{"id":1395,"date":"2025-08-16T05:15:20","date_gmt":"2025-08-16T05:15:20","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1395"},"modified":"2025-08-16T05:15:20","modified_gmt":"2025-08-16T05:15:20","slug":"footy-sunday-ja-eelajaloolised-elukad","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1395","title":{"rendered":"Footy Sunday ja eelajaloolised elukad"},"content":{"rendered":"

Kolmandal Sandra juures oldud p\u00e4eval ootas mind ees t\u00f5eline Ameerika kultuuris\u00fcndmus \u2013 footy Sunday<\/em> ehk jalgpalli p\u00fchap\u00e4ev. Sandra k\u00fcsis mitu korda \u00fcle, et kas ma ikka tahan kindlasti kaasa tulla, sest ma v\u00f5in vabalt selle \u00fcrituse vahele j\u00e4tta, kuna ma ei tea ju sellest m\u00e4ngust mitte midagi. Mina olin aga kindel, et see \u00fcritus tuleb kindlasti kaasa teha! Jalgpalli f\u00e4nkond koosnes Sandrast, tema isast ja meil eelmisel p\u00e4eval k\u00fclas k\u00e4inud George’ist ning meid oli sel p\u00e4eval ees ootamas kriitiliselt oluline m\u00e4ng, kus pidi selguma, kas Bearsid saavad edasi v\u00f5i mitte. Kust kuhu nad edasi pidid saama, palun \u00e4rge minu k\u00e4est k\u00fcsige. Jalgpalli k\u00e4iakse USAs vaatamas spordibaarides ning kuna tegemist on religioosselt j\u00e4rjepideva \u00fcritusega, tekivad baarides oma lemmikt\u00f6\u00f6tajad, kes t\u00e4pselt teavad mida ja kui palju on vaja parasjagu kellelegi ette kanda. Veetsin hommikupooliku voodis blogipostitust toksides ning umbes kell \u00fcks p\u00e4eval (v\u00e4ga suvaline aeg!) oligi aeg hakata baari poole liikuma. V\u00f5tsime vanah\u00e4rrad peale, kelle puhul oli esimesest hetkest selge, et nad pole suupeale kukkunud, ning nii see meie omap\u00e4rane seltskond ereda p\u00e4ikse k\u00e4est pimedasse baari siseneski. Vaatasin \u00fcmberringi oma nurgakestes istuvaid inimesi ning tundus, et ega vabu kohti v\u00e4ga polegi, kuid kogenud seltskond seadis sammud otsejoones baarileti \u00e4\u00e4rde, kus \u00fcks rida kohe vabaks tehti. Baar oli U-kujuliselt igast k\u00fcljest leti ja pukkidega \u00fcmbritsetud ning baari siseseintele olid paigutatud telerid, kus n\u00e4idati erinevaid spordialasid \u2013 korvpall, jalgpall, poks. Minu niigi laialvalguv aju l\u00e4ks sellest vaatepildist l\u00fchisesse ning v\u00e4ga raske oli pilku hoida \u00fchel m\u00e4ngul, eriti kui telerite h\u00e4\u00e4l oli parasjagu maha keeratud. Jah, just nimelt, korraga lasti ainult \u00fche m\u00e4ngu ainult heli, et mitte tekitada kohutavat kakofooniat.<\/strong><\/p>\n

\"\"
Meie l\u00f5bus fanclub<\/figcaption><\/figure>\n

Kohad k\u00e4es, tellisime endale ette \u00f5lled. Mina olin ainuke, kes palus, et mulle jooke enne ka tutvustataks \u2013 teistelt seltskonnas polnud vaja isegi k\u00fcsida, mina nad soovivad, sest sama \u00f5lut olid nad t\u00f5en\u00e4oliselt viimased k\u00fcmme aastat tellinud. L\u00f5puks joogid k\u00e4es, oli aeg m\u00e4ngu j\u00e4lgima hakata. Pean tunnistama, et ega need t\u00fc\u00fcbid tegelikult seda m\u00e4ngu nii v\u00e4ga ei j\u00e4lginud, ainult olulistel hetkedel, kui emb-kumb meeskond parasjagu skooris, oli vaja teleka suunas karjuda. \u00dclej\u00e4\u00e4nud aja jutustati baarit\u00f6\u00f6tajatega, kelle elulugu ja delikaatsed isikuandmed olid juba k\u00f5igile teada. Mina k\u00f5lgutasin niisama jalgu ja ootasin vaheaega, sest siis oli lootust sn\u00e4kke tellida. Nii kaua kuulasin arutelu sellest, kuidas baaridaamil ei olnud tervisekindlustust, kuna ta eelistas noore inimesena oma raha mujale paigutada. Mulle tundus see \u00fcsna hullumeelne m\u00f5te, sest reisideski tundus kas v\u00f5i \u00fcheks p\u00e4evaks reisikindlustuseta j\u00e4\u00e4mine v\u00e4ga hirmus. Pikalt ma selle \u00fcle aga ei juurelnud, sest samal ajal pisteti mu nina alla men\u00fc\u00fc. Taaskordselt ainult minu, sest k\u00f5ik teadsid ju, mida nad soovivad. Sellele vaatamata osutus minu tellimus teiste omaga ebaoriginaalselt identseks \u2013 buffalo kanatiivad ja friikartulid \u2013 selle erinevusega, et \u00fched tellisid mahedad, teised kerge v\u00fcrtsiga ja mina palusin endale tuua k\u00f5ige kangema kastmega tiivad.<\/p>\n

\u00dchel hetkel selgus, et toetatud tiimil pole lootustki v\u00f5ita, ning siis hakati minu \u00fcllatuseks hoopis vastastiimile kaasa elama, sest v\u00e4idetavalt pidid nemad j\u00e4rgmiseks minema vastamisi tiimiga, keda j\u00e4lestati veel rohkem kui praegust favoriiti. Peab tunnistama, et \u00fcldiselt oli see \u00fcritus minu jaoks ikka \u00fcsna igav ja ma pigem ootasin kannatlikult, et see lihtsalt l\u00e4bi saaks. Kui see hetk l\u00f5puks k\u00e4tte j\u00f5udis, l\u00e4ksime tagasi “meile”, kus teetassi taga arutati murelikult Sandra ema terviseseisundit. Eakal proual oli nimelt eelmisel p\u00e4eval \u00a0halb hakanud, mist\u00f5ttu ei tulnud ta \u00f5htus\u00f6\u00f6gile, vaid j\u00e4i koju lamama. Seisund ei olnud vahepeal ei halvemaks ega paremaks l\u00e4inud, kuid Sandral p\u00fcsis ema p\u00e4rast mure, mist\u00f5ttu otsustas ta \u00f5htus\u00f6\u00f6gi ajaks hoopis vanemate juurde minna. Mind j\u00e4eti uhket \u00fcksindust nautima, mida ma t\u00e4itsin oma viimase koogit\u00fcki h\u00e4vitamise, Hinge’is jutustamise ja teleka vaatamisega. Elu nagu lill! \u00d5htul toodi Susan ja George uuesti meile, sest Sandra pidid nad hommikul enne kukke ja koitu lennujaama viima \u2013 vanainimesed teadagi tahavad kohal olla sellise varuga, et kui v\u00e4ravast lennukini peaks olema vaja ka m\u00f6\u00f6da maad roomata, j\u00f5uaksid nad ikka \u00f5igeks ajaks kohale. \u00d5nneks sulgusid vanurid juba veidi p\u00e4rast kella seitset oma tuppa, seega saime Sandraga veel natuke rahus diivanil teleka ees jutustada ja kohtinguskeenet kiruda. Peab k\u00fcll tunnistama, et ega tegelikult minul p\u00f5hjust kurtmiseks polnud, sest Sarasotas, mis oli mu j\u00e4rgmine sihtpunkt ning kuhu ma teadmata ajaks olin budistide templisse vabatahtlikuks minemas, ootasid mind ees juba 5-6 noormeest, kellega viimatel p\u00e4evadel olin k\u00f5igiga juttu ajanud. Seega \u2013 elu t\u00f5otas tulla p\u00f5nev!<\/p>\n

Hommikul pakkisin oma asjad kokku ning Sandra oli lahkelt pakkunud, et viib mind autoga ca 20 km kaugusel asuvasse Sarasotasse. Enne aga oli ta meile plaaninud veel viimase \u00fchise v\u00e4ljas\u00f5idu alligaatorite juurde Myakka River State Parki. \u00d5nneks oli ilm vahepeal taas normaliseerunud ja ootamatu k\u00fclmalaine l\u00f5ppenud, mis t\u00e4hendas, et v\u00f5is l\u00fchikesed p\u00fcksid uuesti kotip\u00f5hjast v\u00e4lja sikutada. Myakka park oli ilmatuma lahmakas rahvuspark, kus erinevalt Eestis asuvatest hoiualadest, liigeldi ringi loomulikult autoga. Parki sisenemisel k\u00e4isime l\u00e4bi kohalikust putkast, kus Sandra ostis endale aastase sisses\u00f5idupileti \u2013 see tulevat soodsam, kuna sarnaseid “ekskursioone” tuli tal korraldada nii m\u00f5nelegi teisele k\u00fclalisele. Edasi s\u00f5itsime rahvuspargialale sisse<\/span>, silmad pingsalt teeserva takseerimas, et peidus olevaid alligaatoreid tabada. S\u00f5itsime parasjagu sillal \u00fcle mudase j\u00e4rve, kui – oh! – oligi alligaator! Teine, kolmas, viies, appi kui palju!!! Kuna viimastel p\u00e4evadel oli ilm olnud jahe ja vihmane, olime \u00f5nnega koos \u2013 k\u00f5ik alligaatorid olid sel p\u00e4eval tulnud end Myakka j\u00f5e kaldale p\u00e4ikse k\u00e4tte soojendama. Neid oli kokku oma 20-30, ma ei suutnudki l\u00f5puks k\u00f5iki elajaid kokku lugeda. J\u00f5llitasin suuri elukaid ja tundus nii ebareaalne, et elame selliste eelajalooliste elukatega koos. Need sobiksid rohkem dinosaurustega \u00fchte punti. K\u00f5ndisime ringi, pildistasime, vahtisime ning suundusime j\u00f5e\u00e4\u00e4rsele jalutusrajale, mis n\u00e4gi v\u00e4lja nagu t\u00f5eline d\u017eungel. Mul oli ikka \u00fcsna k\u00f5he olla ja aju ikka genereeris stsenaariumeid, et mis siis tegema peaks, kui m\u00f5ni alligaator j\u00e4rsku v\u00f5savahelt ampsama tuleks. Lohutasin end, et erinevalt karudest need t\u00fc\u00fcbid v\u00e4hemalt ei roni sulle puu otsa j\u00e4rele…\u00a0<\/span><\/p>\n