{"id":192,"date":"2024-06-26T11:32:12","date_gmt":"2024-06-26T11:32:12","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=192"},"modified":"2024-06-26T11:34:43","modified_gmt":"2024-06-26T11:34:43","slug":"svolvaeri-magironija-ja-kogemata-rahapettur","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=192","title":{"rendered":"Svolv\u00e6ri m\u00e4gironija ja kogemata rahapettur"},"content":{"rendered":"

P\u00e4rast seda, kui M oli mind Hadsel\u00f8yas praamile viinud, istusin Fiskeb\u00f8li sadamas bussi ja j\u00e4tkasin m\u00e4gedavahelist keerutamist l\u00f5putute merevaadetega, kuni saabusin Svolv\u00e6ri. Tegemist oli minu \u00fcllatuseks t\u00e4itsa korraliku linnaga, kus oli lisaks kohvikutele ja pubidele ka mitu s\u00f6\u00f6gi- ja isegi spordipoodi. Viimased huvitasid mind vaid p\u00f5hjusel, et olin j\u00e4tkuvalt termoteki otsingul.<\/h4>\n
\"\"
Hommikune Kringla filtrikohv ja maailma suurim pirukas<\/figcaption><\/figure>\n

Matkasin kohalikku sadamahoonesse, kus asus M-i kontor (mingi kohaliku omavalitsuse osakond). Saabusin linna k\u00fcllaltki vara, umbes 7:45, kuid \u00f5nneks olid m\u00f5ned varased juba kontoris. Kaks klassikalist Norra h\u00e4rrasmeest istusid jalg \u00fcle p\u00f5lve diivanitel ja p\u00f6\u00f6rasid minu kottidega m\u00f6llamisele \u00f5ige v\u00e4he t\u00e4helepanu. Lubasin enne kella nelja ehk t\u00f6\u00f6p\u00e4eva l\u00f5ppu tagasi olla, t\u00e4itsin veepudeli ning asusin oluliselt kergemana p\u00e4evale vastu. Ilm oli udune ja hall, temperatuur oli pigem soe ja vihma \u00f5nneks ei sadanud. Olin k\u00fcll kaks v\u00f5ileiba endale praami kaasa teinud, kuid n\u00fc\u00fcd ihusin hammast kohvi ja mingi m\u00f5nusa saiakese j\u00e4rele. Google Mapsi alusel midagi enne kella 9t avatud ei ole, seega tegin juba vaikset plaani lihtsalt Circle K-st kohvi osta ja saiakese j\u00e4rele p\u00e4rast oma hommikumatka tulla. V\u00f5\u00f5ras kohas tasub aga silmad lahti ringi k\u00e4ia, sest m\u00e4rkasin, et vastutulevatel inimestel on v\u00e4rsked kohvitopsid pihus. Kust nemad k\u00fcll tulevad? \u00dchel hetkel avastan aga \u00fche t\u00e4nava nurgalt lahtise ukse, kust inimesed sisse-v\u00e4lja k\u00e4ivad. Kringla on avatud t\u00e4itsa enne kukke ja koitu juba! Astusin r\u00f5\u00f5msalt sisse. Kringla oli pooleldi t\u00e4idetud teiste seljakotisellide ja kohalike t\u00f6\u00f6listega, kes ringlaua taga t\u00f6\u00f6p\u00e4eva eelset kohvilaksu l\u00fcrpisid.<\/p>\n

Kohalike eeskujul valisin filtrikohvi, sest cappuccinoga olen siin riigis ikka v\u00e4ga vastu p\u00fckse saanud – k\u00f5rbenud espresso tulikuuma \u00fclevahustatud piimaga, mille k\u00f5rvetust oma keelel on v\u00f5imalik veel j\u00e4rgmisel p\u00e4evalgi tunda. K\u00f5rvale v\u00f5tsin k\u00f5ige suurema kreemisaia, mida minu silmad n\u00e4inud on, ning koos p\u00f5hjatu refill<\/em> filtrikohviga l\u00e4ks see pidu mulle maksma ainult 6,80\u20ac! Praegu siin Trondheimis, kus kohvikus hetkel seda postitust kirjutan, olen maksnud sama l\u00f5bu eest kohe kindlasti topelt sama summa. Kusjuures filtrikohvi on neil \u00fcllatavalt hea! V\u00f5tsin l\u00e4paka ja Alltrails app’i lahti ning hakkasin oma hommikut planeerima. Sel korral kavatsesin targem olla ja m\u00e4e otsas Alltrailsi kaardil silma peal hoida. Tahaks ikka l\u00f5puks m\u00f5ne m\u00e4e tippu ka j\u00f5uda! Teadsin, et Svolv\u00e6ris asub sherpade ehitatud trepp, mis viib kuskil k\u00f5rgele ilusa vaatega kohta, seega mida muud mul vaja ongi! K\u00fcll aga m\u00e4rkasin, et \u00fcle linna k\u00f5rguva m\u00e4e otsas asub midagi kurjakuulutavat ja teravat. Kiire googeldamine n\u00e4itas, et tegemist on Svolv\u00e6rgeitaga – t\u00f5lkes “kits”. Internet oli t\u00e4is selle otsas k\u00f5lkuvaid inimesi ja tundus, et ka mina v\u00f5iks saada \u00fcheks nendest.<\/p>\n

V\u00f5tsin suuna m\u00e4e poole ja ilma suurema vaevata suutsin sherpade trepi \u00fcles leida. All oli matkaks valmistumas teisigi entusiaste igas vanuses ja t\u00f5siduse astmes – vanamees seljakoti ja veepudelitega, trullakas paarike tossudes, \u00fcleni professionaalses varustuses k\u00f5nnikeppidega keskealine meesterahvas ja loomulikult saksa penskarid. Asusin siis rahulikus tempos treppe vallutama. \u00dcsna kiiresti oli selge, et see pole mingi nalja\u00fclesanne. \u00dcsna minu kuklas oli tunda heas vormis briti naise ja tema v\u00e4hem vormis tundmatust rahvusest meeskaaslase hingamist. K\u00f5rgusse t\u00f5usmine oli \u00fcsna kiire ning juba p\u00e4rast paari trepivahet v\u00f5is hakata vaateid ahhetama, seda muidugi s\u00fcdamepekslemise ja intensiivse hingeldamise taustal. M\u00e4ed on hullud, trepid veel hullemad. J\u00e4tkasin seda sherpade ristiretke, samal ajal oma eluvalikute \u00fcle m\u00f5eldes, ning l\u00f5puks suutsin kuidagi trepid seljatada, higise ja \u00f5nnelikuna. Veepudelilt kork maha, pool t\u00fchjaks, edasist plaani nuputama. M\u00e4e otsas olid viidad neljas suunas, k\u00f5ikide alla kirjutatud very demanding path<\/em> ehk v\u00e4ga n\u00f5udlik rada. Noh, kui ma midagi Norras \u00f5ppinud olen, siis et neid silte tasub uskuda, aga kuna \u00fchtegi keskmist ja kerget valikus ei olnud, siis tuli ju valik teha olemasolevate N\u00d5UDLIKE vahel! Olin \u00fcsna kahevahel, sest minu unistatud Svolv\u00e6rgeitaga asus oluliselt l\u00e4hemal kui k\u00f5ik teised sihtpunktid, s.o 0,5 km kaugusel ning kui ma juba olin endale midagi sihiks v\u00f5tnud, siis seda m\u00f6\u00f6da ma ka l\u00e4hen. Kahtlema pani mind aga see, et k\u00f5ik teised turistid l\u00e4ksid kaks korda kaugemal asuva Djevelporteni ehk kuradisilla poole, mis on samuti legendaarne pildistamiskoht. Asi, mida ma aga ei ole veel Norras \u00e4ra \u00f5ppinud, on see, et kui k\u00f5ik turistid l\u00e4hevad konkreetsesse kohta v\u00f5i suunda, siis on sellel ka p\u00f5hjus. Mina, j\u00e4\u00e4rep\u00e4ine, nagu ma olen, v\u00f5tsin siiski ette l\u00fchema ja varem v\u00e4lja valitud raja. Pool kilomeetrit suudan ikka \u00e4ra kannatada ju? Haha, okei, K\u00e4rt.<\/p>\n