{"id":221,"date":"2024-06-30T11:23:51","date_gmt":"2024-06-30T11:23:51","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=221"},"modified":"2024-06-30T14:34:11","modified_gmt":"2024-06-30T14:34:11","slug":"hedonistlik-printsessipoli-bodos-oigemini-fjordides","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=221","title":{"rendered":"Hedonistlik printsessip\u00f5li Bod\u00f8s (\u00f5igemini fjordides)"},"content":{"rendered":"

14. juuni hommikul istun Lofoteni saarestiku l\u00f5unatipus Moskenes praamile ja asun kahetunnisele triivimisele \u00fcle peegelsileda lahe mandri suunas. Bod\u00f8s pidi mulle vastu tulema H – minu Kivim\u00e4e perearstikeskuse lemmikkolleegi \u00f5et\u00fctar, kes viimased poolteist aastat on Norras elanud. Meid viidi kokku, kuna H igatseb eestlasi ja eestlastega suhtlemist, seega oli meil v\u00f5imalik \u00fcksteisele seltsi pakkuda. Sadamasse saabudes k\u00f5nnin l\u00e4hedalasuvasse rongijaama ning j\u00e4\u00e4n H-d ootama. Huvitav, milline inimene ta on? Milline ta v\u00e4lja n\u00e4eb? Kui ta on same \u00e4ge, kui tema t\u00e4di, siis me peaksime igatahes v\u00f5rratult l\u00e4bi saama!<\/strong><\/p>\n

Varsti keerabki parklasse Tesla, millest astub v\u00e4lja tuttavlik pikkade tumedate juustega pikka kasvu eestlanna teksakleidis. L\u00e4hen talle naeratades vastu ja embame. Esmamuljest tundub, et H-ga suhtlemine saab olema vahetu ja lihtne. “Viska oma asjad autosse, ma teen \u00fche suitsu.” Jaiks, suitsetaja. Mul on alati kahetised tunded nende osas, sest kui on midagi, mida ma ei talu, siis on see sekundaarne suitsetamine. Viskan kotid pagasiruumi ja hakkan autosse istuma, kui… hm. Autol ei ole linki. Natuke tuututan oma sabaalust, et suutsin siiski ise v\u00e4lja m\u00f5elda, kuidas Teslasse siseneda, kuid milleks see t\u00e4iesti kasutajale mittes\u00f5bralik link on v\u00e4lja m\u00f5eldud? Autos ei ole olukord etem – mitte \u00fchtegi nuppu ega kangi pole armatuurlaual! Ainult tahvelarvuti, mis avaldab arvamust minu kinnitamata turvav\u00f6\u00f6 osas. H asub rooli taha ja algab s\u00f5it fjordidesse. Enne aga teeme mitu peatust – alkoholipoes, toidupoes ja nende kodus. Tuleb v\u00e4lja, et metsamajake, kuhu teel oleme, kuulub H elukaaslase L-i firmale ning on m\u00f5eldud t\u00f6\u00f6tajatele rentimiseks. Tavaliselt on rendij\u00e4rjekord kuus kuud, kuid ootamatult oli keegi just selle n\u00e4dalavahetuse t\u00fchistanud ning L napsas kohe maja endale. Milline suurep\u00e4rane kokkusattumus minu jaoks! Kuidas Teslasse siseneda<\/a><\/p>\n

Uurin, kuidas H ja L kohtusid, mille peale H vastab: “Oi, see on v\u00e4ga pikk lugu!” Noh, kui mul midagi siin elus jagub, on see aeg. Tegelikult terve tee fjordidesse koos k\u00f5igi peatustega kulubki H taustaloole ning seda vestlust jagub ka j\u00e4rgnevateks p\u00e4evadeks. Kirja ma seda siia panema ei hakka, kuid \u00fctleme nii, et k\u00fcll inimestega elus ikka juhtub asju… Uskumatuid, koledaid, ilusaid. Tunnen tegelikult tema loos v\u00e4ga palju ennast \u00e4ra. Mul on tunne, et enamik naisi k\u00e4ib oma elus teatud stereot\u00fc\u00fcbid l\u00e4bi – suhe, mis on piisavalt “enam-v\u00e4hem”<\/strong>, et sellest mitte lahkuda, kuid kus sa lihtsalt l\u00f6\u00f6d oma elup\u00e4evi surnuks; suhe, kus sa kaotad k\u00f5ik<\/strong> ja kaalud enda hulluks tunnistamist; ning l\u00f5puks, kui elu on sind piisavalt r\u00e4sinud, sest sa pole osanud ennast v\u00e4\u00e4rtustada v\u00f5i oma vajadusi v\u00e4ljendada, j\u00f5uad rahusadamasse<\/strong>. Ja siia H praegu oma elus j\u00f5udnud ongi.<\/p>\n

Meie esimene peatus on alkopood – Norras m\u00fc\u00fcakse toidupoodides ainult lahjat alkoholi (\u00f5lu, siider). Muu m\u00e4rjukuse jaoks on eraldi poed, kuid nende avamisajad ja m\u00fc\u00fcgitingimused on mulle hetkel veel j\u00e4\u00e4nud arusaamatuks. Samas, ega mul pole ka olnud vajadust neid k\u00fclastada. H uurib, millised veinid mulle meeldivad ja mida ma soovin. Jaguma peab terveks n\u00e4dalavahetuseks. Kuna ma suurem joogit\u00fcdruk pole ja kandmisv\u00f5ime on umbes kaks \u00fchikut per p\u00e4ev, valin v\u00e4lja \u00fche Sauvignon Blanci, millest peaks piisama. H heidab mulle imeliku pilgu: “Terveks n\u00e4dalavahetuseks \u00fcks pudel? V\u00f5tame igaks juhuks teise veel, p\u00e4rast on jama, kui on otsas.” Noh, valin siis \u00fche Chenin Blanci lisaks. Enne kassat asun protesteerima, et ma maksan enda eest ikka ise. Niigi tulen teiste kulul elama ja siis lasen veel veini ka endale v\u00e4lja teha v\u00f5i? H turtsatab: “Kuule, hoia oma raha reisimiseks. Siin oled meie kulul, las meie hoolitseme sinu eest. Sina puhka ja taasta oma j\u00f5uvarusid, k\u00fcll sul l\u00e4heb seda juba varsti vaja.” Tahaks nagu hirmsasti vastu vaielda, aga tegelikult on tal ju \u00f5igus. Mul l\u00e4heb kohe kindlasti seda raha edaspidi vaja. P\u00fc\u00fcan siis ehteestlaslikust s\u00fc\u00fctundest lahti lasta ja lubada enda eest hoolitseda. Midagi mulle v\u00f5\u00f5rast ja raskesti vastuv\u00f5etavat. Sama komejant j\u00e4tkub toidupoes: “V\u00f5ta endale mingeid sn\u00e4kke, ega meil ei ole midagi. Meil on L-iga dieet, magusat me ei s\u00f6\u00f6 \u00fcldse.” Noh, keerutan siis natuke riiulite vahel ja v\u00f5tan \u00fched \u00e4\u00e4dikaga kr\u00f5psud. H viskab minu seljataga teise paki lisaks: “Igaks juhuks”.<\/p>\n

K\u00e4ime ka l\u00e4bi nende kodust, mis asub m\u00e4en\u00f5lval vaatega j\u00f5ele ja m\u00e4gedele. Tegemist on v\u00e4ga huvitava linnaosaga, natuke nagu n\u00f5mmelik-meriv\u00e4ljalik, kus on eramajad, aga enamik maju on seinapidi \u00fcksteisega \u00fchendatud. Ehk siis midagi ridaelamute moodi. Astume majja, kus minu \u00fcllatuseks p\u00f5leb nurgas lamp ja vannitoas laetuli. Avaldan imestust, mille peale H rehmab k\u00e4ega: “Ah, tead, ma ka alguses \u00fcritasin, aga n\u00fc\u00fcdseks olen loobunud. Neil siin Norras on elekter nii odav, et koguaeg tuled p\u00f5levad.” Suvel, kui \u00f6\u00f6p\u00e4ev l\u00e4bi p\u00e4ike paistab? Ma ausalt \u00f6eldes ei n\u00e4e p\u00f5hjust siin \u00fcldse suvekuudel \u00fchegi lambi sisse l\u00fclitamiseks, kui sa just keldris ei ole. Eriti v\u00f5\u00f5ras on minusugusele Eesti koonrile ja keskkonnas\u00e4\u00e4stjale kodust lahkudes tulede p\u00f5lema j\u00e4tmine. Tahaks k\u00fcll \u00f6elda, et pole minu asi, aga planeet on justkui meie k\u00f5igi asi ju? Ohkan. Kuigi norrakad on k\u00f5vad pr\u00fcgisorteerijad, olen m\u00e4rganud siin mujalgi raiskavat k\u00e4itumist – nt poes tahetakse k\u00f5ike panna kilekottidesse. H kinnitab, et tema meelest on Norras osade asjadega sama seis, mis Eestis 10 aastat tagasi. Haarame kodust kaasa asjad, mis olid neil enne maha ununenud – tuleb v\u00e4lja, et unustamine saab olema l\u00e4biv teema selles majapidamises -, ning j\u00e4tkame s\u00f5itu. K\u00f5igepealt s\u00f5idame m\u00f6\u00f6da kahte pikka silda \u00fcle Saltstraumeni<\/a>. Siin sildade all, kus kohtuvad kaks fjordi (Saltenfjorden ja Skjerstadfjorden), v\u00f5ib tunnistajaks olla maailma \u00fchele k\u00f5ige tugevamale veekeerisele. T\u00f5usu ja m\u00f5\u00f5na vaheldumine kitsas koridoris tekitab veep\u00f6\u00f6riseid, mis loovad m\u00e4ngleva ja natuke hirmutava vaatepildi. Taaskordne v\u00f5imalus kogeda Norras looduse j\u00f5udu.<\/p>\n

P\u00e4rast m\u00f5nek\u00fcmneminutist keerlemist m\u00e4gisel maanteel, kus kiirusepiirangud j\u00e4\u00e4vad 50 ja 80 km\/h vahele, keerame l\u00f5puks v\u00e4iksele k\u00f5rvalteele. Enne lookles tee sinka-vonka k\u00fclgedele, n\u00fc\u00fcd asume ronima ja laskuma m\u00f6\u00f6da \u00fcsna j\u00e4rsku kruusateed. Kui mu magu l\u00f5puks juba kurgus on, j\u00f5uame tee l\u00f5ppu viimase majakeseni, otse vee (mere?) ja m\u00e4gede vaatega. Vaatan suu ammuli, kuhu mind toodud on, ja suudan vaevu oma \u00f5nne uskuda. Kas t\u00f5esti siin veedangi oma n\u00e4dalavahetuse? Liigume majja, kus tutvun L-iga, kes p\u00e4ikse k\u00e4es oma lemmiktegevuse ehk audioraamatute kuulamisega h\u00f5ivatud on. Ma pole kindel, kas ma olengi L-i ilma k\u00f5rvaklappideta n\u00e4inud. H tutvustab mulle kiirelt kolmel tasapinnal asetsevat metsamajakest ning lubab mul ise toa valida. Otsustan keldrikorruse “korteri” kasuks – suurem tuba, kus on diivan ja narivoodi, kohe k\u00f5rval WC ja pesuruum saunaga. Bikiinid selga ja veinikorgid lendavad pealt. Teen tutvust ka perekoera Katiga – karvane ja entusiastlik pomeraanlane, kelle kohta kuulen sama narratiivi, mis pererahva enda kohta – \u00fclekilosid on palju, peaks v\u00e4hem s\u00f6\u00f6ma, aga kuidagi need sn\u00e4kid siiski temani j\u00f5uavad. Teine \u0161okeeriv fakt on see, et Kati ei oska \u00f5ues h\u00e4da teha. Kuna kutsikana elas ta linnakorteris k\u00f5rgel korrusel, kus koera \u00f5ue viimine oli raskendatud, \u00f5petati Katit h\u00e4da tegema pissilina peale. Ja nii see j\u00e4\u00e4nud ongi. Isegi kui koer terve p\u00e4eva \u00f5ues ringi lippab, tuleb ta h\u00e4da tegema tuppa. Vaata ja imesta. Ilm on uskumatult soe ja p\u00e4ikseline, Norrale ebatavaliselt vihmavaene. Kasutan juhust kiirelt k\u00fclmas vees end kasta ning asun teistega \u00fches minu uuele ja harjumatule hobitegevusele – vedelemine. Ega ma otseselt ei oskagi kirjeldada, millega me oma p\u00e4evi seal sisustame. Lamamistoolis selili, terrassil tekil k\u00f5huli, raamatut lugedes, lobisedes, s\u00fc\u00fces, l\u00f5unauinakut tehes, sarju vahtides, saunatades. Terve selle aja ei suutnud ma kordagi end arvuti taha blogi (ehk midagi kasulikku) kirjutama saada, sest p\u00e4ikseuimas ei olnud see lihtsalt v\u00f5imalik. Kuid ega ka \u00f5ues ei andnud rohkem kui 30 minutit korraga viibida – p\u00e4ike oli selleks lihtsalt liiga kuum.<\/p>\n