{"id":1426,"date":"2025-09-19T13:21:08","date_gmt":"2025-09-19T13:21:08","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1426"},"modified":"2025-09-19T13:21:08","modified_gmt":"2025-09-19T13:21:08","slug":"vetsusaaga-teine-deit-konservatiiviga-ja-oised-sekeldused","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1426","title":{"rendered":"Vetsusaaga, teine deit konservatiiviga ja \u00f6ised sekeldused"},"content":{"rendered":"

Nagu Eestis nii ka Floridas on j\u00f5ulude ja aastavahetuse vaheline periood suhteliselt hoomamatu ajaperiood, kus otseselt midagi toimumas pole. Tempel oli t\u00fchi, toimusid vaid \u00fcksikud laulupalvused, kuid tavap\u00e4rased igan\u00e4dalased meditatsioonitunnid olid pausil, sest k\u00f5igil olid p\u00fchad. Retriidid ei alanud enne kui 3. jaanuaril, seega polnud mul otseselt t\u00f6\u00f6d, mida teha. Seet\u00f5ttu olin ma t\u00e4ielikult p\u00fchendunud toa renoveerimise projektile. K\u00fcll aga mainis esimesel p\u00e4eval nunn GK, kes mu vastu v\u00f5ttis, et kui mul on vaba aega, v\u00f5iksin alustada WC-de v\u00e4rskendamisest. Nojah, mis seal siis ikka, t\u00f6\u00f6 ju teada ja tuttav. WC-sid oli meie elamuruumide koridori peal kokku 6. Kuigi kasutada v\u00f5is neid k\u00f5iki, olid need m\u00f5tteliselt jaotatud nii, et \u00fcks oli \u00f5petaja oma, kolm naiste ja kaks meeste omad. Otsisin aga k\u00f5ikv\u00f5imalikud h\u00e4vitus- ja koristusvahendid v\u00e4lja ning hakkasin musta t\u00f6\u00f6ga otsast pihta.<\/strong><\/p>\n

\"\"
Stiilipuhas lihtt\u00f6\u00f6line<\/figcaption><\/figure>\n

Esimese asjana \u00fcllatas mind, kui mustad need WC-d olid. Ma ei tea, kes ja kui tihti neid koristas, sest seintel olevaid koristustabeleid oli viimati t\u00e4idetud juulikuus, kuid nii kehvas seisus nad n\u00fc\u00fcd ka polnud. Olin harjunud New Yorgi meditatisoonikeskuse puhtusstandardiga, mist\u00f5ttu tundus tolmukiht vetsupotil, katlakivi du\u0161isegistil ja pilgeni t\u00e4itunud pr\u00fcgikast mulle v\u00f5\u00f5ras vaatepilt. Aga noh, tuletasin meelde oma armsa endise juhendaja m\u00f5tet p\u00fchendada t\u00f6\u00f6 nendele inimestele, keda hiljem puhtad tualetid r\u00f5\u00f5mustada v\u00f5iksid, ja asusin keskendunult k\u00fc\u00fcrima. Olin parasjagu kolmanda tualeti kallal tuuseldamas, kui minu juures peatus parasjagu m\u00f6\u00f6duv nunn GV ja k\u00fcsis r\u00f5\u00f5msalt, kuid k\u00fcsivalt: \u201cSa koristad WC-sid? Oi, kui armas sinust! Nii et sa koristad k\u00f5iki? Ma v\u00f5in enda oma ise koristada\u2026\u201d Olin natuke segaduses, sest ma ei teadnud, et \u00fckski nendest oleks otseselt kellegi oma<\/em>. Mulle anti korraldus lihtsalt WC-d korda teha ja nii ma k\u00e4sku t\u00e4itsin.\u00a0<\/span>GV n\u00e4gemine tekitas minus alati kerget \u00e4revusest, sest ta oli \u00fclientusiastlik, r\u00e4\u00e4kis natuke liiga k\u00f5rge r\u00f5\u00f5msa h\u00e4\u00e4lega ning ta naeratus ja kulmud t\u00f5usid alati veidi liiga k\u00f5rgele, kui naturaalselt r\u00f5\u00f5msal inimesel oleks normaalne. Sain \u00fcsna pea aru, et ta tegelikult on v\u00e4ga \u00e4rev, reaktiivne ja kergesti \u00e4rrituv inimene, kes on \u00f5ppinud seda varjama naeru ja naeratuse taha, mis paraku t\u00e4helepanelikul ja tundlikul inimesel m\u00e4rkamata ei j\u00e4\u00e4. N\u00e4iteks vaatasin ma \u00fchel p\u00e4eval kohvipausi ajal meie \u00fchisk\u00f6\u00f6gis Youtube\u2019i videot, kuidas v\u00e4rvida seina pika rullikuga nii, et v\u00e4rv ei j\u00e4\u00e4ks laiguline. Tegelikult on kokkulepe, et \u00fchisruumides tuleb alati kasutada k\u00f5rvaklappe ja austada vaikust, kuid kuna ma olin oma probleemi nii s\u00fcvenenud, l\u00e4ks see mul meelest. \u00d5ige pea lendas GV uks, mis on vahetult k\u00f6\u00f6gi vastas, avali lahti ning GV t\u00f5mbas s\u00f5nagi lausumata k\u00f6\u00f6giukse kinni. Istusin n\u00fc\u00fcd piinlikus vaikuses, sest minu jaoks on selline k\u00e4itumine veider. Kui ta oleks mulle \u00fctlema tulnud, et ole hea, \u00e4ra kuula k\u00f5vasti videosid, oleksin saanud vabandada ja viga parandada. N\u00fc\u00fcd oli lihtsalt ebamugav.\u00a0<\/span><\/p>\n

Aga tagasi WC-de juurde. Olin parasjagu meeste WC-s l\u00f5petanud j\u00e4lkide uriinilaikude h\u00e4vitamise, kui m\u00f6\u00f6da astus Garret ja lausus GV-le sarnaselt: \u201cMa oma WC koristamisega saan ikka ise hakkama\u2026\u201d N\u00fc\u00fcd hakkasin ma vaikselt \u00e4rrituma \u2013 mulle oli antud konkreetne \u00fclesanne, aga j\u00e4rsku olid k\u00f5ik omast arust ilgelt suured koristajad. Oleksin tahtnud neile susata, et v\u00e4lja k\u00fcll ei paista<\/em>, aga j\u00e4tsin selle lause siiski enda sisse. L\u00f5puks sain suure t\u00f6\u00f6 tehtud ja olin enda \u00fcle p\u00e4ris uhke. Kui aga j\u00e4rgmisel p\u00e4eval tuli GK majast l\u00e4bi minu maalrit\u00f6\u00f6d \u00fcle vaatama, mainisin, et k\u00f5ik kuus WC-d said koristatud ja see v\u00f5ttis ikka p\u00e4ris palju rohkem aega kui lihtsalt \u201cv\u00e4rskendamine\u201d. GK vaatas mulle segaduses n\u00e4oga otsa ja l\u00f5i siis silmad suureks: \u201cOota, sa koristasid siin <\/span>neid<\/span><\/i> WC-sid v\u00f5i? Oh jummel, ma m\u00f5tlesin ju avalikke meeste ja naiste vetsusid meditatsiooniruumi vastas!\u201d N\u00fc\u00fcd oli minu kord teda juhmi n\u00e4oga vaadata. Et kuue vetsu asemel tuli mul tegelt hoopis kahte koristada\u2026 <\/span>Nojah, n\u00fc\u00fcd on need siis v\u00e4hemalt tehtud<\/span><\/i>, m\u00f5tlesin omaette. GK aga siiski kiitis mind ja lohutas, et ma tegin n\u00fc\u00fcd teistele majaelanikele ilusa j\u00f5ulukingituse. Ka \u00fcks v\u00f5imalus olukorda vaadata. \u00a0<\/span>V\u00f5in juba kinnitada, et avalik meeste WC oli isegi hullem kui need privaatsed eluruumide omad, sest seal olid\u2026ja ma palun k\u00f5igilt n\u00fc\u00fcd andeks\u2026urinaarid. T\u00f5mbasin endale maski ette, kummikindad k\u00e4tte ning astusin ruumi nagu Lara Croft, \u00fches k\u00e4es klooriga vahend ja teises vetsu \u00fcldpuhastussprei ning asusin kohapealt ringi keerutades arutult spreima k\u00f5ike, mis l\u00e4hedusse j\u00e4i. L\u00fckkasin \u00f5lgu v\u00f5distades varbaotsaga potikaaned \u00fcles ja pihustasin kaanealust sellise agressiivsusega, nagu oleks sealt mulle parv \u00e4mblikuid kallale h\u00fcppamas. Kui seal WC-s enne mind m\u00f5ned ainuraksed elasid, siis minu lahkudes polnud selles kohas enam ainsatki m\u00e4rki elust. Minu t\u00f6\u00f6 oli tehtud ja rohkem ma sinna oma jalga kunagi t\u00f5sta ei tahtnud.\u00a0<\/span><\/p>\n

***<\/span><\/p>\n

27. detsembriks olin ma taimetoidust ja nunnade emotsioonidest t\u00fcdinenud ning kirjutasin Justinile, et kas me j\u00e4rgmiseks kohtumiseks v\u00f5iksime minna kas kusagile v\u00e4lja s\u00f6\u00f6ma, tellida toitu koju v\u00f5i kokata ise midagi liha sisaldavat. H\u00e4rra Konservatiiv vastas minu sooviavaldusele, et tal olevat kapis j\u00f5ulu s\u00f6\u00f6maaja j\u00e4\u00e4ke ning pakkus, et v\u00f5iksime nende \u00fcmber \u00f5htus\u00f6\u00f6gi ehitada. K\u00f5lab h\u00e4sti! Veel uuris ta, et kas ma hapukapsast s\u00f6\u00f6n. Minu idaeurooplase s\u00fcda tegi \u00fcllatusest vist lausa kiirema tukse, sest esiteks muidugi s\u00f6\u00f6n, aga kas siis tema s\u00f6\u00f6b ka v\u00f5i?! Hiljem selgus, et h\u00e4rral olid kauged ungari juured, mis ehk selgitab seda kummalist toidulembust. Justin saatis mulle oma aadressi ja pakkus, et v\u00f5ime kohtuda tema juures kell seitse \u00f5htul, kui ma just ei soovi, et ta mulle j\u00e4rele tuleks. Uurisin kaardilt, et meie omavaheline distants oli pea 10 kilomeetrit, mist\u00f5ttu igasugune jalgsi v\u00f5i \u00fchistranspordiga s\u00f5it oli v\u00e4listatud. Taksos\u00f5idul oleksin pidanud aga umbes 20 dollariga arvestama. Paluda Justinil edasi-tagasi 20 km s\u00f5ita tundus j\u00e4lle veidi \u00fcleliigne, sest hiljem \u00f5htupimeduses vajaksin nagunii tema abi tagasi templisse saamisel.\u00a0<\/span>Siis aga s\u00fcttis mu peas v\u00e4ike tuluke \u2013 Garret! Kuna tal oli \u00fchena v\u00e4hestest keskuses oma auto, siis oli ta mulle pakkunud, et kui mul on vaja kuhugi minna, v\u00f5ib ta mind alati hea meelega s\u00f5idutada. Noh, t\u00f5en\u00e4oliselt ei m\u00f5elnud ta selle all mu kohtingule viimist, aga ega ma talle siis ei pea t\u00e4pselt \u00fctlema, kuhu ma l\u00e4hen\u2026 Imbusin vaikselt k\u00f6\u00f6ki, kus Garret parasjagu teed j\u00f5i, ning uurisin v\u00f5imalikult \u00fcksk\u00f5ikse h\u00e4\u00e4letooniga ja detailidesse laskumata, et kas ta oleks n\u00f5us mu viima \u00fchele \u201c\u00f5htusele istumisele\u201d. Garret viisaka mehena t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi ei esitanud ja oli n\u00f5us. <\/span>Huh, p\u00e4\u00e4sesin, <\/span><\/i>m\u00f5tlesin omaette, nagu ma polekski 33aastane t\u00e4iskasvanud naisterahvas, kes v\u00f5ib oma vaba ajaga teha, mida heaks arvab. Lugesin templi reeglid l\u00e4bi ja seal on k\u00fcll kirjas, et majas sees ega territooriumil ei tohi tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, kasutada vihak\u00f5ne, seksuaalselt ebasobilikult k\u00e4ituda ega putukaid tappa, aga mitte midagi polnud \u00f6eldud majast v\u00e4ljaspool enda \u00fclalpidamise kohta, seega v\u00f5tsin vastu otsuse, et olen vaba hing.<\/span><\/p>\n

Nii me Garretiga umbes poole seitsme paiku \u00f5htul autosse istusimegi. Kuna Garret oli \u00fchtlasi vastutav territooriumi haldamise, sh v\u00e4rava lukustamise eest kell 22, uuris ta, et kas peaks mulle v\u00e4rava lahti j\u00e4tma. Kehitasin \u00f5lgu, et ah, ma ei usu, et ma nii hiljapeale j\u00e4\u00e4n. S\u00f5itsime p\u00f5him\u00f5tteliselt vaikuses terve tee, kuni p\u00f6\u00f6rasime pimedale t\u00e4navale, kus pidi asuma Justini maja. Suure tee \u00e4\u00e4rest polnud puude vahelt v\u00f5imalik aru saada, kus maja asub, seega panime \u00f5igest sisses\u00f5iduteest m\u00f6\u00f6da ja keerasime hoopis mingile kitsale tupikt\u00e4navale. Seal j\u00e4ime seisma \u00fche maja aia \u00e4\u00e4rde, kus tuled p\u00f5lesid. Helistasin Justinile, kl\u00f5psides telefoni h\u00e4\u00e4le v\u00f5imalikult vaikseks, ning kaeblesin, et me ei leia maja \u00fcles. \u00d5nneks tuligi mees just sellest samast majast v\u00e4lja, seega t\u00e4nasin kiirelt Garretit ning asusin l\u00e4bi madala v\u00f5psiku maja suunas turnima. Tuleb v\u00e4lja, et sealt kaudu polnud keegi varem \u00fcritanud territooriumile siseneda, aga noh \u2013 mul on ikka vaja ju meeldej\u00e4\u00e4valt saabuda! <\/span>Astusin edasi majja, mis osutus avatud planeeringuga, \u00fche mehe kohta natuke liiga ruumikaks, puhtasse ning h\u00e4sti organiseeritud majja, mis oli sisustatud igasugu omap\u00e4raste <\/span>vintage <\/span><\/i>esemetega nagu plekist needitud kirjutuslaud, massiivne diivanilaud, kuldne vanaaegne kassaaparaat, kolm tulipunast mootorratast ja suurep\u00e4rane vin\u00fc\u00fclivalik. Seintel leidus omap\u00e4raseid kunstiteoseid, vastu jooksis mulle skeptiline 10aastane valge siberi husky ja karvane valge p\u00e4rsia kass. Nurgas oli p\u00fcsti j\u00f5ulukuusk, mida kaunistasid oksjonite kaelapaelad. Ja neid oli palju! <\/span>V\u00f5tsin k\u00f6\u00f6gis baarileti \u00e4\u00e4res istet, ise suu ammuli \u00fcmbrust takseerides ning koheselt t\u00e4ideti minu ees klaas punase veiniga. <\/span>Vau, okei, muljetavaldav<\/span><\/i>, m\u00f5tlesin ja olin n\u00f5us oma esmaseid hinnanguid veidi l\u00f5dvendama. Vaatlesin k\u00f6\u00f6gis toimetavat meest, kes kergusega kuivatatud ploomidega praekapsas kokku segas, tundes samal ajal huvi minu reisiseikluste vastu ning noogutades oma koerale silmatilku manustas. V\u00f5tsin pika lonksu veini ning pidin t\u00f5dema \u2013 <\/span>K\u00e4rt, sa oled plindris.<\/span><\/i><\/p>\n

\u00d5htu oli meeleolukas ja l\u00f5bus ning m\u00f5ned tunnid hiljem t\u00f5stsin Justini najalt oma pea ning otsisin silmadega kella. \u00d6\u00f6kapilt vaatas mulle k\u00f5igepealt vastu revolver. Palun, kas saaks olla veel klassikalisem Ameerika?<\/em> Togisin vaikselt unist meest ja k\u00fcsisin, et kas ma kutsun endale takso. Justin haigutas ja vastas, et ta viib mind ikka ilusti koju. Nii ma saabusingi veidi enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d valges kaarikus pimeda templi v\u00e4rava taha ning avastasin kergendunult ja t\u00e4nutundega, et Garret oli mulle siiski v\u00e4rava lahti j\u00e4tnud. Hiilisin ettevaatlikult v\u00e4lisukseni, piiksatasin selle kiipkaardiga lahti ja palvetasin, et keegi sellest \u00fcles ei \u00e4rka. K\u00f5ndisin h\u00e4\u00e4letult oma toa ukseni, haarasin uksenupust, et seda p\u00f6\u00f6rata ja\u2026lukus. Tardusin. \u00dcritasin seda p\u00f6\u00f6rata k\u00fcll \u00fchte ja teistpidi, kuid mingil moel olin ma suutnud seestpoolt lukustatava ukse kuidagi lahkudes sneprisse t\u00f5mmata. Mis n\u00fc\u00fcd saab? <\/span>\u00dcritasin leida kedagi, kes oleks veel \u00e4rkvel, kuid tulutult. Koputasin meestetoa uksele, kust tuli mulle vastu unesegane Ricardo, kes ei teadnud asjast midagi. Proovisin siseneda adminnituppa, kuid seda minu kiip ei avanud. \u00d5nneks oli tuba, mille remont parasjagu pooleli oli, avatud, seega sain hiilida sinna ja magada keset l\u00e4mmatavat v\u00e4rvihaisu. Tegin akna praokile, leidsin seinakapist pea alla diivanipadja ja t\u00f5mbasin endale peale \u00f5hukese lina. \u00d6\u00f6 oli k\u00fcll jahe, kuid v\u00e4hemalt sain m\u00f5ned tunnid magatud. Hommikul \u00e4rkasin selle peale, et aknalaual istus kass ja vahtis mind ainusilmi. Tundsin ennast nagu teismeline, kes oli \u00f6\u00f6sel millegi tobedaga hakkama saanud. Lonkisin siis k\u00f6\u00f6ki ja kurtsin GV-le, et olin \u00f6\u00f6seks uksetaha j\u00e4\u00e4nud. Tema kihistas oma t\u00fc\u00fcpilist \u00fcllatunud naeru, t\u00f5i peav\u00f5tme ning lasi mind \u00f5nnetukest l\u00f5puks tuppa. Suundusin otsemaid pika kuuma du\u0161i alla ja olin t\u00e4nulik v\u00f5imaluse eest hambaid pesta.<\/span><\/p>\n

\"\"
Alatine valvur<\/figcaption><\/figure>\n

Parasjagu hommikust einestav Garret uuris, et kuidas mu \u00f5htu muidu m\u00f6\u00f6dus. Noogutasin, et v\u00e4ga tore oli ning sinnapaika see vestlus j\u00e4igi. Olin t\u00e4nulik Garretile, kellel ka puudus uudishimu v\u00f5i oli piisavalt kannatlikkust, et oodata \u00f5iget hetke, kuni info ise temani j\u00f5uab.<\/p>\n

Tiinekas K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nagu Eestis nii ka Floridas on j\u00f5ulude ja aastavahetuse vaheline periood suhteliselt hoomamatu ajaperiood, kus otseselt midagi toimumas pole. Tempel oli t\u00fchi, toimusid vaid \u00fcksikud laulupalvused, kuid tavap\u00e4rased igan\u00e4dalased meditatsioonitunnid olid pausil, sest k\u00f5igil olid p\u00fchad. Retriidid ei alanud enne kui 3. jaanuaril, seega polnud mul otseselt t\u00f6\u00f6d, mida teha. Seet\u00f5ttu olin ma t\u00e4ielikult p\u00fchendunud toa renoveerimise projektile. K\u00fcll aga mainis esimesel p\u00e4eval nunn GK, kes mu vastu v\u00f5ttis, et kui mul on vaba aega, v\u00f5iksin alustada WC-de v\u00e4rskendamisest. Nojah, mis seal siis ikka, t\u00f6\u00f6 ju teada ja tuttav. WC-sid oli meie elamuruumide koridori peal kokku 6. Kuigi kasutada v\u00f5is neid k\u00f5iki, olid need m\u00f5tteliselt jaotatud nii, et \u00fcks oli \u00f5petaja oma, kolm naiste ja kaks meeste omad. Otsisin aga k\u00f5ikv\u00f5imalikud h\u00e4vitus- ja koristusvahendid v\u00e4lja ning hakkasin musta t\u00f6\u00f6ga otsast pihta. Esimese asjana \u00fcllatas mind, kui mustad need WC-d olid. Ma ei tea, kes ja kui tihti neid koristas, sest seintel olevaid koristustabeleid oli viimati t\u00e4idetud juulikuus, kuid nii kehvas seisus nad n\u00fc\u00fcd ka polnud. Olin harjunud New Yorgi meditatisoonikeskuse puhtusstandardiga, mist\u00f5ttu tundus tolmukiht vetsupotil, katlakivi du\u0161isegistil ja pilgeni t\u00e4itunud pr\u00fcgikast mulle v\u00f5\u00f5ras vaatepilt. Aga noh, tuletasin meelde oma armsa endise juhendaja m\u00f5tet p\u00fchendada t\u00f6\u00f6 nendele inimestele, keda hiljem puhtad tualetid r\u00f5\u00f5mustada v\u00f5iksid, ja asusin keskendunult k\u00fc\u00fcrima. Olin parasjagu kolmanda tualeti kallal tuuseldamas, kui minu juures peatus parasjagu m\u00f6\u00f6duv nunn GV ja k\u00fcsis r\u00f5\u00f5msalt, kuid k\u00fcsivalt: \u201cSa koristad WC-sid? Oi, kui armas sinust! Nii et sa koristad k\u00f5iki? Ma v\u00f5in enda oma ise koristada\u2026\u201d Olin natuke segaduses, sest ma ei teadnud, et \u00fckski nendest oleks otseselt kellegi oma. Mulle anti korraldus lihtsalt WC-d korda teha ja nii ma k\u00e4sku t\u00e4itsin.\u00a0GV n\u00e4gemine tekitas minus alati kerget \u00e4revusest, sest ta oli \u00fclientusiastlik, r\u00e4\u00e4kis natuke liiga k\u00f5rge r\u00f5\u00f5msa h\u00e4\u00e4lega ning ta naeratus ja kulmud t\u00f5usid alati veidi liiga k\u00f5rgele, kui naturaalselt r\u00f5\u00f5msal inimesel oleks normaalne. Sain \u00fcsna pea aru, et ta tegelikult on v\u00e4ga \u00e4rev, reaktiivne ja kergesti \u00e4rrituv inimene, kes on \u00f5ppinud seda varjama naeru ja naeratuse taha, mis paraku t\u00e4helepanelikul ja tundlikul inimesel m\u00e4rkamata ei j\u00e4\u00e4. N\u00e4iteks vaatasin ma \u00fchel p\u00e4eval kohvipausi ajal meie \u00fchisk\u00f6\u00f6gis Youtube\u2019i videot, kuidas v\u00e4rvida seina pika rullikuga nii, et v\u00e4rv ei j\u00e4\u00e4ks laiguline. Tegelikult on kokkulepe, et \u00fchisruumides tuleb alati kasutada k\u00f5rvaklappe ja austada vaikust, kuid kuna ma olin oma probleemi nii s\u00fcvenenud, l\u00e4ks see mul meelest. \u00d5ige pea lendas GV uks, mis on vahetult k\u00f6\u00f6gi vastas, avali lahti ning GV t\u00f5mbas s\u00f5nagi lausumata k\u00f6\u00f6giukse kinni. Istusin n\u00fc\u00fcd piinlikus vaikuses, sest minu jaoks on selline k\u00e4itumine veider. Kui ta oleks mulle \u00fctlema tulnud, et ole hea, \u00e4ra kuula k\u00f5vasti videosid, oleksin saanud vabandada ja viga parandada. N\u00fc\u00fcd oli lihtsalt ebamugav.\u00a0 Aga tagasi WC-de juurde. Olin parasjagu meeste WC-s l\u00f5petanud j\u00e4lkide uriinilaikude h\u00e4vitamise, kui m\u00f6\u00f6da astus Garret ja lausus GV-le sarnaselt: \u201cMa oma WC koristamisega saan ikka ise hakkama\u2026\u201d N\u00fc\u00fcd hakkasin ma vaikselt \u00e4rrituma \u2013 mulle oli antud konkreetne \u00fclesanne, aga j\u00e4rsku olid k\u00f5ik omast arust ilgelt suured koristajad. Oleksin tahtnud neile susata, et v\u00e4lja k\u00fcll ei paista, aga j\u00e4tsin selle lause siiski enda sisse. L\u00f5puks sain suure t\u00f6\u00f6 tehtud ja olin enda \u00fcle p\u00e4ris uhke. Kui aga j\u00e4rgmisel p\u00e4eval tuli GK majast l\u00e4bi minu maalrit\u00f6\u00f6d \u00fcle vaatama, mainisin, et k\u00f5ik kuus WC-d said koristatud ja see v\u00f5ttis ikka p\u00e4ris palju rohkem aega kui lihtsalt \u201cv\u00e4rskendamine\u201d. GK vaatas mulle segaduses n\u00e4oga otsa ja l\u00f5i siis silmad suureks: \u201cOota, sa koristasid siin neid WC-sid v\u00f5i? Oh jummel, ma m\u00f5tlesin ju avalikke meeste ja naiste vetsusid meditatsiooniruumi vastas!\u201d N\u00fc\u00fcd oli minu kord teda juhmi n\u00e4oga vaadata. Et kuue vetsu asemel tuli mul tegelt hoopis kahte koristada\u2026 Nojah, n\u00fc\u00fcd on need siis v\u00e4hemalt tehtud, m\u00f5tlesin omaette. GK aga siiski kiitis mind ja lohutas, et ma tegin n\u00fc\u00fcd teistele majaelanikele ilusa j\u00f5ulukingituse. Ka \u00fcks v\u00f5imalus olukorda vaadata. \u00a0V\u00f5in juba kinnitada, et avalik meeste WC oli isegi hullem kui need privaatsed eluruumide omad, sest seal olid\u2026ja ma palun k\u00f5igilt n\u00fc\u00fcd andeks\u2026urinaarid. T\u00f5mbasin endale maski ette, kummikindad k\u00e4tte ning astusin ruumi nagu Lara Croft, \u00fches k\u00e4es klooriga vahend ja teises vetsu \u00fcldpuhastussprei ning asusin kohapealt ringi keerutades arutult spreima k\u00f5ike, mis l\u00e4hedusse j\u00e4i. L\u00fckkasin \u00f5lgu v\u00f5distades varbaotsaga potikaaned \u00fcles ja pihustasin kaanealust sellise agressiivsusega, nagu oleks sealt mulle parv \u00e4mblikuid kallale h\u00fcppamas. Kui seal WC-s enne mind m\u00f5ned ainuraksed elasid, siis minu lahkudes polnud selles kohas enam ainsatki m\u00e4rki elust. Minu t\u00f6\u00f6 oli tehtud ja rohkem ma sinna oma jalga kunagi t\u00f5sta ei tahtnud.\u00a0 *** 27. detsembriks olin ma taimetoidust ja nunnade emotsioonidest t\u00fcdinenud ning kirjutasin Justinile, et kas me j\u00e4rgmiseks kohtumiseks v\u00f5iksime minna kas kusagile v\u00e4lja s\u00f6\u00f6ma, tellida toitu koju v\u00f5i kokata ise midagi liha sisaldavat. H\u00e4rra Konservatiiv vastas minu sooviavaldusele, et tal olevat kapis j\u00f5ulu s\u00f6\u00f6maaja j\u00e4\u00e4ke ning pakkus, et v\u00f5iksime nende \u00fcmber \u00f5htus\u00f6\u00f6gi ehitada. K\u00f5lab h\u00e4sti! Veel uuris ta, et kas ma hapukapsast s\u00f6\u00f6n. Minu idaeurooplase s\u00fcda tegi \u00fcllatusest vist lausa kiirema tukse, sest esiteks muidugi s\u00f6\u00f6n, aga kas siis tema s\u00f6\u00f6b ka v\u00f5i?! Hiljem selgus, et h\u00e4rral olid kauged ungari juured, mis ehk selgitab seda kummalist toidulembust. Justin saatis mulle oma aadressi ja pakkus, et v\u00f5ime kohtuda tema juures kell seitse \u00f5htul, kui ma just ei soovi, et ta mulle j\u00e4rele tuleks. Uurisin kaardilt, et meie omavaheline distants oli pea 10 kilomeetrit, mist\u00f5ttu igasugune jalgsi v\u00f5i \u00fchistranspordiga s\u00f5it oli v\u00e4listatud. Taksos\u00f5idul oleksin pidanud aga umbes 20 dollariga arvestama. Paluda Justinil edasi-tagasi 20 km s\u00f5ita tundus j\u00e4lle veidi \u00fcleliigne, sest hiljem \u00f5htupimeduses vajaksin nagunii tema abi tagasi templisse saamisel.\u00a0Siis aga s\u00fcttis mu peas v\u00e4ike tuluke \u2013 Garret! Kuna tal oli \u00fchena v\u00e4hestest keskuses oma auto, siis oli ta mulle pakkunud, et kui mul on vaja kuhugi minna, v\u00f5ib ta mind alati hea meelega s\u00f5idutada. Noh, t\u00f5en\u00e4oliselt ei m\u00f5elnud ta selle all mu kohtingule viimist, aga ega ma talle siis ei pea t\u00e4pselt \u00fctlema, kuhu ma l\u00e4hen\u2026 Imbusin vaikselt k\u00f6\u00f6ki, kus Garret parasjagu teed j\u00f5i, ning uurisin v\u00f5imalikult \u00fcksk\u00f5ikse h\u00e4\u00e4letooniga ja detailidesse laskumata, et kas ta oleks n\u00f5us mu viima \u00fchele \u201c\u00f5htusele istumisele\u201d. Garret viisaka mehena t\u00e4psustavaid k\u00fcsimusi ei esitanud ja oli n\u00f5us. Huh, p\u00e4\u00e4sesin, m\u00f5tlesin omaette, nagu ma polekski 33aastane t\u00e4iskasvanud naisterahvas, kes v\u00f5ib oma vaba ajaga teha, mida heaks arvab. Lugesin templi reeglid l\u00e4bi ja seal on k\u00fcll kirjas, et majas sees ega territooriumil ei tohi tarvitada alkoholi ja narkootilisi aineid, kasutada vihak\u00f5ne, seksuaalselt ebasobilikult k\u00e4ituda ega putukaid tappa, aga mitte midagi polnud \u00f6eldud majast v\u00e4ljaspool enda \u00fclalpidamise kohta, seega v\u00f5tsin vastu otsuse, et olen vaba hing. Nii me Garretiga umbes poole seitsme paiku \u00f5htul autosse istusimegi. Kuna Garret oli \u00fchtlasi vastutav territooriumi haldamise, sh v\u00e4rava lukustamise eest kell 22, uuris ta, et kas peaks mulle v\u00e4rava lahti j\u00e4tma. Kehitasin \u00f5lgu, et ah, ma ei usu, et ma nii hiljapeale j\u00e4\u00e4n. S\u00f5itsime p\u00f5him\u00f5tteliselt vaikuses terve tee, kuni p\u00f6\u00f6rasime pimedale t\u00e4navale, kus pidi asuma Justini maja. Suure tee \u00e4\u00e4rest polnud puude vahelt v\u00f5imalik aru saada, kus maja asub, seega panime \u00f5igest sisses\u00f5iduteest m\u00f6\u00f6da ja keerasime hoopis mingile kitsale tupikt\u00e4navale. Seal j\u00e4ime seisma \u00fche maja aia \u00e4\u00e4rde, kus tuled p\u00f5lesid. Helistasin Justinile, kl\u00f5psides telefoni h\u00e4\u00e4le v\u00f5imalikult vaikseks, ning kaeblesin, et me ei leia maja \u00fcles. \u00d5nneks tuligi mees just sellest samast majast v\u00e4lja, seega t\u00e4nasin kiirelt Garretit ning asusin l\u00e4bi madala v\u00f5psiku maja suunas turnima. Tuleb v\u00e4lja, et sealt kaudu polnud keegi varem \u00fcritanud territooriumile siseneda, aga noh \u2013 mul on ikka vaja ju meeldej\u00e4\u00e4valt saabuda! Astusin edasi majja, mis osutus avatud planeeringuga, \u00fche mehe kohta natuke liiga ruumikaks, puhtasse ning h\u00e4sti organiseeritud majja, mis oli sisustatud igasugu omap\u00e4raste vintage esemetega nagu plekist needitud kirjutuslaud, massiivne diivanilaud, kuldne vanaaegne kassaaparaat, kolm tulipunast mootorratast ja suurep\u00e4rane vin\u00fc\u00fclivalik. Seintel leidus omap\u00e4raseid kunstiteoseid, vastu jooksis mulle skeptiline 10aastane valge siberi husky ja karvane valge p\u00e4rsia kass. Nurgas oli p\u00fcsti j\u00f5ulukuusk, mida kaunistasid oksjonite kaelapaelad. Ja neid oli palju! V\u00f5tsin k\u00f6\u00f6gis baarileti \u00e4\u00e4res istet, ise suu ammuli \u00fcmbrust takseerides ning koheselt t\u00e4ideti minu ees klaas punase veiniga. Vau, okei, muljetavaldav, m\u00f5tlesin ja olin n\u00f5us oma esmaseid hinnanguid veidi l\u00f5dvendama. Vaatlesin k\u00f6\u00f6gis toimetavat meest, kes kergusega kuivatatud ploomidega praekapsas kokku segas, tundes samal ajal huvi minu reisiseikluste vastu ning noogutades oma koerale silmatilku manustas. V\u00f5tsin pika lonksu veini ning pidin t\u00f5dema \u2013 K\u00e4rt, sa oled plindris. \u00d5htu oli meeleolukas ja l\u00f5bus ning m\u00f5ned tunnid hiljem t\u00f5stsin Justini najalt oma pea ning otsisin silmadega kella. \u00d6\u00f6kapilt vaatas mulle k\u00f5igepealt vastu revolver. Palun, kas saaks olla veel klassikalisem Ameerika? Togisin vaikselt unist meest ja k\u00fcsisin, et kas ma kutsun endale takso. Justin haigutas ja vastas, et ta viib mind ikka ilusti koju. Nii ma saabusingi veidi enne s\u00fcda\u00f6\u00f6d valges kaarikus pimeda templi v\u00e4rava taha ning avastasin kergendunult ja t\u00e4nutundega, et Garret oli mulle siiski v\u00e4rava lahti j\u00e4tnud. Hiilisin ettevaatlikult v\u00e4lisukseni, piiksatasin selle kiipkaardiga lahti ja palvetasin, et keegi sellest \u00fcles ei \u00e4rka. K\u00f5ndisin h\u00e4\u00e4letult oma toa ukseni, haarasin uksenupust, et seda p\u00f6\u00f6rata ja\u2026lukus. Tardusin. \u00dcritasin seda p\u00f6\u00f6rata k\u00fcll \u00fchte ja teistpidi, kuid mingil moel olin ma suutnud seestpoolt lukustatava ukse kuidagi lahkudes sneprisse t\u00f5mmata. Mis n\u00fc\u00fcd saab? \u00dcritasin leida kedagi, kes oleks veel \u00e4rkvel, kuid tulutult. Koputasin meestetoa uksele, kust tuli mulle vastu unesegane Ricardo, kes ei teadnud asjast midagi. Proovisin siseneda adminnituppa, kuid seda minu kiip ei avanud. \u00d5nneks oli tuba, mille remont parasjagu pooleli oli, avatud, seega sain hiilida sinna ja magada keset l\u00e4mmatavat v\u00e4rvihaisu. Tegin akna praokile, leidsin seinakapist pea alla diivanipadja ja t\u00f5mbasin endale peale \u00f5hukese lina. \u00d6\u00f6 oli k\u00fcll jahe, kuid v\u00e4hemalt sain m\u00f5ned tunnid magatud. Hommikul \u00e4rkasin selle peale, et aknalaual istus kass ja vahtis mind ainusilmi. Tundsin ennast nagu teismeline, kes oli \u00f6\u00f6sel millegi tobedaga hakkama saanud. Lonkisin siis k\u00f6\u00f6ki ja kurtsin GV-le, et olin \u00f6\u00f6seks uksetaha j\u00e4\u00e4nud. Tema kihistas oma t\u00fc\u00fcpilist \u00fcllatunud naeru, t\u00f5i peav\u00f5tme ning lasi mind \u00f5nnetukest l\u00f5puks tuppa. Suundusin otsemaid pika kuuma du\u0161i alla ja olin t\u00e4nulik v\u00f5imaluse eest hambaid pesta. Parasjagu hommikust einestav Garret uuris, et kuidas mu \u00f5htu muidu m\u00f6\u00f6dus. Noogutasin, et v\u00e4ga tore oli ning sinnapaika see vestlus j\u00e4igi. Olin t\u00e4nulik Garretile, kellel ka puudus uudishimu v\u00f5i oli piisavalt kannatlikkust, et oodata \u00f5iget hetke, kuni info ise temani j\u00f5uab. Tiinekas K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1431,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-1426","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0180-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0180-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"35":{"name":"USA","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=35"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1426","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1426"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1426\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1433,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1426\/revisions\/1433"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1431"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1426"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1426"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1426"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}