{"id":149,"date":"2024-06-16T12:12:46","date_gmt":"2024-06-16T12:12:46","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=149"},"modified":"2024-06-16T12:28:42","modified_gmt":"2024-06-16T12:28:42","slug":"sudametemurdja-abisko-ja-uleentusiastlik-algaja-magironija","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=149","title":{"rendered":"S\u00fcdametemurdja Abisko ja \u00fcleentusiastlik algaja m\u00e4gironija"},"content":{"rendered":"

Kui oli selge, et Niklas Abisko bussile ei j\u00f5ua, n\u00f5jatusin s\u00fcgavale istmesse ja asusin aknast v\u00e4lja vaatama. Kuigi olin magamata, hoidsid adrenaliin ja p\u00f5nevus (kohv vist ka ikka) erksana. Hakkasime m\u00f6\u00f6da kitsast maanteed vurama ning \u00fcht\u00e4kki hakkasid seni kusagil taamal silmapiiril olnud m\u00e4ed l\u00e4hemale j\u00f5udma.<\/h4>\n
\"\"
Kiruna-Abisko bussis\u00f5it<\/figcaption><\/figure>\n

Mul vist t\u00f5esti ei olnud ootuseid P\u00f5hja-Rootsi osas, sest see, mida ma n\u00e4gin, rabas mind jalust (hea, et ma istusin). Sellist vaatepilti oskaks oodata Norras, Uus-Meremaal, ehk ka \u0160veitsis. Aga siin, p\u00f5hjapolaarjoonel? Kas siin ei peaks olema lihtsalt p\u00f5drad ja tundra? J\u00f5llitasin avanevaid m\u00e4gi-j\u00e4rv-m\u00e4gi vaateid ammulisui, endal kananahk ihul. Proovisin paar korda ka pilti ja videot teha, aga t\u00e4iesti m\u00f5ttetu. Fragmentigi sellest ilust ei j\u00e4\u00e4 ju kaadrisse! Ma ei tea, kas asi oli magamatuses v\u00f5i milleski muus, aga miski minus t\u00f5esti liikus, tuntavalt. Kohe ikka pisarateni. See k\u00f5lab ehk totakalt, aga ma tundsin reaalselt m\u00e4gede kutset! Et see on see rahutus, mis mind on tagant utsitanud minema avastama, otsima, ja n\u00fc\u00fcd ma olen siin. Vaikus, rahu, saabumine.<\/p>\n

Astusin Abiskos bussist maha ja hingasin sisse v\u00e4rsket m\u00e4gede \u00f5hku. M\u00f5nus, karge, taustal soe p\u00e4ike. \u00c4hvardanud vihmast ei olnud haisugi. Kuna kell oli alles pool 10 ja kohalik pood kinni, asusin hosteli poole. \u00a0Enne veel juhtusin m\u00e4rkama maantee \u00e4\u00e4res kahte noormeest suurte seljakottidega seisvat, kes tulutult Narvikusse \u00fcritasid h\u00e4\u00e4letada. Natuke k\u00f5ditas n\u00e4rve see vaatepilt, sest t\u00e4pselt sama plaan oli ka minul j\u00e4rgmiseks p\u00e4evaks. Hostelituppa sai k\u00fcll alles kella 14st sisse, kuid \u00f5nneks v\u00f5is oma koti juba varem neile j\u00e4tta. Pakkisin oma kotte \u00fcmber ning m\u00f5lgutasin, mis siis selle vahepealse 4-5 tunniga peale hakata. Tean, et siit l\u00e4hedalt algavad k\u00f5ige \u00e4gedamad matkarajad, nii n\u00e4dalapikkusteks kui paarikilomeetristeks matkadeks. Millist siis valida? Niklas oli maininud, et \u00fcks m\u00e4etipp on t\u00e4itsa p\u00e4evamatka kaugusel. Noh, mul p\u00e4ris tervet p\u00e4eva ei ole, arvestades et ma olen j\u00e4tkuvalt magamata \u00f6\u00f6ga. Sirvisin natuke All<\/em> Trailsi<\/em> app’i \u00fchte ja teistpidi ning silma j\u00e4i Nuolja Summiti ronimine – 10 km ja ca 4 tundi 40 min edasi-tagasi, raskusaste: raske. No ausalt, minu ajus on see koht katki, mis ennast ja enda oskuseid adekvaatselt hindab. Mu ratsionaalne m\u00f5istus \u00fctleb k\u00fcll, et kuule sa pole mingi m\u00e4gironija, sa pole maganud ja sul on k\u00f6ha. Pluss, sul on null m\u00e4gimatka varustust ja raskusaste “raske” viitab siiski asjatundlikumale matkajale. Mitte-ratsionaalne mina kuulab jalalt-jalale tammudes selgitused \u00e4ra, noogutab hajameelselt ja \u00fctleb: “mhm, jahah, kuule k\u00f5lab nagu mina, okei ma l\u00e4hen siis, tsau!” Noh, aja siis sellisega asju.<\/p>\n

Pakkisin veepudeli ja varuriided kotti, t\u00e4itsin esimest korda uhkelt \u00e4ra ka oma veekoti (n\u00e4eb v\u00e4lja nagu haigla tilgakott) ning haarasin poest kaasa kotit\u00e4ie kaneelisaiu, india p\u00e4hkleid ja n\u00e4kileibu. Matkaja on valmis. K\u00f5igepealt tuli mul k\u00f5mpida 2 km Abisko Turiststatsioni juurde, kust matkad alguse saavad – mina, pood ja hostel paiknesime muidu Abisko \u00d6stras. \u00d5nnetud p\u00f6idklak\u00fc\u00fcdi mehed olid ikka veel tee \u00e4\u00e4res. Kaalusin korraks, kas minna neile \u00fctlema, et nad asuvad k\u00f5ige lollimas kurvis, kus autol pole v\u00f5imalik isegi peatuda, aga loobusin. K\u00fcll m\u00f5tlevad ise v\u00e4lja. K\u00f5mpisin matka alguspaika kohale, kust avanes esmalt vaade kiirelt tormavast, kohisevast ja hele-helesinisest m\u00e4gij\u00f5est (IMG_6385<\/a>). Vau, milline j\u00f5ud. Alati v\u00f5tab seest natuke k\u00f5hedaks ja alandlikuks, kui tunnetada nii otseselt ja l\u00e4hedalt looduse v\u00f5imu. Tere, mina inimene, t\u00fchine k\u00fcbeke. Enne m\u00e4ele suuna v\u00f5tmist tegin l\u00e4bi oma palvetavad pobisemised. Sel reisil on mul olnud reegliks p\u00f6\u00f6rduda looduse poole enne sisenemist – luban olla aupaklik ja mitte j\u00e4tta endast j\u00e4lgi ning vastu palun kaitset, turvalisust, hoitust. Ma tean, k\u00f5lab v\u00e4ga metsahipilt, t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4rske \u00f5hu m\u00fcrgitus. Aga t\u00fckki see v\u00e4ike rituaal minult ei v\u00f5ta k\u00fcljest ja ma ise tunnen end rahulikumalt, et mul on justkui millelegi toetuda.<\/p>\n

Alustasin siis suunaviitade alusel ronimist ning hoidsin silmas punaseid valge t\u00e4piga m\u00e4rke. Algus oli \u00fcsna lihtne, tipa-tapa, \u00fcks jalg<\/p>\n

\"\"
Punaste t\u00e4ppide j\u00e4rgi<\/figcaption><\/figure>\n

teise ette m\u00f6\u00f6da kose k\u00fclge ikka \u00fcles. Raske, aga mitte kontimurdev. Iga natukese aja tagant korra peatusin, imetlesin uskumatut vaadet, ahhetasin ja liikusin edasi. Teekond oli rikastatud p\u00f5hjap\u00f5dra p\u00e4rlitega, aga neid endid ei paistnud kuskilt. M\u00e4rkasin ka, et loodus oli samas seisus, mis on Eestis kevadel – kullerkupud, meelespead, \u00f5rnad kevadlilled ja kerge v\u00e4rske \u00f5hk. Pungad igalpool. Tegin vahepeal \u00fche saiapausi ja m\u00f5tlesin, kui p\u00f6\u00f6rane see ikka on, et ma n\u00fc\u00fcd siin niiviisi istun keset p\u00e4eva. Sain ka aru, et olin m\u00f5ttetult palju vett kaasa tarinud – looduses on ju veevarud l\u00f5putud! L\u00f5puks olin juba \u00fcsna k\u00f5rgele joa jalamile j\u00f5udnud, kui ei leidnud enam punaseid m\u00e4rke. Imelik. Kuidas siis nii, et lihtsalt ei ole. Samas rada l\u00e4heb edasi, seega j\u00e4tkasin. Ainult, et rada hakkas kiskuma v\u00e4ga p\u00fcstloodi, kitsaks ja mitte kuskilt ei olnud k\u00e4tega kinni hoida. Istusin korra maha ja hindasin olukorda. S\u00fcda tagus rinnus kas koormusest v\u00f5i k\u00f5rgusest ning natuke v\u00f5ttis vaade pea kergeks. Ma ei ole k\u00fcll k\u00f5rgusekartja, aga no kurat see on k\u00f5rge. V\u00f5i \u00f5igemini, see millises t\u00fchjuses ma ise keset seda k\u00f5rgust asetsesin, oli hirmus. Vaatasin \u00fcles – tipp ei ole tegelikult kaugel ja enne n\u00e4gin ka teisi matkajaid, aga kuhu nad kadusid ja kust see rada t\u00e4pselt l\u00e4heb, ei saa aru. Pidasin heitlust endaga – kas see on n\u00fc\u00fcd see kaine m\u00f5istuse ja enese alalhoiu instinkti kuulamise koht enda turvalisuse s\u00e4ilitamiseks v\u00f5i hoopis “ega ma mingi tossike pole” ja hirmudest \u00fcle astumise koht. Ma ju kontrollin oma m\u00f5istust, seega …? Okei, proovime natuke veel. T\u00f5usin p\u00fcsti, vaatasin ainult oma nina ette ja astusin valjult lugedes 100 sammu. Istusin uuesti. Hingasin, rahustasin ennast. Uuesti p\u00fcsti, veel 100 sammu. Tegin seda umbes 4-5 korda l\u00e4bi, kuni rajale hakkasid j\u00e4\u00e4ma puuj\u00e4ndrike r\u00e4gastikud ja minul tekkis hirm, et isegi kui suudan \u00fclesse v\u00e4lja j\u00f5uda, siis siit alla k\u00fcll enam ei julge tulla. Vandusin endale alla ja asusin n\u00f6rdinult tagasiteele. Ma tahtsin ju m\u00e4ge vallutada!<\/p>\n