{"id":183,"date":"2024-06-22T09:53:07","date_gmt":"2024-06-22T09:53:07","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=183"},"modified":"2024-06-22T09:53:07","modified_gmt":"2024-06-22T09:53:07","slug":"lofoten-but-first-hadseloya","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=183","title":{"rendered":"Lofoten, but first… Hadsel\u00f8ya"},"content":{"rendered":"

Nagu eelnevas postituses mainitud, olin ma siiani suutnud vihma eest p\u00f5geneda. \u00d5igemini, vihm p\u00f5genes minu eest. Lofoteni ilmateade polnud aga paljulubav ning minu plaan v\u00f5imalikult palju looduses \u00f6\u00f6bida oli ohus. P\u00e4ev enne Lofoteni suunas liikuma hakkamist meenus mulle, et mu endine t\u00f6\u00f6kaaslane Ann Leen oli mind enne reisi algust kontakti viinud oma s\u00f5brannaga, kes siin kandis elab. Olin selle t\u00e4iesti unustanud, sest ei teadnud oma plaane ju liiga palju ette.<\/h4>\n

N\u00fc\u00fcd aga oli k\u00e4es sobiv aeg M-ile kirjutada ja maad uurida – ma isegi ei teadnud, kus ta tegelikult elab. M andis teada, et elab saarel, mis j\u00e4\u00e4b p\u00f5hisaarestikust k\u00fcll v\u00e4lja, kuid siiski tee peale. R\u00e4\u00e4kisin oma plaanist bussiga v\u00f5i h\u00e4\u00e4lega Lofotenile siseneda ning esimeseks peatuseks oli valitud Svolv\u00e6r, mis on suurem linn saarestikus. M pakkus, et kui ma kohe samal \u00f5htul tuleksin, saaksin nende juures \u00f6\u00f6bida ja hommikul k\u00fc\u00fcti Svolv\u00e6ri, kus asub tema kontor. Mul aga oli veel Narvikus majutus \u00fcheks \u00f6\u00f6ks, seega see plaan ei sobinud. K\u00fcll aga oli variant, et tulen j\u00e4rgmisel p\u00e4eval sama bussiga nagu plaanitud, kuid astun veidi varem maha, s.o Fiskeb\u00f8li sadamas, kus saaksime samale praamile s\u00e4ttida ning hommikul viiks M mind praamile, kust saaksin edasi bussiga Svolv\u00e6ri. Lahendatud oleks ka minu koti hoiustamise mure – v\u00f5iksin selle viia nii kauaks M-i kontorisse, kuniks ise ringi tatsan. M\u00f5eldud, tehtud.<\/p>\n

J\u00e4tsin korteri luksuse – pesumasin kuivatiga, oma voodi ja k\u00f6\u00f6k – maha ning toppisin uuesti koti selga. Ronisin m\u00e4est alla ning j\u00e4in bussi ootama. Mul on lapsest saadik v\u00e4ike hirm v\u00f5\u00f5ras kohas bussile istumisega. Kas buss ikka tuleb \u00f5igel ajal? Kas ma seisan \u00f5iges kohas ja kas see buss ikka peatub siin? Kas ma istun \u00f5ige bussi peale? Kas ma tean, kus maha minna? \u00d5nneks t\u00e4iskasvanuna on see mure v\u00e4iksem, sest midagi hullu ei juhtu, kui ka natuke v\u00f5ssa paned. Alati saab uue bussi peale minna, uue pileti osta, Google Maps t\u00f6\u00f6tab, lihtsalt t\u00fc\u00fctu on. Norras ei ole ka bussipeatused \u00fclem\u00e4\u00e4ra h\u00e4sti t\u00e4histatud. Silt on imepisike ning kuskil pole kirjas MILLISED bussid siin peatuvad. U 10 minutise hilinemisega buss siiski saabus. Kuna Norra on pangakaardi ja app’ide riik, ei pea v\u00e4hemalt sularaha p\u00e4rast muretsema. K\u00fcll aga peab bussis maksma ca euri rohkem, kui eelm\u00fc\u00fcgist ostes. Buss oli \u00fcllatavalt l\u00e4rmakas, kuna esimesed neli rida oli h\u00f5ivanud Norra naispenskarite grupp. Mingi p\u00f5nev ringreis neil igatahes k\u00e4sil oli, sest koguaeg l\u00f5kerdati. V\u00e4ga eba-p\u00f5hjamamine k\u00e4itumine. Vaatlesin neid ja m\u00f5tisklesin, et huvitav, millal naised otsustavad, et nad on n\u00fc\u00fcd mutid, ja kas minu elus saabub ka see hetk, kui ma otsustan halli standard-poisipea endale p\u00fcgada ja bee\u017ee riided-jalan\u00f5usid ostma hakata. V\u00f5ib-olla nemad arvasid ka kunagi, et nad on \u00e4gedad rebel<\/em>’id ja igavesti noored. V\u00f5ib-olla on vananemisega leppimine lihtsalt osa t\u00e4iskasvanuks saamiseks. (<\/em>but I still call bullshit)<\/em><\/p>\n

\"\"
Minu peatust ei paista ega paista<\/figcaption><\/figure>\n

Nagu tellitud, hakkas bussis\u00f5idu ajal tugev padukas. Olin kergendunud, et mul t\u00e4na kuskil \u00fcksi matkamist ja telkimist plaanis pole. Bussis\u00f5it pidi kestma midagi kolme tunni kanti, vaated olid imelised, mis aga t\u00e4hendas, et tavap\u00e4rast bussis tukkumist ei saanud endale v\u00e4ga lubada. Vaatama peab ju! \u00dchel hetkel sain aru, et buss on graafikust maas, sest saabumise kellaaeg tiksus aina l\u00e4hemale, Fiskeb\u00f8l ferjekai peatust ei paistnud aga kuskil. Siin on bussides, muide, v\u00e4ga toredad ekraanid, mis n\u00e4itavad koguaeg 4-5 j\u00e4rgmist peatust ning mitu minutit sinna j\u00e4\u00e4nud. J\u00e4relikult buss hilineb. Kirjutasin M-ile, kes oli juba valmis praamij\u00e4rjekorras. Leppisime kokku, et tema l\u00e4heb igal juhul praamile, mina siis tagumisel juhul tulen pooleteise tunni p\u00e4rast j\u00e4rgmise praamiga. Uurisin, kas on ehk v\u00e4hemalt lootust ootamise ajal kohvi saada, sest mul oli k\u00fcll kaasas jogurt ja p\u00e4hklid, kuid ma polnud valmistunud kolme tunnise bussireisi j\u00e4rel pooleteise tunniseks ootamiseks, millele lisandub veel ca 20 minutit praamis\u00f5itu. Vastus oli eitav. Erinevalt Eestist ei tundu siin kohvikukultuur olevat samasugune inim\u00f5igus. Ehk siis 5+ tundi n\u00e4ljah\u00e4da. Nojah, rasked ajad, rasked ajad.<\/p>\n

Saabusin pisikesse sadamasse 20 minutit planeeritust hiljem, kui praamist polnud enam diislil\u00f5hnagi alles. V\u00e4hemalt oli seal pisike ooteruum ja WC, sest \u00f5ues oli p\u00e4ris k\u00fclm ja r\u00f5ske. K\u00f5ndisin pisikesel sadamaalal ringi, s\u00f5in oma jogurtit ja r\u00e4\u00e4kisin emaga telefonis. Tahaks kohvi. Tahaks s\u00fc\u00fca. Isegi k\u00f5rvaklapid on t\u00fchjad. Kaasaegse inimese \u00f5udus – igavus. L\u00f5puks hakkas taamalt saabuv praamike paistma. Muide, jalak\u00e4ijale on praam Norras tasuta! Ronisin siis tekile, kus oli isegi v\u00f5re taga kohvik, kust tuli s\u00f6\u00f6gil\u00f5hna, kuid kahjuks j\u00e4i see terveks s\u00f5idu ajaks suletuks. Ei mingit kohvi. S\u00f5it oli \u00f5nneks l\u00fchike ning praamilt maha tulles tundsin kohe pildi j\u00e4rgi kr\u00e4sup\u00e4ise ja naerusuise M-i \u00e4ra. Tal oli aga s\u00fcles samasugune kr\u00e4sup\u00e4ine mini-M! Pisike S lehvitas mulle alguses<\/p>\n

\"\"
“ootesaal” sadamas<\/figcaption><\/figure>\n

r\u00f5\u00f5msalt, kuid \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja p\u00f5rnitses altkulmu. Tema nelja-aastase peas olin ma siiski \u00fcks kahtlane element, eriti, kui ma poest veel n\u00e4lja kustutamiseks Snickersit ja kreemisaia otsustasin osta ning need \u00fcksi nahka pistsin. Koheselt musta nimekirja. Poest haarasime kaasa veel m\u00f5ned kiired s\u00f6\u00f6giasjad, sest pakkusin t\u00e4nut\u00e4heks \u00f6\u00f6maja eest keeta potit\u00e4ie ausat ja tummist pasta bolognesest. Seej\u00e4rel asusime s\u00f5itma n\u00f6 saare pealinnast Melbust (K\u00e4rdla m\u00f5\u00f5tu) nende kodukohta. Ega ma tegelikult ei teadnud ju M-i kohta midagi. Elab ta \u00fcksi, mehe, laste, loomadega? Korteris v\u00f5i majas? Kuidas \u00fcldse satub \u00fcks eesti neiu Lofotenile elama?<\/p>\n

 <\/p>\n

Noh, minu suureks \u00fcllatuseks ja r\u00f5\u00f5muks elasid M ja tema Norra mees t\u00e4itsa maal. Kohe kanade ja mesitarudega maal! S\u00fcda l\u00e4ks nii helisema seda vaikset talukohta n\u00e4hes. Selgus, et M oli kunagi Oslos vahetus\u00f5pilasena k\u00e4inud ning selle j\u00e4rgselt j\u00e4\u00e4nud sagedasti Norrat v\u00e4isama. \u00dchel nendest kordadest oli ta Tinderis oma tulevase abikaasa otsa sattunud, kuid kokku tol korral ei saadud. P\u00e4rast poole aastast netisuhtlust \u00f5nnestus neil Norras siiski kohtuda ning klapp oli nii hea, et mees \u00f5ige pea kolis M-i juurde Eestisse. P\u00e4rast viit aastat kooselu otsustati kolida mehe vanaisa t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud majja Hadsel\u00f8yas. Lisaks elab nendega neljane S, hunnik kanu ja parte ning \u00fcleannetu varjupaigakoer. Naabermajas pesitsevad mehe vanemad. Keldrikorrusel oli t\u00fchjaks j\u00e4\u00e4nud korterilaadne majaosa, kus varem elas mehe noorem vend. N\u00fc\u00fcd sai sellest minu pesa \u00fcheks \u00f6\u00f6ks. Asusin pliidi taha pastakastet keetma – midagi, mida ma ammu teinud ei ole. Perele s\u00fc\u00fca vaaritanud. Hakkisin ja segasin, samal ajal M-iga jutustades. Issand, kui \u00e4ge naine see siin on, m\u00f5tlesin. Jutt jooksis ja naeru jagus. Vahepeal silkas meie vahelt l\u00e4bi ka S, kes n\u00f5udis emalt katkematut t\u00e4helepanu. Meie vadistamine oli tema jaoks \u00fcsna t\u00fc\u00fctu, eriti, kuna tema tahtis parema meelega raamatust \u00f6\u00f6kulle v\u00f5i suurendusklaasi alt k\u00e4rvanud mesimumme uurida. Imetlesin M-i rahulikku ja kannatlikku v\u00f5imekust jagada t\u00e4helepanu nii minu kui lapse vahel. Vahepeal oli toit valmis saanud ning seal \u00fchise laua taha istudes tabas mind j\u00e4rsku mingi tunne.<\/em> Mingi kurbus, igatsus, tuttavlikkus. Olin olnud kaks n\u00e4dalat elanud vanderselli elu, mis oli mulle veel \u00fcsna uus. Kodu ei olnud enam l\u00e4hedal, aga samas ka mitte piisavalt kaugel, et tunda end kohanenud lindpriina. Olin eikusagil eikellegimaal. Ja see ilus id\u00fclliline kodutunne pitsitas n\u00fc\u00fcd kuskil rinnus. Soe toit, hoolitsev rahulik pereisa, r\u00f5kkava naeruga perema, tuuseldav laps ja n\u00e4rviline koer, pildid k\u00fclmikul ja isetehtud teetassid… Minu k\u00e4est on k\u00fcsitud, kas ma tunnen koduigatsust, ja vastus on ei. Aga sellel hetkel tundsin ma selle kodu igatsust, mida ma endale visualiseerunud ja tulevikku unistanud olen. P\u00e4rast seda reisi, \u00fchel hetkel, kui ma olen end reisitolmust puhtaks p\u00fchkinud, rahutused \u00e4ra rahmeldanud, olen valmis vastu v\u00f5tma oma kodutalu v\u00f5tmed. Pika s\u00f6\u00f6gilaua, suure diivani, kanade ja kitsedega. Aga sinna vahele j\u00e4\u00e4b veel nii palju aega ja seiklusi. Ja see tegi mind natuke kurvaks. \u00c4rge n\u00fc\u00fcd valesti aru saage – ma ei kahetse kuidagi oma otsust v\u00f5i otsuseid. Minu jaoks on see reis praegu ainu\u00f5ige valik ja igatsust v\u00f5ib tunda igalpool. Kodus olles ihkad seiklusi, seiklustel ihkad kodu, suhtes vabadust ja vabana suhet. Selline paradoksaalne elu juba on.<\/p>\n

M utsitas mind jalutama minema maja taha m\u00e4gedesse ja metsa vahele. Olin veidi kahtlev, sest mu parem p\u00f5lv andis ikka veel tunda Narviku p\u00fcstloodis seinast seljakotiga \u00fcles marssimisest, kuid kuna vajasin veidi \u00fcksi olemise aega, otsustasin siiski jalutusk\u00e4igu kasuks. V\u00f5tsin suuna k\u00e4tte ja hakkasin vantsima. Majadest m\u00f6\u00f6da lambaaedikuni. Aedikust l\u00e4bi metsateele. See oli v\u00e4ga naljakas muinasjutuline tee – oled k\u00fcll metsavahel, kuid koguaeg kuuled p\u00f5\u00f5sastest mingit kilinat ja kellegi pilku endal. Need on kaelakelladega lehmad ja lambad. Kui olin kindel, et olen majadest piisavalt kaugel, v\u00f5tsin tunnetelt k\u00e4sipiduri maha ja lasin pisaratel voolata. Tundsin ja tunnistasin oma tundeid, et siis puhtalt lehelt edasi minna. P\u00e4ris m\u00e4kke ei suutnud ronida, sest ikka leidsin end \u00fcks hetk p\u00fcstloodis higisena \u00fcles marssimas, \u00fcmbritsemas tume ja s\u00fcnge kuusemets, taamal rohelised lopsakad m\u00e4ed. Umbes tunnikese tuiasin ringi ning siis oli aeg juba tagasi liikuda, et p\u00f5hku pugeda. Mulle see riik meeldib – inimesed l\u00e4hevad 21-22 paiku magama ja \u00e4rkavad 5-6 vahel, et seitsmeks t\u00f6\u00f6le minna. Mida ma aga ei m\u00f5ista on see, et nad s\u00f6\u00f6vad \u00d5HTUS\u00d6\u00d6KI 15-16 ajal. Mis te \u00fclej\u00e4\u00e4nud \u00f5htu siis teete?? Vahelduvpaastu?<\/p>\n