{"id":1478,"date":"2025-11-02T17:54:56","date_gmt":"2025-11-02T17:54:56","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1478"},"modified":"2025-11-02T17:54:56","modified_gmt":"2025-11-02T17:54:56","slug":"kuidas-ma-usast-lahkumist-planeerides-sain-valusa-geograafia-oppetunni","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1478","title":{"rendered":"Kuidas ma USAst lahkumist planeerides sain valusa geograafia \u00f5ppetunni"},"content":{"rendered":"

Ma olin seda p\u00e4eva oodanud Sarasotasse saabumise hetkest nagu issanda ilmutust \u2013 mis saab edasi? Mis on minu loo j\u00e4tk? Kuhu elu k\u00fcll n\u00fc\u00fcd viib? Olin seadnud endale \u00fcsna kindlad ootused, et minu j\u00e4rgmine peat\u00fckk saab olema kas India\/Sri Lanka, Kesk-Ameerika v\u00f5i \u00e4\u00e4rmisel juhul Bali. Seda, et tee mind aga hoopis Taisse viib, poleks ma suutnud ealeski ette ennustada. Oleksin \u00f5igupoolest selle vaikse kutse peaaegu m\u00f6\u00f6da lasknud oma palavikulistes kinnisideelistes t\u00f6\u00f6otsingutes. <\/strong><\/p>\n

Nimelt komistasin uue aasta alguses Instagramis iirlanna Naomi, kellega New Yorgis koos vabatahtlik olin, postituse otsa, mida ehtis Tai draakon. Kirjutasin eriliselt m\u00f5tlemata pildi alla: “Oo, oletegi juba Taimaal!” Kui me New Yorgis olime, pidasid Naomi ja inglasest peika Mike igap\u00e4evaseid vestlusi teemal “mida oma eluga edasi teha”. Nad olid varasemalt elanud mitmetes erinevates riikides \u00fcle maailma, t\u00f6\u00f6tades inglise keele \u00f5petajatena. Tegelikult oli neil lastega t\u00f6\u00f6tamisest kopp ees, aga samas maksti \u00a0raha \u00fcsna h\u00e4sti ning boonusena pakkus t\u00f6\u00f6 \u00f5petajana v\u00f5imalusi elada \u00e4gedates paikades, olgu selleks siis Hiina, Hispaania v\u00f5i Indoneesia. Tais oli Naomi ka varem t\u00f6\u00f6tanud, kuid minu New Yorgi templist lahkumise hetkeks nad midagi kindlat otsustanud ei olnud. Seega oli minu pildialune kommentaar seotud lihtsalt \u00fcllatusega nende sihkoha valiku osas. Naomi vastusest “tule k\u00fclla!” ei arvanud ma suurt midagi, sest see k\u00f5las tavap\u00e4rase viisakusv\u00e4ljendina, mida inimesed ikka \u00fctlevad.<\/p>\n

Kuid m\u00f5ned p\u00e4evad hiljem t\u00f5usis see lause uuesti mu ajusoppi ja kuna minu n\u00e4dalaid kestnud t\u00f6\u00f6otsingud olid k\u00f5ik l\u00e4inud luhta, oli mul mingil hetkel juba raske seda kutsungit eirata. Kuid…Tai? See tundus kuidagi nii m\u00f5ttetu sihtkoht k\u00f5ikide teiste valikute k\u00f5rval. Ning erinevalt teistest kaalumises olevatest riikidest olin ma Tais juba k\u00e4inud ja ausalt \u00f6eldes polnud mulle tollest ajast mingeid eristuvaid m\u00e4lestusi j\u00e4\u00e4nud. Kuna see oli aga t\u00f5esti ainuke k\u00e4ega katsutav valik ning lisaks olid seal ees ootamas ju tuttavad n\u00e4od, otsustasin siiski Naomile kirjutada, et natuke maad kuulata. Olin v\u00e4sinud \u00fcksi reisimisest ning m\u00f5te eesootavatest tuttavatest n\u00e4gudest tundus lohutav. Sain teada, et hetkel elab paarike L\u00f5una-Tais Phuketi linnas ning t\u00f6\u00f6tavad nad m\u00f5lemad rahvusvahelises koolis, mille alla kuulub s\u00f5imer\u00fchm, lasteaed ja algkool. Naomi ise andvat hetkel arvuti\u00f5petust, vaatamata sellele, et tal puudub selleks igasugune erialane ettevalmistus. Kuid personalipuudus olevat nii suur, et nad olevat n\u00f5us vist enam-v\u00e4hem iga\u00fcht t\u00f6\u00f6le v\u00f5tma. Selle peale mu k\u00f5rvad juba natuke elavnesid. Ma<\/em>\u00a0v\u00f5iks ju \u00fclekvalifitseeritud laste f\u00fcsioterapeudina saada s\u00f5imer\u00fchmas hakkama k\u00fcll!<\/em> m\u00f5tlesin lootusrikkalt, kuigi m\u00f5te r\u00f6\u00f6kivast beebikarjast ajas mind \u00f5lgu judistama. Aga suvevaheaeg polnud teab mis kaugel ja pealegi \u2013 teenida raha ja samal ajal elada Tais? On ka halvemaid v\u00e4ljavaatevaid elus. Naomi lubas koolis minust juttu teha ja teada anda.<\/p>\n