{"id":1361,"date":"2025-07-28T15:27:57","date_gmt":"2025-07-28T15:27:57","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1361"},"modified":"2025-07-28T15:27:57","modified_gmt":"2025-07-28T15:27:57","slug":"paev-tampas-ja-lobus-ohtu-venelannaga","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1361","title":{"rendered":"P\u00e4ev Tampas ja l\u00f5bus \u00f5htu venelannaga"},"content":{"rendered":"

\u00c4rkasin \u00f6\u00f6sel kell mingi l\u00e4rmi peale. Minu tuba oli pime ja vaikne, kuid vastastoas k\u00e4is \u00fcks suur tulistamine ja tagaajamine. Arvutis siis, mitte p\u00e4riselus \u2013 nii g\u00e4ngsta Tampa siiski ei olnud. Tegin vaikselt ukse lahti ja uurisin pahuralt olukorda. Trevori venna toas oli kuulda nii venna kui ka vennanaise mitte just summutatud naeru ja r\u00e4\u00e4kimist ning ka nende 9aastane poeg tundus j\u00e4tkuvalt \u00e4rkvel olevat. M\u00e4rkasin, et elutoas m\u00e4ngis telekas, mille ees oli Trevor ise, hambad laiali, magama j\u00e4\u00e4nud. L\u00e4henesin mehele ettevaatlikult ja k\u00f5netasin teda, mille peale ta ehmatusega v\u00f5patas, takseeris olukorda ning siis kiirelt istuli t\u00f5usis. Palusin, et ehk oleks v\u00f5imalik \u00f6\u00f6rahu saada, ma ei saa magada. Ja ma olen selle jama eest siin ka maksnud, erinevalt neist<\/em>, j\u00e4tsin ma mainimata. Trevor vabandas, h\u00fcppas p\u00fcsti ja l\u00e4ks venna tuppa olukorda lahendama, mina libisesin vaikselt oma toa uksest sisse ja lukustasin v\u00f5imalikult v\u00e4he heli tekitades oma toa ukse. Loodetavasti ust pealekaebamise eest sisse ei l\u00f6\u00f6da<\/em>, oli mu viimane m\u00f5te enne uinumist.<\/strong><\/p>\n

Hommikul tundusid k\u00f5ik \u00fcllatavalt viisakad olevat, tegid minuga isegi juttu ja uurisid, et kust ma tulen ja mis ma teen. Trevor noogutas hoolsalt kaasa, et jaa, tahaks ka kunagi reisida, aga praegu ei saa lubada. Ameerikas tundub t\u00f5esti kuidagi v\u00e4ga keeruline ja kulukas reisimist planeerida ja ette v\u00f5tta, eelk\u00f5ige, kuna neile ei anta ju normaalselt puhkust nagu meil Euroopas. Soovisin Trevorile edu selles vallas ja viskusin tuppa voodile, et oma Host A Sister grupi s\u00f5numid n\u00fc\u00fcd uuesti \u00fcle vaadata. Postitasin sinna nimelt\u00a0enne oma l\u00e4\u00e4neranniku reisiga alustamist, et selline plaan on ja et kui keegi Floridas tahaks minuga kohtuda, \u00fchineda v\u00f5i mind majutada, siis andku m\u00e4rku. Minu \u00fcllatuseks tuli selle postituse alla \u00fcle 30 kommentaari, kus osad soovisid lihsalt edu, teised, kirjutasid, et andku ma m\u00e4rku, kui soovin nendega kokku saada, ja paar majutuspakkumist oli ka. Olles n\u00fc\u00fcd Tampas, mis asus minu l\u00f5ppsihtkoha Sarasota k\u00fclje all, oli mul parem \u00fclevaade, kellega oleks n\u00fc\u00fcd reaalne p\u00e4riselt ka kohtuda. Sirvisin kommentaare ja m\u00e4rkasin, et \u00fcks Julia oli pakkunud kohtuda Tampas. Kirjutasin talle, et kas ta on \u00e4kki kohe t\u00e4na \u00f5htul vaba ja sooviks minuga midagi toredat teha. Seej\u00e4rel j\u00e4i mulle silma Sandra kommentaar \u2013 profiilipildi j\u00e4rgi tundus olevat vanem naisterahvas, s\u00f5pru oli ka Facebookis piisavalt, et mitte olla sk\u00e4mmer, ja ka postitusi oli seinal juba k\u00fcmne aasta jagu. Ehk siis tundus tegemist olevat p\u00e4risinimesega. Sandra nimelt pakkus, et v\u00f5ib mind oma k\u00fclalistetoas majutada. See tundus nii absurdselt lahke pakkumine v\u00f5\u00f5ralt v\u00f5\u00f5rale internetis, et kirjutasin talle n\u00fc\u00fcd otse, et kas ta ikka p\u00e4ris t\u00f5siselt m\u00f5tles seda pakkumist ning kui jah, siis kas see pakkumine kestab j\u00e4tkuvalt.<\/p>\n

Edasi hakkasin pidama plaani, kuhu kohvikusse kesklinnas kirjutama minna ning mis siin linnas \u00fcldse teha oleks. Ei hiilanud see linn mingite eriliste kohvikute ega ka vaatamisv\u00e4\u00e4rsuste poolest, seega otsustasin lihtsalt minna s\u00fcdalinna Starbucksi ja edasi jalutada m\u00f6\u00f6da j\u00f5e\u00e4\u00e4rset promenaadi. Viskasin koti kokku ja asusin bussiga teele. \u00d5ues oli detsembri kohta \u00fcsna soe, kuid tuules oli tunda j\u00e4iseid ookeaninoote. Ma ei tea, kuidas samaaegselt saab p\u00e4ike olla nii soe, kuid \u00f5hk \u00fcllatavalt k\u00fclm. S\u00fcdalinn n\u00e4gi v\u00e4lja nagu \u00fcksk\u00f5ik milline Ameerika keskmise suurusega linn \u2013 Tampal polnud mingisugust eri- v\u00f5i isikup\u00e4ra, mille poolest ta meelde j\u00e4\u00e4ks. Starbucks oli v\u00e4hemalt m\u00f5nus ja puhas. Pole ka ime, sest see asus Hiltoni hotelli k\u00fcljes ning oli avatud \u00fche sissep\u00e4\u00e4suga otse fuajeesse. \u00dctlen etteruttavalt \u00e4ra, et ma jalutasin p\u00e4rast sujuvalt Hiltoni fuajeesse, kasutasin nende peent tualettruumi ja r\u00fc\u00fcpasin veel enne lahkumist v\u00e4rket sidrunivett.<\/p>\n