{"id":1441,"date":"2025-09-28T11:00:57","date_gmt":"2025-09-28T11:00:57","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1441"},"modified":"2025-09-28T11:00:57","modified_gmt":"2025-09-28T11:00:57","slug":"florida-templielu-kroonikad-motivatsioonipuuduses-vabatahtlikud-ja-porno-bingo","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1441","title":{"rendered":"Florida templielu kroonikad: motivatsioonipuuduses vabatahtlikud ja Porno-Bingo"},"content":{"rendered":"

P\u00e4rast esimest n\u00e4dalat Florida templis oli mulle selge, et New Yorgi templiga pole siin \u00fchist rohkem kui \u00fchised \u00f5petused ja traditsioonid, kuid sellega asi piirdus. Ei tundnud ma siin seda \u00fchtehoidvat ja hoolivat kogukonnatunnet ning v\u00f5ib-olla just seet\u00f5ttu ei suhestunud ma enam ka budistlike \u00f5petustega. Proovisin k\u00fcll alguses j\u00e4tkata igap\u00e4evase raamatute lugemisega ja k\u00e4ia usinalt meditatsioonitundides, kuid miski ei klikkinud enam ning tundus, et Kadampa \u00f5petuste periood mu elus oli m\u00f6\u00f6dunud. Mitte et ma budistliku maailmavaatega ei oleks resoneerunud, aga pigem hakkas mulle tekkima tunne, nagu Kadampa puhul oleks tegemist mingi kultusega, mida k\u00f5ik pimesi j\u00e4lgivad, muudkui kiidavad ja \u00fclistavad. Eriti k\u00f5rvu kriipiv oli k\u00f5rvuni naeratavate floridalaste jutt sellest, millised nad olid “enne budismi leidmist”. Kuidas nad olid ikka nii rumalad, isekad ja pimedad. Selline enda materdamini muutis mind ekstra kriitiliseks, sest ma olen \u00fcsna kindel, et Buddha \u00f5petuste kohaselt peaks seda kaastunnet, mida me teistele jagame, laiendama ka k\u00f5ikidele versioonidele iseendast. See, kes ma olin varem, tegutses enda tolleaegsete parimate teadmiste p\u00f5hjal, seega milleks teda t\u00fcmitada?<\/strong><\/p>\n

Teiseks tundsin ma tohutut puudust f\u00fc\u00fcsilisest aktiivsusest. Budism on kehaliselt v\u00e4ga staatiline praktika, mis t\u00e4hendab, et sa peaksid justkui veetma tunde istudes, lugedes, m\u00f5tiskledes ja mediteerides ning kui su meeles on rahu, on ka su keha terve. Noh, teate, minu kehale m\u00f5jub selline asi siiski laastavalt. Sattusin kord isegi vaidlema meie pea\u00f5petaja ja GV-ga, kes \u00fcritasid mulle selgitada, et trenn ega jooga pole vajalikud ja et meie p\u00f5lvkond on v\u00e4ga mitte-spirituaalne ega usu millesegi \u2013 mina aga vaidlesin vastu, et meie p\u00f5lvkond on just spirituaalselt v\u00e4ga avatud, tegeleb mediteerimise ja manifesteerimisega, usub Universumi kandvasse toesse ja tegeleb joogaga. \u00a0Ning et jooga on suurep\u00e4rane viis mediteerimiseks \u2013 kui pead hoidma raskeid ja ebamugavaid poose, on kogu su t\u00e4helepanu v\u00e4gagi kohal ning tuleb keskenduda s\u00fcgavale rahulikule hingamisele. Noh, sel teemal j\u00e4ime t\u00e4ielikult eriarvamusele. Praktikatest eraldumisele ei aidanud kaasa ka see, et kolm inimest, kellega ma templis k\u00f5ige paremini l\u00e4bi sain \u2013 Garret, Mary ja Ricardo \u2013 ei k\u00e4inud keegi regulaarselt meditatsioonitundides, vaid ajasid omi asju ning elasid aktiivselt elu v\u00e4ljaspool templit. T\u00e4nu Ricardole saingi teada, et Sarasota Bay pargis toimub igasugu huvitavaid tasuta \u00fcritusi ning nii ma hakkasingi kaks korda n\u00e4dalas k\u00e4ima kas pilateses, joogas v\u00f5i helimeditatsiooni tundides, millega sain tagasi kontakti oma kehaga. Hakkasin isegi hommikuti enne t\u00f6\u00f6p\u00e4eva aias hommikujoogat tegema, kui ilm lubas. Vedasin mati Buddha kujuga purskkaevu taha, panin k\u00f5rvaklapidest k\u00e4ima affirmatsioonid ja asusin venitama. Minuga \u00fchines igal hommikul ka meie mustvalge templikass, kes end minu \u00fcmber keerutas ja l\u00f5puks nurrudes kerra t\u00f5mbus.<\/p>\n