{"id":261,"date":"2024-07-13T12:37:40","date_gmt":"2024-07-13T12:37:40","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=261"},"modified":"2024-07-13T12:37:40","modified_gmt":"2024-07-13T12:37:40","slug":"trondheimi-diivanikassi-elu-ja-kardi-lobasuu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=261","title":{"rendered":"Trondheimi diivanikassi elu ja K\u00e4rdi lobasuu"},"content":{"rendered":"

\"r\u00f5\u00f5msad22. juuni hommikul \u00e4rkan umbes kella kolme paiku, sest p\u00e4ike paistab silma ja nii palav on. See Norra \u00f6ine p\u00e4ike on ikka hullumeelne. Elutoas kahjuks ei ole rulood ka, on ainult l\u00e4bipaistvad heledad kardinad. Komberdan r\u00f5duust lahti tegema, kust avaldub mulle kajakate r\u00f6\u00f6kimine. Kajakad on siin riigis t\u00f5sised bossid. Keeran uuesti diivanile ja proovin kella kaheksani siiski v\u00e4lja magada. Varsti ilmub magamistoast ka unine Jonas. <\/strong><\/p>\n

Hommikul on natuke kohmetu olla meil m\u00f5lemal, seega hakkan oma kodinaid kokku pakkima, et Jonasel jalust kaduda. T\u00f5otab tulla kuumalaine p\u00e4ev, seega lahmin endale hunniku p\u00e4iksekreemi peale, t\u00e4nan Jonast kogu s\u00fcdamest – tundes j\u00e4llegi, et s\u00f5nadest j\u00e4\u00e4b puudu oma t\u00e4nulikkuse v\u00e4ljendamiseks – ning asun hommikus\u00f6\u00f6ki otsima. Mu endine t\u00f6\u00f6kaaslane, keda nimetame Liinaks, elab juba pea k\u00fcmme aastat Norras ning t\u00f6\u00f6tab Trondheimis kokana. Kirjutan talle, et olen elus ja liikvel ning lepime kokku, et \u00fchinen tema elukaaslasega l\u00f5una ajal restoranis, kui Liina t\u00f6\u00f6p\u00e4ev kell 15 algab. Praegu aga asun otsima \u00f5iget bussipeatust, et minna Bakklandeti linnaosasse hommikus\u00f6\u00f6gi jahile. Enne h\u00fcppan l\u00e4bi rongijaamast, kuhu j\u00e4tan hoiule oma suure seljakoti. Need on minu igap\u00e4evased p\u00f5hiteemad – kus s\u00fc\u00fca, kuhu v\u00f5imalikult ruttu maha heita oma raske kott ja kus magada. K\u00f5ik. \u00dcks t\u00fc\u00fctu ja samal ajal v\u00e4ga mugav asi on see, et Norras on igas piirkonnas oma transpordi \u00e4pp. Mina, kes ma pole \u00e4ppide inimene, pean seda igaveseks nuhtluseks, aga samas pean tunnistama, et sellega on elu ikka v\u00e4ga lollikindlaks tehtud. Paned sisse asukoha, kuhu tahad minna, \u00e4pp arvutab sulle teekonna ja n\u00e4itab reaalajas busside liikumist ning saad sealtsamast osta ka pileti \u00f5igete tsoonide arvuga. Sa lihtsalt ei saa m\u00f6\u00f6da panna. Muul moel v\u00e4ga bussipiletit osta ei annagi.<\/p>\n

\"\"
Nidarosdomeni katedraal<\/figcaption><\/figure>\n

Bakklandet<\/strong> on \u00fclim\u00f5nus, kodune linnaosake, selline Bullerby k\u00fclakese ja Vana-Kalamaja moodi, madalad v\u00e4rvilised puidust majad, kohvikud, mille ees \u00f5ues lauakesed, poekesed jm. P\u00e4ik on kuum ja jalutusk\u00e4ik id\u00fclliline. Olen paar kohvikut Google Mapsist v\u00e4lja \u00f5ngitsenud, kus piltide j\u00e4rgi peaks olema hea kohv. Just nimelt piltide j\u00e4rgi. Kui sa suudad teha kohvile s\u00fcdame, siis j\u00e4relikult piim ei ole vannivahuks kuumutatud. Valituks osutub Nabolaget<\/strong>\u00a0Bagelri<\/strong>. M\u00f5nus, hubane, aga samas eklektiline interj\u00f6\u00f6r kutsub istuma. Mul veab, sest kui sisenemisel on mul valida praktiliselt k\u00f5ikide istekohtade vahel, siis u 10 minuti p\u00e4rast on terve kohvik \u00fclevoolava jutuvadaga t\u00e4idetud ning mitmed sisenejad peavad pettunult kohtade puudumise t\u00f5ttu otsa ringi keerama. Kohv on t\u00f5esti t\u00e4itsa suup\u00e4rane, \u00fchtlasi aga selgub, et ma ei oska absoluutselt bageleid s\u00fc\u00fca. Toorjuustu-suitsul\u00f5he sisu lihtsalt lirtsub igas suunas laiali ja kogu mu silmn\u00e4gu on piinlikult m\u00e4kerdatud. Ausalt, kuidas seda s\u00f6\u00f6ma peaks, j\u00e4\u00e4b mulle arusaamatuks, paluks algaja koolitust. K\u00f5ht t\u00e4is, patserdan kaugelt paistva kirikutorni suunas, sest mulle meeldib alati reisil kohalikke kirikuid k\u00fclastada. Mida uhkem, k\u00f5rgem, s\u00fcngem, seda parem. Nidarosdomen<\/strong> on t\u00f5siselt suursugune, kuid autost v\u00e4ljuva pruutpaari t\u00f5ttu eeldan, et sissep\u00e4\u00e4s sinna on hetkel suletud. Kuna n\u00e4en eemalt ka piletikassat, eeldan, et tegemist on nagunii tasulise tegevusega ja kirikute eest ma ei maksa rohkem kui annetus k\u00fc\u00fcnla eest. Teen tiiru \u00fcmber uhke gootikatedraali, kuni j\u00f5uan tagasi esiukseni, kus punases kirikur\u00fc\u00fcs blond neidis asetab mingi tahvlikese v\u00e4lja ja hakkab inimesi lahkelt sisse suunama. Piilun siis ka tahvli peale, kus on ajakava, ning n\u00e4en, et pulmadeni on veel aega k\u00fcll. Enne seda on aga nimekirjas…: “Orelimeditatsioonile?” Noh, kuna neiu nii lahkelt kutsub, siis kes olen mina, et keelduda. \u00dcritus tundub olevat tasuta, seega uitan koos teiste turistidega h\u00e4marasse jahedasse sisemusse ja v\u00f5tan istet. Hindan hetkeks oma riietuse sobilikkust, kuid mulle meenub, et kristlikus religiooniruumis \u00f5nneks ei pea naised… \u00f5ieti midagi katma? T\u00e4hendab, MIDAGI peaks olema ikka kaetud, lihtsalt mulle ei meenu, et meil mingid reeglistikud selle kohta oleks. \u00dchel hetkel hakkab h\u00e4rra kiriku\u00f5petaja midagi norra keeles r\u00e4\u00e4kima, kuid l\u00e4heb sujuvalt \u00fcle inglise keelse t\u00f5lke peale. Niiviisi kakskeelselt jutlustades juhatab ta sisse muusikapalad ning j\u00e4\u00e4me ootama. Orel l\u00f6\u00f6b viled undama ning mina sulen silmad. Eks see meditatsioon ole niisama suusoojaks \u00f6eldud ja vahepeal piiludes m\u00e4rkan, et enamusel mu \u00fcmber on silmad lahti, aga ma ei lase end sellest h\u00e4irida. Niiviisi paark\u00fcmmend minutit see muusika h\u00fcpleb m\u00e4nglevast dramaatiliseni, kuni l\u00f5puks kontsert l\u00f5ppeb. Inimesed plaksutavad hoolega ning mina kirtsutan nina: “On ikka p\u00f6\u00f6bel.” Maast madalast kooris lauldes on mulle taotud, et kirikus ei plaksutata.<\/p>\n