{"id":1453,"date":"2025-10-11T18:26:44","date_gmt":"2025-10-11T18:26:44","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1453"},"modified":"2025-10-11T18:34:56","modified_gmt":"2025-10-11T18:34:56","slug":"jaanuar-2025-plaanide-ootus-ja-lahkumise-valu","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1453","title":{"rendered":"Jaanuar 2025: plaanide ootus ja lahkumise valu"},"content":{"rendered":"

Jaanuarikuu m\u00f6\u00f6dus suuresti teadmatusest tuleneva pinge all. Templis k\u00fcsiti iga n\u00e4dal, et kas ma juba tean, mis mu j\u00e4rgmine sihtkoht on ja kui kauaks ma nendega j\u00e4\u00e4n. Suutsin neile ainult nii palju infot jupi kaupa anda, et ma v\u00e4hemalt j\u00e4rgmise n\u00e4dala retriidil olen olemas ja minuga v\u00f5ib t\u00f6\u00f6graafikus arvestada. Samal ajal kammisin igal vabal hetkel Yoga Trade’i, LinkedIni, Trusted Housesittersi ja Workaway lehti ning k\u00f5ikv\u00f5imalikke Facebooki gruppe, et leida mingitki juhtl\u00f5nga, kuhu suunas edasi liikuda. Kuna raha oli mul p\u00f5him\u00f5tteliselt otsas \u2013 ettev\u00f5tte kontol oli veel nii palju raha, et \u00fchekordne miinimumpalk v\u00e4lja maksta ja selle eest lennupiletid osta \u2013 siis pidi minu j\u00e4rgmine plaan h\u00f5lmama raha teenimist. Ainsad kohad aga, mis mulle ette sattusid, olid vabatahtlikut\u00f6\u00f6d. Tundus, et maailmas enam t\u00f6\u00f6 eest raha ei makstagi! Olin Florida templis \u00fcsna enesekindlaks muutunud oma sotsiaalmeedia oskuste suhtes, seega lootsin, et suudan \u00e4kki leida t\u00f6\u00f6otsa just selles vallas. V\u00f5imalikest valikutest k\u00e4isid l\u00e4bi nii Costa Rica, Mehhiko, Bali, India kui Kanada. Aga ei miskit. Kahe joogakooliga Indias said isegi videok\u00f5ned kokku lepitud, mis osutusid aga t\u00f5eliseks pettumuseks \u2013 kuulutustes lubatu osutus reaalsuses hoopis millekski muuks ning raha polnud neil kellelgi plaanis tegelikult maksta. Tule aga t\u00f6\u00f6ta ja me anname sulle magamisaseme…<\/strong><\/p>\n

Olin l\u00f5puks nii l\u00f6\u00f6dud. Tundsin raha otsal\u00f5ppemise pinget, kuid oli n\u00e4ha, et \u00fckski asi, mida ma ise \u00fcritasin olukorra parandamiseks ette v\u00f5tta, ei viinud kuskile. Sain taaskord kinnitust, et mina ei tee plaane, vaid plaanid peavad mind leidma. Aga nad leiavad mind ainult siis, kui ma ei stressa ja ei m\u00f5tle \u00fcle; kui ma suudan olevikuhetkele alistuda, t\u00f5sta k\u00e4ed \u00fcles ja v\u00f5tta omaks, et elu lihtsalt juhtub \u00f5igel hetkel. See on aga meeletu v\u00e4ljakutse, kui sa oled \u00fches paganama kallis riigis ning kuklas h\u00f5\u00f5gub viisa l\u00f5pukuup\u00e4ev. Olukorda ei teinud paremaks ka see, et ma tegelikult ei tahtnud ju Sarasotas ja selles templis enam olla ning tundsin end l\u00f5ksus olevat. Minu ainsaks oaasiks selle v\u00f5imatu olukorra keskel tundus olevat Justin, sest temaga kohtumised olid need hetked, kus sain pitsitavast reaalsusest korraks eemale, s\u00e4ttida end ilusaks ja nautida, et keegi mu eest hoolitseb. Kuid ka see mull oli l\u00f5hkemas, sest Justin oli k\u00fcmneks p\u00e4evaks s\u00f5itmas \u00e4ra Tampasse autode oksjonile.<\/p>\n

L\u00e4ksime tema \u00e4ras\u00f5idu eel\u00f5htul kohalikku India restorani s\u00f6\u00f6ma. Romantikast polnud sel \u00f5htul v\u00e4ga juttu, sest h\u00e4rra konservatiiv oli samal hommikul k\u00e4inud varbak\u00fc\u00fcnte operatsioonil, mist\u00f5ttu liikus ta minu toel \u00fcsna vaevaliselt, pl\u00e4tude vahelt pitsitamas sidemetesse m\u00e4ssitud suurvarvaste t\u00f6mbid. Enamiku \u00f5htust oli ta n\u00e4ol valugrimass, millele ei aidanud muidugi kaasa v\u00fcrtsika toidu s\u00f6\u00f6mine. Jagasin Justiniga oma esmaseid m\u00f5tteid Indiasse minekust, mille peale pani ta kahvli k\u00e4est ja vaatas mulle pingsalt otsa: “Indiasse? Vau. See on ju nii kaugel.” Nojah, mida sa t\u00e4psemalt siis ootasid neiult, kes m\u00f6\u00f6da ilma<\/em> ringi<\/em> p\u00f5rutab?\u00a0<\/em>Lauas tekkis hetkeks vaikus ning ma n\u00e4gin Justini n\u00e4ost, et ta vist p\u00e4riselt esimest korda saab aru, et ma l\u00e4hen varsti minema. Veel enam, oma spontaansuses v\u00f5in ma lahkuda isegi enne, kui ta Tampast tagasi on j\u00f5udnud. P\u00e4rast pisukest m\u00f5ttepausi teatas ta otsustavalt: “Ei, ma ei usu, et sa enne \u00e4ra l\u00e4hed, kui ma tagasi tulen. Me n\u00e4eme veel.” Nojah, eks siis tuleb meesterahva s\u00f5na usaldada<\/em>, m\u00f5tlesin muiates. L\u00f5petasime \u00f5htus\u00f6\u00f6gi ilma magustoiduta, sest h\u00e4rra tundus olevat \u00fcsna suurtes piinades. K\u00e4isime veel korra l\u00e4bi paarist kohalikust poest, et ta saaks endale jalgade leotamiseks pesukausi osta, ning nii see \u00f5htu l\u00f5ppeski.<\/p>\n