{"id":279,"date":"2024-07-16T14:22:06","date_gmt":"2024-07-16T14:22:06","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=279"},"modified":"2024-07-16T14:22:06","modified_gmt":"2024-07-16T14:22:06","slug":"sjoa-jogi-ja-minu-elu-esimene-white-rafting","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=279","title":{"rendered":"Sjoa j\u00f5gi ja minu elu esimene white rafting"},"content":{"rendered":"

Esmasp\u00e4eval, 24. juuni hommikul istuvad Trondheimis autosse kaks eestlast, kaks norrakat ja \u00fcks norra kass. \u00dcllataval kombel mahub kamp ja nende kaasavara koos sn\u00e4kkidega autosse t\u00e4itsa t\u00e4pselt. Olaf ja Liina on ees, mina ja kassiomanik (nimetame teda Annaks) taga, kass meie vahel p\u00f5\u00f5namas. Liina k\u00fcll \u00fcritab lunida, et kass lastaks v\u00e4lja vabadusse, kuid Anna on j\u00e4releandmatu – kassil on puuris parem, sest ta saab rahulikult magada. Ja nii meie killavoor alustabki ligi 8 tunnist seiklust Oslo suunas! Kuna mina aga ei kogu v\u00f6\u00f6 alla kilomeetreid, vaid kogemusi, olen palunud ennast poolel teel maha visata, et saaks Norrat ikka rohkem kogeda. Ajalimiiti on ainult nii palju, et 6. juuni hommikul pean ma Kopenhageni lennujaamas olema, muud midagi.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Oma vahepeatuseks valisin v\u00e4lja t\u00e4iesti v\u00e4ljah\u00e4\u00e4ldamatu nimega koha – Sjoa. Iga kord, kui m\u00f5ni norrakas minu k\u00e4est k\u00fcsib, mis see koht oli, kuhu ma minna tahtsin, prunditan huuli, kissitan silmi ja pakun k\u00fcsiva h\u00e4\u00e4lega neile umbes kolme erinevat h\u00e4\u00e4ldust. \u00dckski neist enamasti \u00f5ige pole. Miks aga just Sjoa? Sest see on \u00fcks parimaid kohti white rafting<\/em>‘uks (edaspidi rafting) ehk k\u00e4restikulisel j\u00f5el kummipaadiga s\u00f5iduks. Kuna ma seda kunagi varem teinud ei ole, bucket list<\/em>’is on see aga ilusti kirjas, tundus Norra olevat \u00f5ige riik, kus see tegevus \u00e4ra proovida. K\u00e4restikulisi j\u00f5gesid ja looduskauneid kohti siin juba jagub. Kui ma oma majutust ja seiklust planeerima hakkasin, tuli v\u00e4lja, et umbes sarnase nimega kohti (Explore Sjoa, Sjoa Rafting, Rafting Sjoa jne jne jne) on selles piirkonnas kamaluga, seega v\u00f5tsin lausa paberi ja pastaka v\u00e4lja, et nende hinnakirjad, tingimused ja asukohad \u00fcles kirjutada, et ma l\u00f5puks \u00f5igesse kohta ka kohale j\u00f5uaks. Valituks osutus Heidal Rafting – mitte ainult selle p\u00e4rast, et nende nimi natukenegi eristus, vaid nende Google’i hinnangud olid v\u00e4ga head ning neil tundus olevat vabu kohti + nad vastasid mu kirjale, kus ma uurisin v\u00f5imalust v\u00f5rkkiiges magada. Minu p\u00f5hiliseks mureks oli see, et kuna vahepeatustega koos on \u00fcsna raske s\u00f5idu kestust ette ennustada, ei julgenud ma samaks p\u00e4evaks raftingut \u00e4ra broneerida. Mina isiklikult muidugi arvasin, et selline adrenaliinirohke \u00fcritus kestab vast u 20 minutit ja maksab nii 30\u20ac. Tuli aga v\u00e4lja, et nn poole p\u00e4eva raftinguks (kokku kestusega ca kolm ja pool tundi, hind ~85\u20ac) ei ole kedagi registreerunud kummakski p\u00e4evaks, seega peaksin igal juhul v\u00f5tma t\u00e4ispaketi (viis tundi, l\u00f5unas\u00f6\u00f6k sees, ~120\u20ac). Ma olin nendest hindadest \u00fcsna \u0161okeeritud ja m\u00f5tlesin t\u00fckk aega, et kas ikka raatsin nii palju raha oma eelarvest selle alla panna. Aga siis j\u00f5udsin j\u00e4reldusele, et mille jaoks ma seda raha siis k\u00f5rvale pannud olen? Rongipiletite ja hostelite jaoks v\u00f5i? Reisi eesm\u00e4rk on siiski elada ja teha asju, mida ma ammu teha tahtnud olen. Seega neelasin selle hirmu alla ja maksin \u00e4ra. Okei, tehtud.<\/p>\n

Meie autos\u00f5it kulgeb imeilusaid teid pidi nagu Norras ikka. Liina utsitab mind ikka pildistama ja filmima, aga mul on varsti terve telefon Norra vaateid t\u00e4is. N\u00fc\u00fcd v\u00f5ib vast lihtsalt vaadata ja nautida. Teeme kokku kolm peatust – kohvipeatus v\u00e4ikse jalutusk\u00e4iguga l\u00e4hedalasuva k\u00fcnka otsa koos lammaste kiusamisega; j\u00e4\u00e4tise peatus, mida mina kasutan hoopis poesk\u00e4iguks, et j\u00e4rgnevateks p\u00e4evadeks s\u00f6\u00f6gipoolist varuda; ja McDonaldsi peatus Ottas – linnake vahetult enne Sjoad, kus kaks eri v\u00e4rvi j\u00f5ge kohtuvad. L\u00f5puks j\u00f5uame minu majutuskohta, mis v\u00e4ikse pettumusena asub j\u00f5est eemal. Tee keerutab m\u00e4est \u00fcles, mis t\u00e4hendab, et iga kord k\u00e4mpingualalt lahkudes, pean tagasi \u00fcles r\u00fchkima, aga noh, ei midagi uut siin riigis. Mind t\u00f5stetakse kompsudega v\u00e4lja (selle k\u00e4igus suudan oma k\u00f5rvaklapid autosse j\u00e4tta), Liina ahhetab, kui kade ta on, et ma nii ilusasse kohta tulin, kuid minu meelitamine ei kanna paraku vilja ning killavoor j\u00e4tkab oma teed Oslo poole. Maksan majutuse eest \u00e4ra ja k\u00f5mbin teise k\u00e4mpingu otsa, kus mind v\u00e4idetavalt ootavad v\u00f5rkkiigele sobivad puud. K\u00e4mpinguala on tegelikult \u00e4ge – sisek\u00f6\u00f6k, v\u00e4lik\u00f6\u00f6k, v\u00e4iksed k\u00e4mpingumajad, suur peamaja, p\u00fcstkoda ja lavatsid \u00fcmber l\u00f5kkeplatsi. Mina aga suundun lavatsite taha m\u00e4en\u00f5lvale kaskede vahele. Olen taaskord pettunud, sest puude ala on alati kuskil eemal v\u00f5i imeliku koha peal. \u00d5nneks on puud \u00f5igel kaugusel \u00fcksteisest, kuid minu magamispaik asub reaalselt kallaku peal ning kogu ala on kaetud hiljuti trimmerdatud teravate n\u00fcsitud taimedega. Korraks j\u00f5uan r\u00f5\u00f5mustada maas siravate metsmaasikate \u00fcle, mis aga maitsmisel osutuvad millegi kibedaga kaetuks. Raudselt trimmerik\u00fctus…<\/p>\n