{"id":1375,"date":"2025-08-03T12:27:44","date_gmt":"2025-08-03T12:27:44","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1375"},"modified":"2025-08-03T12:27:44","modified_gmt":"2025-08-03T12:27:44","slug":"nelja-bussiga-tampast-bradentoni-ehk-tood-voora-inimese-internetist-koju","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1375","title":{"rendered":"Nelja bussiga Tampast Bradentoni ehk “tood v\u00f5\u00f5ra inimese internetist koju??”"},"content":{"rendered":"

20. detsembri hommikul asusin teele Tampast Bradentoni, kus mind oli ees ootamas tundmatu Sandra Facebookist, kes oli kutsunud mind kolmeks \u00f6\u00f6ks enda juurde peatuma. V\u00f5\u00f5raste inimestega internetist kohtumine ei tundu v\u00f5ib-olla esialgu k\u00f5ige m\u00f5istlikum m\u00f5te, kuid me elame ikkagi Tinderi ajastul, seega on kaine m\u00f5istus nagunii ammu juba areenilt lahkunud. Kuna USAs, eriti aga Floridas on \u00fchistranspordiv\u00f5rgustik t\u00e4iesti olematu, oli suht v\u00f5imatu endale teekonda ehitada. Uurisin vaheldumisi Google Mapsi ja maakonna kodulehtedel olevaid bussigraafikuid \u2013 reaalselt, neil on bussiajad lihtsalt pdf-failina kodulehel \u2013 ning otsustasin, et ametlik koduleht tundub usaldusv\u00e4\u00e4rsem allikas. Seega panin endale kokku plaani, kus k\u00f5igepealt s\u00f5idan linnaliiniga Tampa kesklinna bussijaama, s\u00f5idan u 35 minutit St Petersburgi kesklinna ning pean sealt siis kuidagi j\u00f5udma peabussijaama, mis asub 45minutise jalutusk\u00e4igu kaugusel. Ja sealt v\u00e4ljub viimane buss, mis viib mind l\u00f5puks Bradentoni. Kogu see kamm pidi kokku v\u00f5tma ca kaks tundi ja maksma loodetavasti alla 10 dollari, aga ega bussipiletite hindu ju ka kuskil kirjas polnud. Noh, hakkame siis minema!<\/strong><\/p>\n

Esimene osa ehk linnaliinibussiga Tampa kesklinna s\u00f5it oli ilmselgelt k\u00f5ige lihtsam ja valutum osa, seda olin ma juba korduvalt s\u00f5itnud. Bussijaam oli liini l\u00f5pp-peatus, seega ei tulnud mul muud teha, kui \u00fchest bussist maha astuda ja j\u00e4\u00e4da teist ootama. \u00d5ige buss tegelikult seisis juba ees, aga bussiuksed olid suletud, sest juht oli l\u00e4inud kohvi ostma. Kedagi teist peatuses ootamas ei olnud ning kuigi \u00f5ues oli umbes 20 kraadi, puhus bussi konditsioneer nii k\u00fclma \u00f5hku, et ma otsustasin oma l\u00fchikeste p\u00fckste peale t\u00f5mmata pikad dressip\u00fcksid \u2013 kaks bussis\u00f5itu oli vaja ju veel \u00fcle elada! L\u00f5puks istusin bussi, maksin \u00e4piga kahedollarise pileti eest ja sain nautida \u00f5ndsat \u00fcksindust teel St Petersburgi. Kuna mul oli busside vahetamiseks aega tund, et v\u00e4lja m\u00f5elda, otsustasin k\u00f5igepealt p\u00e4eva k\u00f5ige t\u00e4htsama eine ehk kohvi otsingule asuda. Tiirutasin veidi ruudukujulistel t\u00e4navatel, kuni leidsin sobiva kohviku, kasutasin juhust k\u00e4ia vetsus ning uurisin, mis oleks k\u00f5ige valutum ja kiirem viis 3 km kaugusel asuvasse bussijaama j\u00f5udmiseks. Selgus, et Petersburgis jookseb regulaarselt selline s\u00f5iduvahend nagu Sunrunner, millega saab ilusti sirgjoonelisest linnast randa s\u00f5ita ning mis m\u00f6\u00f6dub ka bussijaamast. Maksin piletiautomaadile 2,25$ ja j\u00e4in r\u00f5\u00f5msalt trollikest ootama. Varsti s\u00f5itiski r\u00f5\u00f5mus helesinine t\u00f5ld ette, mis aga n\u00e4gi v\u00e4lja rohkem nagu ratastel tramm. Paar peatust ja olingi kohal! V\u00f5i nii ma arvasin. Kodulehe loominguliselt joonistatud ebam\u00e4\u00e4rast kaarti uurides selgus, et buss v\u00e4ljub hoopis bussijaama L\u00c4HEDALT. N\u00fc\u00fcd l\u00f5i korraks paanika sisse, sest kuigi ma olin juba Bradentonile \u00fcle poole tee l\u00e4hemale j\u00f5udnud, ei tahtnud ma sellest kaks korda p\u00e4evas v\u00e4ljuvast bussist maha j\u00e4\u00e4da… Piirkond ei tundunud ka \u00fclem\u00e4\u00e4ra turvaline.<\/p>\n

\"\"
Loominguline ametlik bussigraafik Floridas<\/figcaption><\/figure>\n

L\u00f5puks n\u00e4gin \u00fchte posti, mille k\u00fcljes oli Skyway Connexioni silt. Mitte mingit vihjet peatusest, lihtsalt post. Seisin ebalevalt posti l\u00e4hedale ning p\u00fc\u00fcdsin aru saada, et kas t\u00f5esti see on \u00f5ige peatus \u2013 isegi suund tundus ju vale! Vaikselt hakkas minu \u00fcmber teisi inimesi kogunema ning kellaaeg tundus olevat sobiv, seega otsustasin uskuda, et tegemist on siiski \u00f5ige kohaga. \u00dchel hetkel nihkusin l\u00e4hemale mehele, kes n\u00e4gi piisavalt kohalik v\u00e4lja, ja k\u00fcsisin, et palju bussipilet Bradentoni v\u00f5iks maksta. “It’s free!”\u00a0<\/em>vastas mees nii r\u00f5\u00f5msalt, nagu oleks ta isiklikult tasuta s\u00f5idu eest vastutav. Noh, see tegi k\u00fcll tuju heaks! Varsti \u00f5nneks saabuski buss\u00a0ja s\u00f5itis t\u00e4itsa \u00f5iges suunas, seega sain viimaks rahulikult hingata ja nautida bussis\u00f5itu \u00fcle pika k\u00f5rge silla, mis \u00fchendab St Petersburgi L\u00e4\u00e4ne-Florida maismaaga. Sandra oli vahepeal saatnud s\u00f5numi, et tema vanemate kruiisilaev oli hilinenud peaaegu tund aega ja n\u00fc\u00fcd ta kiirustab neid tagasi koju viima, kuid ei pruugi mulle \u00f5igeks ajaks vastu j\u00f5uda. Noh, mis seal ikka, j\u00f5uan ehk kuskil kerge keskp\u00e4evase eine teha.<\/p>\n

Astusin 11:45 bussist maha kahtlase v\u00e4limusega Bradentoni bussijaama. Hakkasin kiirelt silmadega \u00fcmbrust skanneerima, et sellest kodutute ja narkomaanide pesast v\u00e4he kaugemale saada, ning m\u00e4rkasin \u00fcle tee t\u00e4navanurgal armsat kohvikut, kuhu sirge seljaga sammusin. Clementine’s osutus armsaks pisikeseks heleda sisustusega hommikus\u00f6\u00f6gi-kohvikuks, kust sai smuutisid, acai-kausse, v\u00f5ileibu, vahvleid ja palju muud. Paraku hinna poolest tundus mulle ainsaks sobivaks variandiks tellida vahvel maasikate ja \u0161okolaadiga. Esitasin oma tagasihoidliku tellimuse \u00e4ra ja l\u00e4ksin vetsu pikki p\u00fckse uuesti maha kiskuma, et Sandra esmapilgul mind p\u00e4ris kodutuks ei peaks ja kohvikusse maha ei j\u00e4taks. S\u00e4ttisin end laua taha vahvlit s\u00f6\u00f6ma, samal ajal proovides v\u00e4lja n\u00e4ha v\u00f5imalikult s\u00f5bralik ja meeldiv, juhul kui Sandra (v\u00f5i kes teab, \u00e4kki hoopis El Sandro) peaks ootamatult uksest sisse h\u00fcppama. Vahvel oli nii magus, et ma vaevu suutsin selle pisikese eine endale sisse pressida, ning istusin \u00fclej\u00e4\u00e4nud aja t\u00e4ielikus suhkrukoomas.<\/p>\n

\u00d5ige pea m\u00e4rkasingi reipalt l\u00e4henevat 60ndates sportlikku naist, kes kangesti meenutas mulle lapsep\u00f5lve lemmikn\u00e4itlejannat Helen Hunti. Sarah astus mulle familiaarselt naeratades ligi, embas hoogsalt, haaras \u00fche mu kottidest ja suunas mind auto poole \u2013 maastur nagu ameeriklastel kohustuslik. Sandra uuris, et kas ma olen ka matkamishuviline, sest temal oli m\u00f5te viia mind Perico looduskaitsealale jalutama ja linde vaatama. Noh, jalutada mulle ikka meeldib, lindude vaatlemise suhtes olen ma k\u00fcll leige, aga selle arvamuse j\u00e4tsin enda teada. <\/span>Nii me v\u00f5tsimegi tuurid sisse ja panime ajama, Sandra hoogsalt autoroolis seletamas, kuidas ta vanemate kruiisilaev hilines ja kuidas ta peaaegu polekski j\u00f5udnud mulle vastu; millised plaanid tal selleks n\u00e4dalavahetuseks on ning kuidas mul on vaba voli k\u00f5iges kas osaleda v\u00f5i mitte osaleda; ning l\u00f5puks meie \u00fchisest \u00fchendavat teemast \u2013 reisiarmastusest. Sandra ei n\u00e4inud v\u00e4lja oluliselt vanem kui 50 ning tema s\u00f5brad pidavat talle koguaeg meelde tuletama, et 60aastasel proual pole s\u00fcnnis niiviisi m\u00f6\u00f6da ilma ringi taielda. Muigasin, sest on inimesi, kes arvavad sama ka 30aastaste kohta. <\/span><\/p>\n

S\u00f5it k\u00fclges l\u00e4bi Palma Sola linnajao, kus avanesid vaated imeilusatele eramajadele, kuid siin-seal oli n\u00e4ha hiljutise orkaan Miltoni kahjustusi. Katused tundusid enamikel majadel siiski k\u00fcljes olevat, ent aialipid olid paljudes kohtades minekut teinud ja palmid siin-seal langenud. L\u00f5puks j\u00f5udsime loodusparki ning asusime m\u00f6\u00f6da laudteed vaatlusplatvormi suunas k\u00f5mpima. Pean tunnistama, et natuke s\u00fcrreaalne tunne oli seal jalutada \u2013 loodus oli natuke nagu Eesti raba moodi, kuid samas v\u00e4ga troopiline. Ma olin k\u00fcll linnuvaatluse osas olnud algselt skeptiline, kuid peab tunnistama, et fauna oli t\u00f5esti muljetavaldav! Mina muudkui ahhetasin ja ohhetasin, et oi vaata kes see on ja mis too on. Need ei olnud mingid varblased, vaid ikka korralikult suured linnud \u2013 haigrulised, kurelised, ibised, kormoranid, pelikanid. Heal p\u00e4evalt olevat lootust isegi flamingosid kohata! Piidlesin ka rohekat vett teraste silmadega, et kas on ehk alligaatoreid v\u00f5i minu eest siiani varjatuks j\u00e4\u00e4nud meriveist ehk <\/span>manatee<\/span><\/i>\u2019d n\u00e4ha, kuid paraku seda au mulle<\/span>\u00a0osaks ei saanud.\u00a0<\/span><\/p>\n

\"\"
Perico looduskaitseala<\/figcaption><\/figure>\n

Seej\u00e4rel viis Sandra mind oma koju, mis asus v\u00e4ga filmilikus linnaosas, kus l\u00f5putuna looklev kurviline tee oli \u00e4\u00e4ristatud t\u00e4pselt \u00fchesuguste ridamajadega. P\u00e4ris suletud kommuun polnud, sest sisses\u00f5idul polnud v\u00e4ravat ees, kuid oli selge, et k\u00f5ik kes territooriumile sisenevad, teevad seda kohalike pension\u00e4ride valvsa pilgu all. Ning need on t\u00f5husamad kui valvekoerad, sest nad tulevad ju uurima, et kes kellel k\u00fclas on ning arutavad siis kogutud infot isekeskis. Ja ega kedagi alla 50aastast seal vist ei elanudki. Elamutekompleksile kuulus ka tiigiga golfiplats ja ujumisbassein, nii et t\u00e4itsa peen \u201cvanadekodu\u201d. Parkisime auto \u00fche paarismaja garaa\u017ei ning sammusime v\u00e4lisjalatsites m\u00f6\u00f6da vaipkattega treppi elamiskorrusele. Seal vaatas mulle vastu k\u00f5rgete lagedega avar k\u00f6\u00f6k ja elutuba ning \u00f5dusa rohelise vaatega r\u00f5du. Kolm ust viisid magamistubadesse, millest \u00fcks kuulus Sandrale endale, teine tema t\u00e4iskasvanud poegadele, kes aeg-ajalt k\u00fclas k\u00e4ivad, ning kolmas oli k\u00fclaliste ehk ajutiselt minu tuba, mille k\u00f5rval asus privaatne vannituba. Astusin ahhetades oma tuppa, kus oli maailma k\u00f5ige k\u00f5rgema madratsiga voodi, seinalaiune peegliga kapp ja voodi vastas kohustuslik lahmakas televiisor. Plaksutasin m\u00f5ttes k\u00e4si \u2013 ma <\/span>armastan<\/span><\/i> voodist teleka vaatamist, kuigi oma kodus ei paneks ma iial magamistuppa televiisorit, siis k\u00fclas olles naudin seda \u201cluksust\u201d v\u00e4ga.<\/span><\/p>\n