tegelikult olen eelmisest \u00f6\u00f6st veel t\u00e4itsa v\u00e4sinud.<\/p>\n

Toas on minu \u00fcllatuseks kuus voodit, kuigi broneeringus on tuba neljale. Ah, neli v\u00f5i kuus, ega mul ju tegelikult vahet pole, parem ikka, kui v\u00f5rkkiiges magada – oma voodi puhaste linadega on siiski prioriteet number \u00fcks. Hetkel tundub olevat h\u00f5ivatud ainult \u00fcks vooditest, seega haaran endale k\u00f5ige aknapoolsema alumise nari. Toal on oma privaatne vannituba, mis tundub olevat inva-WC, sest see on lihtsalt nii m\u00f5ttetult suuuur. Haaran veel alt jaamast kioskist m\u00f5ned sn\u00e4kid, mis v\u00f5iksid kokku moodustada midagi l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi laadset, ning t\u00f5mban kerra. \u00c4rkan selle peale, et \u00fchel hetkel saabub tuppa j\u00e4rgmine toakaaslane – aktsendi j\u00e4rgi saksa proua, pikk ja peenike, halli poisipeaga. Uurib, et kas mina olen ka “k\u00f5ndimas”. Kortsutan kulmu – kas mingi linnatuur on k\u00e4imas v\u00f5i? Vastan eitavalt ja sinnapaika see vestlus j\u00e4\u00e4b. Otsustan ilusat ilma \u00e4ra kasutada ja proovin kaardilt leida m\u00f5ne koha, kust oleks v\u00f5imalik j\u00f5kke ujuma minna. Leian isegi mingi ribakese u 15-minutise jalutusk\u00e4igu kauguselt, mis kannab linnaranna nime. Pakin koti kokku ja asun k\u00f5mpima. Lillehammer on j\u00e4rjekordne linn, mis asub m\u00e4en\u00f5lval, ja sellised linnad ajavad mind natuke n\u00e4rvi. Sa tead, kuhu sul on vaja minna, sa isegi n\u00e4ed seda kohta. Aga kuidas sinna saada, ei tea. V\u00f5ib ju hakata loogika j\u00e4rgi sinna poole minema, aga l\u00f5petad hoopis suure ringiga ei tea kus. Nii siis ei saa lihtsalt rahulikult uitada, vaid peab koguaeg kaarti kontrollima. Muidu v\u00f5iks ju niisama ekselda ka, aga vale p\u00f6\u00f6re v\u00f5ib t\u00e4hendada palava p\u00e4ikse k\u00e4es ilma igasuguse varjuta m\u00f6\u00f6da asfalti r\u00fchkimist, mis eriline nauding ei ole. J\u00f5uan \u00f5nneks suuremate m\u00f6\u00f6dapanekuteta j\u00f5e \u00e4\u00e4rde, kus t\u00f5esti on midagi liivaranna moodi, isegi v\u00e4ike parveke on vees, millelt vetteh\u00fcppeid teha. Aga rannaliival on vaid viis-kuus seltskonda ja vees pole praktiliselt kedagi peale kahe lapse, kes p\u00f5lvini vees jalalt jalale tammuvad. See riik ei saa ikka \u00fcldse ranna m\u00f5istest ja v\u00e4\u00e4rtusest aru.<\/p>\n

Pakin siis ennast lahti ja v\u00f5tan sirge sammu vee poole. J\u00f5gi ise pole kahjuks enam see, mis paarsada kilomeetrit p\u00f5hjapool, rohkem selline pruunikas l\u00e4bipaistmatu imelikult l\u00f5hnav Emaj\u00f5gi. Aga temperatuur on midagi 18-19 kraadi kanti, seega hea ja jahutav. H\u00fcppan vette ja ujun parvele ning s\u00e4tin end \u00fcmbrust nautima. Hetk hiljem parveke j\u00f5nksatab ning minu j\u00e4rel ronib parvele \u00fcks noormees. Huvitav. M\u00f5tlen, et kas tuli juttu tegema v\u00f5i sai lihtsalt innustust minu \u00fcleinimlikust saavutusest Norras ujuda. Aga ei, noormees s\u00e4tib end minu taha istuma, t\u00f5mbab kuskilt v\u00e4lja telefoni ja asub seda hoopis p\u00f5rnitsema. Istun natuke aega vaikuses koos telefoni n\u00e4ppiva noormehega, kuni olukorra koomika muutub mulle talumatuks, s\u00f6\u00f6stan pea ees vette ja ujun tagasi kaldale. Pikutan veidi liival ning tunnen sel hetkel kohe eriti puudust raamatust. Nii v\u00e4ga tahaks midagi lugeda, eriti aga seda Narvikus pooleli j\u00e4\u00e4nud “The Help’i”. Hellitan lootust, et ehk on hostelis raamatunurk, kuhu reisisellid vahetuseks oma l\u00e4biloetud raamatuid j\u00e4tavad. Varsti hakkab aga t\u00fchi k\u00f5ht endast m\u00e4rku andma ja on aeg m\u00f5ni toidupood rajalt maha v\u00f5tta. Nii tore, et kaks p\u00e4eva saab n\u00fc\u00fcd j\u00e4lle endale ise s\u00fc\u00fca teha! M\u00f6\u00f6dun vahepeal ka v\u00e4lij\u00f5usaalist ning v\u00f5tan plaani siin homme \u00fcks j\u00f5utreening maha pidada. Poes k\u00e4idud, r\u00fchin keel paelaga kaelas m\u00e4est \u00fcles tagasi hostelisse. K\u00f6\u00f6gis on juba kari saksa pension\u00e4re ees, kes nagu ikka keedavad v\u00f5imalikult odavat ja mannetut toitu endale kokku. \u00dcritan nende vahel laveerides ka kuidagi oma pasta keedetud ja vorstid praetud saada. Ma oleks k\u00fcll kana tahtnud, aga noh, eelarve \u00fctles, et t\u00e4na s\u00f6\u00f6me allahinnatud chorizo’<\/em>sid. Salat juurde, pestoga k\u00f5ik kokku ja voila, milline pidus\u00f6\u00f6k! S\u00e4tin ennast oma natuke liiga suure portsuga pika t\u00fchja laua taha, eemale sakslastest, kui minu k\u00f5rval v\u00f5tab keegi istet ja lausub “Hi!<\/em>” T\u00f5stan pilgu ja mulle vaatab vastu umbes minuvanune naeratav blond neiu. Aktsendi j\u00e4rgi \u00fctleks, et sakslane, aga seda meeldivamat t\u00f5ugu. Naeratan vastu ja asun uuesti oma s\u00f6\u00f6gi kallale, kui mulle meenub, et ma just viimases blogipostituses kurtsin, et pole oma reisimise k\u00e4igus \u00fchegi teise seljakotir\u00e4nduriga (peale Rootsi Niklase) tutvust teinud. Kuna neiu tundub olevat hoiakuga “tulin, et j\u00e4\u00e4da”, neelan alla oma eestlastliku soovi lihtsalt rahus s\u00fc\u00fca ning l\u00f6\u00f6n lahti selle karbi oma ajus, mis on avatud uutele inimestele. Ja nii tore, et ma seda teen, sest ma arvan, et mu \u00f5htus\u00f6\u00f6k venib umbes kahe tunni pikkuseks. Edit on t\u00e4pselt selline inimene, kellega on h\u00e4sti lihtne suhelda ja saab kiiresti omaks. Meeldiv, soe ja armas, aga otsekohene ja oma arvamusega – ehk siis \u00e4\u00e4retult s\u00fcmpaatne.<\/p>\n