{"id":1422,"date":"2025-09-12T09:04:08","date_gmt":"2025-09-12T09:04:08","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1422"},"modified":"2025-09-12T09:04:08","modified_gmt":"2025-09-12T09:04:08","slug":"1-joulupuha-deit-konservatiiviga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1422","title":{"rendered":"1. j\u00f5ulup\u00fcha deit konservatiiviga"},"content":{"rendered":"

Enne Sarasotasse j\u00f5udmist olin ma Hinge’i kohtingu\u00e4pis juba hoogsalt eelt\u00f6\u00f6d teinud kindlustamaks, et mu elu ikka piisavalt p\u00f5nev ja mitmekesine saaks olema. Juba Sandra juures olles oli mul tekkinud hunnikus match’<\/em>e, kellest nelja-viiega p\u00fcsis \u00fcleval regulaarne vestlus. Meie esimene ja k\u00f5ige tugevam kandidaat oli\u00a0Justin. Justin oli 38aastane minupikkune mulletiga kollektsion\u00e4\u00e4r, kelle huvialadeks olid jooga, hoki ja kollektsioneerimine. V\u00e4limuse poolest ei tundunud ta k\u00fcll minu t\u00fc\u00fcpiline maitse, kuid ta n\u00e4gi v\u00e4lja armas ja tal oli ilus naeratus. Mis teda aga kandidaatide esiritta t\u00f5stis, oli tema suhtlusoskus. Erinevalt enamikest teistest meestest \u00e4ppides oli ta v\u00e4ga hea kommunikeerija, suhtluse hoidmisel j\u00e4rjepidev, k\u00fcsis k\u00fcsimusi ega j\u00e4tnud vestlust toppama, ei olnud koheselt klammerduv ja \u00fclevoolav, tegi viisakaid mitte v\u00e4limusega seotud komplimente ja tundus olevat igati terve enesekindlusega. Seega \u00fcks suur roheline lipp!<\/strong><\/p>\n

M\u00e4ngija number kaks oli\u00a0Ben<\/strong>. Ben 36aastane pikkade juustega 183 cm pikk meesolend, kes oli loobunud klassikalisest p\u00e4evat\u00f6\u00f6st ning profiili p\u00f5hjal tundus, et ta tegeleb kas langevarjuh\u00fcpete ja\/v\u00f5i m\u00f6\u00f6bli restaureerimisega. Ta oli v\u00e4ga s\u00f5bralik ja s\u00fcdamlik, samuti j\u00e4rjepidev kommunikeerija, huvitus ja k\u00fcsis k\u00fcsimusi, hea huumorisoonega, palju reisinud ja heas m\u00f5ttes natuke p\u00f6\u00f6rane. \u00dches\u00f5naga meeldiv kandidaat, kuid j\u00e4i siiski natuke alla Justinile. Kolmas h\u00e4rrasmees oli 37aastane 180 cm pikk Jeff, <\/strong>samuti patsiga. Temale ma erilisi panuseid algselt ei pannud, sest ta tundus koheselt veigi liiga entusiastlik, kasutas palju h\u00fc\u00fcum\u00e4rke lausete l\u00f5pus, kuid tema kolm koera ja neli kassi andsid talle k\u00f5vasti boonuspunkte. Lisaks lubas ta viia mind SUP’iga s\u00f5itma ja meriveised otsima, nii et selles osas t\u00e4itsa paljulubav! Viimaseks konkurendiks oli ainuke pikka kasvu noormees ehk 35aastane Ross<\/strong>, kes v\u00e4limuselt oli k\u00f5ige enam minu t\u00fc\u00fcpi, tundus \u00fcks paras reisisell ning elas hetkel \u00fche suvalise Florida vanat\u00e4di juures ja tegeles vabakutseliselt maastikudisainiga. Piltidel figureerivad pipipatsid oli ta \u00f5nneks maha l\u00f5iganud. Paraku aga ei saanud teda kiita vastupidavuse eest, sest algne j\u00e4rjepidevus kadus kiirelt ning \u00f5ige pea j\u00e4igi Ross t\u00e4itsa vaikseks.<\/p>\n

\"\"
T\u00fchi Sarasota<\/figcaption><\/figure>\n

Mul oli plaanis k\u00f5ikide nendega kohtuda ning stastiliselt oli t\u00f5en\u00e4oline, et mul p\u00e4riselus klapib ehk \u00fchega neist. Kuna Justin oli varmas kohtuma, leppisimegi kokku kohvideidi 25. detsembri hommikuks. Minul oli nagunii p\u00e4ev vaba, v.a \u00f5htune j\u00f5ulus\u00f6\u00f6maaeg templis ning Justin oli oma ema juurde j\u00f5ululauda oodatud p\u00e4rastl\u00f5unaks. Ma olin kindel, et kui muud kohvikud on p\u00fchade ajal kinni, siis Starbucksid, McDonaldsid ja muud suurkorporatsioonid on ikka avatud. Aga vahi nalja \u2013 terve Sarasota peale oli avatud vaid m\u00f5ni \u00fcksik Starbucks! Taustainfoks nii palju, et Sarasotas elab 57 000 inimest ja seal on k\u00fcmme Starbucksi. Minu jalutusulatusse j\u00e4i t\u00e4pselt \u00fcks \u2013 bussiga seal liigelda on \u00fcsna v\u00f5imatu ja taksos\u00f5itu ei saanud ma endale lubada \u2013 ning seega selle 2 km kaugusel j\u00e4\u00e4va maantee \u00e4\u00e4rse kohviku peale meie valik j\u00e4igi. Asusin seega kell pool 11 hommikul l\u00e4bi inimt\u00fchja linna teele, ainsateks vastutulijateks autod ja \u00fcksikud kodutud. P\u00e4ris naljakas oli niimoodi jalutada sellises 1. jaanuari postapokal\u00fcptilises \u00f5hustikus. \u00a0\u00dchel hetkel m\u00e4rkasin, et mulle k\u00f5nnib vastu \u00fcks mustanahaline noormees, kes on kuidagi pinges ja liigub minu suunas v\u00e4ga t\u00f5sise n\u00e4oga. Pingestusin ka veidi, kuni noormees minust paari meetri kaugusele j\u00f5udes manas n\u00e4ole k\u00f5ige laiema, v\u00f5imalikult s\u00e4rava american smile<\/em>’i ja h\u00fc\u00fcdis hoogsalt veidi liiga entusiastliku h\u00e4\u00e4lega: “merry christmas!<\/em>” Vastasin talle naeratades samaga ja muigasin omaette veel t\u00fckk aega, \u00fcritades aru saada, et mis noormehe sees v\u00f5is toimuda. Tundus teine kuidagi nii vaevatud ja ilmselgelt valmistas ta pidup\u00e4eva h\u00fc\u00fcet hoolikalt ette.<\/p>\n

Olles turvaliselt end m\u00f6\u00f6da nagiveerinud paarist t\u00e4naval kakerdavast narkomaanist, j\u00f5udsingi \u00f5igeaegselt Starbucksi ette. L\u00e4ks v\u00f5ib-olla paar minutit, kui saabus hoogsal sammul nokatsiga pisike meesterahvas, tuttav lumivalge naeratus ees ja lokkis mullet tuules lehvimas. Ma ei saa \u00f6elda, et ta oleks olnud otseselt ilus, aga kole ta ka ei olnud. Samuti tundus ta \u00fcheaegselt nii vana kui noor \u2013 tema riietumisstiil oli \u00fcsna eatu, ta oli nooruslikult krapsakas ja energiline, kuid samas t\u00e4iesti tehnikav\u00f5\u00f5ras. Mees oli v\u00e4ga viisakate kommetega, avas mulle uksi, tegi kohvi v\u00e4lja, oli minu arvamusest huvitatud jne. Ent n\u00e4iteks maksmisel ei saanud ta aru, kuidas mobiilimakse t\u00f6\u00f6tab, sest “ta ei kasuta seda kunagi.”Istusime oma kohvidega \u00f5ue ja asusime tutvust tegema. Jutt voolas sujuvalt, tundsin end temaga mugavalt ja kuigi \u00f5hus polnud otseselt sellist esmast s\u00e4rtsu, oli minu s\u00fcmpaatia noormehe suunas pigem kasvav. Vaikne, rahulik s\u00fcmpaatia… kuni vestlus v\u00f5ttis j\u00e4rsku t\u00e4iesti ootamatu p\u00f6\u00f6rde. Olin parasjagu \u00fcsna l\u00e4bim\u00f5tlematult pl\u00e4hmerdamas teemal “milline naisterahvas \u00fcldse Trumpi valiks”, m\u00e4rkamata, et minu vestluskaaslase miimika ei haaku teemaga. \u00dchel hetkel lausus mees konkreetselt: “Mina valisin k\u00fcll Trumpi.”<\/p>\n

\"\"
Minu kohv ja minu deit<\/figcaption><\/figure>\n

Tundsin korraks, kuidas mu aju t\u00e4iesti tardus. Eestlasena sa ei m\u00f5tle \u00fcldiselt, et sinu vastas istuv inimene, kellega jutt klapib, v\u00f5iks olla kategooriliselt teise poliitilise maailmavaatega. Eestis ei ole meil ka poliitiline killustumine nii konkreetne kui USAs ning on \u00fcsna v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et n\u00e4iteks sotside ja oravate valijad omavahel suhtlemast keelduks. T\u00f5si, ma ei satu praktiliselt \u00fcldse kokku EKRE v\u00f5i Isamaa valijatega, kuid on t\u00f5en\u00e4oline, et neid minu tutvusringkonnas kindlasti leidub \u2013 see lihtsalt ei tule jutuks ega poleks ka minu jaoks m\u00e4\u00e4rav. Kellegi poliitiline, usuline v\u00f5i rahvuslik kuuluvus on minu jaoks oluliselt v\u00e4iksema t\u00e4htsusega, kui inimese igap\u00e4evane k\u00e4itumine ja suhtumine teistesse. Hindan inimesi nende tegude, mitte ideoloogia p\u00f5hjal. Ole sa kommunist, moslem v\u00f5i radikaalne vasakpoolne \u2013 mind huvitab, kas su antis\u00fcmpaatiad p\u00fcsivad sinu sees v\u00f5i elad sa neid maailma peal v\u00e4lja. Otsustasin seega l\u00e4heneda olukorrale huviga, mitte koheselt h\u00e4rrat maha kanda ja uurisin, et mis on need p\u00f5hjused, miks ta Trumpi kasuks otsustas.\u00a0Olgu \u00f6eldud, et selleks hetkeks olid valimised l\u00e4bi, kuid Trumpi polnud veel ametisse vannutatud ja polnud oma seategudega veel pihta hakanud.<\/em> Justin selgitas, et esiteks on puhtat\u00f5uline konservatiiv, mist\u00f5ttu valib ta juba automaatselt vabariiklaste kandidaadi. Kuna tema on auto\u00e4rimees (ostab ja m\u00fc\u00fcb klassikalisi vanaaegseid autosid), on tema jaoks t\u00e4htis, et riiki juhitaks nagu \u00e4ri ning et poliitika ei peaks sekkuma inimeste igap\u00e4evaellu sel moel, nagu vasakpoolsed seda teevad.<\/p>\n

Proovisin kuulata teda avatud olekuga ja \u00fckski asi mida ta \u00fctles, ei olnud otseselt vale, kuid tundsin, et ega ma oma eelarvamusest ikka p\u00e4ris lahti ei saa ja vaikselt kandsin noormeest juba maha. Varsti oligi aeg meil m\u00f5lemal oma p\u00e4evaga edasi liikuda ning noormees pakkus, et viib mind meeleldi autoga tagasi. Kuna h\u00e4rrasmehelikud \u017eestid on minu n\u00f5rk koht, siis leebusin ja n\u00f5ustusin. Valge BMW juurde j\u00f5udes avas mees mulle ukse, v\u00f5ttis istmelt \u0161okolaadi ja ulatas selle mulle: “N\u00e4e, see on sulle, h\u00e4id j\u00f5ule!” Sulasin uuesti. Templisse tagasi j\u00f5udes avasin oma telefoni, kus oli noormehelt juba s\u00f5num: “Mul oli v\u00e4ga huvitav sinuga aega veeta ning hea meelega kohtuksin uuesti.” J\u00e4in m\u00f5ttesse. Kui tema on minu jaoks vastupidise maailmavaatega, siis olen ju mina tema jaoks samamoodi. Kuid ometi on ta n\u00f5us sellest hetkel m\u00f6\u00f6da vaatama ja soovib minuga siiski edasi kohtuda. Otsustasin, et see on minu jaoks piisav p\u00f5hjus temaga suhtlemist j\u00e4tkata. Ma ei otsi ju abikaasat, seega v\u00f5in ma kohtuda ka oma silmaringi laiendamiseks minust t\u00e4iesti erinevate inimestega. Ja otsustada iga kohtumise j\u00e4rgselt, kas ma soovin teda uuesti n\u00e4ha v\u00f5i tuli n\u00fc\u00fcd piir ette. Avasin s\u00f5numid, kirjutasin vastu: “Samad s\u00f5nad ja hea meelega kohtuks uuesti!” ning l\u00e4ksin istusin budistega j\u00f5ululauda.<\/p>\n

K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Enne Sarasotasse j\u00f5udmist olin ma Hinge’i kohtingu\u00e4pis juba hoogsalt eelt\u00f6\u00f6d teinud kindlustamaks, et mu elu ikka piisavalt p\u00f5nev ja mitmekesine saaks olema. Juba Sandra juures olles oli mul tekkinud hunnikus match’e, kellest nelja-viiega p\u00fcsis \u00fcleval regulaarne vestlus. Meie esimene ja k\u00f5ige tugevam kandidaat oli\u00a0Justin. Justin oli 38aastane minupikkune mulletiga kollektsion\u00e4\u00e4r, kelle huvialadeks olid jooga, hoki ja kollektsioneerimine. V\u00e4limuse poolest ei tundunud ta k\u00fcll minu t\u00fc\u00fcpiline maitse, kuid ta n\u00e4gi v\u00e4lja armas ja tal oli ilus naeratus. Mis teda aga kandidaatide esiritta t\u00f5stis, oli tema suhtlusoskus. Erinevalt enamikest teistest meestest \u00e4ppides oli ta v\u00e4ga hea kommunikeerija, suhtluse hoidmisel j\u00e4rjepidev, k\u00fcsis k\u00fcsimusi ega j\u00e4tnud vestlust toppama, ei olnud koheselt klammerduv ja \u00fclevoolav, tegi viisakaid mitte v\u00e4limusega seotud komplimente ja tundus olevat igati terve enesekindlusega. Seega \u00fcks suur roheline lipp! M\u00e4ngija number kaks oli\u00a0Ben. Ben 36aastane pikkade juustega 183 cm pikk meesolend, kes oli loobunud klassikalisest p\u00e4evat\u00f6\u00f6st ning profiili p\u00f5hjal tundus, et ta tegeleb kas langevarjuh\u00fcpete ja\/v\u00f5i m\u00f6\u00f6bli restaureerimisega. Ta oli v\u00e4ga s\u00f5bralik ja s\u00fcdamlik, samuti j\u00e4rjepidev kommunikeerija, huvitus ja k\u00fcsis k\u00fcsimusi, hea huumorisoonega, palju reisinud ja heas m\u00f5ttes natuke p\u00f6\u00f6rane. \u00dches\u00f5naga meeldiv kandidaat, kuid j\u00e4i siiski natuke alla Justinile. Kolmas h\u00e4rrasmees oli 37aastane 180 cm pikk Jeff, samuti patsiga. Temale ma erilisi panuseid algselt ei pannud, sest ta tundus koheselt veigi liiga entusiastlik, kasutas palju h\u00fc\u00fcum\u00e4rke lausete l\u00f5pus, kuid tema kolm koera ja neli kassi andsid talle k\u00f5vasti boonuspunkte. Lisaks lubas ta viia mind SUP’iga s\u00f5itma ja meriveised otsima, nii et selles osas t\u00e4itsa paljulubav! Viimaseks konkurendiks oli ainuke pikka kasvu noormees ehk 35aastane Ross, kes v\u00e4limuselt oli k\u00f5ige enam minu t\u00fc\u00fcpi, tundus \u00fcks paras reisisell ning elas hetkel \u00fche suvalise Florida vanat\u00e4di juures ja tegeles vabakutseliselt maastikudisainiga. Piltidel figureerivad pipipatsid oli ta \u00f5nneks maha l\u00f5iganud. Paraku aga ei saanud teda kiita vastupidavuse eest, sest algne j\u00e4rjepidevus kadus kiirelt ning \u00f5ige pea j\u00e4igi Ross t\u00e4itsa vaikseks. Mul oli plaanis k\u00f5ikide nendega kohtuda ning stastiliselt oli t\u00f5en\u00e4oline, et mul p\u00e4riselus klapib ehk \u00fchega neist. Kuna Justin oli varmas kohtuma, leppisimegi kokku kohvideidi 25. detsembri hommikuks. Minul oli nagunii p\u00e4ev vaba, v.a \u00f5htune j\u00f5ulus\u00f6\u00f6maaeg templis ning Justin oli oma ema juurde j\u00f5ululauda oodatud p\u00e4rastl\u00f5unaks. Ma olin kindel, et kui muud kohvikud on p\u00fchade ajal kinni, siis Starbucksid, McDonaldsid ja muud suurkorporatsioonid on ikka avatud. Aga vahi nalja \u2013 terve Sarasota peale oli avatud vaid m\u00f5ni \u00fcksik Starbucks! Taustainfoks nii palju, et Sarasotas elab 57 000 inimest ja seal on k\u00fcmme Starbucksi. Minu jalutusulatusse j\u00e4i t\u00e4pselt \u00fcks \u2013 bussiga seal liigelda on \u00fcsna v\u00f5imatu ja taksos\u00f5itu ei saanud ma endale lubada \u2013 ning seega selle 2 km kaugusel j\u00e4\u00e4va maantee \u00e4\u00e4rse kohviku peale meie valik j\u00e4igi. Asusin seega kell pool 11 hommikul l\u00e4bi inimt\u00fchja linna teele, ainsateks vastutulijateks autod ja \u00fcksikud kodutud. P\u00e4ris naljakas oli niimoodi jalutada sellises 1. jaanuari postapokal\u00fcptilises \u00f5hustikus. \u00a0\u00dchel hetkel m\u00e4rkasin, et mulle k\u00f5nnib vastu \u00fcks mustanahaline noormees, kes on kuidagi pinges ja liigub minu suunas v\u00e4ga t\u00f5sise n\u00e4oga. Pingestusin ka veidi, kuni noormees minust paari meetri kaugusele j\u00f5udes manas n\u00e4ole k\u00f5ige laiema, v\u00f5imalikult s\u00e4rava american smile’i ja h\u00fc\u00fcdis hoogsalt veidi liiga entusiastliku h\u00e4\u00e4lega: “merry christmas!” Vastasin talle naeratades samaga ja muigasin omaette veel t\u00fckk aega, \u00fcritades aru saada, et mis noormehe sees v\u00f5is toimuda. Tundus teine kuidagi nii vaevatud ja ilmselgelt valmistas ta pidup\u00e4eva h\u00fc\u00fcet hoolikalt ette. Olles turvaliselt end m\u00f6\u00f6da nagiveerinud paarist t\u00e4naval kakerdavast narkomaanist, j\u00f5udsingi \u00f5igeaegselt Starbucksi ette. L\u00e4ks v\u00f5ib-olla paar minutit, kui saabus hoogsal sammul nokatsiga pisike meesterahvas, tuttav lumivalge naeratus ees ja lokkis mullet tuules lehvimas. Ma ei saa \u00f6elda, et ta oleks olnud otseselt ilus, aga kole ta ka ei olnud. Samuti tundus ta \u00fcheaegselt nii vana kui noor \u2013 tema riietumisstiil oli \u00fcsna eatu, ta oli nooruslikult krapsakas ja energiline, kuid samas t\u00e4iesti tehnikav\u00f5\u00f5ras. Mees oli v\u00e4ga viisakate kommetega, avas mulle uksi, tegi kohvi v\u00e4lja, oli minu arvamusest huvitatud jne. Ent n\u00e4iteks maksmisel ei saanud ta aru, kuidas mobiilimakse t\u00f6\u00f6tab, sest “ta ei kasuta seda kunagi.”Istusime oma kohvidega \u00f5ue ja asusime tutvust tegema. Jutt voolas sujuvalt, tundsin end temaga mugavalt ja kuigi \u00f5hus polnud otseselt sellist esmast s\u00e4rtsu, oli minu s\u00fcmpaatia noormehe suunas pigem kasvav. Vaikne, rahulik s\u00fcmpaatia… kuni vestlus v\u00f5ttis j\u00e4rsku t\u00e4iesti ootamatu p\u00f6\u00f6rde. Olin parasjagu \u00fcsna l\u00e4bim\u00f5tlematult pl\u00e4hmerdamas teemal “milline naisterahvas \u00fcldse Trumpi valiks”, m\u00e4rkamata, et minu vestluskaaslase miimika ei haaku teemaga. \u00dchel hetkel lausus mees konkreetselt: “Mina valisin k\u00fcll Trumpi.” Tundsin korraks, kuidas mu aju t\u00e4iesti tardus. Eestlasena sa ei m\u00f5tle \u00fcldiselt, et sinu vastas istuv inimene, kellega jutt klapib, v\u00f5iks olla kategooriliselt teise poliitilise maailmavaatega. Eestis ei ole meil ka poliitiline killustumine nii konkreetne kui USAs ning on \u00fcsna v\u00e4het\u00f5en\u00e4oline, et n\u00e4iteks sotside ja oravate valijad omavahel suhtlemast keelduks. T\u00f5si, ma ei satu praktiliselt \u00fcldse kokku EKRE v\u00f5i Isamaa valijatega, kuid on t\u00f5en\u00e4oline, et neid minu tutvusringkonnas kindlasti leidub \u2013 see lihtsalt ei tule jutuks ega poleks ka minu jaoks m\u00e4\u00e4rav. Kellegi poliitiline, usuline v\u00f5i rahvuslik kuuluvus on minu jaoks oluliselt v\u00e4iksema t\u00e4htsusega, kui inimese igap\u00e4evane k\u00e4itumine ja suhtumine teistesse. Hindan inimesi nende tegude, mitte ideoloogia p\u00f5hjal. Ole sa kommunist, moslem v\u00f5i radikaalne vasakpoolne \u2013 mind huvitab, kas su antis\u00fcmpaatiad p\u00fcsivad sinu sees v\u00f5i elad sa neid maailma peal v\u00e4lja. Otsustasin seega l\u00e4heneda olukorrale huviga, mitte koheselt h\u00e4rrat maha kanda ja uurisin, et mis on need p\u00f5hjused, miks ta Trumpi kasuks otsustas.\u00a0Olgu \u00f6eldud, et selleks hetkeks olid valimised l\u00e4bi, kuid Trumpi polnud veel ametisse vannutatud ja polnud oma seategudega veel pihta hakanud. Justin selgitas, et esiteks on puhtat\u00f5uline konservatiiv, mist\u00f5ttu valib ta juba automaatselt vabariiklaste kandidaadi. Kuna tema on auto\u00e4rimees (ostab ja m\u00fc\u00fcb klassikalisi vanaaegseid autosid), on tema jaoks t\u00e4htis, et riiki juhitaks nagu \u00e4ri ning et poliitika ei peaks sekkuma inimeste igap\u00e4evaellu sel moel, nagu vasakpoolsed seda teevad. Proovisin kuulata teda avatud olekuga ja \u00fckski asi mida ta \u00fctles, ei olnud otseselt vale, kuid tundsin, et ega ma oma eelarvamusest ikka p\u00e4ris lahti ei saa ja vaikselt kandsin noormeest juba maha. Varsti oligi aeg meil m\u00f5lemal oma p\u00e4evaga edasi liikuda ning noormees pakkus, et viib mind meeleldi autoga tagasi. Kuna h\u00e4rrasmehelikud \u017eestid on minu n\u00f5rk koht, siis leebusin ja n\u00f5ustusin. Valge BMW juurde j\u00f5udes avas mees mulle ukse, v\u00f5ttis istmelt \u0161okolaadi ja ulatas selle mulle: “N\u00e4e, see on sulle, h\u00e4id j\u00f5ule!” Sulasin uuesti. Templisse tagasi j\u00f5udes avasin oma telefoni, kus oli noormehelt juba s\u00f5num: “Mul oli v\u00e4ga huvitav sinuga aega veeta ning hea meelega kohtuksin uuesti.” J\u00e4in m\u00f5ttesse. Kui tema on minu jaoks vastupidise maailmavaatega, siis olen ju mina tema jaoks samamoodi. Kuid ometi on ta n\u00f5us sellest hetkel m\u00f6\u00f6da vaatama ja soovib minuga siiski edasi kohtuda. Otsustasin, et see on minu jaoks piisav p\u00f5hjus temaga suhtlemist j\u00e4tkata. Ma ei otsi ju abikaasat, seega v\u00f5in ma kohtuda ka oma silmaringi laiendamiseks minust t\u00e4iesti erinevate inimestega. Ja otsustada iga kohtumise j\u00e4rgselt, kas ma soovin teda uuesti n\u00e4ha v\u00f5i tuli n\u00fc\u00fcd piir ette. Avasin s\u00f5numid, kirjutasin vastu: “Samad s\u00f5nad ja hea meelega kohtuks uuesti!” ning l\u00e4ksin istusin budistega j\u00f5ululauda. K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1423,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-1422","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/efd866bc935ac334f3cba5f430c9491e-150x150.jpeg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/efd866bc935ac334f3cba5f430c9491e-scaled.jpeg",1920,2560,false]},"categories_names":{"35":{"name":"USA","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=35"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1422","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1422"}],"version-history":[{"count":1,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1422\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1425,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1422\/revisions\/1425"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1423"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1422"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1422"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1422"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}