{"id":250,"date":"2024-07-08T13:36:46","date_gmt":"2024-07-08T13:36:46","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=250"},"modified":"2024-07-08T13:36:46","modified_gmt":"2024-07-08T13:36:46","slug":"mosjoenist-trondheimi-ehk-kuidas-otsustusvoimetus-mind-voora-mehe-diivanile-viis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=250","title":{"rendered":"Mosj\u00f8enist Trondheimi ehk kuidas otsustusv\u00f5imetus mind v\u00f5\u00f5ra mehe diivanile viis"},"content":{"rendered":"

Neljap\u00e4ev, 20. juuni. P\u00e4rast kuut p\u00e4eva turvalises ja mugavas Bod\u00f8 mullis on aeg kott taas turjale vinnata ja end uutele seiklustele avada. Nagu ikka, \u00fclem\u00e4\u00e4ra kivisse raiutud plaane ei ole, kuid mingi marsruut oli vaja siiski valmis m\u00f5elda, sest hiljemalt p\u00fchap\u00e4evaks, s.o 23. juuniks on mul vaja j\u00f5uda Trondheimi. Trondheimis elab minu kunagine t\u00f6\u00f6kaaslane, kes andis lootust \u00f6\u00f6majaks ja transpordiks Trondheimist Oslo poole. Sellest k\u00f5igest aga hiljem.\u00a0<\/strong><\/p>\n

Bod\u00f8st Trondheimi on ca 700 km. Tehniliselt on v\u00f5imalik see vahemaa l\u00e4bida ka rongiga, kuid see t\u00e4hendaks 10 tundi istumist, millest ma huvitatud ei ole. Samuti maksab rongipilet ca 120\u20ac, mis tundub mulle absurdne. Seega uurisin taaskord Google Mapsi ning valisin vahepealseks peatuseks v\u00e4ikelinna nimega Mosj\u00f8en. Mitte, et 50\u20ac rongipilet sinna pluss 65\u20ac majutus kuidagi odavam tuleks, sellele lisaks veel ca 80\u20ac rongipilet Trondheimi, aga noh – girl math<\/em>. Minu jaoks on v\u00e4\u00e4rt see summa pigem mitme p\u00e4eva peale \u00e4ra jaotada. Ega ma selle linnakese kohta v\u00e4ga midagi ei teadnud peale selle, et seal on m\u00e4ed ja j\u00f5gi ning v\u00f5imalus telkida. Vau, \u0161okeeriv Norra kohta, eksole. Esimeseks \u00f6\u00f6ks broneerisin endale eratoa, igaks juhuks, kuna lubas vihma, seega v\u00f5rkkiiges magamise peale ma lootma ei tahtnud j\u00e4\u00e4da. Kaheks \u00f6\u00f6ks polnud aga majutust \u00fcldse v\u00f5imalikki broneerida, sest mingil p\u00f5hjusel oli selleks n\u00e4dalavahetuseks k\u00f5ik v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud.<\/p>\n

\"\"
minu toake<\/figcaption><\/figure>\n

Rongis\u00f5it v\u00f5tab aega umbes neli tundi ning on \u00fcllatavalt raputav. T\u00f5useme \u00fcsna k\u00f5rgele m\u00e4gedesse, s\u00f5idame l\u00e4bi tunnelite ja rong v\u00f5tab kurve niiviisi kolisedes ja rappudes, et p\u00e4evikut t\u00e4ita on t\u00e4iesti v\u00f5imatu. Loobun ja j\u00e4tkan podcasti kuulates aknast v\u00e4lja vahtimist. Minu \u00fcllatuseks l\u00e4heb mul isegi s\u00fcda natuke pahaks, mida rongis muidu kunagi ei juhtu. Mosj\u00f8eni j\u00f5udes olen veidi pettunud – siseneme linna sadamapoolsest k\u00fcljest, mis on t\u00e4idetud laohoonete ja masinatega, rong peatub alumiiniumitehase k\u00f5rval. Ilm on m\u00e4rg ja k\u00fclm ning k\u00f5ik n\u00e4eb v\u00e4lja kuidagi ilmetu. Igatsen juba oma mugavat printsessielu fjordides! Aga ei ole midagi, ma tulin reisima, mitte jalgu k\u00f5lgutama. Vaatan kaardilt j\u00e4rgi majutuse asukoha ning hakkan tuule ja vihma k\u00e4es vantsima. Tuleb v\u00e4lja, et \u00f6\u00f6bin t\u00e4pselt tehase vastas, seega palvetan, et seal ei ole l\u00e4rmakas ega haisev. Mina ei tea ju, mida alumiiniumitehas endast kujutab! J\u00f5uan naljaka kahekordse maja juurde, mis asub tavalises eramajade rajoonis. Sisseastudes meenutab see veidi \u00fchiselamut pikkade valgete koridoridega, ukse k\u00f5rvale on asetatud hunnik tolmuseid t\u00f6\u00f6jalatseid. M\u00f5tisklen, et kas ma jagan \u00f6\u00f6maja ida-euroopa ehitajatega. Peidan oma koti trepi alla ja l\u00e4hen j\u00f5usaali otsima, sest kell on alles 12, tuppa aga ei saa enne kella kolme. M\u00e4rjana j\u00f5uan j\u00f5usaali, kuid see mind ei morjenda – saan l\u00f5puks \u00fcle kolme n\u00e4dala teha trenni, mille j\u00e4rele mu keha on juba ammu karjunud.<\/p>\n

\nP\u00e4rast trenni s\u00f6\u00f6n suure l\u00f5una kohalikus aasia buffees (meeldetuletus, et buffee ei tasu minu puhul \u00e4ra, sest ma pole v\u00f5imeline piisavalt palju s\u00f6\u00f6ma) ning liigun tagasi majutusse. Mul ei ole v\u00e4ga suuri ootuseid, kuid tegemist on \u00fcllatavalt korraliku hotellitoaga. Pehme voodi, puhtad linad ja r\u00e4tikud, v\u00e4ike diivan, privaatne vannituba ja k\u00fclmkapp. Rohkem ei oskakski elult tahta! Hiljem k\u00e4in poes, minestamas j\u00e4lle, kui palju raha toidupoes kulub, ning veedan \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f5htu voodis lamades ja sarju vaadates. Aken on lahti, v\u00e4ljas sajab tugevat vihma ja toas on v\u00e4ga id\u00fclliline olla. K\u00f5ik v\u00f5iks olla perfektne, aga mind segab vaikne rahutus homse teadmatuse osas. Sarjadele s\u00f5idab vahepeal sisse ka k\u00f5ne Pireti ja Heleniga, kellest \u00fcks parasjagu vastutuules Tallinnast rattaga Haapsallu s\u00f5idab. Arutan ka nendega oma variante, kuid selgust plaanidesse ei teki. Selleks hetkeks, kui otsustan, et selles linnas pole mul vihmaga midagi teha, on esimene hommikune rong juba v\u00e4ljam\u00fc\u00fcdud. L\u00e4hen magama lootuses, et hommik toob vastuse.<\/p>\n

\u00c4rkan m\u00f5nusas voodis p\u00e4rast kosutavat und ja olen isegi veidi kurb, et pean toa t\u00e4na \u00e4ra andma. Kui saaksin majutust pikendada, j\u00e4\u00e4ksin kindlasti veel \u00fcheks \u00f6\u00f6ks ja naudiks pikka hommikut, kuid paraku seda v\u00f5imalust mul pole. Plaan oli hommikul jooksma minna, kuid uni on magusam ja otsustan hoopis v\u00e4ikse jalutusk\u00e4igu kasuks. Ilm on j\u00e4tkuvalt pilvine, tuuline ja jahe. Linnake on hommikuselt t\u00fchi, jalutan m\u00f6\u00f6da autovaba t\u00e4navat j\u00f5e k\u00f5rval, mis on nii koduselt armas, meenutades Viljandit. V\u00e4iksed puidust majad, kohvikud, poekesed. Varsti hakkavad samale t\u00e4navale ilmuma turistigrupid, kes samuti rahulikku hommikut naudivad. Valin v\u00e4lja kohviku, kus v\u00f5iks esimest korda elus \u00e4kki head kohvi saada, ning l\u00e4hen tagasi tuppa pakkima. Teepeal postitan Instagrami \u00fclevaate oma olukorrast ja palun abi otsuse tegemisel. \u00dcksi reisimise juures on k\u00f5ige t\u00fc\u00fctum asi see, et k\u00f5ik otsused on vaja ise vastu v\u00f5tta, kelleltki pole n\u00f5u k\u00fcsida. M\u00f5nes m\u00f5ttes on see vabadus tore, sest saan alati ise valida mida-kus-millal s\u00fc\u00fca, kus \u00f6\u00f6bida ja olla plaanides spontaanne, kuid m\u00f5tlemise koormat ei aita keegi jagada. Olukord on siis j\u00e4rgmine – vihma t\u00f5ttu ei soovi ma telkida, seega tuleks mul t\u00e4na siit linnast lahkuda. Valida on kolme variandi vahel: 1) \u00f5htune buss kella viie paiku – kellaaeg on hea, kuid peaksin veetma kuus tundi bussis ja maksma selle eest u 70\u20ac, mis mulle \u00fcldse mitte ei meeldi; 2) h\u00e4\u00e4letada, kuid see ei anna mulle mingit kindlust, kuhu ma t\u00e4naseks v\u00e4lja j\u00f5uan; 3) \u00f6\u00f6rong, mis lahendaks \u00f6\u00f6maja ja transpordi mure, kuid t\u00e4hendaks, et pean kuidagi siin vihmases linnas kella poole kaheni \u00f6\u00f6sel vastu pidama, mis on umbes kolm tundi \u00fcle mu magamamineku aja. Enamik pooldab \u00f6\u00f6rongi, kuid otse postkasti kirjutajad soosivad h\u00e4\u00e4letamist ja seiklust. K\u00e4in pesus, pakin asjad ja peidan koti taas trepi alla, ise terve aja end otsustamatusega piinates. Tiirlen p\u00f5him\u00f5tteliselt \u00fche koha peal, iga natukese aja tagant \u00fcmber otsustades. Ootan, et mingi \u00f5ige vastus j\u00f5uaks minuni, kuid loomulikult seda ei tule, sest k\u00f5ik otsused on \u00f5iged. Kui ma suudaks \u00fche ainult vastu v\u00f5tta… V\u00f5tan plaani v\u00e4ikse matka m\u00f6\u00f6da sherpa treppe, vaatamata m\u00e4rjale ilmale. Treppidel saan aga aru, et ei taha end higiseks ajada, sest siis on mul vaja riideid vahetada, ja l\u00e4hen veel rohkem n\u00e4rvi. K\u00f5nnin poole pealt frustreerituna alla tagasi, sest ei suuda midagi nautida, kuni pole oma plaane paika saanud. L\u00e4hen hoopis kohvikusse nimega Umami ning kirjutan igaks juhuks ka s\u00f5brannale Trondheimis, et plaanid on muutumas, kelle jaoks minu varem saabumine aga ei sobi, seega tuleb igal juhul t\u00e4naseks mingi alternatiivne \u00f6\u00f6maja leida. K\u00fcsimus on aga – kus? Enne maha istumist piilun kohvikus istuvate inimeste tassidesse – latte art<\/em>!!! See on esimene kord Norras olles, kui julgen tellida espressoga kohvi. Ja ma ei pea pettuma, see\u00a0flat white\u00a0<\/em>on lihtsalt imeline. V\u00f5tan v\u00e4lja l\u00e4paka ja asun taas Google Mapsi ahistama. J\u00f5uan j\u00e4reldusele, et kuna kell on piisavalt v\u00e4he, v\u00f5iksin alustada igal juhul h\u00e4\u00e4letamisega, ning isegi kui see eba\u00f5nnestub, j\u00f5uan ikka veel kas bussi v\u00f5i rongi peale. Kuna \u00f6\u00f6sel pimedaks ei l\u00e4he, v\u00f5in h\u00e4\u00e4letada p\u00e4ris hiliste tundideni v\u00e4lja. Vaatan \u00fcle, millistes peatustes buss peatub teel Trondheimi ning kontrollin igaks juhuks \u00fcle ka v\u00f5imalikud telkimisalad tee peal. Ausalt \u00f6eldes tundub lollikindel plaan. Ja v\u00e4hemalt olen ma l\u00f5puks midagi otsustanud!!<\/p>\n