{"id":242,"date":"2024-07-05T12:31:09","date_gmt":"2024-07-05T12:31:09","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=242"},"modified":"2024-07-05T12:34:33","modified_gmt":"2024-07-05T12:34:33","slug":"242","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=242","title":{"rendered":"Printsessip\u00f5lve viimane vaatus – heitlused iseenda ja hiidlestaga"},"content":{"rendered":"

Teisip\u00e4eva hommik. Maja on vaikne, L on juba varahommikul lahkunud linna t\u00f6\u00f6le. Ilm on pilvine, kuid siiani ei ole ikka veel tulnud seda “homme hakkab sadama” p\u00e4eva. Ma natuke isegi tunnen vihmast puudust, sest p\u00e4ike on olnud nii kuum ja tatise pea t\u00f5ttu ma pigem lihtsalt lamaksin. Astun \u00fcleskorrusele ja tundub, et H on samas vaimuseisundis, sest ta magab diivanil. Seda on teistelgi hommikutel juhtunud, sest Kati hakkab varahommikul haukuma, mille peale H tuleb \u00fcles diivanile pikutama.<\/strong><\/p>\n

Joon oma rutiinset sidrunivett ja s\u00f6\u00f6n jogurtit. Miski n\u00e4rib mind. Ma ei ole viimased n\u00e4dalad kordagi oma t\u00f6\u00f6 peale m\u00f5elnud ja ausalt \u00f6eldes ma ei n\u00e4e, et mul see isu ka l\u00e4hiajal tagasi tuleks. T\u00e4pselt nagu aasta tagasi, kui l\u00e4bip\u00f5lemisega haiguslehel olin. Ma tean, et mulle meeldib mu t\u00f6\u00f6, kuid m\u00f5te selle tegemisest tekitab minus null entusiasmi. Mul oli plaan j\u00e4tkata reisil FysioDoula Instagrami ja blogi postitamist, t\u00f6\u00f6delda ja \u00fcleslaadida harjutusvideosid, teha kaugkonsultatsioone. Aga ma ei taha. Ma tahan teha ainult seda, mis on siin ja praegu – p\u00fc\u00fcda kala, ronida m\u00e4gedes, juua kohvikutes head kohvi ja kirjutada oma reisiblogi. H\u00e4\u00e4letada, tutvuda v\u00f5\u00f5raste inimestega, jagada lugusid. Olla looduses, \u00f5ppida tundma uusi riike. Siin ja praegu. See teeb mind kurvaks, sest ratsionaalne osa minust kardab kaotada k\u00f5ike, mida ma siiani ehitanud olen, mille alla oma energiat pannud. Aga j\u00e4llegi, mida ma kardan kaotada? T\u00f6\u00f6d, karj\u00e4\u00e4ri? Ma olen m\u00f5lemat korduvalt uuesti alustanud ja iga kord on l\u00e4inud h\u00e4sti. Ma ei saa kaotada oma t\u00f6\u00f6kogemust, teadmisi, empaatiat ja suhtlemisoskust. Need n\u00fc\u00fcd on. Ja kui viimane poolaasta mulle midagi \u00f5petanud on, siis minna tuleb mul sinna, kuhu elu voolab kergelt. Kui on vaja liialt punnida, pressida ja l\u00e4bi seina suruda, siis tuleb samm tagasi astuda ja oodata. Varsti ilmub uus lahendus, mida elu toetab rohkem ja kuhu ma hea meelega, r\u00f5\u00f5muga oma energiat ja pingutusi suunan. Vaatan aknast v\u00e4lja tujukate pilvedega fjordide poole, hingan s\u00fcgavalt sisse ja luban usaldada, alistuda. Vaatame siis, mis tuleb, kui ma teen seda, mis mu hinge toidab.<\/p>\n

Otsustan minna jooksma, sest juuli alguses saabuv jooksuv\u00f5istlus on \u00e4hvardavalt l\u00e4hedal ja mul on olnud oluliselt v\u00e4hem v\u00f5imalusi selleks valmistuda, kui ma oleks tahtnud. T\u00f5mban jooksuriided selga, v\u00f5tan Nike Run Club \u00e4pi lahti ja valin v\u00e4lja j\u00e4rgmise treeningu – l\u00f5igutrenn. Oeh. Tatise nina ja t\u00f5usudega kruusatee tundub t\u00f5eline maasikas. Peaksin vaheldumisi jooksma 80 sekundit kiiresti ja 80 sekundit k\u00f5ndima. Kuna aga esimene jooks tuleb juba \u00fclesm\u00e4kke, on mul kops koheselt koos ja \u00fclej\u00e4\u00e4nud trenn m\u00f6\u00f6dub 80 sekundit aeglaselt s\u00f6rkides ja 80 sekundit hinge vaakudes. Kas mul on t\u00f5esti vormi nii kiiresti kadunud v\u00f5i on asi lihtsalt m\u00e4gises maastikus? Seisma ei saa ka j\u00e4\u00e4da, sest siis r\u00fcndavad s\u00e4\u00e4sed. \u00d5nneks saab trenn tehtud ja rohkem selle peale m\u00f5tlema ei pea. Majja tagasi j\u00f5udes H ikka veel magab \u00f5ndsas teadmatuses, et mind viimased 30 minutit majas ei olnud. K\u00e4in du\u0161i all ja asun e-maile lugema. Loomeinkubaatorist on saabunud kiri. Mu pulss kahekordistub, sest n\u00fc\u00fcd ma saan l\u00f5puks teada, kas Beebi\u00f5pik saab tr\u00fckieelseteks t\u00f6\u00f6deks rahastuse v\u00f5i mitte. Avan kirja – ei saanud. Mu taotlust ei v\u00f5etud isegi kaalumisele, sest ma ei saanud selleks piisavalt punkte. Vihastan, t\u00f5siselt, nii et ma imestan, et suitsuandur t\u00f6\u00f6le ei l\u00e4he. Mingid emotsioonid saavad kuskilt paisu tagant v\u00e4lja ja ma olen nii vihane, et v\u00f5iks kellelegi kallale minna. \u00d5nneks on need kellegi-d k\u00f5ik minust mitmetuhande kilomeetri kaugusel. Kuradi m\u00f5ttetu inkubaator. Mul on tunne, et ma olen nii palju energiat sinna alla pannud ja pingutanud ja n\u00fc\u00fcd see tundub nagu k\u00f5rvakiil lihtsalt. P\u00e4rast m\u00f5nek\u00fcmneminutist vahutamist proovin aru saada, mis mind nii n\u00e4rvi ajab siis tegelikult. J\u00f5uan tuump\u00f5hjuseni \u00fcsna kiirelt – see toetus oleks olnud minu viimane l\u00fcli f\u00fcsioteraapia ja FysioDoulaga, viimane t\u00f5uge raamatutr\u00fckiga praegu tegeleda. N\u00fc\u00fcd ei ole mul enam midagi, mis mind selleks motiveeriks. Istun j\u00f5uetult ja saan aru, et mul ei ole kellegi peale vihane olla. Teist korda hommiku jooksul pean endale tunnistama – siis on lihtsalt nii. Usaldame, mis tuleb.<\/p>\n

\n

J\u00e4rgmine p\u00e4ev, s.o kolmap\u00e4ev on l\u00f5puks meie p\u00e4ris viimane p\u00e4ev metsamajas. H oli eelmisel p\u00e4eval r\u00e4\u00e4kinud L-ile, et ta n\u00e4gi mingit v\u00e4ga suurt kala, mis ta \u00e4ra ehmatas – \u00e4kki oli halibut! Halibuti eestikeelne vaste on vist hiidlest. L naerab, sest ta on oma pika kalap\u00fc\u00fcgikogemuse k\u00e4igus ainult \u00fche korra halibuti suutnud k\u00e4tte saada ja seda ka avamerel. H aga kinnitab, et me peame veel viimast korda minema kala p\u00fc\u00fcdma, temal on selline “tunne”. Mis meil selle vastu saab olla! S\u00fcgavk\u00fclmas ootab meid t\u00e4na \u00f5htul vaalafilee – L oli neid poes n\u00e4inud ja ostnud, sest kuidas ma siis niiviisi lahkun, et pole vaala s\u00f6\u00f6nud. J\u00e4llegi, mis mul selle vastu olla saab.<\/p>\n

Pakime taaskord oma paadit\u00e4ie kokku ja l\u00e4heme tiirutama. Seisame \u00fches kohas, \u00f5nged sisse, vahetame asukohta, \u00f5nged sisse. Sel korral aga otsustame j\u00e4\u00e4da kodul\u00e4hedale, lihtsalt et saaks natukene s\u00fcgavamal \u00a0kalastada, kus landid mererohu k\u00fclge kinni ei j\u00e4\u00e4. Minul ja H-l on tavalised \u00f5nged, L-il selline primitiivsem asjandus, kus tamiili tuleb k\u00e4sipidi \u00fcles keerutada. Istume \u00f5ndsas vaikuses, kui tunnen ridva k\u00fcljes t\u00f5mmet. Kerin natuke, ootan. Vastupanu p\u00fcsib. Ma ei saa p\u00e4ris h\u00e4sti aru, kas ma olen mererohu k\u00fcljes v\u00f5i mitte. Hakkan kiiremini kerima, kui tamiil t\u00f5mbub j\u00e4rsku tugevalt pingule ja mina lendan peaaegu sellele j\u00e4rele, v\u00f5ideldes tugeva vastupanuga. Samal hetkel hakkab L midagi karjuma ja minu tamiil muutub l\u00f5dvaks. Istun pettunult maha tagasi, sest arvan, et suutsime lihtsalt oma konksud \u00fcksteise k\u00fclge haakida nagu kaks lolli. Kuid siis t\u00f5mban oma tamiili l\u00f5puni \u00fcles ja mu lant on kadunud. L-i tamiil on aga j\u00e4tkuvalt pingul. Ta vaatab meile punnis silmadega ehmunult otsa ja \u00fctleb: “This is big. This is REALLY BIG!”\u00a0<\/em>Sel hetkel hakkab mul endal hirm tekkima, sest kui kogenud kalamees juba ehmunud on, siis on minul p\u00f5hjust t\u00f5stiselt kartma hakata. Ta proovib tamiili aeglaselt ja tasapisi \u00fcles t\u00f5mmata, sest kala teeb sikutamise vahele pause. L aga t\u00f5mbab ju paljaste k\u00e4tega ja tal ei ole \u00fchtegi sobivat abivahendit suure kalaga toimetamiseks. \u00dchel hetkel \u00fctleb L otsustavalt: “Guys, I think it’s a halibut. I really think it’s a halibut.” V<\/em>aatame H-ga hullunud pilgul teineteisele otsa. P\u00e4riselt?? Siin meie pisikeses paadis? P\u00e4rast pikka v\u00f5itlust ja kala hingeelu tunnetamist, mis meenutab mulle v\u00e4ga Hemingway “Vanameest ja merd”, hakkab veepiiril \u00fcks suur pekslemine pihta. Issand, see on nagu v\u00e4ike haikala ju! Vaatan \u0161okeeritult, kuidas suur kala peksleb, paat kiigub ja L \u00fcritab otsustada, mida kalaga k\u00fcll peale hakata. Kardan reaalselt, et paat lendab uppi ja meie l\u00e4heme siia halibuti-vette s\u00f6\u00f6daks, kui L teeb kiire liigutuse, t\u00f5mbab kala paati ja t\u00f5mbab k\u00f5ri l\u00f5hki. J\u00f5llitame k\u00f5ik \u00fcksitesele otsa ja hakkame t\u00e4iesti k\u00f5rist naerma. ME P\u00dc\u00dcDSIME HALIBUTI KINNI, ME T\u00d5ESTI P\u00dc\u00dcDSIME! Mul ei l\u00e4he kunagi meelest L-i n\u00e4oilme. Ma ei tea, kas te olete kunagi n\u00e4inud t\u00e4iskasvanud mehe n\u00e4ol seda v\u00e4ikse poisi pilku, kes on j\u00f5ulukuuse alt oma esimese tulet\u00f5rjeauto saanud. See siiras, puhas r\u00f5\u00f5m, kus sa tead, et ta vaikib, sest tema sees on liiga palju emotsioone, et neid oleks v\u00f5imalik s\u00f5nadesse panna.<\/p>\n

Kohustuslikud kalamehepildid tehtud, veedab L \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f5htu kala puhastades ja fileerides. \u00d5htus\u00f6\u00f6k tuleb rikkalik – vaalaliha, kaks turska ja halibuti p\u00f5sed. \u00dclej\u00e4\u00e4nu viiakse koju s\u00fcgavk\u00fclma. Vaalaliha osutub \u00fcllataval kombel tumedaks lihaks, umbes nagu metssiga. Vaatan imestunult tihket taist steiki ja meenutan, et vaal pole ju kala, vaid imetaja. Metsloom, aga vees. Liha ongi kergelt maksase maitsega, natuke k\u00e4nguru moodi. Kuna s\u00f6\u00f6ki on kolme inimese kohta ilmselgelt liiga palju, \u00fctleb L, et \u00fclej\u00e4\u00e4nu viskame minema, sest me ilmselgelt ei suuda nii paju kala \u00e4ra s\u00fc\u00fca. Vaatame H-ga \u0161okeeritult teineteisele otsa – mitte mingil juhul ei VISKA me lihtsalt toitu \u00e4ra! Seda saab ju mitu p\u00e4eva s\u00fc\u00fca, kalast suppi v\u00f5i karrit teha. L vaatab meid t\u00fclgastunult: “Misasja, alati saab uue kala p\u00fc\u00fcda ju. Mina k\u00fcll ei kavatse mitu korda \u00fclessoojendatud toitu s\u00fc\u00fca. Ja turska ma ei s\u00f6\u00f6 \u00fcldse.” Kissitan silmi ja torkan: ” Kellelgi vist on heaolu\u00fchiskonnas liiga hea elu olnud. Eestis l\u00e4heb k\u00f5ik toit karpidesse ja j\u00e4\u00e4kse s\u00fc\u00fcakse mitu p\u00e4eva.” Ma ei ole kindel, kas mu kommentaar on ehk liiga j\u00e4rsk, kuid ma ei talu \u00fcldse toidu raiskamist ja \u00e4raviskamist. Samuti ei salli ma seda, kui inimesed k\u00e4ituvad, nagu planeedi ressursid oleks l\u00f5putud. P\u00e4rast mind tulgu v\u00f5i veeuputus? Ei meeldi. \u00d5nneks L ainult kehitab \u00f5lgu minu kriitika peale ja erilist vestlust sellest ei kujune. K\u00fcll aga on meil aeg ennast l\u00f5plikult autosse pakkida ja ka kogu pr\u00fcgi endaga kaasa v\u00f5tta. Minule teadmata t\u00e4hendab see tagaistmel pagasi otsa t\u00f5stetud lahtise kalaraipekoti k\u00f5rval istumist. Ma ei ole oma elus sellist lehka tundnud (okei, oma k\u00fclmkapis olen k\u00fcll, aga dramaatilise efekti huvides j\u00e4\u00e4me selle juurde). Hais koos kurvilise s\u00f5iduga viivad mu seedimise viimasele piirile. Korraks kahtlustan, et \u00e4kki olen kalast toidum\u00fcrgituse saanud, sest iiveldus ei j\u00e4ta mind ka siis, kui pr\u00fcgikotid on juba eemaldatud, mina autost lahkunud ja toas lahtise akna ees pikutan. V\u00f5tan igaks juhuks sisse paar s\u00f6etabletti, kuid \u00f5nneks m\u00f6\u00f6dub \u00f6\u00f6 siiski \u00fches t\u00fckis.<\/p>\n