{"id":1465,"date":"2025-10-26T13:50:52","date_gmt":"2025-10-26T13:50:52","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1465"},"modified":"2025-10-26T13:50:52","modified_gmt":"2025-10-26T13:50:52","slug":"vestlus-budistliku-opetajaga-reisimisest-surmast-ja-trumpist","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1465","title":{"rendered":"Vestlus budistliku \u00f5petajaga reisimisest, surmast ja Trumpist"},"content":{"rendered":"

Nagu eelmises postituses sai mainitud, olin ma Florida Kadampa templis saavutanud k\u00f5rgelt hinnatud tehnikav\u00f5luri staatuse. See t\u00e4hendas, et iga hetke, mida ma ei veetnud administraatori laua \u00e4\u00e4res istudes, kohvimasina taga piima vahustades v\u00f5i WC-sid v\u00e4rskendades, sisustasin ma l\u00e4pakas ja leiutasin, kuidas ellu viia budistide poolt p\u00fcstitatud loome\u00fclesandeid. Ja neid leidus seinast seina: k\u00fcll tuli mul disainida raamatu j\u00e4rjehoidjaid, kus on peal Gyatso (ehk Kadampa s\u00fcsteemi looja) tsitaadid; k\u00fcll pidin v\u00e4lja m\u00f5tlema, milline v\u00f5iks v\u00e4lja n\u00e4ha keskuse QR-koodiga visiitkaart, ning mis peamine \u2013 Facebooki \u00fcritusteks oli vaja kujundada p\u00e4isepilte ja Instagrami postituste jaoks \u00f5ige meeleoluga taustasid.<\/strong>\u00a0<\/span><\/p>\n

V\u00f5iks ju arvata, et budistid v\u00f5tavad helge t\u00e4nuga k\u00f5ik vastu, mida neile pakutakse, kuid ei. Siinsed tegelased olid v\u00e4ga k\u00f5rgete ootuste ja standarditega, sageli ka vastandlike maitse-eelistustega, mist\u00f5ttu leidsin end nii mitmelgi korral justkui \u017e\u00fcrii ees istumas, kes k\u00f5ik arutasid t\u00f5siste n\u00e4gudega minu viimatiste disainide \u00fcle: \u201cMulle see esimene ei meeldi, liiga s\u00fcnge,\u201d – \u201cMina just eelistan seda, sest see on puhas, teised on liiga kirjud!\u201d Nn \u017e\u00fcrii koosnes tavaliselt meie pea\u00f5petajast GG\u2019st, keskuse juhist Cindyst ja mehest nimega David, kes oli ka mingit sorti asjapulk ja istus alatasa s\u00fcvenenult kontoris arvuti taga.\u00a0 <\/span>Kui austet komisjon oli l\u00f5puks disaini osas otsuse langetanud, algas k\u00f5rgtasemel peenh\u00e4\u00e4lestus: \u201cNii, t\u00f5sta see pealkiri n\u00fc\u00fcd natuke k\u00f5rgemale. Veel, veel, veeeel\u2026aitab, natuke madalamale. Vot nii. N\u00fc\u00fcd tee see font v\u00e4iksemaks. Paneks \u00e4kki suurte t\u00e4htedega selle alapealkirja? Hm, ei, see mulle ei meeldi, pane eelmine tagasi. Kas need lained seal taustal saaks kollaseks teha? Teistsuguseks<\/em> kollaseks. Veel heledamaks. N\u00e4ita korra, milline see esimene versioon oli. Okei, ei, see viimane oli parem. Olgu, j\u00e4\u00e4b see siis.\u201d Lahkusin nendelt koosolekutelt alati kergelt higise seljaga, selleks et hiljem Instagramist avastada, et nad olid l\u00f5plikku disaini ikkagi muutnud.\u201d Olukorra t\u00f5siduse k\u00f5ige koomilisem osa oli aga see, et ma polnud ju mingi palgaline disainer, vaid lihtlabane tasuta t\u00f6\u00f6d tegev vabatahtlik.<\/p>\n