{"id":1414,"date":"2025-09-03T08:47:48","date_gmt":"2025-09-03T08:47:48","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1414"},"modified":"2025-09-03T08:47:48","modified_gmt":"2025-09-03T08:47:48","slug":"florida-templisse-saabumine-ja-roosa-mulli-lohkemine","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1414","title":{"rendered":"Florida templisse saabumine ja roosa mulli l\u00f5hkemine"},"content":{"rendered":"

Nagu eelmise postituse l\u00f5pus selgus, saabusin 24. detsembril Florida KMC keskusesse ehk uuesti budistide juurde. Mind tervitas uksel tuttava p\u00f6etud pea ja lillakaspunaste r\u00f5ivastega nunn. Ta juhatas mind viisaka konkreetsusega templisse ning ulatas mulle esimese asjana kiibikaardi. Erinevalt New Yorgi keskusest, mis koosnes erinevatest hoonetest, kus \u00fches \u00f6\u00f6bisid vabatahtlikud ja nunnad, teises k\u00fclalised, kolmandas oli pood ja kohvik ning tempel ise asus t\u00e4iesti eraldi, oli siin k\u00f5ik \u00fche katuse all. Kohe v\u00e4lisuksest sisenedes astusin sisse meenete poodi, mis oli \u00fchtlasi ka registratuur ja kohvik. Hetkel oli k\u00f5ik pime ja t\u00fchi, sest p\u00fchade ajal \u00fcritusi ei toimunud ja selgus, et kohapeal elab tegelikult v\u00e4ga v\u00e4he elanikke. Edasi suundusime l\u00e4bi lukustatud ukse sellesse maja osasse, kus asusid magamisruumid. Pikk akendeta koridor n\u00e4gi v\u00e4lja k\u00f5le ja t\u00fchi ning m\u00f5lemal pool asus rivi suletud uksi. Bee\u017eikas-hallidel seintel polnud kaunistusi ega pilte, p\u00f5rand oli kaetud tumeda vaipkattega. <\/strong><\/p>\n

\"\"
Uus kodu(tempel)<\/figcaption><\/figure>\n

Nunn, keda kutsume edaspidi GK-ks, juhatas mind \u00fchte nurgapealsesse tuppa, mis oli t\u00e4istuubitud nelja narivoodiga. Selgus, et hetkel siin polnudki peale minu \u00fchtegi teist vabatahtlikku, seega v\u00f5isin end siin vabalt sisse seada. \u00dchest k\u00fcljelt oli see tore uudis, et saan \u00f5ndsat \u00fcksindust nautida, teisalt aga tundus n\u00fc\u00fcd j\u00f5ulude ajal niiviisi eraldatult v\u00f5\u00f5ras kohas olemine pigem nukker. Olin ju meelega end j\u00f5uludeks vabatahtlikuks s\u00e4ttinud, et ei peaks p\u00fchadeperioodil \u00fcksi olema. Muidu oleksin v\u00f5inud ju Sandra juurde j\u00e4\u00e4da! T\u00f5stsin oma asjad \u00fche nurgapealse \u00fclemise nari peale ja j\u00e4tkasime majatuuri. Peale minu pidavat siin veel olema inglasest vabatahtlik kokk Ricardo, ameeriklasest majahaldur Garret ja nunn, keda kutsume GV-ks. Vilksamisi \u00f5nnestus neid \u00fchisk\u00f6\u00f6gis ka n\u00e4ha, kuid k\u00f5ik hoidsid kuidagi v\u00e4ga omaette, kadusid k\u00e4hku ja tundusid kuidagi palju kinnisemad kui see elur\u00f5\u00f5mus seltskond, kellega ma New Yorgis olin harjunud… Tundsin pettumust ja kahetsust ligi hiilimas. Pidin ma siia tulema! GK selgitas, et kuna hetkel retriite pole toimumas, ei tehta ka s\u00fc\u00fca, vaid iga\u00fcks kokkab endale ise ja keskus annab selleks 50 dollarit sularaha. \u00dchest k\u00fcljest oli mul hea meel, et raha saab, teisest k\u00fcljest aga j\u00e4tkub sellest summast umbes kolmeks p\u00e4evaks ja pealegi olin ma New Yorgi templis juba nii \u00e4ra hellitatud, et meil oli hommikus\u00f6\u00f6giks k\u00fclmkapp alati t\u00e4idetud, laual sn\u00e4kid ja kaks korda p\u00e4evas sai buffees s\u00fc\u00fca. Hakkas tekkima k\u00fcsimus, et mille vastu ma siis \u00fcldse neid t\u00f6\u00f6tunde siin vahetama hakkan…<\/p>\n

Uurisin GK k\u00e4est, et kuidas mu t\u00f6\u00f6korraldus hakkab v\u00e4lja n\u00e4gema ja millised on vabad p\u00e4evad. Selgus, et hetkel oli personali poolel toimumas mitmeid muutusi ning GK oli lihtsalt saadetud mind vastu v\u00f5tma, seega tema \u00fcleliia kursis minu elu ja tegemistega polnud. Tegelikult oli vastutavaks isikuks ajutine vabatahtlike koordinaator JP, kellega ma ka meilivahetuses olin olnud. Temaga oli olnud kokkulepe, et ma t\u00f6\u00f6tan kuni neli tundi p\u00e4evas, mis tundus eriti lustlik pakkumine. Isegi kui see t\u00e4hendaks, et ma t\u00f6\u00f6tan seitse p\u00e4eva n\u00e4dalas, ei ole neli tundi \u00fcksk\u00f5ik millist t\u00f6\u00f6d kontimurdev. Seega olin arvestanud, et summaarselt eeldatakse minul 20-28 tundi t\u00f6\u00f6d n\u00e4dalas, mis on igal juhul v\u00e4hem kui New Yorgis, kus me t\u00f6\u00f6tasime graafiku alusel viiel p\u00e4eval n\u00e4dalas kuus tundi. GK j\u00e4i m\u00f5ttesse ja lausus: “Nii, tavaliselt peaksid vabatahtlikud vist 35 tundi n\u00e4dalas t\u00f6\u00f6tama, jah?” Ehmatasin selle k\u00fcsimuse peale \u00e4ra. Oota mida-mida, s\u00fc\u00fca ei anta ja eeldatakse p\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00e4iskoormusel t\u00f6\u00f6tamist v\u00f5i? See n\u00fc\u00fcd k\u00fcll aus ei tundu…<\/em> Vastasin, et meil oli algselt ikka v\u00e4he teistsugustest tundidest juttu, mille peale GK lubas t\u00e4psustada.<\/p>\n

Kuna enne jaanuari aga retriite nagunii tulemas polnud, ei leidunud mulle l\u00e4hin\u00e4dalal otseselt ka erilisi t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid. K\u00fcll aga pakuti v\u00e4lja, et \u00fcks tubadest vajab renoveerimist, mille peale ma kiljatasin. Suutsin vaevu ohjata oma r\u00f5\u00f5mu, sest pahteldamine ja v\u00e4rvimine on \u00fched mu lemmiktegevused. GK oli minu reaktsioonist meeldivalt \u00fcllatunud ning nad lubasid Garretiga mulle t\u00f6\u00f6vahendid valmis panna, et saaksin esimesel v\u00f5imalusel pihta hakata. Nii kauaks pakkus GK, et v\u00f5in n\u00e4iteks “WC-sid v\u00e4rskendada”. Nojah… \u00d5nneks oli j\u00e4rgmise p\u00e4eva \u00f5htuks siiski mingit sorti j\u00f5uluistumine ka planeeritud, seega p\u00e4ris \u00f5nnetud j\u00f5ulud tulekul ei olnud. Samuti oli mul \u00f5nnestunud j\u00f5uluhommikuks kokku leppida deit kohaliku meesterahvaga \u2013 midagi esmakordset, aga kuna meil m\u00f5lemal oli vaba aega, siis tundus, et miks mitte see hommik sisustada \u00fche kohvideidiga.<\/p>\n

Pakkisin oma asjad lahti ning kuna \u00f5ues oli soe, otsustasin esimese asjana jalutada mereni ja seej\u00e4rel k\u00fclastada toidupoodi. \u00d5hus oli tunda kerget talveh\u00f5ngu, kuid \u00fcldiselt oli v\u00e4ljas siiski Floridale omaselt soe. Panin igaks juhuks kampsuni peale, p\u00e4ikseprillid ette ja suundusin t\u00e4navale. K\u00f5igepealt tuli mul \u00fcletada see templi k\u00f5rval asuv kohutavalt m\u00fcrarikas suur s\u00f5idutee, mis tundus parajalt suitsiidne ettev\u00f5tmine. Edasi viis tee l\u00e4bi klassikaliste USA \u00fchekordsete puidust eramajade piirkonna ning m\u00f6\u00f6da rohelisest tiigiga pargist, kus oli m\u00e4rgata ohtralt vilkaid oravaid ja paterdavaid pardilaadseid linde. \u00dcldjoontes j\u00e4ttis Sarasota mulle t\u00e4iesti ebaoriginaalse ja m\u00f5ttetu mulje \u2013 linnas ei olnud mitte midagi, millest justkui kinni haarata, teed olid sirged ja distantsid pikad ning mu jalad v\u00e4sisid \u00e4ra enne, kui ma kuhugi v\u00e4lja j\u00f5udsin. Mere\u00e4\u00e4r osutus samuti suureks pettumuseks, sest kuigi sinna oli ehitatud kena park ja veepiirile \u00fclesseatud istekohad, ei olnud merele v\u00f5imalik kuidagi l\u00e4heneda ning oli n\u00e4ha, et ega siin keegi ujumas k\u00fcll ei k\u00e4i. P\u00e4ris rannad j\u00e4id aga umbes 10 kilomeetri kaugusele. J\u00e4lle tekkis tunne, et mind on justkui tillist t\u00f5mmatud \u2013 tulin siia roosas unelmas mere\u00e4\u00e4rsest id\u00fcllist, kuid tegelikult sattusin hoopis poolsuurde leigesse linna.<\/p>\n

\"\"
Sarasota Bay park<\/figcaption><\/figure>\n

Seadsin edasi sammud toidupoodi. \u00d5nne kombel k\u00f5ik poed siiski veel kinni polnud, seega \u00f5nnestus oma esimene toidu\u0161oping sooritada Sproutsi supermarketis. Tegemist oli sellise peenema toidupoega, kus k\u00f5ik asjad olid \u00f6kod ja tervislikud. Kuigi toidukaupade hinnad on USAs hirmkallid, \u00f5nnestus mul allahindlusega kampaania tooteid valides siiski kassas alla 20 dollariga hakkama saada. Oma osturalliga rahul, seadsin sammud tagasi templisse, et t\u00f6\u00f6ga algust teha, sest mida muud mul ikka teha oli! Otsustasin p\u00e4evavalgust \u00e4ra kasutada nii palju, kui seda alles oli, ja t\u00e4pist\u00f6\u00f6dega \u00fchele poole saada. See t\u00e4hendas ebatasasuste lihvimist, pahtliga t\u00e4itmist, kuivamise ootamist ja uuesti lihvimist. Panin aga k\u00f5rvaklapid p\u00e4he ja asusin nokitsema. See on ikka uskumatu, kui \u00f5nnelikuks v\u00f5ib inimest teha pisike nokkimine, aga mu ajule kuidagi nii h\u00e4sti sobib selline detailide viimistlemine. Vahepeal \u00fcritas aknast sisse murda ka \u00fcks kassidest, kes templi \u00fcmbruses elas. Siin pidavat nimelt olema kolm templikassi, keda igap\u00e4evaselt toidetakse ja kes aias vabak\u00e4igul on. Majja neid ei lastud, kuid \u00f5ues istudes tuli \u00fcks nendest hea meelega sinuga miilustama. Teised kaks hoidsid inimestest tervislikku distantsi.<\/p>\n

\"\"
T\u00f6\u00f6 j\u00e4relvalve on k\u00f5va<\/figcaption><\/figure>\n

\u00d5htul sattusin k\u00f6\u00f6gilaua taga juttu ajama meie kahe meesolendi Garreti ja Ricardoga, kes olid minu suhtes m\u00f5lemad s\u00fcmpaatsed ja uudishimulikud. Sain neilt ka natuke soovitusi, mida oma vaba ajaga siin peale hakata, milliseid muuseume k\u00fclastada, kuidas bussiga randa s\u00f5ita, kust saab k\u00f5ige odavamaid toidukaupu ning millised on v\u00f5imalused tasuta huvitegevusteks. Sarasota Bay pargis, kuhu ma oma jalutusk\u00e4igul ka sattusin, olevat kohe terve tunniplaan k\u00f5ikv\u00f5imalikest tasuta tegevustest, millest on v\u00f5imalik osa v\u00f5tta \u2013 alates tai chist ja joogast kuni salsa- ja kino\u00f5htuteni v\u00e4lja. Isegi kayaki giidituurid toimuvat paar korda kuus, aga sinna olevat v\u00e4ga keeruline jaole saada, sest broneeringud t\u00e4ituvad hetkega. Nii tekkis mul vaikselt \u00f5hk\u00f5rn lootus, et ehk suudan ma enda elu siin ikkagi natuke huvitavaks teha. Motti andis juurde ka minuga New Yorgis koos vabatahtlikuna t\u00f6\u00f6tanud grusiinlanna Maria, kes teatas, et temal tuli m\u00f5te puhkuse ajal Miamisse lennata ja n\u00e4dalaks ka minu juurde templisse tulla. Seltsis ikka segasem!<\/p>\n

Jalutasin korraks \u00f5htul veel templisse, kuulasin vaikust ja vaatlesin kuldseid buddha kujukesi seintel ning sisendasin endale, et olen t\u00e4pselt siin, kus ma olema pean. Haarasin raamaturiiulist teose, mis mul New Yorgis pooleli oli j\u00e4\u00e4nud, ning viskusin voodisse enne magama minekut seda lugema.<\/p>\n

Hommik on vast \u00f5htust targem…
\nK\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Nagu eelmise postituse l\u00f5pus selgus, saabusin 24. detsembril Florida KMC keskusesse ehk uuesti budistide juurde. Mind tervitas uksel tuttava p\u00f6etud pea ja lillakaspunaste r\u00f5ivastega nunn. Ta juhatas mind viisaka konkreetsusega templisse ning ulatas mulle esimese asjana kiibikaardi. Erinevalt New Yorgi keskusest, mis koosnes erinevatest hoonetest, kus \u00fches \u00f6\u00f6bisid vabatahtlikud ja nunnad, teises k\u00fclalised, kolmandas oli pood ja kohvik ning tempel ise asus t\u00e4iesti eraldi, oli siin k\u00f5ik \u00fche katuse all. Kohe v\u00e4lisuksest sisenedes astusin sisse meenete poodi, mis oli \u00fchtlasi ka registratuur ja kohvik. Hetkel oli k\u00f5ik pime ja t\u00fchi, sest p\u00fchade ajal \u00fcritusi ei toimunud ja selgus, et kohapeal elab tegelikult v\u00e4ga v\u00e4he elanikke. Edasi suundusime l\u00e4bi lukustatud ukse sellesse maja osasse, kus asusid magamisruumid. Pikk akendeta koridor n\u00e4gi v\u00e4lja k\u00f5le ja t\u00fchi ning m\u00f5lemal pool asus rivi suletud uksi. Bee\u017eikas-hallidel seintel polnud kaunistusi ega pilte, p\u00f5rand oli kaetud tumeda vaipkattega. Nunn, keda kutsume edaspidi GK-ks, juhatas mind \u00fchte nurgapealsesse tuppa, mis oli t\u00e4istuubitud nelja narivoodiga. Selgus, et hetkel siin polnudki peale minu \u00fchtegi teist vabatahtlikku, seega v\u00f5isin end siin vabalt sisse seada. \u00dchest k\u00fcljelt oli see tore uudis, et saan \u00f5ndsat \u00fcksindust nautida, teisalt aga tundus n\u00fc\u00fcd j\u00f5ulude ajal niiviisi eraldatult v\u00f5\u00f5ras kohas olemine pigem nukker. Olin ju meelega end j\u00f5uludeks vabatahtlikuks s\u00e4ttinud, et ei peaks p\u00fchadeperioodil \u00fcksi olema. Muidu oleksin v\u00f5inud ju Sandra juurde j\u00e4\u00e4da! T\u00f5stsin oma asjad \u00fche nurgapealse \u00fclemise nari peale ja j\u00e4tkasime majatuuri. Peale minu pidavat siin veel olema inglasest vabatahtlik kokk Ricardo, ameeriklasest majahaldur Garret ja nunn, keda kutsume GV-ks. Vilksamisi \u00f5nnestus neid \u00fchisk\u00f6\u00f6gis ka n\u00e4ha, kuid k\u00f5ik hoidsid kuidagi v\u00e4ga omaette, kadusid k\u00e4hku ja tundusid kuidagi palju kinnisemad kui see elur\u00f5\u00f5mus seltskond, kellega ma New Yorgis olin harjunud… Tundsin pettumust ja kahetsust ligi hiilimas. Pidin ma siia tulema! GK selgitas, et kuna hetkel retriite pole toimumas, ei tehta ka s\u00fc\u00fca, vaid iga\u00fcks kokkab endale ise ja keskus annab selleks 50 dollarit sularaha. \u00dchest k\u00fcljest oli mul hea meel, et raha saab, teisest k\u00fcljest aga j\u00e4tkub sellest summast umbes kolmeks p\u00e4evaks ja pealegi olin ma New Yorgi templis juba nii \u00e4ra hellitatud, et meil oli hommikus\u00f6\u00f6giks k\u00fclmkapp alati t\u00e4idetud, laual sn\u00e4kid ja kaks korda p\u00e4evas sai buffees s\u00fc\u00fca. Hakkas tekkima k\u00fcsimus, et mille vastu ma siis \u00fcldse neid t\u00f6\u00f6tunde siin vahetama hakkan… Uurisin GK k\u00e4est, et kuidas mu t\u00f6\u00f6korraldus hakkab v\u00e4lja n\u00e4gema ja millised on vabad p\u00e4evad. Selgus, et hetkel oli personali poolel toimumas mitmeid muutusi ning GK oli lihtsalt saadetud mind vastu v\u00f5tma, seega tema \u00fcleliia kursis minu elu ja tegemistega polnud. Tegelikult oli vastutavaks isikuks ajutine vabatahtlike koordinaator JP, kellega ma ka meilivahetuses olin olnud. Temaga oli olnud kokkulepe, et ma t\u00f6\u00f6tan kuni neli tundi p\u00e4evas, mis tundus eriti lustlik pakkumine. Isegi kui see t\u00e4hendaks, et ma t\u00f6\u00f6tan seitse p\u00e4eva n\u00e4dalas, ei ole neli tundi \u00fcksk\u00f5ik millist t\u00f6\u00f6d kontimurdev. Seega olin arvestanud, et summaarselt eeldatakse minul 20-28 tundi t\u00f6\u00f6d n\u00e4dalas, mis on igal juhul v\u00e4hem kui New Yorgis, kus me t\u00f6\u00f6tasime graafiku alusel viiel p\u00e4eval n\u00e4dalas kuus tundi. GK j\u00e4i m\u00f5ttesse ja lausus: “Nii, tavaliselt peaksid vabatahtlikud vist 35 tundi n\u00e4dalas t\u00f6\u00f6tama, jah?” Ehmatasin selle k\u00fcsimuse peale \u00e4ra. Oota mida-mida, s\u00fc\u00fca ei anta ja eeldatakse p\u00f5him\u00f5tteliselt t\u00e4iskoormusel t\u00f6\u00f6tamist v\u00f5i? See n\u00fc\u00fcd k\u00fcll aus ei tundu… Vastasin, et meil oli algselt ikka v\u00e4he teistsugustest tundidest juttu, mille peale GK lubas t\u00e4psustada. Kuna enne jaanuari aga retriite nagunii tulemas polnud, ei leidunud mulle l\u00e4hin\u00e4dalal otseselt ka erilisi t\u00f6\u00f6\u00fclesandeid. K\u00fcll aga pakuti v\u00e4lja, et \u00fcks tubadest vajab renoveerimist, mille peale ma kiljatasin. Suutsin vaevu ohjata oma r\u00f5\u00f5mu, sest pahteldamine ja v\u00e4rvimine on \u00fched mu lemmiktegevused. GK oli minu reaktsioonist meeldivalt \u00fcllatunud ning nad lubasid Garretiga mulle t\u00f6\u00f6vahendid valmis panna, et saaksin esimesel v\u00f5imalusel pihta hakata. Nii kauaks pakkus GK, et v\u00f5in n\u00e4iteks “WC-sid v\u00e4rskendada”. Nojah… \u00d5nneks oli j\u00e4rgmise p\u00e4eva \u00f5htuks siiski mingit sorti j\u00f5uluistumine ka planeeritud, seega p\u00e4ris \u00f5nnetud j\u00f5ulud tulekul ei olnud. Samuti oli mul \u00f5nnestunud j\u00f5uluhommikuks kokku leppida deit kohaliku meesterahvaga \u2013 midagi esmakordset, aga kuna meil m\u00f5lemal oli vaba aega, siis tundus, et miks mitte see hommik sisustada \u00fche kohvideidiga. Pakkisin oma asjad lahti ning kuna \u00f5ues oli soe, otsustasin esimese asjana jalutada mereni ja seej\u00e4rel k\u00fclastada toidupoodi. \u00d5hus oli tunda kerget talveh\u00f5ngu, kuid \u00fcldiselt oli v\u00e4ljas siiski Floridale omaselt soe. Panin igaks juhuks kampsuni peale, p\u00e4ikseprillid ette ja suundusin t\u00e4navale. K\u00f5igepealt tuli mul \u00fcletada see templi k\u00f5rval asuv kohutavalt m\u00fcrarikas suur s\u00f5idutee, mis tundus parajalt suitsiidne ettev\u00f5tmine. Edasi viis tee l\u00e4bi klassikaliste USA \u00fchekordsete puidust eramajade piirkonna ning m\u00f6\u00f6da rohelisest tiigiga pargist, kus oli m\u00e4rgata ohtralt vilkaid oravaid ja paterdavaid pardilaadseid linde. \u00dcldjoontes j\u00e4ttis Sarasota mulle t\u00e4iesti ebaoriginaalse ja m\u00f5ttetu mulje \u2013 linnas ei olnud mitte midagi, millest justkui kinni haarata, teed olid sirged ja distantsid pikad ning mu jalad v\u00e4sisid \u00e4ra enne, kui ma kuhugi v\u00e4lja j\u00f5udsin. Mere\u00e4\u00e4r osutus samuti suureks pettumuseks, sest kuigi sinna oli ehitatud kena park ja veepiirile \u00fclesseatud istekohad, ei olnud merele v\u00f5imalik kuidagi l\u00e4heneda ning oli n\u00e4ha, et ega siin keegi ujumas k\u00fcll ei k\u00e4i. P\u00e4ris rannad j\u00e4id aga umbes 10 kilomeetri kaugusele. J\u00e4lle tekkis tunne, et mind on justkui tillist t\u00f5mmatud \u2013 tulin siia roosas unelmas mere\u00e4\u00e4rsest id\u00fcllist, kuid tegelikult sattusin hoopis poolsuurde leigesse linna. Seadsin edasi sammud toidupoodi. \u00d5nne kombel k\u00f5ik poed siiski veel kinni polnud, seega \u00f5nnestus oma esimene toidu\u0161oping sooritada Sproutsi supermarketis. Tegemist oli sellise peenema toidupoega, kus k\u00f5ik asjad olid \u00f6kod ja tervislikud. Kuigi toidukaupade hinnad on USAs hirmkallid, \u00f5nnestus mul allahindlusega kampaania tooteid valides siiski kassas alla 20 dollariga hakkama saada. Oma osturalliga rahul, seadsin sammud tagasi templisse, et t\u00f6\u00f6ga algust teha, sest mida muud mul ikka teha oli! Otsustasin p\u00e4evavalgust \u00e4ra kasutada nii palju, kui seda alles oli, ja t\u00e4pist\u00f6\u00f6dega \u00fchele poole saada. See t\u00e4hendas ebatasasuste lihvimist, pahtliga t\u00e4itmist, kuivamise ootamist ja uuesti lihvimist. Panin aga k\u00f5rvaklapid p\u00e4he ja asusin nokitsema. See on ikka uskumatu, kui \u00f5nnelikuks v\u00f5ib inimest teha pisike nokkimine, aga mu ajule kuidagi nii h\u00e4sti sobib selline detailide viimistlemine. Vahepeal \u00fcritas aknast sisse murda ka \u00fcks kassidest, kes templi \u00fcmbruses elas. Siin pidavat nimelt olema kolm templikassi, keda igap\u00e4evaselt toidetakse ja kes aias vabak\u00e4igul on. Majja neid ei lastud, kuid \u00f5ues istudes tuli \u00fcks nendest hea meelega sinuga miilustama. Teised kaks hoidsid inimestest tervislikku distantsi. \u00d5htul sattusin k\u00f6\u00f6gilaua taga juttu ajama meie kahe meesolendi Garreti ja Ricardoga, kes olid minu suhtes m\u00f5lemad s\u00fcmpaatsed ja uudishimulikud. Sain neilt ka natuke soovitusi, mida oma vaba ajaga siin peale hakata, milliseid muuseume k\u00fclastada, kuidas bussiga randa s\u00f5ita, kust saab k\u00f5ige odavamaid toidukaupu ning millised on v\u00f5imalused tasuta huvitegevusteks. Sarasota Bay pargis, kuhu ma oma jalutusk\u00e4igul ka sattusin, olevat kohe terve tunniplaan k\u00f5ikv\u00f5imalikest tasuta tegevustest, millest on v\u00f5imalik osa v\u00f5tta \u2013 alates tai chist ja joogast kuni salsa- ja kino\u00f5htuteni v\u00e4lja. Isegi kayaki giidituurid toimuvat paar korda kuus, aga sinna olevat v\u00e4ga keeruline jaole saada, sest broneeringud t\u00e4ituvad hetkega. Nii tekkis mul vaikselt \u00f5hk\u00f5rn lootus, et ehk suudan ma enda elu siin ikkagi natuke huvitavaks teha. Motti andis juurde ka minuga New Yorgis koos vabatahtlikuna t\u00f6\u00f6tanud grusiinlanna Maria, kes teatas, et temal tuli m\u00f5te puhkuse ajal Miamisse lennata ja n\u00e4dalaks ka minu juurde templisse tulla. Seltsis ikka segasem! Jalutasin korraks \u00f5htul veel templisse, kuulasin vaikust ja vaatlesin kuldseid buddha kujukesi seintel ning sisendasin endale, et olen t\u00e4pselt siin, kus ma olema pean. Haarasin raamaturiiulist teose, mis mul New Yorgis pooleli oli j\u00e4\u00e4nud, ning viskusin voodisse enne magama minekut seda lugema. Hommik on vast \u00f5htust targem… K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1419,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-1414","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0104-2-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/09\/IMG_0104-2-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"35":{"name":"USA","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=35"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1414","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1414"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1414\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1420,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1414\/revisions\/1420"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1419"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1414"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1414"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1414"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}