\n\t\t\t\tBossbeibe auto\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n\u00d5htul j\u00e4tkame H-ga oma landiloopimist, kuid p\u00e4rast j\u00e4rjekordse s\u00f6\u00f6da merele annetamist vihastan – l\u00e4hme paadiga kuskile, kus on happy wife, happy life\u00a0<\/em>t\u00e4hendab, seega \u00fcldiselt ta H-ga vaidlema ei kipu, turtsatab korraks ja rehmab k\u00e4ega. T\u00fclitsemist siin majas ei kohta, kui siis ainult vaidlemist. L\u00f5puks oleme valmis asukohta vahetame, s\u00f5idame silla alla ja – hops! – minu tamiil on pingul. Kerin, kerin, kerin ja ongi tursk k\u00e4es! Juhuu, minu esimene kala! \u00d5nnelik oma saagi \u00fcle, j\u00e4tkan harastlikult loopimist, kuid teist korda \u00f5nn mind enam ei taba. Kui paar tundi on m\u00f6\u00f6dunud, hakkan v\u00e4sima ja t\u00fcdinema, k\u00fclm hakkab ja k\u00f5ht on ka t\u00fchi. H on aga j\u00e4rjekindel, et ka tema peab kala saama ja just sealt, kust ta kaks kala juba on v\u00e4lja t\u00f5mmanud eelmistel p\u00e4evadel. S\u00f5idame tagasi tema “k\u00f5hutunde kohta” ning kuigi ma eile veel arvasin, et tegemist on kokkusattumusega, teeb H hoolika viske… ja tursk on \u00f5nge otsas! J\u00f5uame L-iga j\u00e4reldusele, et kalaparv on otsustanud j\u00e4relandmatule H-le iga p\u00e4ev \u00fche endi seast ohverdada, et ta neid rahule j\u00e4taks. T\u00e4nane \u00f5htus\u00f6\u00f6k on kala per n\u00e4gu – L ei pea tursast lugu. V\u00e4idetavalt s\u00fc\u00fcakse turska ainult r-t\u00e4hte sisaldavatel kuudel ja \u00fckski norrakas ei puutu kala praegusel suvisel ajal. Meie aga ei lase ennast kohalikest veidrustest h\u00e4irida ja vitsutame valget kala terviseks.<\/p>\nJ\u00e4rgmisel hommikul \u00e4rkan kinnise tatise nina ja paistes mandlitega. No mida kuradit? Alles sain oma kaks n\u00e4dalat kestnud k\u00f6hast lahti, kui juba olen uuesti haige v\u00f5i? Saan aru, et eile sai paadi peale tuule k\u00e4es k\u00fclmetada, aga meil on ju suvi – kuidas mu immuunsus n\u00fc\u00fcd nii n\u00f5rk on? Kahtlustan, et see on mu keha viis seedida suurt elumuutust – vana “tatt” vaja v\u00e4lja saada. T\u00e4na peaks olema metsamajas viimane p\u00e4ev, kui L j\u00e4rsku oma telefoniekraani p\u00f5rnitsedes h\u00fc\u00fcatab: “Mida?! Oih.” Tuleb v\u00e4lja, et mees oli kogemata n\u00e4dalavahetuse asemel suutnud maja broneerida reedest kolmap\u00e4evani. Vaatame k\u00f5ik segaduses \u00fcksteisele otsa. Iseenesest oleks ju tore siin veel paar p\u00e4eva m\u00f5nuleda, aga mina unistasin natuke juba Bod\u00f8 linnaga tutvumisest, j\u00f5usaali ja kohvikute k\u00fclastamisest. L peab ise esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6le minema ja ka H-l on linnas paar asjaajamist. “K\u00e4rt, mis sina arvad? Kas me peaksime siia j\u00e4\u00e4ma v\u00f5i linna tagasi minema?” Olen tegelikult kahevahel ja ei oskagi nagu seisukohta v\u00f5tta. L\u00f5puks otsustatakse, et l\u00e4heme k\u00f5ik korraks esmasp\u00e4eva hommikul linna ja tuleme t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5pus tagasi. Mina saan oma j\u00f5usaali ja kohvikuk\u00fclastuse selle ajaga ilusti tehtud. Avaldan vaikselt tungivat soovi enda keha liigutada, sest kogu see logelemine ja puhkamine on mulle nii v\u00f5\u00f5ras, et mul on vaja mingit sorti pingutust, et end elusana tunda. Tean, et L ja H pole erilised matkajad, \u00f5igemini ei ole \u00fcldse matkajad – m\u00f5lemad on viimase aastaga korralikult kaalust juurde v\u00f5tnud ja kinnitavad, et nad on vormist nii v\u00e4ljas, et ei j\u00f5ua parklast kaugemalegi. H ei ole selle pooleteise aasta jooksul, mis ta Norras on elanud, kordagi matkamas k\u00e4inud! Ma ei suuda oma k\u00f5rvu uskuda. See t\u00e4hendab, et ta ei ole ju kordagi Norra vaateid n\u00e4inud, milline raiskamine! Pressin ja punnin edasi, et leiame midagi kerget ja lihtsat, kuna n\u00e4en L-i vastupanus juba m\u00f5rasid ilmnemas. Otsin ka \u00fche raja Alltrailsist \u00fcles ja presenteerin talle. Selle peale \u00e4rkab l\u00f5puks norrakas temas ja asub meile ise rada otsima. H \u00f5iendab minuga poolnaljaga: “Kurat, mul oli nii hea diivanikassi elu siin ja n\u00fc\u00fcd tuleb mingi K\u00e4rt ja rikub k\u00f5ik \u00e4ra!” Naeran oma kurjakuulutavat Coach-<\/em>K\u00e4rdi naeru. Ei p\u00e4\u00e4se minu liikumisentusiasmi k\u00fc\u00fcsist keegi elusalt!<\/p>\n\u00d5nnelik isehakanud personaaltreener<\/figcaption><\/figure>\n\u00d5hul tuleb ka LH korraks l\u00e4bi, kellega jagan oma kurja plaani paarike liikuma saada. LH \u00fchineb rindega ning tutvustab isale \u00e4ppi, kus saad punkte iga vallutatud m\u00e4ekese eest. Sellest piisab, et H hasartlikult tossud jalga t\u00f5mbaks ja meid autosse kamandaks. Isegi koer, kes \u00fcle 100 meetri ei jaluta, v\u00f5etakse kaasa! \u00d5nneks on Kati nii pisike, et saame teda k\u00f5ik vaheldumisi kanda. Pargime auto ja asume k\u00f5mpima. Minul endal ei ole tegelikult \u00f5rna aimugi, kui pikk v\u00f5i l\u00fchike matkarada olema saab, kuid pidavat olema LH s\u00f5nul kerge. L veel hoiatab mind, et nad on ikka v\u00e4ga vormist v\u00e4ljas ja H k\u00fcsib, kas ta v\u00f5ib juba alla anda ja parklas oodata. Muigan, sest f\u00fcsioterapeudina tunnen selles rollis end nagu sulav\u00f5is. Tehke, mis te teete, vinguge kui palju torust tuleb, liigume kasv\u00f5i teo tempos, aga edasi me liigume! Rada osutub \u00fcllatavalt keeruliseks, isegi minu v\u00f5tab hingeldama, kuid proovin hoida tempot k\u00f5igile sobivalt rahulikuna . Meie k\u00f5igi \u00fcllatuseks lippab Katikene p\u00e4rast pisikest puhkepausi edasi nagu noor hobune. H muigab, et ma olen just kolme tegelast suutnud panna l\u00e4bima nende rekorddistantsi. Kui oleme ca pool tundi rada m\u00f6\u00f6da m\u00e4kke t\u00f5usnud, usun, et tipp on juba k\u00e4es, h\u00fcppan suure kivilahmaka otsa ja kiidan vaate heaks. H istub hingeldades maha ja tundub, et ta on j\u00f5udnud oma suutlikkuse piirini. Minu \u00fcllatuseks aga pressib L meid edasi: “Ei-ei, see ei ole veel tipp, natuke veel!” Ka H kinnitab, et suudab tegelikult rahulikus tempos liikumist \u00a0j\u00e4tkata, kuid kavatseb vinguda rohkem, kui asi v\u00e4\u00e4rt on. Kiidan heaks – vingumine peab olema inimesele lubatud! See L-i “natuke veel” kestab aga kokku l\u00f5puks edasi-tagasi 1 tund ja 20 minutit ning 200 t\u00f5usumeetrit. Ja me ei j\u00f5udnud isegi p\u00e4ris m\u00e4e tippu! Katike on k\u00fcll vapper, kuid l\u00f5put\u00f5us on \u00fcle tema pisikeste jalgade v\u00f5imete. Tippu j\u00f5udes tunnen t\u00f5elist eufooriat ja olen nii-nii uhke nende kolme \u00fcle! Viskan patsu ja \u00f5nnitlen neid enese\u00fcletuse eest ning lihtsalt nii tore on n\u00e4ha seda v\u00f5idur\u00f5\u00f5mu nende n\u00e4gudele. Me tegime selle \u00e4ra!<\/p>\n
Tagasiteel muigan, sest L on saavutusj\u00e4rgse eufooria s\u00f5iduvees ja selgitab H-le, et nad peavad seda n\u00fc\u00fcd regulaarselt tegema hakkama, sest nad on ikka nii halvas vormis ja see l\u00e4heb \u00fcha lihtsamaks, mida rohkem nad seda teevad. Ja et nad teevad seda rahulikult, omas tempos, \u00fcheskoos ja alustades kergematest radadest, kui see praegune v\u00e4ljakutsuv ronimine. Ma ei suuda oma k\u00f5rvu uskuda – n\u00e4ete, mida \u00fcheainsa sammu tegemine v\u00f5ib teha! Istume n\u00e4ljastena autosse ja s\u00f5idame tagasi majja, kell on tiksunud oluliselt hilisemaks, kui me planeerisime, ning voodisse saan alles s\u00fcda\u00f6\u00f6sel. \u00c4ratuskell on aga s\u00e4titud juba 5:30-ks, et kell 6 linna poole s\u00f5itma hakata.<\/p>\nVaade linnamaja r\u00f5dult, p\u00e4ike on halastamatu<\/figcaption><\/figure>\nHommikul \u00e4rkan t\u00f5eliseslt kehva enesetundega. Nina on tatine, kurk tulivalus ja v\u00e4hene uni v\u00e4ljendub \u00fclekere kanguses. Topin\u00a0ennast autosse ja loobun kohe igasugusest j\u00f5usaaliplaanist. Ravimeid ja tuttu! Keeran linnamajas \u00fche Theraflu sisse ja heidan pikali. P\u00e4rast pisukest und olen valmis “matkama” l\u00e4himasse apteeki ja sisse manustama k\u00f5ike, mida mulle pakutakse. Minu \u00fcllatuseks pakub apteekripoiss kurgutablette lidokaiiniga, maitsesoovitusena maasikat. Nohuravist keeldun ja palun endale soolalahuse v\u00e4lja otsida, mis minu \u00fcllatuseks on sama pisikeses pudelis kui k\u00f5ik muud nohuspreid. Kehitan \u00f5lgu ja asun lootusrikkalt keemiapommi lutsutama. Ja n\u00e4e imet – pinnatuimestus t\u00f6\u00f6tab, nagu tellitult! Kurguvalust vabanen kiiruga, kuid tatti toodab mu keha, nagu homset poleks, ja pisikesest soolaspreist jagub mulle vist heal juhul kolmeks p\u00e4evaks. L\u00f5unaks tuleb L kodust l\u00e4bi ning s\u00f6\u00f6me “\u00fchise perena” H k\u00fcpsetatud lillkapsap\u00f5hjaga pitsat, mille j\u00e4rgselt kobin \u00fcleskorrusele mulle usaldatud tuppa tagasi ja veedan \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4eva t\u00f5sielusarjade uimas. \u00d5htul istume k\u00f5ik koos tagasi autosse ja naaseme metsamaja. \u00dclej\u00e4\u00e4nud \u00f5htu l\u00fcrbin ingverileotist sidruniga ja palun oma tervisele halastust.<\/p>\n
J\u00e4tkuvalt t\u00e4nulik oma printsessielu \u00fcle<\/p>\n
K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
Oma teisel hommikul metsamajas \u00e4rkan uimasena s\u00fcgavat unest, mida v\u00f5ib pakkuda ainult h\u00e4mar tuba ja voodis magamine. Komberdan \u00fcleskorrusele k\u00f6\u00f6ki, kus perepoeg juba m\u00f5nda aega on ringi toimetanud. Ka H on \u00fcleval, kuid L magab veel \u00f5ndsaund. Eelmisel \u00f5htul oli juttu, et hiljemalt kell 10 peaks lahkuma, et kanuuga s\u00f5ita, sest 12 paiku pidi perepoeg juba s\u00f5pradega kohtuma j\u00e4rgmises metsamajas, et veeta n\u00e4dalavahetus \u00f5lut juues ja kala p\u00fc\u00fcdes. \u00dchel hetkel on kellaaeg aga juba kriitiliselt hiline, kui \u00fctlen LH-le, et mina olen igatahes valmis. H vaatab meid \u00fcllatunult: “Ah l\u00e4hetegi kahekesi?” Nojah, L-i \u00e4rkamist ei ole mahti enam oodata. Ronin noormehe autosse, mis on praktiliselt otsast l\u00f5puni mingit kola ja pahna t\u00e4is – seljakott, kanuu- ja kalastusvahendid, t\u00fchjad ja poolt\u00fchjad limonaadipudelid jne. K\u00fcsin poolnaljaga, et kas ta elab oma autos v\u00f5i. “Ei, ma olen lihtsalt lohakas (ingl k messy).” Kui lohakas, siis lohakas. Alustame s\u00f5itu, kanuu katusel, j\u00f5e suunas. Tee peal noormees uurib, et kas ma autoga oskan s\u00f5ita. Noh, ikka oskan. Tuleb v\u00e4lja, et kuna s\u00f5brad tulevad talle p\u00e4rast kanuutamist j\u00e4rele, tuleb mul, ikka kanuu katusel, metsamajja \u00fcksi tagasi s\u00f5ita. Ehee. Blondiin roolis, auto… ? T\u00f5stame j\u00f5e \u00e4\u00e4res kanuu maha ning hakkame ritvasid kokku panema. Natuke on selline printsessi tunne, sest kuna k\u00f5ik on mulle natuke v\u00f5\u00f5ras, pean ma suures osas k\u00e4ed rippu laskma ja \u00fctlema: “Ei oska!” Eriti, mis puudutab elusate ussikeste konksu otsa pussitamist. L\u00f5puks istume kanuusse ja asume liikuma. Mina ees, tema taga. Kui autos oli LH veidi kidakeelne ja kohmitsev, siis n\u00fc\u00fcd, kui tema poole seljaga olen, on ta oluliselt jutukam ja julgem. Ega ma olen vastamisi istudes \u00fcsna intensiivne ja hirmutav! R\u00e4\u00e4gime elust, t\u00f6\u00f6st, reisimisest. \u00d5nged viskame pika tamiiliga vette ja need j\u00e4\u00e4vad meie taha triivima. T\u00e4itsa id\u00fclliline on olla, kuni \u00fchel hetkel m\u00f6\u00f6dub meist mootorpaat. Mina ei oska sellest midagi m\u00f5elda, aga LH muutub ettevaatlikuks ning seda p\u00f5hjusega – paat s\u00f5idab tuimalt \u00fcle meie mitmek\u00fcmne meetri pikkuselt h\u00f5ljuvate tamiilide. Minu oma p\u00e4\u00e4seb puhtalt, kuid LH tamiil hakkab j\u00e4rsku tuliselt maha kerima. Tamiil on paadi mootoris kinni! N\u00e4en korraks kogu olukorda aegluubis ning juba kujutlen, kuidas \u00fchel hetkel tamiil l\u00f5ppeb ja meie koos paadiga kummuli k\u00e4ime v\u00f5i LH \u00f5nge k\u00e4est viskab. Noormes t\u00f5mbab aga kiirelt eikusagilt v\u00e4lja noa ja naksab tamiili katki. Uuhhhh. S\u00fcda peksab sees ja imestan, kui kiiresti m\u00f5ni inimene suudab ohuolukorras reageerida. Ainus reaktsioon, milleks mina suuteline olen, on tardumine. Edasi olen ma ikka t\u00e4itsa printsessike, sest LH j\u00e4i ju konksust ja s\u00f6\u00f6dast ilma. N\u00fc\u00fcd tema aerutab \u00fcksi ja mina lihtsalt istun, \u00f5ng p\u00f5lvede vahel. Teeme korraks v\u00e4ikse pausi mini-fjordil ja sirutame jalgu. LH tunnistab, et minu reis m\u00f5jub v\u00e4ga inspireerivalt. Tema ise on talvel n\u00e4dal aega \u00fcksi kanuumatkal veetnud, mis j\u00e4llegi minu jaoks on muljetavaldav. Kanuu on minu \u00fcllatuseks kokkupakitav ja k\u00e4ib seljakotti, seega on v\u00f5imalik seda \u00fcsna lihtsasti vahepeal m\u00f6\u00f6da maismaad endaga kaasas kanda. Kahjuks on aeg halastamatu ja peamegi juba tagasi auto poole liikuma, seekord ilma kalata. Kinnitame kanuu katusele ja LH ulatab mulle autov\u00f5tmed: “Auto on t\u00e4na-homme sinu, mul seda vaja ei ole, seega kasuta enda hea \u00e4ran\u00e4gemise j\u00e4rgi. V\u00f5id j\u00e4tta kas linna v\u00f5i metsamaja juurde, v\u00f5ti j\u00e4ta esirehvile.” Vaatan \u00fcllatusega autot, siis v\u00f5tit, kanuud katusel, siis LH-d ja k\u00fcsin igaks juhuks, kas auto on ikka automaatk\u00e4igukastiga (on). Kasutan siis s\u00fclle kukkunud vabadust poodi kohvikoore j\u00e4rgi s\u00f5itmiseks, sest l\u00e4him pood asub 10+ km kaugusel. J\u00e4tan LH kivile istuma ja lehvitan l\u00e4bi autoakna, tema viimased s\u00f5nad on: “Head l\u00f5butsemist, ole ainult kurvides igaks juhuks ettevaatlik!” Ole ainult kurvides igaks juhuks ettevaatlik? Mis see t\u00e4hendab? Kas nagu… “v\u00f5ta natuke hoogu maha” v\u00f5i “suure t\u00f5en\u00e4ousega lendab kanuu katuselt” ettevaatlik? Mina kohusetundliku ja ettevaatliku inimesena s\u00f5idan kurvilisel maanteel suures osas 40-60 km\/h, autorodu minu taga, keegi tuututada ega m\u00f6\u00f6das\u00f5itu teha ei julge ning igaks juhuks hoidavad ka korralikku pikidistantsi. J\u00e4rsku avastan, et ma vist pean n\u00fc\u00fcd \u00fcle Saltstraumeni k\u00f5rge kitsa silla s\u00f5itma. T\u00f5mban korraks auto tee\u00e4\u00e4rde ja hindan olukorda. Kui suur on t\u00f5en\u00e4osus, et auto tuulega uppi lendab? Hea k\u00fcll, lendab, siis lendab. \u00d5nneks on sillal \u00fcsna tuulevaikne ja \u00fcles\u00f5it ohutu. Tunnen ennast v\u00e4ga bossbeibena kohaliku Coopi ette p\u00f6\u00f6rates, kanuu katusel autot parkides ning siis shortside, nabapluusi, pl\u00e4tude ja nokakaga, blondid juuksed tuules lehvimas, poodi marsin. Tagasi s\u00f5ites olen juba julgem roolikeeraja ja m\u00f5tlen, et mulle see Norra metsamaaka elu ikka sobiks h\u00e4sti. Kanuud, paadid, kalap\u00fc\u00fck. \u00d5htul j\u00e4tkame H-ga oma landiloopimist, kuid p\u00e4rast j\u00e4rjekordse s\u00f6\u00f6da merele annetamist vihastan – l\u00e4hme paadiga kuskile, kus on s\u00fcgavam vesi! \u00d5nneks t\u00f5i LH meile eile mitu komplekti uusi lante, seega pakime L-i ja koera paati ning seiklus v\u00f5ib alata. Mina koeraga ninas, H keskel ja L kaptenina mootori juures. Ilm on imeilus, p\u00e4ike paistab, fjordid m\u00f6\u00f6duvad lennukiirusel. S\u00e4time end \u00fchte ja teise kohta ning asume vaikselt kerima. L t\u00fcdineb \u00fcsna kiirelt ja kui kala esimese 10 minutiga ei n\u00e4kka, tahab ta asukohta vahetada: “Kui kala ei ole, siis ei ole!” Naiste kangusest aga tema j\u00f5ud \u00fcle ei k\u00e4i, sest meie tahame lihtsalt vaikuses istuda ja nautida meditatiivset loobin-kerin m\u00e4ngu. \u00d5nneks L teab v\u00e4ga h\u00e4sti, mida\u00a0happy wife, happy life\u00a0t\u00e4hendab, seega \u00fcldiselt ta H-ga vaidlema ei kipu, turtsatab korraks ja rehmab k\u00e4ega. T\u00fclitsemist siin majas ei kohta, kui siis ainult vaidlemist. L\u00f5puks oleme valmis asukohta vahetame, s\u00f5idame silla alla ja – hops! – minu tamiil on pingul. Kerin, kerin, kerin ja ongi tursk k\u00e4es! Juhuu, minu esimene kala! \u00d5nnelik oma saagi \u00fcle, j\u00e4tkan harastlikult loopimist, kuid teist korda \u00f5nn mind enam ei taba. Kui paar tundi on m\u00f6\u00f6dunud, hakkan v\u00e4sima ja t\u00fcdinema, k\u00fclm hakkab ja k\u00f5ht on ka t\u00fchi. H on aga j\u00e4rjekindel, et ka tema peab kala saama ja just sealt, kust ta kaks kala juba on v\u00e4lja t\u00f5mmanud eelmistel p\u00e4evadel. S\u00f5idame tagasi tema “k\u00f5hutunde kohta” ning kuigi ma eile veel arvasin, et tegemist on kokkusattumusega, teeb H hoolika viske… ja tursk on \u00f5nge otsas! J\u00f5uame L-iga j\u00e4reldusele, et kalaparv on otsustanud j\u00e4relandmatule H-le iga p\u00e4ev \u00fche endi seast ohverdada, et ta neid rahule j\u00e4taks. T\u00e4nane \u00f5htus\u00f6\u00f6k on kala per n\u00e4gu – L ei pea tursast lugu. V\u00e4idetavalt s\u00fc\u00fcakse turska ainult r-t\u00e4hte sisaldavatel kuudel ja \u00fckski norrakas ei puutu kala praegusel suvisel ajal. Meie aga ei lase ennast kohalikest veidrustest h\u00e4irida ja vitsutame valget kala terviseks. J\u00e4rgmisel hommikul \u00e4rkan kinnise tatise nina ja paistes mandlitega. No mida kuradit? Alles sain oma kaks n\u00e4dalat kestnud k\u00f6hast lahti, kui juba olen uuesti haige v\u00f5i? Saan aru, et eile sai paadi peale tuule k\u00e4es k\u00fclmetada, aga meil on ju suvi – kuidas mu immuunsus n\u00fc\u00fcd nii n\u00f5rk on? Kahtlustan, et see on mu keha viis seedida suurt elumuutust – vana “tatt” vaja v\u00e4lja saada. T\u00e4na peaks olema metsamajas viimane p\u00e4ev, kui L j\u00e4rsku oma telefoniekraani p\u00f5rnitsedes h\u00fc\u00fcatab: “Mida?! Oih.” Tuleb v\u00e4lja, et mees oli kogemata n\u00e4dalavahetuse asemel suutnud maja broneerida reedest kolmap\u00e4evani. Vaatame k\u00f5ik segaduses \u00fcksteisele otsa. Iseenesest oleks ju tore siin veel paar p\u00e4eva m\u00f5nuleda, aga mina unistasin natuke juba Bod\u00f8 linnaga tutvumisest, j\u00f5usaali ja kohvikute k\u00fclastamisest. L peab ise esmasp\u00e4eval t\u00f6\u00f6le minema ja ka H-l on linnas paar asjaajamist. “K\u00e4rt, mis sina arvad? Kas me peaksime siia j\u00e4\u00e4ma v\u00f5i linna tagasi minema?” Olen tegelikult kahevahel ja ei oskagi nagu seisukohta v\u00f5tta. L\u00f5puks otsustatakse, et l\u00e4heme k\u00f5ik korraks esmasp\u00e4eva hommikul linna ja tuleme t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5pus tagasi. Mina saan oma j\u00f5usaali ja kohvikuk\u00fclastuse selle ajaga ilusti tehtud. Avaldan vaikselt tungivat soovi enda keha liigutada, sest kogu see logelemine ja puhkamine on mulle nii v\u00f5\u00f5ras, et mul on vaja mingit sorti pingutust, et end elusana tunda. Tean, et L ja H pole erilised matkajad, \u00f5igemini ei ole \u00fcldse matkajad – m\u00f5lemad on viimase aastaga korralikult kaalust juurde v\u00f5tnud ja kinnitavad, et nad on vormist nii v\u00e4ljas, et ei j\u00f5ua parklast kaugemalegi. H ei ole selle pooleteise aasta jooksul, mis ta Norras on elanud, kordagi matkamas k\u00e4inud! Ma ei suuda oma k\u00f5rvu uskuda. See t\u00e4hendab, et ta ei ole ju kordagi Norra vaateid n\u00e4inud, milline raiskamine! Pressin ja punnin edasi, et leiame midagi kerget ja lihtsat, kuna n\u00e4en L-i vastupanus juba m\u00f5rasid ilmnemas. Otsin ka \u00fche raja Alltrailsist \u00fcles ja presenteerin talle. Selle peale \u00e4rkab l\u00f5puks norrakas temas ja asub meile ise rada otsima. H \u00f5iendab minuga poolnaljaga: “Kurat, mul oli nii hea diivanikassi elu siin ja n\u00fc\u00fcd tuleb mingi K\u00e4rt ja rikub k\u00f5ik \u00e4ra!” Naeran oma kurjakuulutavat Coach-K\u00e4rdi naeru. Ei p\u00e4\u00e4se minu liikumisentusiasmi k\u00fc\u00fcsist keegi elusalt! \u00d5hul tuleb ka LH korraks l\u00e4bi, kellega jagan oma kurja plaani paarike liikuma saada. LH \u00fchineb rindega ning tutvustab isale \u00e4ppi, kus saad punkte iga vallutatud m\u00e4ekese eest. Sellest piisab, et H hasartlikult tossud jalga t\u00f5mbaks ja meid autosse kamandaks. Isegi koer, kes \u00fcle 100 meetri ei jaluta, v\u00f5etakse kaasa! \u00d5nneks on Kati nii pisike, et saame teda k\u00f5ik vaheldumisi kanda. Pargime auto ja asume k\u00f5mpima. Minul endal ei ole tegelikult \u00f5rna aimugi, kui pikk v\u00f5i l\u00fchike matkarada olema saab, kuid pidavat olema LH s\u00f5nul kerge. L veel hoiatab mind, et nad on ikka v\u00e4ga vormist v\u00e4ljas ja H k\u00fcsib, kas ta v\u00f5ib juba alla anda ja parklas oodata. Muigan, sest f\u00fcsioterapeudina tunnen selles rollis end nagu sulav\u00f5is. Tehke, mis te teete, vinguge kui palju torust tuleb, liigume kasv\u00f5i teo tempos, aga edasi me liigume! Rada osutub \u00fcllatavalt keeruliseks, isegi minu v\u00f5tab hingeldama, kuid proovin hoida tempot k\u00f5igile sobivalt rahulikuna . Meie k\u00f5igi \u00fcllatuseks lippab Katikene p\u00e4rast pisikest puhkepausi edasi nagu noor hobune. H muigab, et ma olen just kolme tegelast suutnud panna l\u00e4bima nende rekorddistantsi. Kui oleme ca pool tundi rada m\u00f6\u00f6da m\u00e4kke t\u00f5usnud, usun, et tipp on juba k\u00e4es, h\u00fcppan suure kivilahmaka otsa ja kiidan vaate heaks. H istub hingeldades maha ja tundub, et ta on j\u00f5udnud oma suutlikkuse piirini. Minu \u00fcllatuseks aga pressib L meid edasi: “Ei-ei, see ei ole veel tipp, natuke veel!” Ka H kinnitab, et suudab tegelikult rahulikus tempos liikumist \u00a0j\u00e4tkata, kuid kavatseb vinguda rohkem, kui asi v\u00e4\u00e4rt on. Kiidan heaks – vingumine peab olema inimesele lubatud! See L-i “natuke veel” kestab aga kokku l\u00f5puks edasi-tagasi 1 tund ja 20 minutit ning 200 t\u00f5usumeetrit. Ja me ei j\u00f5udnud isegi p\u00e4ris m\u00e4e tippu! Katike on k\u00fcll vapper, kuid l\u00f5put\u00f5us on \u00fcle tema pisikeste jalgade v\u00f5imete. Tippu j\u00f5udes tunnen t\u00f5elist eufooriat ja olen nii-nii uhke nende kolme \u00fcle! Viskan patsu ja \u00f5nnitlen neid enese\u00fcletuse eest ning lihtsalt nii tore on n\u00e4ha seda v\u00f5idur\u00f5\u00f5mu nende n\u00e4gudele. Me tegime selle \u00e4ra! Tagasiteel muigan, sest L on saavutusj\u00e4rgse eufooria s\u00f5iduvees ja selgitab H-le, et nad peavad seda n\u00fc\u00fcd regulaarselt tegema hakkama, sest nad on ikka nii halvas vormis ja see l\u00e4heb \u00fcha lihtsamaks, mida rohkem nad seda teevad. Ja et nad teevad seda rahulikult, omas tempos, \u00fcheskoos ja alustades kergematest radadest, kui see praegune v\u00e4ljakutsuv ronimine. Ma ei suuda oma k\u00f5rvu uskuda – n\u00e4ete, mida \u00fcheainsa sammu tegemine v\u00f5ib teha! Istume n\u00e4ljastena autosse ja s\u00f5idame tagasi majja, kell on tiksunud oluliselt hilisemaks, kui me planeerisime, ning voodisse saan alles s\u00fcda\u00f6\u00f6sel. \u00c4ratuskell on aga s\u00e4titud juba 5:30-ks, et kell 6 linna poole s\u00f5itma hakata. Hommikul \u00e4rkan t\u00f5eliseslt kehva enesetundega. Nina on tatine, kurk tulivalus ja v\u00e4hene uni v\u00e4ljendub \u00fclekere kanguses. Topin\u00a0ennast autosse ja loobun kohe igasugusest j\u00f5usaaliplaanist. Ravimeid ja tuttu! Keeran linnamajas \u00fche Theraflu sisse ja heidan pikali. P\u00e4rast pisukest und olen valmis “matkama” l\u00e4himasse apteeki ja sisse manustama k\u00f5ike, mida mulle pakutakse. Minu \u00fcllatuseks pakub apteekripoiss kurgutablette lidokaiiniga, maitsesoovitusena maasikat. Nohuravist keeldun ja palun endale soolalahuse v\u00e4lja otsida, mis minu \u00fcllatuseks on sama pisikeses pudelis kui k\u00f5ik muud nohuspreid. Kehitan \u00f5lgu ja asun lootusrikkalt keemiapommi lutsutama. Ja n\u00e4e imet – pinnatuimestus t\u00f6\u00f6tab, nagu tellitult! Kurguvalust vabanen kiiruga, kuid tatti toodab mu keha, nagu homset poleks, ja pisikesest soolaspreist jagub mulle vist heal juhul kolmeks p\u00e4evaks. L\u00f5unaks tuleb L kodust l\u00e4bi ning s\u00f6\u00f6me “\u00fchise perena” H k\u00fcpsetatud lillkapsap\u00f5hjaga pitsat, mille j\u00e4rgselt kobin \u00fcleskorrusele mulle usaldatud tuppa tagasi ja veedan \u00fclej\u00e4\u00e4nud p\u00e4eva t\u00f5sielusarjade uimas. \u00d5htul istume k\u00f5ik koos tagasi autosse ja naaseme metsamaja. \u00dclej\u00e4\u00e4nud \u00f5htu l\u00fcrbin ingverileotist sidruniga ja palun oma tervisele halastust. J\u00e4tkuvalt t\u00e4nulik oma printsessielu \u00fcle K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":234,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[22],"tags":[],"class_list":["post-232","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-norra"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/IMG_6583-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/IMG_6583-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"22":{"name":"Norra","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=22"}},"tags_names":[],"comments_number":"2","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/232","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=232"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/232\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":240,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/232\/revisions\/240"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/234"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=232"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=232"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=232"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![\"\"](\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/IMG_6584-225x300.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/IMG_6583-768x1024.jpg\")
<\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t![\"\"](\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/IMG_6586-768x1024.jpg\")
<\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t![\"\u00d5htune](\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/IMG_6592-225x300.jpg\")
s\u00fcgavam vesi! \u00d5nneks t\u00f5i LH meile eile mitu komplekti uusi lante, seega pakime L-i ja koera paati ning seiklus v\u00f5ib alata. Mina koeraga ninas, H keskel ja L kaptenina mootori juures. Ilm on imeilus, p\u00e4ike paistab, fjordid m\u00f6\u00f6duvad lennukiirusel. S\u00e4time end \u00fchte ja teise kohta ning asume vaikselt kerima. L t\u00fcdineb \u00fcsna kiirelt ja kui kala esimese 10 minutiga ei n\u00e4kka, tahab ta asukohta vahetada: “Kui kala ei ole, siis ei ole!” Naiste kangusest aga tema j\u00f5ud \u00fcle ei k\u00e4i, sest meie tahame lihtsalt vaikuses istuda ja nautida meditatiivset loobin-kerin m\u00e4ngu. \u00d5nneks L teab v\u00e4ga h\u00e4sti, mida\u00a0happy wife, happy life\u00a0<\/em>t\u00e4hendab, seega \u00fcldiselt ta H-ga vaidlema ei kipu, turtsatab korraks ja rehmab k\u00e4ega. T\u00fclitsemist siin majas ei kohta, kui siis ainult vaidlemist. L\u00f5puks oleme valmis asukohta vahetame, s\u00f5idame silla alla ja – hops! – minu tamiil on pingul. Kerin, kerin, kerin ja ongi tursk k\u00e4es! Juhuu, minu esimene kala! \u00d5nnelik oma saagi \u00fcle, j\u00e4tkan harastlikult loopimist, kuid teist korda \u00f5nn mind enam ei taba. Kui paar tundi on m\u00f6\u00f6dunud, hakkan v\u00e4sima ja t\u00fcdinema, k\u00fclm hakkab ja k\u00f5ht on ka t\u00fchi. H on aga j\u00e4rjekindel, et ka tema peab kala saama ja just sealt, kust ta kaks kala juba on v\u00e4lja t\u00f5mmanud eelmistel p\u00e4evadel. S\u00f5idame tagasi tema “k\u00f5hutunde kohta” ning kuigi ma eile veel arvasin, et tegemist on kokkusattumusega, teeb H hoolika viske… ja tursk on \u00f5nge otsas! J\u00f5uame L-iga j\u00e4reldusele, et kalaparv on otsustanud j\u00e4relandmatule H-le iga p\u00e4ev \u00fche endi seast ohverdada, et ta neid rahule j\u00e4taks. T\u00e4nane \u00f5htus\u00f6\u00f6k on kala per n\u00e4gu – L ei pea tursast lugu. V\u00e4idetavalt s\u00fc\u00fcakse turska ainult r-t\u00e4hte sisaldavatel kuudel ja \u00fckski norrakas ei puutu kala praegusel suvisel ajal. Meie aga ei lase ennast kohalikest veidrustest h\u00e4irida ja vitsutame valget kala terviseks.<\/p>\n![\"\"](\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/IMG_6609-225x300.jpg\")
![\"\"](\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/07\/IMG_6615-169x300.jpg\")