{"id":1487,"date":"2025-11-17T19:16:27","date_gmt":"2025-11-17T19:16:27","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1487"},"modified":"2025-11-17T19:16:27","modified_gmt":"2025-11-17T19:16:27","slug":"head-aega-florida","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1487","title":{"rendered":"Head aega, Florida!"},"content":{"rendered":"

30. jaanuar oli p\u00e4ev, mil \u00e4rkasin t\u00e4is vastakaid emotsioone ja teadmist, et k\u00f5ik, mis j\u00e4rgneva nelja p\u00e4eva jooksul saab toimuma, on minu enda valikute tagaj\u00e4rg. Sest noh, olgem ausad \u2013 milline t\u00e4iem\u00f5istuslik inimene otsustab \u00fche p\u00e4eva jooksul<\/strong><\/span> lennata Floridast Chicagosse ja Chicagost LAsse, selleks et v\u00e4hem kui 24 tundi hiljem istuda 22 ja poole tunni pikkusele lennureisile Bangkoki?! Ilma liialdamata ootas mind ees tiir \u00fcmber poole maakera. Ma olin \u00fcheaegselt segaduses, elevil, \u00e4revil ja olukorrale alistunud. Paraku oli see ainuke enam-v\u00e4hem toimiv ja taskukohane viis USAst lahkumiseks, seega \u00fcritasin end lohutada, et see on lihtsalt neli p\u00e4eva mu elust.\u00a0<\/strong><\/span><\/p>\n

Tampa lennujaamast v\u00e4ljuva lennupileti ostmine oli olnud tegelikult \u00fcsna riskantne valik, mis juhuste \u00f5nneliku kokkulangemise t\u00f5ttu tasus end siiski \u00e4ra. Nimelt l\u00e4ksin alles p\u00e4rast seda, kui piletid juba ostetud, Garreti ust kraapima ja uurima, et kas ta oleks mingi valemiga n\u00f5us mind viima ca tunniajase s\u00f5idu kaugusel asuvasse Tampa lennujaama. Just nimelt, K\u00e4rdi kombel pidi k\u00f5igepealt ikka tark tormama ja alles siis hakkama vaatama, kas plaani p\u00e4riselt ka on v\u00f5imalik ellu viia. Garret vajus m\u00f5ttesse ja lausus, et peab oma t\u00fctrega l\u00e4bi r\u00e4\u00e4kima. Ta oli just hiljuti ostnud endale matkaauto ning pidas plaani minna k\u00fclla t\u00fctrele, kes elas Sarasotast ca 200 km kaugusel asuvas Orlando linnas. Teoreetiliselt on Sarasotast Orlandosse s\u00f5ites vaja riivata ka Tampa linna, kuid lennujaam j\u00e4\u00e4b hoopis teisele poole trajektoori ning selleks tuleb siiski v\u00e4ike ring sisse teha. Hoidsin seega paar p\u00e4eva hinge kinni ja lootsin, et ma ei pea hakkama lennujaama j\u00f5udmiseks bussiga k\u00fcmme korda \u00fcmber istuma. \u00d5nneks andis Garret mulle l\u00f5puks siiski positiivse vastuse ja nii me oma plaanid \u00fchendasime.<\/span><\/p>\n

Lahkumisp\u00e4eva hommikul oli mul templis veel \u00fcsna palju aega vaja sisustada, sest lennujaama suunas pidime Garretiga startima alles keskp\u00e4eval, seega veetsin hommikupooliku k\u00fclmkappi t\u00fchjendades, voodipesusid pestes ja vahetades ning asju pakkides. Kuigi ma olin selleks hetkeks juba 8 (!) kuud seda kotti kokku-lahti pakkinud, ei l\u00e4inud see teps mitte kergemaks. Ikka leidsin end asju v\u00e4lja viskamas, midagi maha j\u00e4tmas ning kui ma l\u00f5puks terve oma keharaskusega koti otsas istudes olin suutnud luku kinni t\u00f5mmata, ujus kusagilt v\u00e4lja ikka mingi ese, mis saatis mind t\u00e4ielikku meeleheitesse. Aga said need kaks kotti siiski pakitud!<\/span><\/p>\n