{"id":136,"date":"2024-06-12T07:27:47","date_gmt":"2024-06-12T07:27:47","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=136"},"modified":"2024-06-12T07:27:47","modified_gmt":"2024-06-12T07:27:47","slug":"puha-niklas-goteborgist-ja-mustiline-kiruna-linn","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=136","title":{"rendered":"P\u00fcha Niklas G\u00f6teborgist ja m\u00fcstiline Kiruna linn"},"content":{"rendered":"<h4 style=\"text-align: justify;\">Haparandast lahkusin kiiruga ja r\u00f5\u00f5muga kolmap\u00e4eva, 5. juuni hommikul kella 7:30 rongiga. J\u00f5udsin veel hetkeks imetleda Haparanda uhket ja suursugust jaamahoonet, mis on \u00fcsna muuseumiv\u00e4\u00e4riline, kuid siht oli silme ees &#8211; edasi. Istusin perroonil pingile ja j\u00e4in huvitaga ootama. Rongipilet oli taskus, vaikselt tuli inimesi, kes k\u00f5ik r\u00f5\u00f5msalt ja viisakalt tervitasid. Mulle on kiiruga saanud s\u00fcdamel\u00e4hedaseks see rootslaste <em>hej<\/em>-tamine.<\/h4>\n<div id='gallery-1' class='gallery galleryid-136 gallery-columns-3 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=138'><img fetchpriority=\"high\" decoding=\"async\" width=\"225\" height=\"300\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6343-225x300.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-138\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6343-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6343-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6343-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6343-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6343-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6343-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6343-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-138'>\n\t\t\t\tHaparanda rongijaam\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=139'><img decoding=\"async\" width=\"225\" height=\"300\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6349-225x300.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-139\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6349-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6349-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6349-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6349-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6349-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6349-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6349-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-139'>\n\t\t\t\tLule\u00e5 l\u00f5unapaus\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=140'><img decoding=\"async\" width=\"225\" height=\"300\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6350-225x300.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-1-140\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6350-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6350-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6350-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6350-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6350-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6350-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6350-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-1-140'>\n\t\t\t\tLule\u00e5 rongijaam\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Kella t\u00e4psusega ilmus pidurite kriginal \u00fcsna h\u00e4dine rongike. Astusin veidi k\u00f5hklevalt luitunud ja p\u00e4evi n\u00e4inud rongi, lootuses, et pidurite seisund on kellegi poolt siiski heaks kiidetud. Kaks tundi s\u00f5itu haihtus s\u00f5rmenipsuga &#8211; esiteks, sest mul oli veel vaja \u00fcsna mitmed Loomeinkubaatoriga seotud &#8220;paberimajanduse&#8221; \u00fclesanded korda ajada, ning teiseks, sest loodus hakkas l\u00f5puks huvitavaid m\u00f5\u00f5tmeid v\u00f5tma. J\u00f5ed ja j\u00e4rved vaheldumisi paksu metsa ja k\u00fcngastega. 9:30 saabusin rongivahetuslinna ehk Lule\u00e5sse. Oma pooleteise tunnise pausi jooksul lootsin juua \u00fche kohvi ja s\u00fc\u00fca veidi toekama hommikus\u00f6\u00f6gi ning t\u00e4iendada sn\u00e4kivarusid eesootavaks neljatunniseks rongis\u00f5iduks Kirunasse. Lule\u00e5 osutus aga suhteliselt mannetuks \u00fche peat\u00e4navaga v\u00e4ikelinnaks ning t\u00e4nu minu varasele saabumisele polnud enamik kohvikuid veel lahti. Tiirutasin veidi ringi, kuni kell l\u00f5i 10, ning asusin seej\u00e4rel kohustusliku j\u00e4\u00e4kohvi jahile. L\u00fcrpisin \u00fclemagustatud, kuid v\u00e4hemalt k\u00fclma kohvi, h\u00fcppasin seej\u00e4rel l\u00e4bi toidupoest ning oligi aeg j\u00e4tkata oma reisi. Ka j\u00e4rgnevad neli tundi m\u00f6\u00f6dusid lendleva kiirusega &#8211; v\u00f5rreldes lennukiga on rong ikka oluliselt ladusam s\u00f5iduvahend. Takseerisin silmadega rongi kogunevaid seljakotireisijaid, mis t\u00f5stis mu tuju &#8211; kuskil peavad need inimesed ju Kirunas \u00f6\u00f6bima. Minul polnud veel \u00f5rna aimugi, kuidas \u00f6\u00f6 selles imelikus kaevanduslinnas veeta &#8211; esimene plaan oli leida m\u00f5ni karavaniplats, kuhu k\u00f5rvale oma v\u00f5rkkiik \u00fcles siduda. Tagavara variandiks oli Camp Ripani telkimisala.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Mida aeg edasi, seda k\u00f5rgemale me t\u00f5usime, sest k\u00f5rvad kiskusid lukku ja \u00fchel hetkel l\u00e4ks blogi kirjutades ka s\u00fcda t\u00e4itsa pahaks. Hakkasin siis hoopis aknast v\u00e4lja vaatama. M\u00c4ED. Lumised m\u00e4etipud. Ma ei suutnud seda vaatepilti uskuda. Siin, keset Rootsit sellised m\u00e4estikud? Olin lummatud ja suunurgad t\u00f5usid \u00fcles. \u00dchel hetkel aga saabusime imeilusasse kohta nimega G\u00e4llivare, minu \u0161okiks enamik seljakotte siin ka v\u00e4ljus. Vahtisin veidi paaniliselt ringi ja m\u00f5tlesin &#8211; kas ma olen teinud vea?? Valisin Kiruna taaskord \u00fcsna huupi, kuna oli vaja kuskil peatuda enne Norrat ja muidu l\u00e4heks rongis\u00f5it juba liiga pikaks. Oleks ma teadnud vaid, et nii looduskaunis koht j\u00e4\u00e4b teele, kuhu k\u00f5ik teised targemad l\u00e4hevad&#8230; Kaalusin korraks spontaanset plaanimuutust ja rongist v\u00e4lja h\u00fcppamist, kuid sundisin end siiski rahulikult istuma j\u00e4\u00e4ma. Rahu, ainult rahu. Usalda protsessi.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Kirunasse j\u00f5udes l\u00e4ksin n\u00e4ost kohe t\u00e4itsa \u00e4ra. No miks ma k\u00fcll siia pidin tulema! Inetu kaevanduslahmakas keset looduskauneid m\u00e4estikke, ei tundu just k\u00f5ige m\u00f5nusam paik peatumiseks. Hea k\u00fcll, \u00fcks \u00f6\u00f6 ja minekut. Mind oli ka hoiatatud eelnevalt, et ega see mingi \u00e4ge koht pole &#8211; kaevanduse t\u00f5ttu on maa ja hoonete sisse hakanud praod tekkima, mille t\u00f5ttu osa linnast on suletud ja \u00fcmber t\u00f5stetud-ehitatud. V\u00e4ljusin pettunult rongist ja m\u00f5tlesin, et noh, siin ma k\u00fcll loomingulist \u00f6\u00f6maja leiutama ei hakka &#8211; otsin kuidagi selle va k\u00e4mpingu \u00fcles, mis kusagil 2 km kaugusel asub. Aga k\u00f5ndida ju ei viitsi&#8230; M\u00e4rkasin, et mingid bussid seisavad j\u00e4rjekorras. \u00dche peale oli kirjutatud &#8220;<em>New city centre&#8221;\u00a0<\/em>v\u00f5i midagi taolist, noh, kaugemale see mind ikka ei saa viia mu sihtkohast. Astusin reipalt bussi ja k\u00fcsisin hinda, kuid tuli v\u00e4lja, et transport on tasuta.\u00a0<em>Win<\/em>. N\u00e4gin, et ka \u00fcks seljakotivend seisab oma koormaga bussis. Ilma pikemalt m\u00f5tlemata astusin ligi. oma parima entusiasmiga: <em>&#8220;Hei! Kuhu sa l\u00e4hed?<\/em>&#8221; &#8211; <em>&#8220;Hei..ee&#8230;Camp Ripani hostelisse.&#8221;<\/em> &#8211; <em>&#8220;Aa, \u00e4ge, mina ka, l\u00e4hme siis koos. Ainult, et ma ei tea, kuidas sinna saab.&#8221;<\/em> &#8211; <em>&#8220;Bussijuht lubas \u00f6elda, millal maha tuleb minna.&#8221;\u00a0<\/em>No n\u00e4ed, r\u00e4\u00e4gi ainult inimestega.\u00a0<em>&#8220;Kust sa p\u00e4rit oled?&#8221;\u00a0<\/em>j\u00e4tkan jultunult vaese poisi pommitamist. &#8220;<em>G\u00f6teborgist. Ma olen Niklas.&#8221;<\/em> &#8211; <em>&#8220;K\u00e4rt. From Estonia.&#8221; &#8211; <\/em>*m\u00f5tlik vaikus* &#8211; <em>&#8220;V\u00f5i t\u00e4hendab, from ESTLAND.<\/em>&#8220;<\/p>\n<figure id=\"attachment_141\" aria-describedby=\"caption-attachment-141\" style=\"width: 225px\" class=\"wp-caption alignright\"><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" class=\"wp-image-141 size-medium\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6359-225x300.jpg\" alt=\"\" width=\"225\" height=\"300\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6359-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6359-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6359-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6359-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6359-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6359-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6359-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><figcaption id=\"caption-attachment-141\" class=\"wp-caption-text\">K\u00e4rdi magamistuba Kirunas<\/figcaption><\/figure>\n<p style=\"text-align: justify;\">Asume siis Niklasega G\u00f6betorgist oma v\u00e4iksele matkale \u00f6\u00f6bimiskohta, kui selgub, et ka Niklas suundub homme Abiskosse. No ei ole v\u00f5imalik! Kuna n\u00e4dalavahetuseti tundub sinna suundumine \u00fcsna keeruline, uurisin kohe, kuidas mu uus s\u00f5ber sinna minna kavatseb. Tuleb v\u00e4lja, et p\u00e4evas v\u00e4ljub sinna kaks bussi. No n\u00e4ed, siis j\u00e4relikult l\u00e4hen ka mina homme bussiga Abiskosse. K\u00f5ndisime m\u00f6\u00f6da \u00fcleskaevatud teed, kus olid p\u00fcsti j\u00e4medad traadid ja trossid. \u00dcllataval kombel ei ole seljakoti raskust \u00fcldse tunda, kui on, kellega samal ajal juttu puhuda. Kohale j\u00f5udes l\u00e4ks Niklas oma hostelisse, mina aga hakkasin uurima, kas on v\u00f5imalik telklasse v\u00f5rkkiike \u00fcles seada. Leidsin kaks tugevamat kaske l\u00f5kkeplatsi l\u00e4hedalt, maksin oma 22\u20ac ja asusin magamistuba \u00fclesehitama. See osutus veidi raskemaks \u00fclesandeks, kui ma arvasin, et sest 3 x 5 m presentkatet \u00fcksi \u00fcles riputada on paras v\u00e4ljakutse. Tundsin kuklas Rootsi pension\u00e4ride puurivaid pilke, kes rahulikult oma karavanide ees matkatoolides istusid. K\u00fcll \u00fcks neiu v\u00f5ib ikka palju l\u00e4rmi tekitada.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Oma elamiskohaga rahul, j\u00e4in Niklast ootama. Pidin oma v\u00e4rskelt omandatud s\u00f5braga minema \u00f5htus\u00f6\u00f6ki otsima ja linna avastama. Jalutasime kohalikku Coopi ja otsustasime kahepeale jagada karbi kartulisalatit ja grillkana viile. Poest v\u00e4ljas, hakkasime nuputama, mis suunas minna, kui m\u00e4rkasin j\u00e4nest, kes meile pilgu heitis ja siis m\u00f6\u00f6da t\u00e4navat jooksu pani. &#8220;<em>Niklas! See on nagu Alice Imedemaal, we must follow the rabbit!&#8221;\u00a0<\/em>Niklas oli selle plaaniga n\u00f5us, kuid piilus korraks veel kaarti. T\u00f5sijutt, j\u00e4nese suund oli t\u00e4itsa \u00f5ige. L\u00e4ksime siis reipalt j\u00e4nesele j\u00e4rgi, kui j\u00e4rsku avanes nurga tagant j\u00e4me vikerkaar. No mis nali see on &#8211; olemegi mingis muinasjutus n\u00fc\u00fcd v\u00f5i? J\u00e4ime suu ammuli vaatama suurt punastest katusekividest kuldsete kujukestega tornidega hoonet. Kas t\u00f5esti kirik? Selline monstrum sobiks rohkem Tai Kuningriiki kui Rootsi kaevanduslinna. Kuid ligip\u00e4\u00e4s kirikule oli millegip\u00e4rast suletud. Niklas t\u00f5lkis\u00a0<em>&#8220;suletud seoses<\/em> <em>kolimisega<\/em>&#8220;. Okei, see linn l\u00e4heb aina veidramaks.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">L\u00e4ksime siis k\u00f5rvalolevasse pargi ja surnuaia vahepealsesse rohealasse, kus leidsime mahaj\u00e4etud hoone treppidel koha istumiseks. H\u00e4vitamise s\u00f6\u00f6ki ja jagasime reisi\/elukogemusi. Tuleb v\u00e4lja, et me oleme m\u00f5lemad 33aastased! Niklas j\u00e4ttis oma t\u00f6\u00f6 G\u00f6beborgis, et veeta 6 kuud Abisko Touriststationis hooajalise t\u00f6\u00f6lisena. Teele asus ta alles eile ning tunnistas, et on tore kohata kedagi, kes on juba teel ja vanderselli meeleseisundis. Tean t\u00e4pselt, mida ta m\u00f5tleb. See on selline huvitav meelelaad, kus iga asi on v\u00e4ljakutse, seiklus, \u00f5ppetund ja \u00fclesanne. Probleemid ja takistused saavad \u00fcletatud. Elu kannab ja asjad lihtsalt juhtuvad. R\u00e4\u00e4kisime ka h\u00e4\u00e4letamisest ning t\u00f5desin, et naisena peab ikka v\u00e4ga m\u00f5tlema, milline sa v\u00e4lja n\u00e4ed, ja k\u00f5hutunnet usaldama, kelle autosse istud. Ei saa minna meigitult, l\u00fchikeste p\u00fckste ja topikesega tee \u00e4\u00e4rde seisma. Niklas m\u00f5tles natuke ja lausus: &#8220;<em>Jah, aga see ei k\u00e4i ainult naiste kohta. Ka minul poleks turvaline h\u00e4\u00e4letada, kui ma oleks meigitud, l\u00fchikeste p\u00fckste ja topikesega.&#8221;\u00a0<\/em>T\u00f5sijutt, mu s\u00f5ber.<\/p>\n<div id='gallery-2' class='gallery galleryid-136 gallery-columns-3 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=142'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"225\" height=\"300\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6373-225x300.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-142\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6373-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6373-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6373-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6373-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6373-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6373-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6373-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-142'>\n\t\t\t\tImelik kirik\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=143'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"225\" height=\"300\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6363-225x300.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-143\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6363-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6363-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6363-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6363-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6363-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6363-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6363-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-143'>\n\t\t\t\tImelik monument\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=144'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"225\" height=\"300\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6364-225x300.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-2-144\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6364-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6364-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6364-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6364-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6364-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6364-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6364-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-2-144'>\n\t\t\t\tT\u00fchi koolimaja\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Hakkas kiskuma \u00fcsna tuuliseks ja jahedaks, tuli ka v\u00e4ike vihmasabin ning mind kiskus tagasi telklasse. Niklasel oli aga kindel plaan k\u00e4ia \u00e4ra n\u00f6 vanas linnas, mida tal soovitati k\u00fclastada. M\u00f5tlesin, et mis selles VANAS LINNAS saab nii erilist olla. \u00dchel hetkel aga j\u00f5udsime koolimajani, mis oli v\u00f5rega piiratud. Maha j\u00e4etud. K\u00f5ndisime aia ja majade vahelt l\u00e4bi, kuni hakkasin aru saama &#8211; k\u00f5ik need majad on t\u00fchjad. Terve linnaosa k\u00f5ikide elumajade, rohealade, koolide ja lasteaedadega on t\u00fchjaks kolitud. Selles on midagi kummaliselt k\u00f5hedat, sest tavaliselt on t\u00fchjad nn kummituslinnad ajapikku maha j\u00e4etud. Noored kolinud \u00e4ra, vanad surnud ning rotid ja luuderohi paiga \u00fcle v\u00f5tnud. See linnaosa oli ka tahtlikult p\u00e4evapealt t\u00fchjendatud elanikest. K\u00f5ndisime selles inimt\u00fchjas paigas ringi, kuni j\u00f5udsime maanteeni, mille \u00e4\u00e4res oli vaateplatvorm ja park vaatega kaevanduse poole. Osa taevast oli p\u00e4ikseline, osa tume, kuskil taamal sadas vihma. N\u00f5jatusin platvormi \u00e4\u00e4rele ja m\u00f5tlesin, et midagi on selles monstrumis tuttavat. J\u00e4rsku turgatas &#8211; see on t\u00e4pselt nagu S\u00f5rmuste Isanda filmis Isengard! Kurjuse kants. Mitte, et Kiruna rauamaak n\u00fc\u00fcd mingi kurjuse maapeale ilming oleks, aga v\u00f5rdlus p\u00e4deb (<em>nerd alert!<\/em>) &#8211; ka filmis oli maa-alune kaevandus, mille arvelt h\u00e4vitati \u00fcmbritsevat loodust. Niklas oli mu v\u00f5rdlusega n\u00f5us ja lisas, et me oleme nagu kaks k\u00e4\u00e4bikut kodust kaugel oma teekonnal.<\/p>\n<div id='gallery-3' class='gallery galleryid-136 gallery-columns-3 gallery-size-medium'><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=145'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"225\" height=\"300\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6366-225x300.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-145\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6366-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6366-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6366-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6366-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6366-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6366-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6366-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-145'>\n\t\t\t\tHunnik eemaldatud aknaid\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure><figure class='gallery-item'>\n\t\t\t<div class='gallery-icon portrait'>\n\t\t\t\t<a href='https:\/\/globetrotdiary.ee\/?attachment_id=146'><img loading=\"lazy\" decoding=\"async\" width=\"225\" height=\"300\" src=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6367-225x300.jpg\" class=\"attachment-medium size-medium\" alt=\"\" aria-describedby=\"gallery-3-146\" srcset=\"https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6367-225x300.jpg 225w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6367-768x1024.jpg 768w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6367-1152x1536.jpg 1152w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6367-1536x2048.jpg 1536w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6367-1140x1520.jpg 1140w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6367-600x800.jpg 600w, https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6367-scaled.jpg 1920w\" sizes=\"(max-width: 225px) 100vw, 225px\" \/><\/a>\n\t\t\t<\/div>\n\t\t\t\t<figcaption class='wp-caption-text gallery-caption' id='gallery-3-146'>\n\t\t\t\tKurjajuur ise\n\t\t\t\t<\/figcaption><\/figure>\n\t\t<\/div>\n\n<p style=\"text-align: justify;\">Edasi liikusid k\u00e4\u00e4bikud oma teekonnaga tagasi Camp Ripanisse ja ma ei saanud lahti sellest tundest, et sellel kohal on mingi veider energia. Midagi m\u00fcstilist, midagi maagilist. Natuke hirmus, aga samas on kokkusattumuste jada olnud nii \u00e4ge. Leppisime Niklasega kokku, et kohtume j\u00e4rgmisel hommikul 8:15 bussijaamas ja lahkusime oma \u00f6\u00f6majade suunas. Mina kasutasin \u00e4ra k\u00f5iki h\u00fcvesid, mida 22\u20ac mulle pakkus &#8211; ligip\u00e4\u00e4s nn teenuste majale ehk k\u00f6\u00f6gile, du\u0161ile ja saunale. Soe du\u0161\u0161 p\u00e4rast niisket tuulist \u00f5htut oli jumalik ning sain koguni privaatsauna nautida, mis j\u00e4tkuvalt oli see naljakas k\u00fclm saun, mille kerisele tuleb hagu anda, et siis kuumas aurus istuda. Isegi n\u00e4omaski otsustasin teha! Nii peen matkaja olengi.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">S\u00e4ttisin end soojalt sisse, pugesin magamiskotiga v\u00f5rkkiike ja olin valmis oma esimeseks \u00f6\u00f6ks. Panen silmad kinni ja olen valmis vaikseks id\u00fclliliseks \u00f6\u00f6ks. J\u00e4rsku l\u00e4rtsatab \u00fcle platsi Sia &#8220;<em>Elastic heart<\/em>&#8220;. Ei ole v\u00f5imalik&#8230;Rootsis? Vaiksete inimeste maal keegi l\u00e4rmab? Proovisin m\u00fcra ignoreerida, sest uni oli peal. Mida rahulikumaks ma j\u00e4in, seda rohkem hakkasin tundma oma tagumiku alla j\u00e4\u00e4vat t\u00fchja \u00f5hku, mis ronis m\u00f6\u00f6da k\u00f5iki kehaosi, mis vastu v\u00f5rkkiike j\u00e4id. Palun ei. Nihelesin \u00fchtepidi, teistpidi ja ootasin, et soe magamiskott oma t\u00f6\u00f6d teeks. T\u00f5esti, mu keha \u00fclemine osa, rindkere ja k\u00e4ed olid t\u00e4iesti soojad, kuid alumine osa oleks nagu j\u00e4\u00e4k\u00fclma maapinna peal. Suutsin tunnikeseks suikuda, kui \u00e4rkasin kohutava k\u00fclma peale. Persse! Miks?! Krabasin kokku k\u00f5ik oma riided ja trampisin uuesti vetsumajja. Ahhh, nii soe&#8230; Huvitav, kas mind visataks v\u00e4lja, kui ma magamiskotiga saunalavale magama tuleks? T\u00f5en\u00e4oliselt jah. Soojendasin end veidi vetsus ning toppisin selga kaks paari retuuse, pikad sokid, kahed pikad pluusid, pusa ja jope. No ei saa ju nii k\u00fclm olla! Ronisin tagasi magamiskotti. Noup, vahet ei olnud, mis mul seljas oli &#8211; tagumik ja \u00a0neerud rippusid ikka tuulise \u00f5hu k\u00e4es ja k\u00fclmetasid. Samal ajal oli mul juba nagunii nohust nina kinni ja kopsud ragisevad. \u00c4ge, paneks siia mingi neeruvaagna- v\u00f5i p\u00f5iep\u00f5letiku ka otsa \u00e4kki? Proovisin ei-tea-mis tehnikaid uinumiseks, kuni metsas hakkasid kaks inimest \u00fcksteise peale r\u00f6\u00f6kima. Suurep\u00e4rane. Kaalusin, kui suur variant on, et nad \u00fcksteise m\u00f5rvamise asemel mind m\u00f5rvama otsustavad tulla, sest just \u00f6\u00f6sel hakkasin tundma oma haavatavust v\u00f5rkkiiges. Otsustasin siiski k\u00f5rvaklapid k\u00f5rva toppida ja <em>poscast<\/em>ide saatel 20 minuti kaupa v\u00e4ikseid uinakuid teha. Selge &#8211; alla 10kraadised \u00f6\u00f6d v\u00f5rkkiige jaoks ei sobi.<\/p>\n<p style=\"text-align: justify;\">Ausalt \u00f6eldes olin kergendunud, kui 6:30 see \u00f5uduste \u00f6\u00f6 l\u00e4bi sai. Magada ei saanud, aga v\u00e4hemalt sai n\u00fc\u00fcd ringi liikuda. L\u00e4ksin end taas du\u0161imajja kasima ja hommikust s\u00f6\u00f6ma. Muide, kell viis \u00f6\u00f6sel otsustasin ka Abiskosse hostelikoha broneerida. Justkui mulle vastu tulles oli Booking.com-is parasjagu voodi kuueses toas pakkuda 30\u20ac eest. KOLMEK\u00dcMNE. ROOTSIS. See on p\u00f5him\u00f5tteliselt tasuta. Laadisin endale koti selga, v\u00f5tsin peamajast hea sooja kohvi ja asusin bussijaama poole teele. Imestasin, et kordagi ei n\u00e4inud teel ei endast eespool ega tagapool Niklast, kes peaks ju ka umbes sellel ajal bussi suunas liikuma. Tee peal n\u00e4gin uuesti j\u00e4nest, kellele tere hommikust soovisin. Bussijaamas aga ei paistnud minu \u00fcllatuseks ikka veel Niklast, kuigi kell oli juba 8:20 ja buss v\u00e4ljumas viie minuti p\u00e4rast. Kuna peatuses oli teisigi seljakotireisijaid, teadsin, et v\u00e4hemalt mina pean \u00f5iges kohas olema. Nojah, eks reisil ole ikka nii. Plaanid muutuvad, inimesed magavad sisse, otsustavad \u00fcmber jne. Saatsin siiski igaks juhuks Niklasele s\u00f5numi, et ega ta ei maga veel ja lunastasin hirmkalli 22eurose bussipileti (buss s\u00f5itis veidi \u00fcle tunni). Selle peale tuli mulle kohe k\u00f5ne &#8211; ta on vales kohas! K\u00fcsisin kas bussijuht on n\u00f5us viis minutit ootama, kuni mu hingeldav s\u00f5ber siia jookseb. Bussijuht maigutas suud ja lausus, et kaks minutit v\u00f5ime ju oodata (buss pidigi v\u00e4ljuma kahe minuti p\u00e4rast, nii et t\u00f5esti lahke). Ei saa mainimata j\u00e4tta, et bussis oli umbes viis reisijat, kes k\u00f5ik nagunii samasse kohta s\u00f5itsid. Kaks minutit hiljem helistab Nikklas uuesti, et ta on liiga kaugel ja ei j\u00f5ua ning \u00e4rgu me oodaku. Ohkan ja asume teele. Naljakas, kas nii l\u00fchikeseks j\u00e4igi meie \u00fchine reisijupp?<\/p>\n<p>Kohtumiseni Abiskos!<\/p>\n<p>K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Haparandast lahkusin kiiruga ja r\u00f5\u00f5muga kolmap\u00e4eva, 5. juuni hommikul kella 7:30 rongiga. J\u00f5udsin veel hetkeks imetleda Haparanda uhket ja suursugust jaamahoonet, mis on \u00fcsna muuseumiv\u00e4\u00e4riline, kuid siht oli silme ees &#8211; edasi. Istusin perroonil pingile ja j\u00e4in huvitaga ootama. Rongipilet oli taskus, vaikselt tuli inimesi, kes k\u00f5ik r\u00f5\u00f5msalt ja viisakalt tervitasid. Mulle on kiiruga saanud s\u00fcdamel\u00e4hedaseks see rootslaste hej-tamine. Kella t\u00e4psusega ilmus pidurite kriginal \u00fcsna h\u00e4dine rongike. Astusin veidi k\u00f5hklevalt luitunud ja p\u00e4evi n\u00e4inud rongi, lootuses, et pidurite seisund on kellegi poolt siiski heaks kiidetud. Kaks tundi s\u00f5itu haihtus s\u00f5rmenipsuga &#8211; esiteks, sest mul oli veel vaja \u00fcsna mitmed Loomeinkubaatoriga seotud &#8220;paberimajanduse&#8221; \u00fclesanded korda ajada, ning teiseks, sest loodus hakkas l\u00f5puks huvitavaid m\u00f5\u00f5tmeid v\u00f5tma. J\u00f5ed ja j\u00e4rved vaheldumisi paksu metsa ja k\u00fcngastega. 9:30 saabusin rongivahetuslinna ehk Lule\u00e5sse. Oma pooleteise tunnise pausi jooksul lootsin juua \u00fche kohvi ja s\u00fc\u00fca veidi toekama hommikus\u00f6\u00f6gi ning t\u00e4iendada sn\u00e4kivarusid eesootavaks neljatunniseks rongis\u00f5iduks Kirunasse. Lule\u00e5 osutus aga suhteliselt mannetuks \u00fche peat\u00e4navaga v\u00e4ikelinnaks ning t\u00e4nu minu varasele saabumisele polnud enamik kohvikuid veel lahti. Tiirutasin veidi ringi, kuni kell l\u00f5i 10, ning asusin seej\u00e4rel kohustusliku j\u00e4\u00e4kohvi jahile. L\u00fcrpisin \u00fclemagustatud, kuid v\u00e4hemalt k\u00fclma kohvi, h\u00fcppasin seej\u00e4rel l\u00e4bi toidupoest ning oligi aeg j\u00e4tkata oma reisi. Ka j\u00e4rgnevad neli tundi m\u00f6\u00f6dusid lendleva kiirusega &#8211; v\u00f5rreldes lennukiga on rong ikka oluliselt ladusam s\u00f5iduvahend. Takseerisin silmadega rongi kogunevaid seljakotireisijaid, mis t\u00f5stis mu tuju &#8211; kuskil peavad need inimesed ju Kirunas \u00f6\u00f6bima. Minul polnud veel \u00f5rna aimugi, kuidas \u00f6\u00f6 selles imelikus kaevanduslinnas veeta &#8211; esimene plaan oli leida m\u00f5ni karavaniplats, kuhu k\u00f5rvale oma v\u00f5rkkiik \u00fcles siduda. Tagavara variandiks oli Camp Ripani telkimisala. Mida aeg edasi, seda k\u00f5rgemale me t\u00f5usime, sest k\u00f5rvad kiskusid lukku ja \u00fchel hetkel l\u00e4ks blogi kirjutades ka s\u00fcda t\u00e4itsa pahaks. Hakkasin siis hoopis aknast v\u00e4lja vaatama. M\u00c4ED. Lumised m\u00e4etipud. Ma ei suutnud seda vaatepilti uskuda. Siin, keset Rootsit sellised m\u00e4estikud? Olin lummatud ja suunurgad t\u00f5usid \u00fcles. \u00dchel hetkel aga saabusime imeilusasse kohta nimega G\u00e4llivare, minu \u0161okiks enamik seljakotte siin ka v\u00e4ljus. Vahtisin veidi paaniliselt ringi ja m\u00f5tlesin &#8211; kas ma olen teinud vea?? Valisin Kiruna taaskord \u00fcsna huupi, kuna oli vaja kuskil peatuda enne Norrat ja muidu l\u00e4heks rongis\u00f5it juba liiga pikaks. Oleks ma teadnud vaid, et nii looduskaunis koht j\u00e4\u00e4b teele, kuhu k\u00f5ik teised targemad l\u00e4hevad&#8230; Kaalusin korraks spontaanset plaanimuutust ja rongist v\u00e4lja h\u00fcppamist, kuid sundisin end siiski rahulikult istuma j\u00e4\u00e4ma. Rahu, ainult rahu. Usalda protsessi. Kirunasse j\u00f5udes l\u00e4ksin n\u00e4ost kohe t\u00e4itsa \u00e4ra. No miks ma k\u00fcll siia pidin tulema! Inetu kaevanduslahmakas keset looduskauneid m\u00e4estikke, ei tundu just k\u00f5ige m\u00f5nusam paik peatumiseks. Hea k\u00fcll, \u00fcks \u00f6\u00f6 ja minekut. Mind oli ka hoiatatud eelnevalt, et ega see mingi \u00e4ge koht pole &#8211; kaevanduse t\u00f5ttu on maa ja hoonete sisse hakanud praod tekkima, mille t\u00f5ttu osa linnast on suletud ja \u00fcmber t\u00f5stetud-ehitatud. V\u00e4ljusin pettunult rongist ja m\u00f5tlesin, et noh, siin ma k\u00fcll loomingulist \u00f6\u00f6maja leiutama ei hakka &#8211; otsin kuidagi selle va k\u00e4mpingu \u00fcles, mis kusagil 2 km kaugusel asub. Aga k\u00f5ndida ju ei viitsi&#8230; M\u00e4rkasin, et mingid bussid seisavad j\u00e4rjekorras. \u00dche peale oli kirjutatud &#8220;New city centre&#8221;\u00a0v\u00f5i midagi taolist, noh, kaugemale see mind ikka ei saa viia mu sihtkohast. Astusin reipalt bussi ja k\u00fcsisin hinda, kuid tuli v\u00e4lja, et transport on tasuta.\u00a0Win. N\u00e4gin, et ka \u00fcks seljakotivend seisab oma koormaga bussis. Ilma pikemalt m\u00f5tlemata astusin ligi. oma parima entusiasmiga: &#8220;Hei! Kuhu sa l\u00e4hed?&#8221; &#8211; &#8220;Hei..ee&#8230;Camp Ripani hostelisse.&#8221; &#8211; &#8220;Aa, \u00e4ge, mina ka, l\u00e4hme siis koos. Ainult, et ma ei tea, kuidas sinna saab.&#8221; &#8211; &#8220;Bussijuht lubas \u00f6elda, millal maha tuleb minna.&#8221;\u00a0No n\u00e4ed, r\u00e4\u00e4gi ainult inimestega.\u00a0&#8220;Kust sa p\u00e4rit oled?&#8221;\u00a0j\u00e4tkan jultunult vaese poisi pommitamist. &#8220;G\u00f6teborgist. Ma olen Niklas.&#8221; &#8211; &#8220;K\u00e4rt. From Estonia.&#8221; &#8211; *m\u00f5tlik vaikus* &#8211; &#8220;V\u00f5i t\u00e4hendab, from ESTLAND.&#8220; Asume siis Niklasega G\u00f6betorgist oma v\u00e4iksele matkale \u00f6\u00f6bimiskohta, kui selgub, et ka Niklas suundub homme Abiskosse. No ei ole v\u00f5imalik! Kuna n\u00e4dalavahetuseti tundub sinna suundumine \u00fcsna keeruline, uurisin kohe, kuidas mu uus s\u00f5ber sinna minna kavatseb. Tuleb v\u00e4lja, et p\u00e4evas v\u00e4ljub sinna kaks bussi. No n\u00e4ed, siis j\u00e4relikult l\u00e4hen ka mina homme bussiga Abiskosse. K\u00f5ndisime m\u00f6\u00f6da \u00fcleskaevatud teed, kus olid p\u00fcsti j\u00e4medad traadid ja trossid. \u00dcllataval kombel ei ole seljakoti raskust \u00fcldse tunda, kui on, kellega samal ajal juttu puhuda. Kohale j\u00f5udes l\u00e4ks Niklas oma hostelisse, mina aga hakkasin uurima, kas on v\u00f5imalik telklasse v\u00f5rkkiike \u00fcles seada. Leidsin kaks tugevamat kaske l\u00f5kkeplatsi l\u00e4hedalt, maksin oma 22\u20ac ja asusin magamistuba \u00fclesehitama. See osutus veidi raskemaks \u00fclesandeks, kui ma arvasin, et sest 3 x 5 m presentkatet \u00fcksi \u00fcles riputada on paras v\u00e4ljakutse. Tundsin kuklas Rootsi pension\u00e4ride puurivaid pilke, kes rahulikult oma karavanide ees matkatoolides istusid. K\u00fcll \u00fcks neiu v\u00f5ib ikka palju l\u00e4rmi tekitada. Oma elamiskohaga rahul, j\u00e4in Niklast ootama. Pidin oma v\u00e4rskelt omandatud s\u00f5braga minema \u00f5htus\u00f6\u00f6ki otsima ja linna avastama. Jalutasime kohalikku Coopi ja otsustasime kahepeale jagada karbi kartulisalatit ja grillkana viile. Poest v\u00e4ljas, hakkasime nuputama, mis suunas minna, kui m\u00e4rkasin j\u00e4nest, kes meile pilgu heitis ja siis m\u00f6\u00f6da t\u00e4navat jooksu pani. &#8220;Niklas! See on nagu Alice Imedemaal, we must follow the rabbit!&#8221;\u00a0Niklas oli selle plaaniga n\u00f5us, kuid piilus korraks veel kaarti. T\u00f5sijutt, j\u00e4nese suund oli t\u00e4itsa \u00f5ige. L\u00e4ksime siis reipalt j\u00e4nesele j\u00e4rgi, kui j\u00e4rsku avanes nurga tagant j\u00e4me vikerkaar. No mis nali see on &#8211; olemegi mingis muinasjutus n\u00fc\u00fcd v\u00f5i? J\u00e4ime suu ammuli vaatama suurt punastest katusekividest kuldsete kujukestega tornidega hoonet. Kas t\u00f5esti kirik? Selline monstrum sobiks rohkem Tai Kuningriiki kui Rootsi kaevanduslinna. Kuid ligip\u00e4\u00e4s kirikule oli millegip\u00e4rast suletud. Niklas t\u00f5lkis\u00a0&#8220;suletud seoses kolimisega&#8220;. Okei, see linn l\u00e4heb aina veidramaks. L\u00e4ksime siis k\u00f5rvalolevasse pargi ja surnuaia vahepealsesse rohealasse, kus leidsime mahaj\u00e4etud hoone treppidel koha istumiseks. H\u00e4vitamise s\u00f6\u00f6ki ja jagasime reisi\/elukogemusi. Tuleb v\u00e4lja, et me oleme m\u00f5lemad 33aastased! Niklas j\u00e4ttis oma t\u00f6\u00f6 G\u00f6beborgis, et veeta 6 kuud Abisko Touriststationis hooajalise t\u00f6\u00f6lisena. Teele asus ta alles eile ning tunnistas, et on tore kohata kedagi, kes on juba teel ja vanderselli meeleseisundis. Tean t\u00e4pselt, mida ta m\u00f5tleb. See on selline huvitav meelelaad, kus iga asi on v\u00e4ljakutse, seiklus, \u00f5ppetund ja \u00fclesanne. Probleemid ja takistused saavad \u00fcletatud. Elu kannab ja asjad lihtsalt juhtuvad. R\u00e4\u00e4kisime ka h\u00e4\u00e4letamisest ning t\u00f5desin, et naisena peab ikka v\u00e4ga m\u00f5tlema, milline sa v\u00e4lja n\u00e4ed, ja k\u00f5hutunnet usaldama, kelle autosse istud. Ei saa minna meigitult, l\u00fchikeste p\u00fckste ja topikesega tee \u00e4\u00e4rde seisma. Niklas m\u00f5tles natuke ja lausus: &#8220;Jah, aga see ei k\u00e4i ainult naiste kohta. Ka minul poleks turvaline h\u00e4\u00e4letada, kui ma oleks meigitud, l\u00fchikeste p\u00fckste ja topikesega.&#8221;\u00a0T\u00f5sijutt, mu s\u00f5ber. Hakkas kiskuma \u00fcsna tuuliseks ja jahedaks, tuli ka v\u00e4ike vihmasabin ning mind kiskus tagasi telklasse. Niklasel oli aga kindel plaan k\u00e4ia \u00e4ra n\u00f6 vanas linnas, mida tal soovitati k\u00fclastada. M\u00f5tlesin, et mis selles VANAS LINNAS saab nii erilist olla. \u00dchel hetkel aga j\u00f5udsime koolimajani, mis oli v\u00f5rega piiratud. Maha j\u00e4etud. K\u00f5ndisime aia ja majade vahelt l\u00e4bi, kuni hakkasin aru saama &#8211; k\u00f5ik need majad on t\u00fchjad. Terve linnaosa k\u00f5ikide elumajade, rohealade, koolide ja lasteaedadega on t\u00fchjaks kolitud. Selles on midagi kummaliselt k\u00f5hedat, sest tavaliselt on t\u00fchjad nn kummituslinnad ajapikku maha j\u00e4etud. Noored kolinud \u00e4ra, vanad surnud ning rotid ja luuderohi paiga \u00fcle v\u00f5tnud. See linnaosa oli ka tahtlikult p\u00e4evapealt t\u00fchjendatud elanikest. K\u00f5ndisime selles inimt\u00fchjas paigas ringi, kuni j\u00f5udsime maanteeni, mille \u00e4\u00e4res oli vaateplatvorm ja park vaatega kaevanduse poole. Osa taevast oli p\u00e4ikseline, osa tume, kuskil taamal sadas vihma. N\u00f5jatusin platvormi \u00e4\u00e4rele ja m\u00f5tlesin, et midagi on selles monstrumis tuttavat. J\u00e4rsku turgatas &#8211; see on t\u00e4pselt nagu S\u00f5rmuste Isanda filmis Isengard! Kurjuse kants. Mitte, et Kiruna rauamaak n\u00fc\u00fcd mingi kurjuse maapeale ilming oleks, aga v\u00f5rdlus p\u00e4deb (nerd alert!) &#8211; ka filmis oli maa-alune kaevandus, mille arvelt h\u00e4vitati \u00fcmbritsevat loodust. Niklas oli mu v\u00f5rdlusega n\u00f5us ja lisas, et me oleme nagu kaks k\u00e4\u00e4bikut kodust kaugel oma teekonnal. Edasi liikusid k\u00e4\u00e4bikud oma teekonnaga tagasi Camp Ripanisse ja ma ei saanud lahti sellest tundest, et sellel kohal on mingi veider energia. Midagi m\u00fcstilist, midagi maagilist. Natuke hirmus, aga samas on kokkusattumuste jada olnud nii \u00e4ge. Leppisime Niklasega kokku, et kohtume j\u00e4rgmisel hommikul 8:15 bussijaamas ja lahkusime oma \u00f6\u00f6majade suunas. Mina kasutasin \u00e4ra k\u00f5iki h\u00fcvesid, mida 22\u20ac mulle pakkus &#8211; ligip\u00e4\u00e4s nn teenuste majale ehk k\u00f6\u00f6gile, du\u0161ile ja saunale. Soe du\u0161\u0161 p\u00e4rast niisket tuulist \u00f5htut oli jumalik ning sain koguni privaatsauna nautida, mis j\u00e4tkuvalt oli see naljakas k\u00fclm saun, mille kerisele tuleb hagu anda, et siis kuumas aurus istuda. Isegi n\u00e4omaski otsustasin teha! Nii peen matkaja olengi. S\u00e4ttisin end soojalt sisse, pugesin magamiskotiga v\u00f5rkkiike ja olin valmis oma esimeseks \u00f6\u00f6ks. Panen silmad kinni ja olen valmis vaikseks id\u00fclliliseks \u00f6\u00f6ks. J\u00e4rsku l\u00e4rtsatab \u00fcle platsi Sia &#8220;Elastic heart&#8220;. Ei ole v\u00f5imalik&#8230;Rootsis? Vaiksete inimeste maal keegi l\u00e4rmab? Proovisin m\u00fcra ignoreerida, sest uni oli peal. Mida rahulikumaks ma j\u00e4in, seda rohkem hakkasin tundma oma tagumiku alla j\u00e4\u00e4vat t\u00fchja \u00f5hku, mis ronis m\u00f6\u00f6da k\u00f5iki kehaosi, mis vastu v\u00f5rkkiike j\u00e4id. Palun ei. Nihelesin \u00fchtepidi, teistpidi ja ootasin, et soe magamiskott oma t\u00f6\u00f6d teeks. T\u00f5esti, mu keha \u00fclemine osa, rindkere ja k\u00e4ed olid t\u00e4iesti soojad, kuid alumine osa oleks nagu j\u00e4\u00e4k\u00fclma maapinna peal. Suutsin tunnikeseks suikuda, kui \u00e4rkasin kohutava k\u00fclma peale. Persse! Miks?! Krabasin kokku k\u00f5ik oma riided ja trampisin uuesti vetsumajja. Ahhh, nii soe&#8230; Huvitav, kas mind visataks v\u00e4lja, kui ma magamiskotiga saunalavale magama tuleks? T\u00f5en\u00e4oliselt jah. Soojendasin end veidi vetsus ning toppisin selga kaks paari retuuse, pikad sokid, kahed pikad pluusid, pusa ja jope. No ei saa ju nii k\u00fclm olla! Ronisin tagasi magamiskotti. Noup, vahet ei olnud, mis mul seljas oli &#8211; tagumik ja \u00a0neerud rippusid ikka tuulise \u00f5hu k\u00e4es ja k\u00fclmetasid. Samal ajal oli mul juba nagunii nohust nina kinni ja kopsud ragisevad. \u00c4ge, paneks siia mingi neeruvaagna- v\u00f5i p\u00f5iep\u00f5letiku ka otsa \u00e4kki? Proovisin ei-tea-mis tehnikaid uinumiseks, kuni metsas hakkasid kaks inimest \u00fcksteise peale r\u00f6\u00f6kima. Suurep\u00e4rane. Kaalusin, kui suur variant on, et nad \u00fcksteise m\u00f5rvamise asemel mind m\u00f5rvama otsustavad tulla, sest just \u00f6\u00f6sel hakkasin tundma oma haavatavust v\u00f5rkkiiges. Otsustasin siiski k\u00f5rvaklapid k\u00f5rva toppida ja poscastide saatel 20 minuti kaupa v\u00e4ikseid uinakuid teha. Selge &#8211; alla 10kraadised \u00f6\u00f6d v\u00f5rkkiige jaoks ei sobi. Ausalt \u00f6eldes olin kergendunud, kui 6:30 see \u00f5uduste \u00f6\u00f6 l\u00e4bi sai. Magada ei saanud, aga v\u00e4hemalt sai n\u00fc\u00fcd ringi liikuda. L\u00e4ksin end taas du\u0161imajja kasima ja hommikust s\u00f6\u00f6ma. Muide, kell viis \u00f6\u00f6sel otsustasin ka Abiskosse hostelikoha broneerida. Justkui mulle vastu tulles oli Booking.com-is parasjagu voodi kuueses toas pakkuda 30\u20ac eest. KOLMEK\u00dcMNE. ROOTSIS. See on p\u00f5him\u00f5tteliselt tasuta. Laadisin endale koti selga, v\u00f5tsin peamajast hea sooja kohvi ja asusin bussijaama poole teele. Imestasin, et kordagi ei n\u00e4inud teel ei endast eespool ega tagapool Niklast, kes peaks ju ka umbes sellel ajal bussi suunas liikuma. Tee peal n\u00e4gin uuesti j\u00e4nest, kellele tere hommikust soovisin. Bussijaamas aga ei paistnud minu \u00fcllatuseks ikka veel Niklast, kuigi kell oli juba 8:20 ja buss v\u00e4ljumas viie minuti p\u00e4rast. Kuna peatuses oli teisigi seljakotireisijaid, teadsin, et v\u00e4hemalt mina pean \u00f5iges kohas olema. Nojah, eks reisil ole ikka nii. Plaanid muutuvad, inimesed magavad sisse, otsustavad \u00fcmber jne. Saatsin siiski igaks juhuks Niklasele s\u00f5numi, et ega ta ei maga veel ja lunastasin hirmkalli 22eurose bussipileti (buss s\u00f5itis veidi \u00fcle tunni). Selle peale tuli mulle kohe k\u00f5ne &#8211; ta on vales kohas! K\u00fcsisin kas bussijuht on n\u00f5us viis minutit ootama, kuni mu hingeldav s\u00f5ber siia jookseb. Bussijuht maigutas suud ja lausus, et kaks minutit v\u00f5ime ju oodata (buss pidigi v\u00e4ljuma kahe minuti p\u00e4rast, nii et t\u00f5esti lahke). Ei saa mainimata j\u00e4tta, et bussis oli umbes viis reisijat, kes k\u00f5ik nagunii samasse kohta s\u00f5itsid. Kaks minutit hiljem helistab Nikklas uuesti, et ta on liiga kaugel ja ei j\u00f5ua ning \u00e4rgu me oodaku. Ohkan ja asume teele. Naljakas, kas nii l\u00fchikeseks j\u00e4igi meie \u00fchine reisijupp? Kohtumiseni Abiskos! K\u00e4rt<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":142,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[21],"tags":[],"class_list":["post-136","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-rootsi"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6373-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2024\/06\/IMG_6373-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"21":{"name":"Rootsi","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=21"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/136","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=136"}],"version-history":[{"count":3,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/136\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1271,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/136\/revisions\/1271"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/142"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=136"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=136"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=136"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}