{"id":167,"date":"2024-06-19T11:41:24","date_gmt":"2024-06-19T11:41:24","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=167"},"modified":"2024-06-19T11:42:11","modified_gmt":"2024-06-19T11:42:11","slug":"norra-algab-narvikust-bussiga-haalega-jala","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=167","title":{"rendered":"Norra algab Narvikust – bussiga, h\u00e4\u00e4lega, jala"},"content":{"rendered":"

9. juuni hommikul pakkisin taas koti kokku, vinnasin selga ja asusin m\u00f5nusa karge p\u00e4iksepaiste k\u00e4es Abisko bussipeatuse poole teele, et riiki vahetada. Ma polnud veel p\u00e4ris v\u00e4lja m\u00f5elnud, kuidas ma kavatsen Narvikusse j\u00f5uda, kuid \u00f5nneks mul oli selle 80 km pikkuse distantsi l\u00e4bimiseks aega terve p\u00e4ev.<\/h4>\n

P\u00f5hjus, miks mul oli vaja just sel p\u00e4eval Narvikusse j\u00f5uda, p\u00e4rines mitme kuu tagant. Kuna ma oktoobris liitusin Tallinna Loomeinkubaatori ettev\u00f5tlusprogrammiga, oli juba aegsasti 10. juuniks ehk programmi l\u00f5petamiseks vaja olla kuskil, kus on stabiilne interneti\u00fchendus. Selleks ei sobinud ilmselgelt telkimisplats ega suvaline hostel. Seega pidin \u00e4ra otsustama, millisesse linna ma potentsiaalselt selleks hetkeks v\u00f5iksin j\u00f5uda ja korralik Wifiga majutus \u00e4ra broneerida. V\u00f5is juba ette arvata, et Norrasse korteri leidmine ei saa olla odav \u00fclesanne, kuid kuidagi suutsin Booking.com’ist leida 75\u20ac\/\u00f6\u00f6 kahe magamistoa, kahe vannitoa, kahe terrassiga korteri l\u00e4bi kahe korruse. K\u00fcsite, miks mul k\u00f5ike kahte on vaja? Ei olegi! See oli lihtsalt nii palju odavam ja noh – “kuskil peab ju inimene elama”. Aga kuna majutusse sai sisse alles kella 16st, oli mul aega maa ja ilm Narvikusse loominguliselt kohale j\u00f5uda. Ja \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju raha ma selle distantsi l\u00e4bimise alla ei kavatsenud panna, sest n\u00e4dala eelarve oli juba l\u00f5hki minemas.<\/p>\n

\"\"
Teekond Abiskost piirini ja piirilt 7 km kaugusele jalutusk\u00e4igule Narvikust<\/figcaption><\/figure>\n

Otsustasin Rootsi piirini s\u00f5ita bussiga – l\u00f5pp-peatus Riksgr\u00e4nsen asus Norra piirist ca km kaugusel ja sealt l\u00e4bi l\u00e4ks ainult \u00fcks p\u00f5hi maantee Narvikusse, seega iga auto l\u00e4heb \u00f5iges suunas ja mingi hetk v\u00f5iks keegi minu peale ju halastada. S\u00e4ttisin ennast siis kenasti kiirendusraja algusesse, kus autodel oleks hea peatuda. M\u00e4letan oma esimesest h\u00e4\u00e4letamiskogemusest, kuidas k\u00f5ige raskem on f\u00fc\u00fcsiliselt p\u00f6idla \u00fcles saamine. See tundub kuidagi nii… haavatav ja n\u00e4htav! Aga sel korral hingasin korra s\u00fcgavalt sisse, l\u00f5in selja sirgeks, manasin n\u00e4ole oma k\u00f5ige meeldivama mitte-ida-euroopa-r\u00f6\u00f6vli n\u00e4o ja l\u00f5in p\u00f6idla \u00fcles. Esimene auto… m\u00f6\u00f6dub. Teine, kolmas, neljas, …, k\u00fcmnes. Palju on j\u00f5llitajaid ja palju on karavane, kelle roolis olevad pension\u00e4rid taunivalt pead raputavad. Hea k\u00fcll, meelt pole vaja heita, see asi v\u00f5tab alati aega. Teen peas kokkuleppe, et kui tunniga ei n\u00e4kka, k\u00f5nnin veidi edasi ja vahetan asukohta. Loen autosid ja m\u00f5tisklen, kuidas h\u00e4\u00e4letamine on hea elu metafoor – mitut ei’d on vaja selleks, et saada \u00fcks jaa? Noh, 45 minutit ja umbes 18 v\u00f5i 19 autot hiljem \u00fcks patsimees peatubki. Lippan autoni ja minu r\u00f5\u00f5muks vaatavad tagaistmelt vastu ema ja beebi. Pats \u00fctles, et saavad mu Narviku k\u00fclje alla viia, sest p\u00f6\u00f6ravad ise enne \u00e4ra lennujaama poole. Sobib k\u00f5ik!<\/p>\n

\"\"
Minu hoolikalt valitud h\u00e4\u00e4letamispunkt<\/figcaption><\/figure>\n

Paarike tuleb Kirunast (j\u00e4lle), kus mees t\u00f6\u00f6tab kaevanduses ja naine kosmoseagentuuris. On ikka ametid siin inimestel. Mind valgustati, et sarnaselt meie kaubandussuhetele L\u00e4tiga k\u00e4ivad Norrakad \u00fcle Rootsi piiri odavamalt maiustusi, sigarette ja limonaadi ostmas. Norras on tervist kahjustavad kaubad nimelt k\u00f5rgemini maksustatud. Naljakas, kuidas riigivahetust on reaalselt n\u00e4ha ka maastikus. Ma ei oleks uskunud, et Norra ja Rootsi saavad nii v\u00e4ga erinevad olla – \u00fched samad m\u00e4estikud ju -, aga Norra poolel muutus maastik j\u00e4rjest j\u00f5ulisemaks, v\u00f5imsamaks, dramaatilisemaks. \u00dcha k\u00f5rgemad ja teravamad tipud. Patsimehe s\u00f5nul on tavaliselt juuni alguses siin veel lumi maas – on \u00fcsna haruldane, et suve alguseks on enamus lumest juba sulanud. Vaat kui h\u00e4sti mul siis l\u00e4ks, sest lumeriideid k\u00fcll ei oleks osanud ega tahtnud endaga kaasa vedada.<\/p>\n

\u00dchel hetkel saabume ristmikule, kus pats keerab bussipeatusesse ja n\u00e4itab – Narvik j\u00e4\u00e4b sinna, meie l\u00e4heme n\u00fc\u00fcd teisele poole. T\u00e4nan, ronin autost v\u00e4lja ja KOHESELT hakkab sadama padukat. Mis nali see n\u00fc\u00fcd on? Kas see on Norra viis mind tervitada ja annab aimu, milline minu \u00fclej\u00e4\u00e4nud aeg siin olema saab? Siiani oli vihm minust terve reisi jooksul kaarega m\u00f6\u00f6da k\u00e4inud. K\u00f5ik \u00f6\u00f6d ja p\u00e4evad, mil vihma ennustas, m\u00f6\u00f6dusid kuivalt v\u00f5i siis viibisin ma sel hetkel toas, kui sadas. V\u00f5tsin Google Mapsi v\u00e4lja ja hakkasin uurima, et kaugel ma siis olen ja \u00e4kki saaks siit lausa bussiga Narvikusse. Ehee. Asun 7 km kaugusel linnast ning esimene buss tuleb kahe tunni p\u00e4rast. Noh, kurat. Tuleb k\u00f5ndima hakata, sest h\u00e4\u00e4letamiseks pole kohta, aga esimene suu-uur probleem vaatab mulle otse silmaauku. TUNNEL. Mitte mingit jalak\u00e4ijate teed, mitte mingit v\u00f5imalust ringiga \u00fclevalt, alt v\u00f5i k\u00f5rvalt minna. Ma\u00a0pean<\/em> minema l\u00e4bi tunneli, et Narvikusse saada. Hakkan siis vaikselt ja vastumeelselt sammuma, esimesed viis minutit ka paduvihmas, mis \u00f5nneks varsti m\u00f6\u00f6dub, tee \u00e4\u00e4res lambad mind ammulisui vaatamas: “Kuhu see lammas omast arust jalgsi l\u00e4heb?” Jep, ka ise m\u00f5tlesin enda kohta t\u00e4pselt sama. Tunneli algusesse j\u00f5udes otsisin veel v\u00f5imalusi, selle v\u00e4ltimiseks, kuid eramaa ja lambaaedikud ning kaljud v\u00f5tsid selle v\u00f5imaluse. Tunneli \u00e4\u00e4res oli k\u00fcll kiitsuke ilma igasuguse piirdeta jalak\u00e4ija tee, kuid ilmselgelt polnud see m\u00f5eldud jalutusk\u00e4iguks, vaid t\u00f6\u00f6listele ligip\u00e4\u00e4suks. \u00d5nneks polnud liiklus v\u00e4ga tihe ja tunneli pikkus oli 350 meetrit – \u00e4kki j\u00f5uan ruttu l\u00e4bi lipata? Palusin taaskord ei-tea-kellelt kaitset oma elule ja asusin marssima. Ma ei tea, kas te olete kunagi tunneli sees viibinud, aga seal on L\u00c4RMAKAS. Iga auto kajab m\u00f6\u00f6dudes nagu rong ja samas suunas s\u00f5itvad autod t\u00f5mbavad korraliku tuule \u00fcles. Palvetasin, et igasugused rekkad ja bussid tunnelist sel hetkel tunnelist v\u00f5imalikult kaugele j\u00e4\u00e4ksid ning v\u00e4lja j\u00f5udes istusin higisena metsa \u00e4\u00e4rde maha ja \u00fctlesin endale k\u00f5vasti: “Palun \u00e4ra rohkem sellist asja enam tee!” Aga mis mul muud \u00fcle j\u00e4i? Hetk hiljem avastasin, et istun sipelgapesas. Norra, kas sa p\u00e4riselt vihkad mind v\u00f5i? Hea algus k\u00fcll.<\/p>\n

J\u00e4tkasin oma ristir\u00e4nnakut suure ja kuulsa silla suunas, mis \u00f5nneks oli varustatud eraldi jalak\u00e4ijate alaga. Sild ise on uus, v\u00e4rske ja v\u00f5imas ning 1,5 km pikk. Sealt edasi aga oli veel kolm kilomeetrit vaja marssida, sest p\u00fchap\u00e4eval puudub igasugune bussiliiklus siin riigis. Kott oli raske ja surus \u00f5lgadele nii k\u00f5vasti, et pea hakkas valust taguma. Sillale j\u00f5udes aitas vaade v\u00e4hemalt halvalt enesetundelt t\u00e4helepanu eemale viia. Fjordid, m\u00e4ed, l\u00f5putud vaated ja selle k\u00f5ige all sini-roheline meri. J\u00f5llitasin seda vaatepilti, pilgutasin silmi ja pomisesin omaette: “Okei, Norra, kas see on normaalne v\u00f5i? Kas see on \u00fcldse legaaaaalne, et \u00fcks riik selline v\u00f5ib v\u00e4lja n\u00e4ha? Natuke \u00fcle ei pinguta selle asjaga v\u00f5i?” Proovisin pildistada ja filmida, aga nagu ikka, pildile ei j\u00e4\u00e4 ju k\u00fcbetki selles maagiast. L\u00f5putu silla l\u00f5pus \u00f5nnestus mul pingile jalad siruli visata, tossud pikalt saata ning varbaid ja \u00f5lgu puhata. Pistsin \u00fche kaneelisaia ja peot\u00e4ie p\u00e4hkleid nahka ning kaanisin vett. Natuke veel, viimane pingutus.<\/p>\n