{"id":1386,"date":"2025-08-11T18:50:09","date_gmt":"2025-08-11T18:50:09","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1386"},"modified":"2025-08-11T18:50:09","modified_gmt":"2025-08-11T18:50:09","slug":"kaks-unustamatut-ohtusoogipidu-floridas","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1386","title":{"rendered":"Kaks unustamatut \u00f5htus\u00f6\u00f6gipidu Floridas"},"content":{"rendered":"

\u00d5hutpoolikul istusime mu v\u00f5\u00f5rustajaga autosse ja asusime m\u00f6\u00f6da sarnaseid elamukompleksidega \u00e4\u00e4ristatud t\u00e4navaid keerutama, kuni j\u00f5udsime Mary maja ette. See ridamaja meenutas mulle oma trepi ja v\u00e4lisfassaadi r\u00f5duga kangesti 90ndate kultussarja Melrose Place\u2019i maja. Astusime omaperemehelikult korterisse sisse, kust vaatasid meile otsa kaks vanemat prouat ja vanem paarike. Korter oli uhke ja maitsekalt sisustatud, segu klassikalisest ja floridalikust puhkusekodust. Seintel olid kuulsate maalide koopiad (sh minu lemmik Klimti \u201cSuudlus\u201d), siin-seal kuldsed nipsasjakesed. Selgus, et k\u00f6\u00f6gis elavalt toimetav proua Mary oli just \u00fchelepoole saanud lahutusega, seega elas ta korteris n\u00fc\u00fcd \u00fcksi ning maja ainsaks meeshingeks on tema 14aastane kurt koerake, kes kandis m\u00e4hkmeid. \u201cN\u00e4ete, v\u00f5tke siit n\u00fc\u00fcd j\u00e4rjest, ma tegin neid TikToki kokteile!\u201d vehkis proua k\u00e4tega. J\u00e4\u00e4n v\u00f5lgu, mis selle joogi sees t\u00e4psemalt oli, kuid tegemist oli seguga erinevatest kangetest alkoholidest, mahlast ning k\u00f5ige otsa kallati veel proseccot. J\u00e4in juba joogi nuusutamisest \u0161vipsi ning mulle meenus, et ma pole ju kaks kuud alkoholi tarbinud. Nojah, terviseks!<\/strong><\/p>\n

\"\"
Tiktoki kokteil<\/figcaption><\/figure>\n

R\u00fc\u00fcpasin vaikselt oma joogikest, n\u00e4ksisin juustuvaagnat ning j\u00e4lgisin vaikides \u00fcmbrust, vahepeal kontrollides, et mu ilme oleks ikka pehme ja meeldiv, mitte idaeuroopalikult kipras. Lisaks Sandrale ja proua Maryle oli ruumis veel \u00fcks vallaline daam \u2013 seltskonna vanim liige 70aastane Judy, kes oli k\u00f5ige suhtes skeptiline ja valjult kriitiline. Eelk\u00f5ige selle osas, et teda kuhugi ei kutsuta, mist\u00f5ttu ta istub koguaeg \u00fcksi igavledes kodus. Viimase osa kambast moodustasid varastes 60ndates noorpaarike John ja Anne. Sandra oli mulle autos teel siia \u00fchmanud, et Johni arvates on Anne \u201cparim asi, mis maailmas on juhtunud p\u00e4rast viilutatud saia leiutamist!\u201d See pidi siis t\u00e4hendama, et kuna nad on \u00fcsna v\u00e4rskelt koos, peab John oma uut kaasat lihtsalt veatuks ning n\u00f5ustub temaga k\u00f5iges.\u00a0<\/span>Nii see kentsakas seltskond siis l\u00f5puks lauda istuski. Jutud k\u00e4isid eelk\u00f5ige raviarvete, koolis\u00fcsteemi ja j\u00f5uluplaanide \u00fcmber. Kuulasin h\u00e4mmeldunult lugusid USA lonkavast meditsiinis\u00fcsteemist: kuidas v\u00e4ike viga arvutis v\u00f5ib t\u00e4hendada, et sind ootab postkastis 100 000$ arve v\u00f5i kuidas ravi l\u00fckkub edasi, sest soovitud kirurg ei aktsepteeri sinu kindlustust. Ulatasin parasjagu hajameelselt salatikaussi edasi, kui John kogemata mu veiniklaasile paugu pani ning selle sisu mu taldrikul ja s\u00fcles l\u00f5petas. Nojah, mitte just ideaalne olukord, aga \u00f5nneks olid mul jalas tumedad p\u00fcksid, seega kasisin end kiirelt puhtaks, taldrik vahetati v\u00e4lja ja klaas t\u00e4ideti helikiirusel ning istusin tagasi lauda, nagu midagi poleks juhtunudki. John aga oli sellest nii h\u00e4iritud, et l\u00e4ks n\u00e4ost punaseks, hoidis k\u00e4tega peast kinni ja hakkas h\u00fcperventileerima. M\u00f5tlesin, et mees saab suurest h\u00e4bist infarkti, aga \u00f5nneks suutis ta l\u00f5puks siiski rahuneda. P\u00f6\u00f6rasin olukorra naljaks ning \u00f5htu j\u00e4tkus r\u00f5\u00f5msal toonil. Kui mu pea juba korralikult sumises ja p\u00fcksin\u00f6\u00f6bid vaevu kinni p\u00fcsisid, oli aeg kodupoole minema hakata. Mulle sobib see vanainimestega pidutsemine h\u00e4sti \u2013 \u00f5htu algab kell 19 ja veidi p\u00e4rast kella 22te oled juba kodus ning j\u00f5uad veel teleka ees tukkudagi! Prouad-h\u00e4rrad kallistasid mind ning kinnitasid, et olen v\u00e4ga oodatud teinekordki nende seltskonda, kuna nende s\u00f5nul n\u00e4eb nende seltskond minuga kohe parem v\u00e4lja ja mina kinnitasin, et ka mina n\u00e4en nende seltskonnas parem v\u00e4lja!<\/span><\/p>\n

Sellega polnud aga dineed veel l\u00f5ppenud, sest j\u00e4rgmisel \u00f5htul olid meile k\u00fclla tulemas Sandra eakad vanemad, kes elasid l\u00e4hedalasuvas vanadekodus, ja neil parasjagu k\u00fclas olevad s\u00f5brad. Kuna Sandra pidi selleks puhuks k\u00fcpsetama kammkarpe, pakkusin omalt poolt, et v\u00f5in k\u00fcpsetada magustoiduks oma firmarooga sidrunikooki. Sandra oli selle \u00fcle v\u00e4ga r\u00f5\u00f5mus, seega koostasime poenimekirja ja suundusime kohalikku amishite poodi Detwiler\u2019s Farm Market. Arvasin, et see t\u00e4hendab, et k\u00f5ik t\u00f6\u00f6tajad on amishid, kuid minu pettumuseks olid amishid ainult poeketi omanikud.<\/span> Pood oli see eest v\u00e4ga huvitav ja vahva \u2013 see oli p\u00f5him\u00f5tteliselt nagu turg tavalises toidupoes ehk k\u00f5ik tooted olid kohalikud ja k\u00e4sit\u00f6\u00f6kaubad, kuid laotatud olid nad nagu poes ikka riiulitele ja maksmine toimus kassas. Mina valisin endale parasjagu v\u00e4lja looduslikku deodoranti, kuid just sellel konkreetsel tootel puudus n\u00e4idis. Hakkasin otsima t\u00f6\u00f6tajat, kes mind abistada v\u00f5iks, sest ilma nuusutamata ma k\u00fcll higipulka ostma ei hakka \u2013 eriti, kui see maksab 12 dollarit! \u00dcsna pea leidsin endale appi r\u00f5\u00f5msameelse t\u00f6\u00f6taja ning \u00fcritasin mitte liigselt j\u00f5llitada tema kuusekarra ja kellukestega kaetud kleidikest. Poes oli nimelt parasjagu k\u00e4si t\u00f6\u00f6tajate j\u00f5ulukost\u00fc\u00fcmide v\u00f5istlus, seega kui ma oma pulgakese olin v\u00e4lja valinud, h\u00fc\u00fcdis t\u00f6\u00f6taja mulle j\u00e4rele: “Vote for number 4!” <\/em>Nojah, ega mul valikut enam polnud.<\/p>\n

\"\"Tagasi kodus, otsustasime v\u00e4iksele jalutusk\u00e4igule minna. Mina tahtsin nii v\u00e4ga alligaatoreid n\u00e4ha ja kuna Bradentonis v\u00f5is neid v\u00e4idetavalt \u00fcsna h\u00f5lpsalt kohata, l\u00e4ksime u 20minutisele jalutusk\u00e4igule kohaliku j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde. Pean tunnistama, et kuigi me k\u00f5ndisime sinna m\u00f6\u00f6da elamurajoonide vahelist k\u00f5nniteed, tekitasid tee\u00e4\u00e4rne troopiline v\u00f5psik ja kraaviperv minus juba veidi n\u00e4rvik\u00f5di. J\u00e4rve \u00e4\u00e4rde pani parasjagu b\u00e4ndi p\u00fcsti ning kohalikud olid end matkatoolidesse \u00f5llepudelitega sisse seadnud, kuskil eemal tundus toimuvat mingi s\u00e4\u00e4stupulma moodi piknik ning kogu selle sebimise vahel k\u00f5ndimise meie ja teised tavap\u00e4rased p\u00fchap\u00e4evak\u00f5ndijad. Sandra muidugi k\u00f5netas k\u00f5iki vastutulijaid nagu ameeriklased ikka ja k\u00fcsis pisikeste n\u00e4hvitsatega jalutajate k\u00e4est, et kas nad t\u00f5id alligaatoritele suupisteid v\u00f5i. K\u00f5mpisime seej\u00e4rel m\u00f6\u00f6da laudteed sillani, mina samal ajal peksleva s\u00fcdamega m\u00f5lemale poole tumedasse vette p\u00f5rnitsedes, sest Sandra s\u00f5nul olevat just selline pilliroostik sobiv peidupaik krokodele. Paraku minu \u00f5nneks v\u00f5i \u00f5nnetuseks me t\u00e4na kedagi ei silmanud. Ilm oli muideks viimastel p\u00e4evadel olnud harukordselt k\u00fclm. Ja ma ei tee nalja \u2013 see 15-16kraadine ilm keset Florida troopikat oli hingematvalt n\u00e4pistav ja k\u00f5le. See t\u00e4hendas aga, et krokod olid ju vee sees peidu \u2013 p\u00e4ikse k\u00e4tte tulevad nad end ainult soojendama. Tagasiteel m\u00e4rkasin aga ehmatusega kaugemal \u00fche sillaposti taga \u00fchte veidrat krobelist sabaotsa. J\u00f5llitasime seda Sandraga kaugelt ning j\u00f5udsime j\u00e4reldusele, et tegemist vist on krokopojaga. Kuna poja aga v\u00e4ga ei liigutanud (ega alligaatorid \u00fcldiselt lamavadki liikumatult), otsustasime minna teda l\u00e4hemalt piidlema. Hiilisime l\u00e4hemale, kallutasime end ettevaatlikult \u00fcle silla \u00e4\u00e4r piiluma ja… tegemist oli lihtsalt puurondiga.<\/span><\/p>\n

N\u00fc\u00fcd oli aga tuli meil jalgadele valu anda, sest mul oli vaja algust teha oma mitme-etapilise <\/span>koogiteoga. \u201c\u00d5htus\u00f6\u00f6k\u201d pidi toimuma juba kell neli, seega oli mul sidrunite pressimise ja muretaigna jahutamisega tuli takus. Vahepeal oli selgunud, et kuna Sandra ema tervis polnud kiita, pidid vanemad ikkagi koju j\u00e4\u00e4ma ja meile k\u00fclla saabuma ainult nende s\u00f5brad. Veidi enne kella nelja saabuski t\u00f5re vanapaar George ja Susan. T\u00e4nane seltskond oli eilsest oluliselt vanem \u2013 proua ja h\u00e4rra olid julgelt \u00fcle kaheksak\u00fcmne. Selgus, et siin oli samuti tegemist teise ringi abieluga, kuid erinevalt Johnist ja Anne\u2019st, kes \u00fcksteist heldinult kohtlesid, oli siinne suhted\u00fcnaamika oluliselt sapisem. Susan tegeles valdavalt torisemise ning George nooremate naistega flirtimisega. Kui Susan kuulis, et reisin \u00fcksinda m\u00f6\u00f6da ilma ringi, raputas ta hukkam\u00f5istvalt pead: \u201cOle ettevaatlik, sa pead v\u00e4ga ettevaatlik olema. Hoia end! Mina ei salli reisimist, Mehhikos ei ole lubatud n\u00e4iteks avalikes kohtades suitsetada, seega mina ei taha sinna minna!\u201d Susan avaldas ka \u00e4\u00e4retut pettumust oma t\u00fctre \u00fcle, kes oli kaks aastat tagasi otsustanud koos perega Uruguaysse kolida. Naine polnud ilmselgelt neile k\u00fclla l\u00e4inud. Sandra, Susan ja George v\u00f5tsid vahepeal elutoas mingit sorti spordiv\u00f5istluse ees istet ning asusid sn\u00e4kivaagna kallale. Mina samal ajal \u00fcritasin r\u00f5dul kooki jahutada. Kuna pearoog oli aga valmis, asusime k\u00f5ik lauda kammkarpe ja ahjubataati s\u00f6\u00f6ma. Naljakas, aga Eestis vist ei kujutaks kohalikke pension\u00e4re sellist toitu s\u00f6\u00f6mas \u2013 pigem aetaks kahvliga eksootilist toitu taldrikul ringi ja uuritaks, et millal siis ka p\u00e4ris<\/em> kardulas lauda tuuakse.\u00a0<\/span><\/p>\n

Seej\u00e4rel oli minu kord oma \u0161ed\u00f6\u00f6ver lauda kanda. K\u00f5igi suureks h\u00e4mmelduseks tagusin ma vahukoore vispliga k\u00e4sitsi vahtu, mis siinmaal on t\u00e4iesti ennekuulmatu energiaraiskamine. Naised l\u00f5id k\u00e4si kokku ja ohhetasid, et issand kui k\u00f5va naine see ikka on! Koogi serveerimisel aga l\u00f5i mulle millegi p\u00e4rast sisse klassikaline eestlaslik ebakindlus ning pistsin kohmitsema, et oh ei tea, kas see p\u00f5hi vist sai ikka liiga k\u00f5va, oli teine liiga kaua k\u00fclmkapis… \u00d5nneks kiitsid k\u00f5ik mu k\u00fcpsetist taevani ja kraapisid taldrikud ka veel t\u00fchjaks. George ainult haaras minu h\u00e4daldamisest kinni ja t\u00f6gas korduvalt: “Oijah, oleks ikka hea kook olnud, kui<\/em> see p\u00f5hi ometi nii k\u00f5va poleks olnud!”\u00a0 Magustoidu ajaks oli George \u00fcldse minu suhtes juba v\u00e4ga \u00fcles soojenenud ja kinnitas, et kui ma kunagi Michigani j\u00e4rve \u00e4\u00e4rde satun, siis neil on seal kena majake, kus ma saaks peatuda, ja tema p\u00fc\u00fcaks mulle iga p\u00e4ev kala. Susan noogutas alguses ideele kaasa, kuid millegi p\u00e4rast v\u00f5ttis vestlus j\u00e4rsku ootamatu p\u00f6\u00f6rde, kui Georg teatas, et kui tahab, siis ta v\u00f5ib Susani majast v\u00e4lja ka visata. Susan teatas selle peale, et viskab mehe ise v\u00e4lja, mille peale Georg ladus lauda trumbi, mis meid k\u00f5iki tummaks l\u00f5i: \u201cSul pole mingeid \u00f5igusi, ma olen su juba ammu testamendist eemaldanud!\u201d Kaapisin vaikselt oma torditaldriku puhtaks ja kadusin magamistuppa lugema. \u00dchel hetkel astus tuppa Susan, k\u00f5ndis otsustavalt minu juurde ja viskas midagi rohelist mulle raamatu vahele: \u201cN\u00e4h, v\u00f5ta, v\u00f5tsin selle oma kasiinorahast, sul l\u00e4heb seda rohkem vaja!\u201d Ja kadus enne, kui j\u00f5udsin suu avada. Silmitsesin \u00fcllatunult 50dollarist rahat\u00e4hte, p\u00fc\u00fcdes aru saada, et mis just juhtus. Tundsin veidi sellist lapsep\u00f5lve <\/span>deja vu<\/span><\/i>\u2019d, mil vanaisa mulle alati salaja raha pihku p\u00fc\u00fcdis suruda. Haarasin oma teetassi ja l\u00e4ksin istusin taas seltskonda, kes n\u00fc\u00fcdseks oli teleka ette naelutatud. T\u00e4nasin Susanit ja ajasin veel paarikesega veidi juttu. Sandra sosistas mulle h\u00e4\u00e4letult: \u201cAit\u00e4h, et sa nii kannatlik oled!\u201d Muigasin ja sosistasin vastu, et ma olen kinnimakstud.<\/span><\/p>\n