{"id":1434,"date":"2025-09-26T15:30:23","date_gmt":"2025-09-26T15:30:23","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1434"},"modified":"2025-09-26T15:30:23","modified_gmt":"2025-09-26T15:30:23","slug":"head-aega-2024-ja-las-karneval-jatkub","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1434","title":{"rendered":"Head aega, 2024, ja las karneval j\u00e4tkub!"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>P\u00e4rast viimast kohtingut konservatiiviga olin veidi \u00e4rev. Ta oli j\u00e4rgmisel p\u00e4eval h\u00f5ivatud mingite muude plaanidega ning mul oli liiga palju aega \u00fclem\u00f5tlemiseks, seega valisin ainuv\u00f5imaliku lahenduse \u2013 l\u00e4ksin j\u00e4rgmise t\u00fc\u00fcbiga deidile. Ben oli 36aastane ja elas kahjuks St Petersburgis (mitte Venemaal, vaid Floridas), mis asus umbes 45minutise autos\u00f5idu kaugusel Sarasotast. Seega mitte just kohutavalt kaugel, aga siiski piisaval distantsil, mis eeldas kohtumiste hoolikat organiseerimist. Kuna mehel aga p\u00e4evat\u00f6\u00f6d parasjagu polnud, oli ta paindlik l\u00fchikese etteteatamise peale kohale s\u00f5itma ja nii me otsustasimegi 28. detsembri \u00f5htupoolikul kohtuda. Palusin tal parkida templist veidi eemale, sest ei tahtnud v\u00f5\u00f5ra mehega v\u00f5\u00f5rasse autosse ronimisega liiga palju endale t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Samas ettevaatusabin\u00f5una oli siiski vaja, et keegi oleks teadlik minu viibimisest v\u00f5\u00f5ra internetis kohatud mehe seltskonnas, seega teavitasin enda asukohast s\u00f5brannasid. Kuna ilm oli veel viimaseid p\u00e4evi t\u00e4itsa talutav, pakkusin, et l\u00e4heme randa, sest ma polnud ikka veel ookeanis ujumas k\u00e4inud.<\/strong><\/p>\n<figure id=\"attachment_1436\" aria-describedby=\"caption-attachment-1436\" style=\"width: 302px\" class=\"wp-caption alignleft\"><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-1436\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0220-768x1024.jpg\" alt=\"\" width=\"302\" height=\"402\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0220-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0220-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0220-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0220-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0220-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0220-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 302px) 100vw, 302px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-1436\" class=\"wp-caption-text\">Deidipreili<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kell viis \u00f5htul ootaski mind templi taga Popeyes&#8217;i kiirs\u00f6\u00f6kla parklas valge <em>pick up truck.<\/em> Autost h\u00fcppas v\u00e4lja pikemat kasvu lumivalge T-s\u00e4rgi ja patsiga noormees. Ben oli s\u00f5bralik, lahke naeratuse, madala h\u00e4\u00e4lega ja jutukas ning tema parema silma all p\u00f5sel olev s\u00fcgav arm tegi ta \u00fcllataval kombel n\u00e4gusamaks. Ta n\u00e4gi v\u00e4lja, nagu mees, kes oskab t\u00f6\u00f6riistu k\u00e4sitseda, ning seda peegeldas ka tema auto sisu. Jutt jooksis vabalt ning kuna Ben oli samuti palju reisinud, leidsime kiirelt \u00fchise keele. Ben oli p\u00f5him\u00f5tteliselt Justini vastand \u2013 ta h\u00e4\u00e4letas Kamala poolt, ostis just endale pisikese \u00fchekordse majakese, mida oli vaja n\u00fc\u00fcd renoveerima hakata; ta oli pidanud mitmeid ameteid alates langevarjuh\u00fcppe instruktorist kuni paadim\u00f6\u00f6bli disainini v\u00e4lja. Oli tunda, et ta on rahutu hing, kes vajab iga paari aasta tagant t\u00e4ielikku kannap\u00f6\u00f6ret, seega tundsin temas veidi \u00e4ra ka ennast. Varsti j\u00f5udsimegi valge liivaga tuulevaiksesse randa, kus vees polnud praktiliselt \u00fchtegi hingelist. Ilm oli soe, kuid pilvine, seega oli m\u00f5istlik ujumine ruttu \u00e4ra teha, enne kui \u00f5htune temperatuur langema hakkas. Vesi oli nii umbes 17-18 kraadi ehk siis midagi Eesti suve sarnast, st minu jaoks harjumusp\u00e4rane, kuid Beni pidi sisenemisel siiski hoogu v\u00f5tma ja kohapeal h\u00fcplema.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Hulpisime veidi vees, kuni minul hambad plagisema hakkasid, ning v\u00f5tsime seej\u00e4rel veepiiril r\u00e4tikutel istet. Pilvede taga oli p\u00e4ike parasjagu loojumas ning taevas v\u00e4rvus sini-lillatriibuliseks. R\u00e4\u00e4kisime vett vaadeldes juttu, kuni j\u00e4rsku t\u00f5usis veepinnale hetkeks \u00fcks seljauim. Olin vaatepildist nii \u00fcllatunud, et pidin Beni k\u00e4est uurima, kas see oli n\u00fc\u00fcd unes v\u00f5i ilmsi. Ben kinnitas, et n\u00e4gi sama mis mina, ning j\u00e4ime n\u00fc\u00fcd pingsalt uut ilmutust ootama. Ja ta tuligi! Mul \u00f5nnestus see v\u00e4ike ime isegi v\u00e4ga uduselt telefoniga videole saada. Uurisin kahtlevalt, et kas see oli n\u00fc\u00fcd hai v\u00f5i delfiin, kuid Ben kinnitas, et niiviisi lauge kaarega ujuvad ainult delfiinid \u2013 hai puhul p\u00fcsib uim \u00fchtlaselt \u00fcleval. P\u00e4ikseloojangu j\u00e4rgselt hakkas h\u00e4marduma ning mina kasutasin allesj\u00e4\u00e4nud valgust veel Beni t\u00e4helepanelikumaks uurimiseks. Ma ei suutnud otsustada, kas noormees meeldib mulle v\u00f5i mitte. Loomulikult oli ta s\u00fcmpaatne, kena ja viisakas, kuid pidin tunnistama, et kuigi meil polnud muret, et jutu sisse paus tekiks, hakkasin ma varsti selle pausi j\u00e4rele igatsust tundma. Ben muudkui r\u00e4\u00e4kis ja r\u00e4\u00e4kis endast ning jah, tal oli ka p\u00f5nev elu olnud, kuid kui vestluskaaslane minu kohta pea \u00fchtegi k\u00fcsimust ei k\u00fcsi, hakkab mu t\u00e4helepanu vaikselt hajuma. Lisaks hakkas mul k\u00f5ht t\u00fchjaks minema.<\/p>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-1434 gallery-columns-3 gallery-size-large'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=1437'><img decoding=\"async\" width=\"735\" height=\"1024\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5113-735x1024.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-1437\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5113-735x1024.jpg 735w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5113-215x300.jpg 215w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5113-768x1069.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5113-1103x1536.jpg 1103w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5113-1140x1587.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5113.jpg 1170w\" sizes=\"(max-width: 735px) 100vw, 735px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-1437'>\n\t\t\t\tOtsi pildilt Lochnessi\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon landscape'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=1435'><img decoding=\"async\" width=\"960\" height=\"720\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0189-1024x768.jpg\" class=\"attachment-large size-large\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-1435\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0189-1024x768.jpg 1024w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0189-300x225.jpg 300w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0189-768x576.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0189-1536x1152.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0189-2048x1536.jpg 2048w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0189-1140x855.jpg 1140w\" sizes=\"(max-width: 960px) 100vw, 960px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-1435'>\n\t\t\t\tP\u00e4ikseloojangum\u00e4ng\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">\u00dchel hetkel oli \u00f5ues juba nii h\u00e4mar, et suutsin vaevu Beni n\u00e4gu eristada, seega tegin m\u00e4rkuse, et mul hakkab k\u00f5ht t\u00fchjaks minema, seega paluks mind viia kuskile, kus s\u00fc\u00fca antakse, v\u00f5i siis koju, kus ma saaks endale ise s\u00fc\u00fca teha. Otsustasime s\u00f5ita tagasi kesklinna. Kuna Ben polnud kohalik, kammisin mina kaardil l\u00e4bi erinevaid s\u00f6\u00f6gikohti, mida saaksin endale lubada, ning otsus langes rameni-kohale nimega Taro Kunderi. Teel linna hakkas Ben r\u00e4\u00e4kima mulle oma endisest pruudist, kes oli temalt kuidagi suutnud v\u00e4lja petta pool tema enda majast, korduvalt k\u00e4tega kallale tulnud ning kelle vastu ta oli l\u00f5puks pidanud l\u00e4henemiskeelu v\u00f5tma. Kuulasin silmad punnis seda lugu ja imestasin, kui halvaks v\u00f5ib ikka \u00fcks suhe kiskuda. L\u00f5puks j\u00f5udsime s\u00f6\u00f6gikohta, kus puhus aga konditsiooneer nii k\u00fclma \u00f5hku, et otsustasime hoopis autos s\u00fc\u00fca. H\u00e4rrasmees tegi s\u00f6\u00f6gikorra lahkelt v\u00e4lja ning mina muigasin vaikselt omaette \u2013 <em>see deitidel k\u00e4imine v\u00f5ib olla \u00fcks mu parimaid finantsotsuseid!<\/em> Istusime siis uuesti autosse ja kuulasin pardilihaga nuudleid luristades edasi tema uskumatut lugu, kuni l\u00f5in kogemata hambad sisse sellesse ekstra t\u0161illisse, mille olin palunud enda supile lisada. Ma nimelt ei osanud arvata, et see on p\u00e4ris terve piprakaun, mis mulle puljongisse visatakse. Ahmisin p\u00f5leva suuga \u00f5hku ning proovisin igasugu trikke, kuni l\u00f5puks leidsin ainukese viisi, kuidas tulekahju natukenegi leevendada ehk hoidsin suud vett t\u00e4is. Nii ma oma veest punnis p\u00f5skede ja vesiste silmadega Benile noogutasin, et mul k\u00f5ik h\u00e4sti ja ta v\u00f5ib oma looga j\u00e4tkata. Ben vaatas mulle kaastundlikult naeratades otsa ja pani autole h\u00e4\u00e4led sisse.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Umbes kella kaheksa paiku \u00f5htul keeras valge kastikas tagasi KMC templi parklasse. V\u00e4ljusin autost, kallistasin Beni ja koperdasin maja ees otsa Garretile, kes nagu ikka ei k\u00fcsinud mitte \u00fchtegi k\u00fcsimust. &#8220;K\u00e4isin rannas!&#8221; teavitasin r\u00f5\u00f5msalt ja lidusin k\u00f6\u00f6ki oma j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud suppi k\u00fclmikusse viima. Benist ei kuulnud ma rohkem aga midagi. Tundub, et me kumbki ei suutnud sellelt deidilt leida, mida otsisime. K\u00f6\u00f6gis istus parasjagu Mary, kes oli p\u00fchade ajal olnud perega, ning tulnud n\u00fc\u00fcd tagasi templi elu elama. Ma olin temaga p\u00f5gusalt paaril korral juttu r\u00e4\u00e4kinud, kuid ega ma temast p\u00e4ris sotti polnud veel saanud. Mary v\u00f5is olla nii umbes hilistes 50ndates naisterahvas, kes istus alati k\u00f6\u00f6gis ja j\u00f5i Diet coca-colat. Tema rippuva kaela j\u00e4rgi v\u00f5is eeldada, et ta on kaotanud palju kaalu ning varruka ja s\u00e4rgikaeluse \u00e4\u00e4rtest piiluvad kriipsud andsid aimu, et pisikesed tatoveeringud k\u00f5rvadel polnud ainsad kunstiteosed, mis tema keha katsid. Mary t\u00f6\u00f6tas k\u00f6\u00f6gis Ricardo abilisena ning tal oli t\u00f5eline l\u00f5una-osariikide aktsent ja n\u00e4ol \u00f5rn naeratus. Mulle tundus ta alati v\u00e4sinud olevat, kuid samas pakkus ta, et kui mul on kunagi vaja kuskile minna, siis ta hea meelega s\u00f5idutab mind. See oli nii armas temast, kuid ta oleks pidanud Garretti k\u00e4est k\u00fcsima, mida selline pakkumine endaga kaasa v\u00f5ib tuua&#8230;<\/p>\n<p style=\"text-align: center;\">* * *<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">J\u00e4rgmisel hommikul, kui istusin \u00fcksi k\u00f6\u00f6gis ja s\u00f5in oma hilist hommikus\u00f6\u00f6ki, seisatas minu k\u00f5rvale Garret ja uuris, et kas ma soovin ka vana-aasta \u00f5htul tulla koos teistega v\u00e4lja s\u00f6\u00f6ma. <em>Noh, nagu mul oleks v\u00e4ga palju konkureerivaid \u00fcritusi kalendris..<\/em>. Olin k\u00fcll salamisi nagu p\u00f5hikooli plika lootnud, et Justin kutsub mind aastavahetuse peole, kuid sinna olevat piletid ammu v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud ja lauad t\u00e4is broneeritud, seega sama h\u00e4sti v\u00f5isin ma budistidega restorani minna. Garret kinnitas, et valitakse selline koht, kus ka veidi piiratuma eelarvega kodanikud saavad endale midagi lubada. Uurisin, et kes veel on tulemas. Garret loetles ette Ricardo, veel \u00fche meie majas aeg-ajalt figureeriva meesvabahtliku ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud pidavat olema Lakewoodi ja Tampa meditatsioonikeskusest, kokku ca 10-12 inimest. K\u00fcll aga ei tabanud mu k\u00f5rvad GV nime&#8230; Kortsutasin kulmu ja k\u00fcsisin Garretilt, et kas meie kuri nunn polegi kutsutud v\u00f5i, mille peale Garret vastas pingutatud naeratusega: &#8220;Ei,&#8221; ja rohkem k\u00fcsimusi ma ei esitanud.<\/p>\n<figure id=\"attachment_1438\" aria-describedby=\"caption-attachment-1438\" style=\"width: 326px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-1438\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5114-703x1024.jpg\" alt=\"\" width=\"326\" height=\"475\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5114-703x1024.jpg 703w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5114-206x300.jpg 206w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5114-768x1119.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5114-1054x1536.jpg 1054w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5114-1140x1661.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_5114.jpg 1170w\" sizes=\"(max-width: 326px) 100vw, 326px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-1438\" class=\"wp-caption-text\">Minu uus s\u00f5ber Garret<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"text-align: justify;\">S\u00e4ttisin seega end 31. detsembril kella kolmveerand neljaks valmis ning asusime oma pisikese kambaga k\u00f5ndima. Teised k\u00f5ik pidid sellesse 20 minuti kaugusel asuvasse restorani autoga minema, kuid Garret ja Ricardo olid n\u00f5us minusugusega koos k\u00f5ndima. Garret heitis mulle hindava pilgu ja lausus: &#8220;Sa n\u00e4ed v\u00e4ga kena v\u00e4lja!&#8221; T\u00e4nasin ja meenutasin talle, et ma olen sama vana kui tema t\u00fctar. Sel \u00f5htupoolikul ma \u00fctleks, et muutus minu ja Garreti suhtlus, heas m\u00f5ttes. Saime k\u00f5ik aega veeta natuke vabamas ja neutraalsemas \u00f5hkkonnas ning Garret tundus ka templist v\u00e4ljaspool ennast l\u00f5dvemini tundvat. Viskasime nalju, uurisime \u00fcksteise elulugude kohta ning mina lubasin endale m\u00f5ned teravamad naljad Garreti suunas, millele ta vastas valjude naerupahvakutega. Seega oli meie s\u00f5prus tehtud ametlikuks! Restoran, kuhu meil laud oli kinni pandud, osutus hirmus peeneks valgete laudlinadega vegan s\u00f6\u00f6gikohaks. Men\u00fc\u00fc oli v\u00e4ga mitmek\u00fclgne alatest sushist kuni burgerini. Takseerisin hindasid ning kui teised asusid hoogsalt eelroogi tellima, palusin mina endale tuua ainult pearoaks tempura sushi ja ulatasin men\u00fc\u00fc otsustavalt teenindajale tagasi. J\u00e4lgisin, kuidas umbes pooled lauas istujad tellisid kokku \u00fcht koma teist ning palvetasin, et see poleks seda t\u00fc\u00fcpi seltskond, kus l\u00f5pus arve v\u00f5rdselt k\u00f5ikide vahel laiali jagatakse (ei olnud). K\u00fcll aga l\u00fckati mulle k\u00f5ik need tellitud eelroad vaikselt nina alla, seega t\u00f5stsin viisaka tagasihoidlikkusega endale paar ampsu siit ja sealt.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">S\u00f6\u00f6maaeg oli imeliselt maitsev, tuju elev ning pakuti v\u00e4lja, et l\u00e4hme jalutame oma \u00e4gisevate k\u00f5htudega veidi m\u00f6\u00f6da linna ringi. Keskt\u00e4nav oli liikluseks suletud ning p\u00fcsti oli pandud lava, kus rahvas parasjagu <em>live-<\/em>muusika taustal \u00f5llevines tantsis. J\u00e4lgisime humoorikat \u0161\u00f5ud ning liikusime promenaadi suunas, kus asus peadp\u00f6\u00f6ritav l\u00f5bustuspark. Igalpool vilkusid tulukesed, s\u00e4rasid pro\u017eektorid ja m\u00e4ngis erinev muusika. Vaatasin tulede kohal k\u00f5rguvaid palmipuid ja m\u00f5tlesin \u2013 <em>K\u00e4rt, sa oled Floridas!<\/em> <em>Kui p\u00f6\u00f6rane see veel on?!<\/em> Eestis oli parasjagu j\u00f5udnud k\u00e4tte s\u00fcda\u00f6\u00f6, kuid mul oli j\u00e4\u00e4nud veel veeta viimased viis tundi aastas 2024. Templisse tagasi j\u00f5udes kadus iga\u00fcks oma tuppa ning ka mina l\u00e4ksin kambrisse \u00e4ra filmi vaatama. Mul oli t\u00f5sine plaan siiski uus aasta tervitades vastu v\u00f5tta. Viimati oli mul olnud nii rahulik aastavahetus 2021. aasta l\u00f5pus, mil jalutasin \u00fcksi kakaoga vanalinna m\u00fc\u00fcrile vaateplatformile, ootasin \u00e4ra esimese ilutulestiku, trampisin lumesajus koju tagasi ja avasin \u00fcksi \u0161ampuse. Soovisin endale imelist uut algust ning uinusin voodis raketiragina taustal. Sel korral aga suundusin pool tundi enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d k\u00f6\u00f6gikapi otsas asuva sn\u00e4kikorvi kallale, t\u00f5stsin endale m\u00f5nusa kausikese kokku, keetsin tassikese teed ja istusin teki sisse m\u00e4ssitult terrassile kiiktooli.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">J\u00e4lgisin pimedatel t\u00e4navatel m\u00f6\u00f6duvaid purjus inimesi ja taamal vilisevaid valgusjutte ning tunnistasin, et olen oma eluvalikutega rahul. T\u00e4iesti kaine aastavahetus oli minu t\u00e4iskasvanueas t\u00e4iesti esmakordne. Mul polnud otseselt midagi puudu, midagi h\u00e4da. Olin suutnud 2024. aastaga nii palju korda saata, et sinna tundus v\u00e4hemalt terve dekaadi jagu s\u00fcndmusi olevat mahtunud. Aasta esimesed kolm kuud olin p\u00fchendunud t\u00e4ielikult taliujumise MM&#8217;ile valmistumiseks, kirjutades samal ajal oma e-raamatut ja osaledes Ettev\u00f5tlusinkubaatori kursusel. MM sai seljatatud, oli aeg raamat purki panna ning kogu oma maine vara Eestis kokku pakkida. Pidin l\u00f5petama t\u00f6\u00f6 kahes perearstikeskuses, m\u00fc\u00fcma maha v\u00f5i \u00e4ra andma oma asjad, allesj\u00e4\u00e4nu pakkima kastidesse ja saatma isa juurde p\u00f6\u00f6ningule; l\u00e4bi m\u00f5tlema, mida endaga kaasa v\u00f5tta reisile ja vaikselt ka reisi algust planeerima. Ma arvan, et ma ei maganudki \u00f5ieti need viimased kaks kuud, sest ikka leidsin end keset \u00f6\u00f6d \u00e4revusega lage vahtimas, Norra m\u00e4giteid m\u00f5ttes l\u00e4bi s\u00f5ites v\u00f5i oma eelarvet \u00fcht ja teistpidi kokku arvutamas. Ja siis, 2. juunil ma olingi valmis Eestist lahkuma oma Suurele Reisile. V\u00f5i noh, kas just valmis, aga enam polnud tagasiteed. Olin viimase poole aasta jooksul p\u00f5rutanud l\u00e4bi Sknadinaavia, elanud kaks n\u00e4dalat \u0160veitsis, l\u00e4binud Sparta v\u00f5istluse, t\u00f6\u00f6tanud Prantsusmaal kohvikus, veetnud 7 n\u00e4dalat Marokos ja l\u00f5puks lennanud 80 euroga USAsse. Mul oli siiani raske uskuda, et see reis ikka veel kestis. Aga n\u00e4ed, siin ma n\u00fc\u00fcd olin kuu aega hiljem ikka veel USAs. Rahad j\u00e4tkuvalt otsas!<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Istusin seal kiiktoolis ja m\u00f5tlesin: huvitav, mis minust edasi saab? Mis on elul mulle j\u00e4rgmisena plaanis? Kui kauaks seda reisi veel j\u00e4tkub? Selles pidevas teadmatuses oli teatav v\u00f5lu ning ma oskasin seda n\u00fc\u00fcd juba \u00fcha enam hinnata. Sulgesin silmad ja t\u00e4nasin Universumit selle aasta eest, mis oli olnud \u00fcks raskemaid, kuid samas mu elu parimad. Ja muidugi t\u00e4nasin ma ka ennast, et olin selle otsuse julgenud vastu v\u00f5tta. Veidi enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d tuli minu k\u00f5rvale istuma ka Garret. Ootasime vaikides \u00e4ra, kuni kellaosutid joondusid, soovisime teineteisele head uut aastat ning pugesime taaskord oma tubadesse.<\/p>\n<p>Uuel aastal uute seiklusteni!<br \/>\nK\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>P\u00e4rast viimast kohtingut konservatiiviga olin veidi \u00e4rev. Ta oli j\u00e4rgmisel p\u00e4eval h\u00f5ivatud mingite muude plaanidega ning mul oli liiga palju aega \u00fclem\u00f5tlemiseks, seega valisin ainuv\u00f5imaliku lahenduse \u2013 l\u00e4ksin j\u00e4rgmise t\u00fc\u00fcbiga deidile. Ben oli 36aastane ja elas kahjuks St Petersburgis (mitte Venemaal, vaid Floridas), mis asus umbes 45minutise autos\u00f5idu kaugusel Sarasotast. Seega mitte just kohutavalt kaugel, aga siiski piisaval distantsil, mis eeldas kohtumiste hoolikat organiseerimist. Kuna mehel aga p\u00e4evat\u00f6\u00f6d parasjagu polnud, oli ta paindlik l\u00fchikese etteteatamise peale kohale s\u00f5itma ja nii me otsustasimegi 28. detsembri \u00f5htupoolikul kohtuda. Palusin tal parkida templist veidi eemale, sest ei tahtnud v\u00f5\u00f5ra mehega v\u00f5\u00f5rasse autosse ronimisega liiga palju endale t\u00e4helepanu p\u00f6\u00f6rata. Samas ettevaatusabin\u00f5una oli siiski vaja, et keegi oleks teadlik minu viibimisest v\u00f5\u00f5ra internetis kohatud mehe seltskonnas, seega teavitasin enda asukohast s\u00f5brannasid. Kuna ilm oli veel viimaseid p\u00e4evi t\u00e4itsa talutav, pakkusin, et l\u00e4heme randa, sest ma polnud ikka veel ookeanis ujumas k\u00e4inud. Kell viis \u00f5htul ootaski mind templi taga Popeyes&#8217;i kiirs\u00f6\u00f6kla parklas valge pick up truck. Autost h\u00fcppas v\u00e4lja pikemat kasvu lumivalge T-s\u00e4rgi ja patsiga noormees. Ben oli s\u00f5bralik, lahke naeratuse, madala h\u00e4\u00e4lega ja jutukas ning tema parema silma all p\u00f5sel olev s\u00fcgav arm tegi ta \u00fcllataval kombel n\u00e4gusamaks. Ta n\u00e4gi v\u00e4lja, nagu mees, kes oskab t\u00f6\u00f6riistu k\u00e4sitseda, ning seda peegeldas ka tema auto sisu. Jutt jooksis vabalt ning kuna Ben oli samuti palju reisinud, leidsime kiirelt \u00fchise keele. Ben oli p\u00f5him\u00f5tteliselt Justini vastand \u2013 ta h\u00e4\u00e4letas Kamala poolt, ostis just endale pisikese \u00fchekordse majakese, mida oli vaja n\u00fc\u00fcd renoveerima hakata; ta oli pidanud mitmeid ameteid alates langevarjuh\u00fcppe instruktorist kuni paadim\u00f6\u00f6bli disainini v\u00e4lja. Oli tunda, et ta on rahutu hing, kes vajab iga paari aasta tagant t\u00e4ielikku kannap\u00f6\u00f6ret, seega tundsin temas veidi \u00e4ra ka ennast. Varsti j\u00f5udsimegi valge liivaga tuulevaiksesse randa, kus vees polnud praktiliselt \u00fchtegi hingelist. Ilm oli soe, kuid pilvine, seega oli m\u00f5istlik ujumine ruttu \u00e4ra teha, enne kui \u00f5htune temperatuur langema hakkas. Vesi oli nii umbes 17-18 kraadi ehk siis midagi Eesti suve sarnast, st minu jaoks harjumusp\u00e4rane, kuid Beni pidi sisenemisel siiski hoogu v\u00f5tma ja kohapeal h\u00fcplema. Hulpisime veidi vees, kuni minul hambad plagisema hakkasid, ning v\u00f5tsime seej\u00e4rel veepiiril r\u00e4tikutel istet. Pilvede taga oli p\u00e4ike parasjagu loojumas ning taevas v\u00e4rvus sini-lillatriibuliseks. R\u00e4\u00e4kisime vett vaadeldes juttu, kuni j\u00e4rsku t\u00f5usis veepinnale hetkeks \u00fcks seljauim. Olin vaatepildist nii \u00fcllatunud, et pidin Beni k\u00e4est uurima, kas see oli n\u00fc\u00fcd unes v\u00f5i ilmsi. Ben kinnitas, et n\u00e4gi sama mis mina, ning j\u00e4ime n\u00fc\u00fcd pingsalt uut ilmutust ootama. Ja ta tuligi! Mul \u00f5nnestus see v\u00e4ike ime isegi v\u00e4ga uduselt telefoniga videole saada. Uurisin kahtlevalt, et kas see oli n\u00fc\u00fcd hai v\u00f5i delfiin, kuid Ben kinnitas, et niiviisi lauge kaarega ujuvad ainult delfiinid \u2013 hai puhul p\u00fcsib uim \u00fchtlaselt \u00fcleval. P\u00e4ikseloojangu j\u00e4rgselt hakkas h\u00e4marduma ning mina kasutasin allesj\u00e4\u00e4nud valgust veel Beni t\u00e4helepanelikumaks uurimiseks. Ma ei suutnud otsustada, kas noormees meeldib mulle v\u00f5i mitte. Loomulikult oli ta s\u00fcmpaatne, kena ja viisakas, kuid pidin tunnistama, et kuigi meil polnud muret, et jutu sisse paus tekiks, hakkasin ma varsti selle pausi j\u00e4rele igatsust tundma. Ben muudkui r\u00e4\u00e4kis ja r\u00e4\u00e4kis endast ning jah, tal oli ka p\u00f5nev elu olnud, kuid kui vestluskaaslane minu kohta pea \u00fchtegi k\u00fcsimust ei k\u00fcsi, hakkab mu t\u00e4helepanu vaikselt hajuma. Lisaks hakkas mul k\u00f5ht t\u00fchjaks minema. \u00dchel hetkel oli \u00f5ues juba nii h\u00e4mar, et suutsin vaevu Beni n\u00e4gu eristada, seega tegin m\u00e4rkuse, et mul hakkab k\u00f5ht t\u00fchjaks minema, seega paluks mind viia kuskile, kus s\u00fc\u00fca antakse, v\u00f5i siis koju, kus ma saaks endale ise s\u00fc\u00fca teha. Otsustasime s\u00f5ita tagasi kesklinna. Kuna Ben polnud kohalik, kammisin mina kaardil l\u00e4bi erinevaid s\u00f6\u00f6gikohti, mida saaksin endale lubada, ning otsus langes rameni-kohale nimega Taro Kunderi. Teel linna hakkas Ben r\u00e4\u00e4kima mulle oma endisest pruudist, kes oli temalt kuidagi suutnud v\u00e4lja petta pool tema enda majast, korduvalt k\u00e4tega kallale tulnud ning kelle vastu ta oli l\u00f5puks pidanud l\u00e4henemiskeelu v\u00f5tma. Kuulasin silmad punnis seda lugu ja imestasin, kui halvaks v\u00f5ib ikka \u00fcks suhe kiskuda. L\u00f5puks j\u00f5udsime s\u00f6\u00f6gikohta, kus puhus aga konditsiooneer nii k\u00fclma \u00f5hku, et otsustasime hoopis autos s\u00fc\u00fca. H\u00e4rrasmees tegi s\u00f6\u00f6gikorra lahkelt v\u00e4lja ning mina muigasin vaikselt omaette \u2013 see deitidel k\u00e4imine v\u00f5ib olla \u00fcks mu parimaid finantsotsuseid! Istusime siis uuesti autosse ja kuulasin pardilihaga nuudleid luristades edasi tema uskumatut lugu, kuni l\u00f5in kogemata hambad sisse sellesse ekstra t\u0161illisse, mille olin palunud enda supile lisada. Ma nimelt ei osanud arvata, et see on p\u00e4ris terve piprakaun, mis mulle puljongisse visatakse. Ahmisin p\u00f5leva suuga \u00f5hku ning proovisin igasugu trikke, kuni l\u00f5puks leidsin ainukese viisi, kuidas tulekahju natukenegi leevendada ehk hoidsin suud vett t\u00e4is. Nii ma oma veest punnis p\u00f5skede ja vesiste silmadega Benile noogutasin, et mul k\u00f5ik h\u00e4sti ja ta v\u00f5ib oma looga j\u00e4tkata. Ben vaatas mulle kaastundlikult naeratades otsa ja pani autole h\u00e4\u00e4led sisse. Umbes kella kaheksa paiku \u00f5htul keeras valge kastikas tagasi KMC templi parklasse. V\u00e4ljusin autost, kallistasin Beni ja koperdasin maja ees otsa Garretile, kes nagu ikka ei k\u00fcsinud mitte \u00fchtegi k\u00fcsimust. &#8220;K\u00e4isin rannas!&#8221; teavitasin r\u00f5\u00f5msalt ja lidusin k\u00f6\u00f6ki oma j\u00e4relej\u00e4\u00e4nud suppi k\u00fclmikusse viima. Benist ei kuulnud ma rohkem aga midagi. Tundub, et me kumbki ei suutnud sellelt deidilt leida, mida otsisime. K\u00f6\u00f6gis istus parasjagu Mary, kes oli p\u00fchade ajal olnud perega, ning tulnud n\u00fc\u00fcd tagasi templi elu elama. Ma olin temaga p\u00f5gusalt paaril korral juttu r\u00e4\u00e4kinud, kuid ega ma temast p\u00e4ris sotti polnud veel saanud. Mary v\u00f5is olla nii umbes hilistes 50ndates naisterahvas, kes istus alati k\u00f6\u00f6gis ja j\u00f5i Diet coca-colat. Tema rippuva kaela j\u00e4rgi v\u00f5is eeldada, et ta on kaotanud palju kaalu ning varruka ja s\u00e4rgikaeluse \u00e4\u00e4rtest piiluvad kriipsud andsid aimu, et pisikesed tatoveeringud k\u00f5rvadel polnud ainsad kunstiteosed, mis tema keha katsid. Mary t\u00f6\u00f6tas k\u00f6\u00f6gis Ricardo abilisena ning tal oli t\u00f5eline l\u00f5una-osariikide aktsent ja n\u00e4ol \u00f5rn naeratus. Mulle tundus ta alati v\u00e4sinud olevat, kuid samas pakkus ta, et kui mul on kunagi vaja kuskile minna, siis ta hea meelega s\u00f5idutab mind. See oli nii armas temast, kuid ta oleks pidanud Garretti k\u00e4est k\u00fcsima, mida selline pakkumine endaga kaasa v\u00f5ib tuua&#8230; * * * J\u00e4rgmisel hommikul, kui istusin \u00fcksi k\u00f6\u00f6gis ja s\u00f5in oma hilist hommikus\u00f6\u00f6ki, seisatas minu k\u00f5rvale Garret ja uuris, et kas ma soovin ka vana-aasta \u00f5htul tulla koos teistega v\u00e4lja s\u00f6\u00f6ma. Noh, nagu mul oleks v\u00e4ga palju konkureerivaid \u00fcritusi kalendris&#8230; Olin k\u00fcll salamisi nagu p\u00f5hikooli plika lootnud, et Justin kutsub mind aastavahetuse peole, kuid sinna olevat piletid ammu v\u00e4lja m\u00fc\u00fcdud ja lauad t\u00e4is broneeritud, seega sama h\u00e4sti v\u00f5isin ma budistidega restorani minna. Garret kinnitas, et valitakse selline koht, kus ka veidi piiratuma eelarvega kodanikud saavad endale midagi lubada. Uurisin, et kes veel on tulemas. Garret loetles ette Ricardo, veel \u00fche meie majas aeg-ajalt figureeriva meesvabahtliku ning \u00fclej\u00e4\u00e4nud pidavat olema Lakewoodi ja Tampa meditatsioonikeskusest, kokku ca 10-12 inimest. K\u00fcll aga ei tabanud mu k\u00f5rvad GV nime&#8230; Kortsutasin kulmu ja k\u00fcsisin Garretilt, et kas meie kuri nunn polegi kutsutud v\u00f5i, mille peale Garret vastas pingutatud naeratusega: &#8220;Ei,&#8221; ja rohkem k\u00fcsimusi ma ei esitanud. S\u00e4ttisin seega end 31. detsembril kella kolmveerand neljaks valmis ning asusime oma pisikese kambaga k\u00f5ndima. Teised k\u00f5ik pidid sellesse 20 minuti kaugusel asuvasse restorani autoga minema, kuid Garret ja Ricardo olid n\u00f5us minusugusega koos k\u00f5ndima. Garret heitis mulle hindava pilgu ja lausus: &#8220;Sa n\u00e4ed v\u00e4ga kena v\u00e4lja!&#8221; T\u00e4nasin ja meenutasin talle, et ma olen sama vana kui tema t\u00fctar. Sel \u00f5htupoolikul ma \u00fctleks, et muutus minu ja Garreti suhtlus, heas m\u00f5ttes. Saime k\u00f5ik aega veeta natuke vabamas ja neutraalsemas \u00f5hkkonnas ning Garret tundus ka templist v\u00e4ljaspool ennast l\u00f5dvemini tundvat. Viskasime nalju, uurisime \u00fcksteise elulugude kohta ning mina lubasin endale m\u00f5ned teravamad naljad Garreti suunas, millele ta vastas valjude naerupahvakutega. Seega oli meie s\u00f5prus tehtud ametlikuks! Restoran, kuhu meil laud oli kinni pandud, osutus hirmus peeneks valgete laudlinadega vegan s\u00f6\u00f6gikohaks. Men\u00fc\u00fc oli v\u00e4ga mitmek\u00fclgne alatest sushist kuni burgerini. Takseerisin hindasid ning kui teised asusid hoogsalt eelroogi tellima, palusin mina endale tuua ainult pearoaks tempura sushi ja ulatasin men\u00fc\u00fc otsustavalt teenindajale tagasi. J\u00e4lgisin, kuidas umbes pooled lauas istujad tellisid kokku \u00fcht koma teist ning palvetasin, et see poleks seda t\u00fc\u00fcpi seltskond, kus l\u00f5pus arve v\u00f5rdselt k\u00f5ikide vahel laiali jagatakse (ei olnud). K\u00fcll aga l\u00fckati mulle k\u00f5ik need tellitud eelroad vaikselt nina alla, seega t\u00f5stsin viisaka tagasihoidlikkusega endale paar ampsu siit ja sealt. S\u00f6\u00f6maaeg oli imeliselt maitsev, tuju elev ning pakuti v\u00e4lja, et l\u00e4hme jalutame oma \u00e4gisevate k\u00f5htudega veidi m\u00f6\u00f6da linna ringi. Keskt\u00e4nav oli liikluseks suletud ning p\u00fcsti oli pandud lava, kus rahvas parasjagu live-muusika taustal \u00f5llevines tantsis. J\u00e4lgisime humoorikat \u0161\u00f5ud ning liikusime promenaadi suunas, kus asus peadp\u00f6\u00f6ritav l\u00f5bustuspark. Igalpool vilkusid tulukesed, s\u00e4rasid pro\u017eektorid ja m\u00e4ngis erinev muusika. Vaatasin tulede kohal k\u00f5rguvaid palmipuid ja m\u00f5tlesin \u2013 K\u00e4rt, sa oled Floridas! Kui p\u00f6\u00f6rane see veel on?! Eestis oli parasjagu j\u00f5udnud k\u00e4tte s\u00fcda\u00f6\u00f6, kuid mul oli j\u00e4\u00e4nud veel veeta viimased viis tundi aastas 2024. Templisse tagasi j\u00f5udes kadus iga\u00fcks oma tuppa ning ka mina l\u00e4ksin kambrisse \u00e4ra filmi vaatama. Mul oli t\u00f5sine plaan siiski uus aasta tervitades vastu v\u00f5tta. Viimati oli mul olnud nii rahulik aastavahetus 2021. aasta l\u00f5pus, mil jalutasin \u00fcksi kakaoga vanalinna m\u00fc\u00fcrile vaateplatformile, ootasin \u00e4ra esimese ilutulestiku, trampisin lumesajus koju tagasi ja avasin \u00fcksi \u0161ampuse. Soovisin endale imelist uut algust ning uinusin voodis raketiragina taustal. Sel korral aga suundusin pool tundi enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d k\u00f6\u00f6gikapi otsas asuva sn\u00e4kikorvi kallale, t\u00f5stsin endale m\u00f5nusa kausikese kokku, keetsin tassikese teed ja istusin teki sisse m\u00e4ssitult terrassile kiiktooli. J\u00e4lgisin pimedatel t\u00e4navatel m\u00f6\u00f6duvaid purjus inimesi ja taamal vilisevaid valgusjutte ning tunnistasin, et olen oma eluvalikutega rahul. T\u00e4iesti kaine aastavahetus oli minu t\u00e4iskasvanueas t\u00e4iesti esmakordne. Mul polnud otseselt midagi puudu, midagi h\u00e4da. Olin suutnud 2024. aastaga nii palju korda saata, et sinna tundus v\u00e4hemalt terve dekaadi jagu s\u00fcndmusi olevat mahtunud. Aasta esimesed kolm kuud olin p\u00fchendunud t\u00e4ielikult taliujumise MM&#8217;ile valmistumiseks, kirjutades samal ajal oma e-raamatut ja osaledes Ettev\u00f5tlusinkubaatori kursusel. MM sai seljatatud, oli aeg raamat purki panna ning kogu oma maine vara Eestis kokku pakkida. Pidin l\u00f5petama t\u00f6\u00f6 kahes perearstikeskuses, m\u00fc\u00fcma maha v\u00f5i \u00e4ra andma oma asjad, allesj\u00e4\u00e4nu pakkima kastidesse ja saatma isa juurde p\u00f6\u00f6ningule; l\u00e4bi m\u00f5tlema, mida endaga kaasa v\u00f5tta reisile ja vaikselt ka reisi algust planeerima. Ma arvan, et ma ei maganudki \u00f5ieti need viimased kaks kuud, sest ikka leidsin end keset \u00f6\u00f6d \u00e4revusega lage vahtimas, Norra m\u00e4giteid m\u00f5ttes l\u00e4bi s\u00f5ites v\u00f5i oma eelarvet \u00fcht ja teistpidi kokku arvutamas. Ja siis, 2. juunil ma olingi valmis Eestist lahkuma oma Suurele Reisile. V\u00f5i noh, kas just valmis, aga enam polnud tagasiteed. Olin viimase poole aasta jooksul p\u00f5rutanud l\u00e4bi Sknadinaavia, elanud kaks n\u00e4dalat \u0160veitsis, l\u00e4binud Sparta v\u00f5istluse, t\u00f6\u00f6tanud Prantsusmaal kohvikus, veetnud 7 n\u00e4dalat Marokos ja l\u00f5puks lennanud 80 euroga USAsse. Mul oli siiani raske uskuda, et see reis ikka veel kestis. Aga n\u00e4ed, siin ma n\u00fc\u00fcd olin kuu aega hiljem ikka veel USAs. Rahad j\u00e4tkuvalt otsas! Istusin seal kiiktoolis ja m\u00f5tlesin: huvitav, mis minust edasi saab? Mis on elul mulle j\u00e4rgmisena plaanis? Kui kauaks seda reisi veel j\u00e4tkub? Selles pidevas teadmatuses oli teatav v\u00f5lu ning ma oskasin seda n\u00fc\u00fcd juba \u00fcha enam hinnata. Sulgesin silmad ja t\u00e4nasin Universumit selle aasta eest, mis oli olnud \u00fcks raskemaid, kuid samas mu elu parimad. Ja muidugi t\u00e4nasin ma ka ennast, et olin selle otsuse julgenud vastu v\u00f5tta. Veidi enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d tuli minu k\u00f5rvale istuma ka Garret. Ootasime vaikides \u00e4ra, kuni kellaosutid joondusid, soovisime teineteisele head uut aastat ning pugesime taaskord oma tubadesse. Uuel aastal uute seiklusteni! K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1436,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-1434","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0220-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0220-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"35":{"name":"USA","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=35"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1434","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1434"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1434\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1440,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1434\/revisions\/1440"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1436"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1434"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1434"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1434"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}