{"id":208,"date":"2024-06-28T14:22:51","date_gmt":"2024-06-28T14:22:51","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=208"},"modified":"2024-06-28T14:22:51","modified_gmt":"2024-06-28T14:22:51","slug":"leknes-ja-haukland-beach-murdsid-kaamli-selja","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=208","title":{"rendered":"Leknes ja Haukland Beach murdsid kaamli selja"},"content":{"rendered":"

13. juuni t\u00f5otas tulla ilus, soe ja p\u00e4iksepaisteline p\u00e4ev, mist\u00f5ttu otsustasin kasutada v\u00f5imalust ja l\u00e4heneda \u00fchele kaunitest valge liivaga randades Lofoteni saarestiku l\u00e4\u00e4nek\u00fcljel. Kui idak\u00fclg ehk sisemaale j\u00e4\u00e4v n\u00f6 sisek\u00fclg on pigem rahulik ja kivine, siis ookeani poole j\u00e4\u00e4valt v\u00e4lisk\u00fcljelt v\u00f5ib leida heleda liivaga surfiparadiise. Tundus m\u00f5nus m\u00f5te rentida ratas ja s\u00f5ita randu avastama, kuna bussiteelt j\u00e4\u00e4vad need veidi k\u00f5rvale. Rattalaenutusi just palju ei ole, aga l\u00e4him j\u00e4i t\u00e4itsa m\u00f5istliku bussis\u00f5idu kaugusele Leknesi linna.<\/h4>\n

Istusin bussi ja j\u00e4in j\u00e4rjekordseid imelisi vaateid j\u00e4lgima. Minu id\u00fclli natuke segas aga see, et ma – nagu ikka – ei teadnud, kus ma \u00f6\u00f6bin. Kuna \u00f6\u00f6 v\u00f5rkkiiges oli m\u00f6\u00f6dunud k\u00fclmetades ja \u00fcsna v\u00e4hese unega, tundsin, kuidas see mulle m\u00f5juma hakkab. Tahaks ju teha p\u00e4eval aktiivseid asju nagu rattas\u00f5it, m\u00e4gironimine, ujumine, kuid need k\u00f5ik n\u00f5uavad v\u00e4hesel v\u00f5i rohkemal m\u00e4\u00e4ral f\u00fc\u00fcsilist pingutust, mis v\u00e4ljapuhkamata kehale on ekstra v\u00e4sitavad. Kammisin Airbnb’d ja Booking.com’i l\u00e4bi, kuid k\u00f5ik voodiga majutuskohad olid kas peateelt eemal, v\u00e4ljam\u00fc\u00fcdud v\u00f5i liiga kallid. J\u00e4rjekordset \u00f6\u00f6d ma v\u00f5rkkiiges veeta ei tahtnud, ka pesu vajas vaikselt pesemist. Kirjutasin igaks juhuks H-le – eestlanna, kelle kontakti sain Eestis oma t\u00f6\u00f6kaaslaselt ning kes Bod\u00f8s mind p\u00fchap\u00e4eval ootab. Tegelikult kirjutas H mulle paar n\u00e4dalat tagasi, et kas ma varem ei tahaks nende juurde tulla – nad rendivad fjordides metsamaja ning saaksin seal nendega saunatada ja kala p\u00fc\u00fcda. Mina olin aga Lofotenit nii kaua oodanud, et oma viit p\u00e4eva ei tahtnud kohe kuidagi l\u00fchemaks l\u00f5igata. N\u00fc\u00fcd aga unisena kirjutasin v\u00e4ikse piinlikustundega, et kas oleks okei, kui ma n\u00e4iteks p\u00e4ev varem saabun, kui need magamisolud siin minust ikkagi v\u00f5imust saavad. H \u00fctles, et temal pole vahet, mis p\u00e4eval ta mulle vastu s\u00f5idab ja vein igatahes juba ootab! See teadmine t\u00f5i kergendust, sest v\u00e4hemalt on mul tagavara v\u00e4ljap\u00e4\u00e4s taskus olemas. Bussivaated: IMG_6552<\/a><\/p>\n

\"\"
P\u00e4evi n\u00e4inud lonkav ruun<\/figcaption><\/figure>\n

Leknesi j\u00f5udes istusin k\u00f5igepealt kohalikku Circle K-sse hommikust s\u00f6\u00f6ma ja kohvin\u00e4lga rahuldama. Suur oli aga minu pettumus, sest sama keti Norra tanklad on oluliselt kehvemal tasemel. Kohv – halb. S\u00f6\u00f6givalik – halb ja kallis. Ma sellest ei hakka isegi r\u00e4\u00e4kima, millised nende hot dog<\/em>’id v\u00e4lja n\u00e4gid ja wrapperit pole neil \u00fcldse. Ma ei tea, kas ma pean oma sugulast Perbit selle eest kiitma, kes Eestis s\u00f6\u00f6gipoole tootevaliku otsuste eest vastutav on. L\u00e4ksin siis leti \u00e4\u00e4rde ja tellisin burgeri. M\u00fc\u00fca vaatas mulle otsa ja p\u00f6\u00f6ritas silmi: “MILLIST hamburgerit?” Ee, no ju siis tavalist, kui ma ei t\u00e4psustanud. Neil on hamburgeritel ka suurused, kujutate ette, v\u00f5tsin alustuseks v\u00e4ikse. “Mitte midagi ei taha? Juustu, peekonit?” Issand, kes see hamburgerit ilma juustuta teeb siis. Muidugi juustuga. Maksin selle eest oma \u00fche neeru hinna ja sain midagi enne rattamatka k\u00f5htu. Seej\u00e4rel l\u00e4ksin \u00fcle tee asuvasse m\u00fc\u00fcme-k\u00f5ike spordi- ja suveniiripoodi, kus pidi asuma ka rattalaenutus. Avaldasin soovi ratast rentida, mille peale teenindaja kadus kuhugi taharuumi ja tuli teise identse keskealise naisega tagasi. “Ratast? Kui kauaks? Meil siin ei ole, rattad asuvad sadamas, aga me helistame \u00fclemusele ja k\u00fcsime \u00fcle.” V\u00f5tsin siis istet ja j\u00e4in jalgu k\u00f5lgutama. \u00d5nneks \u00fclemuseh\u00e4rral oli parasjagu siia suunda asja, seega tasusin p\u00e4evase rendi eest u 26\u20ac (300 NOK) ja j\u00e4in ootama. Topelttasu eest oleks saanud elektriratast ka rentida, aga ega ma mingi pussukas pole. Siiski P\u00f6\u00f6rirandol 180 km omal jalal s\u00f5idetud ju! U 15 minuti p\u00e4rast saabus klassikaline vanem norra mees, viipas mu endaga kaasa, istusime tema autosse ja algas s\u00f5it sadamasse. Kuna rand j\u00e4i teisele poole, vaatasin teed selle pilguga, et pean seda m\u00f6\u00f6da ju p\u00e4rast tagasi ka s\u00f5itma. Alguses oli isegi tore kergliiklustee olemas, mis aga \u00fchel hetkel haihtus ning s\u00f5it j\u00e4tkus m\u00f6\u00f6da tavap\u00e4rast \u00e4\u00e4reta maanteed. S\u00f5it ise polnud pikk, paar kilomeetrit ehk, kui j\u00f5udsime sadamasse. H\u00e4rra andis mulle kiivri ja roosa rattaluku (minu nali, et kas naised saavad alati roosa, ei saanud suurte ovatsioonide osaliseks) ning ulatas mulle ratta. Vaatlesin seda tummalt, keel p\u00f5ses. Mingil p\u00f5hjusel ei oska ma sellistel hetkedel enda eest seista, sest kui see mees ise ei tunne piinlikkust seda ratast mulle raha eest v\u00e4lja rentides, siis ma olen j\u00e4relikult pime, kurt ja tumm. Mees viipas mulle k\u00e4ega, istus autosse ja s\u00f5itis minema. Mina j\u00e4tkuvalt vahtisin ratast ja selle T\u00c4IESTI roostes ketti ja hammasrattaid, mis oma vaese elu jooksul pole vist kordagi keti\u00f5li ega hooldust n\u00e4inud. Ratas ise n\u00e4gi v\u00e4lja enam-v\u00e4hem okei, kui sul Pireti kombel miinus-n\u00e4gemine on ja prillid koju j\u00e4id (kahjuks mul on v\u00e4ga hea n\u00e4gemine). V\u00e4hemalt kummid olid t\u00e4is. Olles ise hiljuti \u00e4ra \u00f5ppinud rattaketi agressiivse \u00f5litamise olulisuse, teadsin juba, kui halb see s\u00f5it olema saab. Aga mingi illusioon minu naiivses peas p\u00fcsis, et \u00e4kki see ikka ei saa nii jube olema. \u00c4kki ma kohtan teepeal m\u00f5nda teist ratturit, kes mulle \u00f5li saab laenata v\u00f5i m\u00f6\u00f6dun m\u00f5nest bensiinijaamast ja l\u00e4hen ostan ise selle kuradi \u00f5li \u00e4ra. Hakkame siis v\u00e4ntama.<\/p>\n

Sadamast lahkudes tervitas mind korralik vastutuul, aga lohutasin end teadmisega, et Haukland Beach asub Leknesist ainult 8 km kaugusel. Selle suudan ma ka ilma magamata tagurpidi pimesilmi \u00fche k\u00e4ega ju l\u00e4bi s\u00f5ita. Heh, olen mina ikka enesekindel klounike. Algus oli v\u00e4he hirmutav, sest enne kergliiklusrajale j\u00f5udmist pidin ikka t\u00e4itsa maantee servas kruusateel s\u00f5itma, kus karavanid minust konstantselt m\u00f6\u00f6das\u00f5ite tegid. Kergliiklusrajal l\u00e4ks elu juba lihtsamaks ja siltide j\u00e4rgi tundus, et suurema osa teest vist saangi rattateel s\u00f5ita. Ainult et pidurid olid nagu kettki ammu pensionile l\u00e4inud ja krigisesid haledalt iga kord, kui neid p\u00f5hja surusin.<\/p>\n

\"\"
Saatuslik hetk enne ratta \u00fcmberkukkumist<\/figcaption><\/figure>\n

Rattatee kulges Norrale omaselt suurest t\u00f5usust \u00fcles, suurest t\u00f5usust alla. Pulss tagus kurgus ja iga t\u00f5usu j\u00e4rel tegin veejoomispeatuse, aga korrutasin peas, et 8 km on ju nii l\u00fchike distans. \u00dchel hetkel n\u00e4itas silt rattateelt maha autoteele Haukland Beachi suunas. P\u00f6\u00f6rasin kitsale asfaldile ja j\u00e4tkasin oma ristiretke sooja p\u00e4ikse ja kurja tuule k\u00e4es. Varsti j\u00f5udsin ristmikule, mis n\u00e4itas 8 km Hauklandini. Mis see rand s\u00f5idab vahepeal eest \u00e4ra v\u00f5i? No persse, okei, 8 km on j\u00e4tkuvalt \u00fcsna l\u00fchike maa, ainult et ma omast arust pool sellest juba s\u00f5itsin ju \u00e4ra. Vaatasin korra kaarti ja tegelikult oleksin pidanud ikkagi m\u00f6\u00f6da kergliiklusrada j\u00e4tkama. No hea k\u00fcll, rand ei ole enam kaugel igatahes. Ristir\u00e4nnak j\u00e4tkub, j\u00f5uan, mis tundub mulle kui terve igaviku s\u00f5idu j\u00e4rgselt j\u00e4rgmisele ristmikule – Haukland Beach 6 km. Kuulge l\u00f5petage \u00e4ra. Kuidas saab nii olla? Vaatan ette ja seal ootab mind maailma k\u00f5ige pikem t\u00f5us. Hingan sisse-v\u00e4lja, joon veel vett, m\u00f5tlen nende Tour de France’i t\u00fc\u00fcpide peale, kes sprindivad sellistest t\u00f5usudest \u00fcles, kuni reied plahvatavad, ning alustan v\u00e4ntamist. V\u00f5tan hoo sisse ja hakkan k\u00e4ike alla laksima… ainult, et k\u00e4igud ei taha sisse minna. Iga kord, kui \u00fcritan t\u00f5usul k\u00e4iku alla vahetada, pean prakiliselt seisma j\u00e4\u00e4ma, sest see n\u00f5uab kahte k\u00e4tt ja hoolikat ettevaatlikku v\u00e4ntamist, et kett suudaks ennast j\u00e4rgmisele purukuivale hammasrattale kuidagi vedada. Vaikselt hakkavad Maarjamaa k\u00f5ige v\u00e4ngemad s\u00f5nad mu huultele j\u00f5udma, kuni j\u00f5uan hetkeks tasandikule, et sealt siis hooga alla s\u00f6\u00f6sta. Enne laskumist s\u00e4tin aga korra ratta seisma, et juua vett ja teha vaatest pilti. Panen ratta tee \u00e4\u00e4rde jalale seisma, astun sammu eemale ja samal hetkel n\u00e4en aegluubis, kuidas pakiraamil oleva seljakoti raskus t\u00f5mbab ratta kreeni ja see lendab t\u00e4ie hooga kraavi k\u00fclili<\/strong>. Mitte et ratta \u00fcmberkukkumine ise juba minus mini-insulti ei tekitaks, aga maandumise hetkel k\u00f5lab l\u00e4rtsatus – muru sees oli t\u00e4iesti n\u00e4htamatu kitsas t\u00f6katpruun rauane oja. Ja minu seljakott koos pusaga on n\u00fc\u00fcd selles ojas. Pruun ja haisev nagu Tallinna veev\u00e4rgi torud x rabaj\u00e4rve p\u00f5hi. K\u00e4in millisekundiga peast l\u00e4bi k\u00f5ik asjad, mis mu kotis on, et valida sobiv tegutsemiskiirus. Arvuti – ei ole, telefon – k\u00e4es, … PASS, KURAT! Rebin ruttu ratta ja koti p\u00fcsti, ratas samal ajal kisub nagu purjus vanamees esiratast viltu ja kraavi poole tagasi. Kuidagi \u00f5nnestub see kaaderv\u00e4rk sajatuste teel stabiliseerida ning kotisisu v\u00e4lja rebida. Huh, pass on ainult natuke servadest niiske. \u00dclej\u00e4\u00e4nud asjad kotis ei oma elulist t\u00e4htsust ning on \u00fcllataval kombel kuivaks j\u00e4\u00e4nud, ainult minu pusa on \u00fcleni pruun ja l\u00f6gane. Kaalun selle p\u00f5\u00f5sasse viskamist, kuid j\u00e4rele m\u00f5eldes asetan siiski pakikale kuivama ja loodan leida v\u00f5imaluse selle pesemiseks.<\/p>\n

\"\"
Talin\u00e4kk paradiisis<\/figcaption><\/figure>\n

S\u00f5idan t\u00fcdinenult m\u00e4est alla, kuid pean j\u00e4rgmisel hetkel seisma j\u00e4\u00e4ma kaardi vaatamiseks. Valikus on vasakule p\u00f6\u00f6rav pisike laskuv kruusatee v\u00f5i Tour de France’i j\u00e4rgmine r\u00f6\u00f6gatu t\u00f5us, milleks mul energiat ei ole. Ma vist ei pea enam isegi t\u00e4psustama, eks? Nutuv\u00f5ru \u00fcmber suu hakkan vaikselt v\u00e4ntama, persse saavad saadetud nii see mees kui ratas kui need naised poes, kogu Norra riik oma kalliste hindadega, need teed ja m\u00e4ed, olematud magamiskohad ja k\u00f5ik, kes v\u00e4hegi mulle peas ette j\u00e4\u00e4vad. L\u00f5puks saab jaks otsa, ronin maha ja k\u00f5nnin. Ei j\u00f5ua. No ei j\u00f5ua enam. Miks ma sinna randa \u00fcldse minna tahtsin… \u00d5nneks t\u00f5usu l\u00f5pus on n\u00e4ha langust, mis viib otse imeilusasse helevalge liiva ja t\u00fcrkiissinise ookeaniveega randa. Ma olen l\u00f5puks siin. Kihutan m\u00f6\u00f6da k\u00f5ikidest tee \u00e4\u00e4res seisvatest karavanidest ja van’idest ning pargin ratta liivale. Laotan oma n\u00e4kase haisva pusa murule kuivama. Rannas on ainult kaks inimest – \u00fcks noormees, kes teeb planku, ja t\u00fcdruk, kes vaikselt lahti riietub. Haa, ma teile n\u00fc\u00fcd n\u00e4itan, kuidas taliujumine k\u00e4ib! Tuul on tugev, kuid kuidagi \u00f5nnestub mul siiski r\u00e4tiku varjus riided \u00e4ra vahetada ning asun sirge seljaga vee poole astuma. N\u00e4en silmanurgast, kuidas planku ja k\u00e4tek\u00f5verdusi vihtuv mees mind j\u00f5llitab. Jah, l\u00e4hengi ilma soojenduseta ja mul on t\u00e4itsa \u00fcksk\u00f5ik, mis vee temperatuur on! Vesi on muidugi jahe, nii 10 kraadi, aga oi, kui ilus, ja oi, kui m\u00f5nus. Annan ennast heleda vee meelevalda, ulbin veidi, teen m\u00f5ned rahulikud konnaliigutused ja k\u00f5nnin vaikselt v\u00e4lja. Soojendusmees on vahepeal ka veepiirile j\u00f5udnud, v\u00f5tab stardipositsiooni sisse, hingab ja jookseb pea ees vette… ja sama kiiresti veest v\u00e4lja tagasi. Hah, algaja. Seisan kaldal, imetlen seda vaatepilti, mis ei sobi kohe \u00fcldse minu meelest Norraga kokku, pigem v\u00f5iks seda oodata Austraalias v\u00f5i \u00fcksikul saarel, kuivatan end vaikselt ja m\u00f5tlen, kui imeline elu on. Seej\u00e4rel h\u00e4vitan oma sn\u00e4kid, vedelen veidi p\u00e4ikse k\u00e4es ning topin vastumeelselt riided tagasi selga. M\u00f5te tagasis\u00f5idust tekitab judinaid, kuid k\u00f5ht hakkab t\u00fchjaks minema ja tegelikult on tuul \u00fcpris k\u00fclm.<\/p>\n

Ma ei hakka tagasis\u00f5idu osas enam detailidesse minema, aga see m\u00f6\u00f6dus umbes samade emotsioonide taustal kui saabuminegi. Leknese linnale l\u00e4henedes viimaseid t\u00f5use v\u00f5ttes arutlesin endamisi, kas peaksin laenuteses mainima, et nende rattad nii pekkis on v\u00f5i on see neile ilmselge. Ma ei ole eriti Norra teeninduskultuurist veel aru saanud, aga \u00fcsna kindlalt ei ole tegemist riigiga, kus sulle halva kogemuse eest kompensatsiooni pakutaks. T\u00e4pselt nii ka l\u00e4ks – viisin rattad tagasi, keegi ei k\u00fcsinud, kuidas mu s\u00f5it l\u00e4ks v\u00f5i miks ma nii vara juba tagasi tulin, seega mainisin ise, et ega sellise rattaga nii n\u00f5udlikul maastikul v\u00e4ga s\u00f5ita pole v\u00f5imalik. Naisterahvas \u00fctles heal juhul “ahah” ja soovis mulle kena p\u00e4eva. Selleks hetkeks olid mul emotsioonid \u00fcle pea kerinud ning Norrast sai j\u00e4rsku t\u00e4iega villand. Ainus m\u00f5te oli, et saaks tagasi mandrile – tekkinud oli otsustamise \u00fclek\u00fcllus ning ma ei jaksanud enam \u00f6\u00f6majade \u00fcle pead murda. Vaatasin, et j\u00e4rgmine buss Moskenesesse (sadam, kust pidin p\u00fchap\u00e4eval praamile minema) v\u00e4ljub poole tunni jooksul, kirjutasin kiirelt H-le, et mul on kopp ees, ning sain ka koheselt vastuse – ootame sind, l\u00f5peta kannatamine ja tule puhkama! Kergendunult toppisin koti \u00f5htuseid sn\u00e4kke t\u00e4is ning ostsin bussipileti. Moskenese sadamas on \u00f5nneks ka k\u00e4mping ning kuna teadsin, et homme saab juba voodis magada, oleksin olnud n\u00f5us ka magamiskotiga palja muru peal \u00f6\u00f6bima. Mitu kilo raskust kukkus korraga \u00f5lgadelt. Natuke tundsin k\u00fcll s\u00fc\u00fcmepiinu, sest olen nii v\u00e4ga tahtnud Lofotenit k\u00fclastada, kuid n\u00fc\u00fcd olin siin ainult kolm p\u00e4eva. Samas on mul plaanis k\u00fclastada veel palju ilusaid kohti oma reisi jooksul ning tegelikult, s\u00f5ites bussiga Lofoteni \u00fchest otsast teise, saab k\u00e4tte kogu saare ilu. K\u00fcll ma \u00fchel p\u00e4eval tulen siia ja k\u00e4in l\u00e4bi ka need kohad, mis auto olemasolu eeldavad. Seltskonnaga, soovitatavalt.<\/p>\n