{"id":1350,"date":"2025-07-20T14:52:39","date_gmt":"2025-07-20T14:52:39","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1350"},"modified":"2025-07-20T14:52:39","modified_gmt":"2025-07-20T14:52:39","slug":"jacksonvilleist-tampasse-ja-teoreetiliselt-sisustatud-tuba","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1350","title":{"rendered":"Jacksonville’ist Tampasse ja “teoreetiliselt” sisustatud tuba"},"content":{"rendered":"

18. detsembri hommikul tegin Jacksonville’ist r\u00f5\u00f5muga kiirelt minekut, sest tegemist oli \u00fcsna m\u00f5ttetu linnaga. Seekordne rongireis oli eelmisega v\u00f5rreldes ikka v\u00e4ga \u00fc\u00fcrike \u2013 alla kolme ja poole tunni! Inimeste rongi juhatamine on USAs muidugi t\u00e4ielik eraldi t\u00f6\u00f6valdkond, tundubki, et vagunisaatja amet on selleks v\u00e4lja m\u00f5eldud, et inimestele t\u00f6\u00f6d pakkuda. Igatahes pandi meid k\u00f5igepealt seisma mitmesse pikka j\u00e4rjekorda ning rongiukse ees seisis t\u00f5reda olemisega matsakas mustanahaline naine, kes pileteid kontrollis ja t\u00fcdinenult k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega teavitas sulle sinu istekoha numbri. Enamik inimesi olid ka muidugi nagu kuu pealt kukkunud ja k\u00f5igest v\u00e4ga segaduses. J\u00e4lgisin hajameelselt protsessi, kui minu juurde astus \u00fcks suur mustanahaline vormiriides mees, vaatas mulle otsa ja k\u00fcsis t\u00f5siselt: “Miss, have you been dunkin’ lately?<\/em>” Esimese hooga ehmatasin sellest k\u00f5netamisest \u00e4ra ega suutnud kohe kokku viia, et mida mu k\u00e4est t\u00e4pselt k\u00fcsitakse. \u00c4kki tahavad mu viisat n\u00e4ha v\u00f5i midagi? V\u00f5i k\u00fcsivad, kas ma kannan narkootikume kaasas. K\u00fcsisin igaks juhuks t\u00e4psustavalt: “Umm…sorry?<\/em>” Mees kordas ennast ja hakkas siis naerma: “I’m just messing with ya, you got them long legs like my sister!”<\/em> Ah et minu pikkus paistis silma. Nojah, ei korvpalli pole ma kunagi harrastanud, aga ujumist k\u00fcll! Mees patsutas mulle \u00f5lale ja astus naerdes edasi.<\/strong><\/p>\n

\"\"
M\u00f5nus troopiline hommik Jacksonville’i rongijaamas<\/figcaption><\/figure>\n

Vaikselt j\u00f5udis j\u00e4rjekord minuni ja t\u00f5re t\u00e4di vuristas ilma pilku t\u00f5stmata: “You got nice long legs, let’s put you to 87B, go through the doors and on the right, aisle seat.”\u00a0<\/em>Hah, astusin turtsatades edasi \u2013 n\u00e4ed, kell pole veel k\u00fcmme hommikulgi, aga juba on kaks korda minu jalgu mainitud! Olin nendest vahejuhtumitest veidi hajevil, mist\u00f5ttu komberdasin number 87B istme juurde, kus aga juba logeles keegi. Minu k\u00fcsimise peale pistis t\u00e4di pr\u00f5\u00f5kama, et see on tema koht. Sama probleem oli mulle j\u00e4rgnenud naisel. Pressisime siis oma kodinatega inimestest m\u00f6\u00f6da tagasi ukseni ja uurisin, et vabandust, aga meie kohtadel istub juba keegi. T\u00e4di \u00e4rritus ja lausus valjult: “I SAID GO THROUGH THE DOORS.”\u00a0<\/em>Oih, see v\u00e4ike detail oli mulle selles jalgade-jutus kahe silma vahele j\u00e4\u00e4nud. N\u00fc\u00fcd leidsin oma koha ilusti \u00fcles ja s\u00e4ttisin end paika. Rongis\u00f5it Orlandosse m\u00f6\u00f6dus kiirelt ja valutult, s\u00f5in hommikus\u00f6\u00f6giks kohvikuvagunist ostetud hiigelsuure mustikamuffini ja kohvi. Aeg-ajalt m\u00f6\u00f6dus minust pikk rongisaatja ja kas patsutas mulle \u00f5lale, naeratas v\u00f5i \u00fchmas midagi. Orlandosse j\u00f5udis rong kell \u00fcks p\u00e4eval ning n\u00fc\u00fcd oli mul 25 minutit aega \u00fcmber istuda. Mul oli k\u00fcll algselt m\u00f5te paariks p\u00e4evaks Orlandosse j\u00e4\u00e4da, sest seal asub ju Walt Disney World, mida oleks \u00e4ge olnud k\u00fclastada, aga paraku maksid need piletid \u00fcle saja euro, mis lihtsalt ei olnud reaalne minu eelarve juures, samuti olid \u00f6\u00f6maja valikud seal v\u00e4ga kesised ja kallid, seega otsustasin edasi Tampasse s\u00f5ita. Ma polnud k\u00fcll kindel, mida seal Tampas teha on, aga noh, see asub ju praktiliselt mere \u00e4\u00e4res, nii et saan \u00e4kki m\u00f5nusa rannapuhkuse seal veeta ja l\u00f5puks ookeaniski ujuda!<\/p>\n

Kuna Orlandost edasi Florida l\u00e4\u00e4nekalda suunas ronge ei s\u00f5ida (rong s\u00f5idab ainult l\u00f5unasse Miami suunas), tuli mul h\u00fcpata edasi transfeerbussi peale. Selle 25 minutise \u00fcmberistumise k\u00e4igus tahtsin ma veel pissil k\u00e4ia ja midagi s\u00fc\u00fca-juua osta. Orlando rongijaam oli natuke suurem kui Jacksonville’i oma, kuid seal siblis ringi umbes k\u00fcmme korda rohkem rahvast ning troopiline \u00f5hk oli sama kuum ja l\u00e4mbe kui \u00e4sja leilitatud saunas. Ostsin kiirelt esimesest ettej\u00e4\u00e4vast letist paki p\u00e4hkleid ja coca-cola ning proovisin siis leida rongijaama eest bussipeatust, mida ma aga ei suutnud tuvastada. K\u00e4isin edasi-tagasi ringi, WC-plaan n\u00fc\u00fcdseks juba unustatud, kuni asusin inimestelt k\u00fcsima, et kust bussid v\u00e4ljuvad. Selleks hetkeks oli kell juba 13:20 ehk bussi v\u00e4ljumiseni oli 10 minutit. Rongijaama t\u00f6\u00f6taja, kelle poole oma k\u00fcsimusega p\u00f6\u00f6rdusin, vastas mulle: “Tampa bus? It’s right there, but you better hurry!” <\/em>Seda ei lasknud ma endale kaks korda \u00f6elda, t\u00f5mbasin jalad k\u00f5hu alt v\u00e4lja ja sprintisin higistades l\u00e4bi parkla bussi poole. Kohad olid \u00f5nneks nummerdamata, seega sain endale valida lahedama lauaga istme akna all. Noh, minu poolest v\u00f5ime v\u00e4lja s\u00f5ita!<\/p>\n

S\u00f5it Tampasse kestis umbes kaks tundi ja oli \u00fcllatavalt soine. St maantee oli ikka tavaline, aga tee\u00e4\u00e4rne loodus oli \u00fcllatavalt soine, lopsakas ja m\u00e4rg, mulle meenusid \u00e4hmaselt mingid lapsep\u00f5lves loetud raamatud: kiire video bussiaknast<\/a>.\u00a0Lasin vahepeal silma looja ja tukkusin veidi, sest tee oli sirge, igav ja palav. L\u00f5puks kell 15:30 saabusin Tampasse, mis esmasel vaatlusel ei n\u00e4inud v\u00e4lja parem kui Jacksonville. Bussijaam asus kusagil \u00e4\u00e4relinnas viadukti all ning kuskilt siit pidin ma n\u00fc\u00fcd linnabussile istuma. K\u00fclastasin bussijaama vetsu, et endalt v\u00f5imalikult palju kihte seljast kiskuda, t\u00f5mbasin endale kohaliku bussi\u00e4pi, ostsin pileti ja asusin sillaaluselt ristmikult \u00f5iget bussipeatust otsima. S\u00f5it majutuskohta tundus Google Mapsi kaardi pealt v\u00e4ga lihtne ja sirgjooneline \u2013 istu aga \u00f5ige bussi peale ja s\u00f5ida lihtsalt otse u 15 minutit, lihtne. V\u00f5i nii sa arvad, kuni seisad ristmikul ega saa aru, mispidi sa t\u00e4pselt kaardil asud ning vastu vaatab sulle u kolm erinevat peatust kolmes erinevas suunas. Neelatasin. Maps muidugi ei keerutanud ka ajakohaselt ja t\u00e4pselt kaasa, nii et ma ei saanud absoluutselt aru, kus ma t\u00e4psemalt asun. Natuke hakkas krae vahelt higistama, et siia ma n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4ngi tiirlema. Minu peatuseks osutus vaevuaimatav postike silla all. Samast suunast tuli parasjagu ilmselges narkojoobes meesterahvas, kes omaette r\u00e4uskas, p\u00fcksid poole perse peal. Tundsin end j\u00e4rsku nii \u00fcksiku ja haavatavana, sest mul polnud kusagile peituda seal magistrali \u00e4\u00e4res ja k\u00f5ik autod, kes foori taga seisma j\u00e4id, j\u00f5llitasid mind. \u00d5nneks narkomaanidega on see asi, et ega nad teistest inimestest suurt v\u00e4lja ei tee.<\/p>\n

L\u00f5puks oodatud buss siiski saabus ning astusin kergendunult sisse. Nagu ikka, olin ma taaskordselt ainuke valge inimene latiinode ja mustanahaliste keskel, aga\u00a0what else is new<\/em>. V\u00f5tsin kaardi k\u00e4tte ja hakkasin \u00f5iget peatust ootama, kuid ei saanud t\u00e4hele panemata j\u00e4tta, mis bussiakna taga toimus. M\u00f6\u00f6duvad t\u00e4navad ja hooned n\u00e4gid v\u00e4lja \u00fcsna k\u00f5ledad ja k\u00f5hedad, tundus, et terve linn oli lihtsalt \u00fcks suur geto. Bussipeatustes seisid ainult v\u00e4sinud t\u00f6\u00f6lised ja koolilapsed. L\u00f5puks v\u00e4ljusin bussist “kohaliku” mehhiko supermarketi ees ja asusin \u00f5iget maja otsima. Ma ei saanud ausalt \u00f6eldes Bookingus aru, mida ma t\u00e4pselt reserveerisin, sest majutuse nimi oli Midtown Stay, aga kesklinnas see n\u00fc\u00fcd k\u00fcll ei asunud. Samuti tundus, et tegemist on toaga majas, rohkem nagu midagi Airbnb sarnast. T\u00e4nava alguses asus koertepark kohvikuga, mis tundus hea m\u00e4rk, kuid seal, kus peaks asuma minu majutus, asus \u00fcks klassikaline \u00fchekordne puidust h\u00e4dine roheline majake, \u00fcsna r\u00e4\u00e4mas seisukorras ning esiveranda t\u00e4is igasugu kola. Maja ees istus suitsetav mustanahaline paarike, kes tundus ilmselgelt pilves olevat. Minu l\u00e4henemise peale peitsid nad pl\u00e4ru \u00e4ra, puhusid suitsu suunurgast v\u00e4lja ja p\u00f5rnitsesid mind altkulmu. Huvitav, kas need on teised k\u00fclalised v\u00f5i?<\/em> K\u00f5netasin neid ettevaatlikult: “Hi! Am I in the right place?<\/em>” \u2013 “Depends on what you are looking for.”\u00a0<\/em>K\u00f5lab nagu midagi, mida narkodiilerid \u00fctleks. “Well, I have a room booked…”<\/em> laususin kohapeal tammudes. “The guy you are looking for is in the backyard,”<\/em> viipas naine majataguse suunas. Selge, l\u00e4hme siis tagaaeda. Seal paistis \u00fcks mustanahaline noormees vana katkise muruniidukiga maadlevat. Aed ise n\u00e4gi v\u00e4lja, nagu seal poleks keegi 20 aastat k\u00e4inud. J\u00e4lgisin veidi vaatepilti, kuni mees mind l\u00f5puks m\u00e4rkas, elavnes ja naeratades l\u00e4henes: “Hi, I’m Trevor! Sorry, trying to clean up this shithole… Let’s go inside.”\u00a0<\/em>Mehe naeratus oli soe ja s\u00f5bralik, mis sisendas mulle natuke lootust, et v\u00f5ib-olla ma pole ikka teinud saatuslikku viga ja minu neere ei m\u00fc\u00fcda Greg’s Listis maha.<\/p>\n

Maja ise oli seest \u00fcllatavalt kena ja puhas. Kohe v\u00e4lisuksest astusime sisse kriitvalgete diivanite ja ohtrate patjadega kaetud elutuppa, mille telekas oli nii suur, et pakuks konkurentsi Coca Cola Plazale. K\u00f6\u00f6k oli tagasihoidlik, kuid siiski h\u00e4sti sisustatud, seega r\u00f5\u00f5mustasin, et saan kokates raha kokku hoida. Vannituba oli samuti kena ja viisakas. Olin juba lootusrikas, sest Trevor oli v\u00e4ga k\u00fclalislahke ning selgitas, et see on tema maja, kus ta oma vennaga elab (maja ees istuv “narkodiiler”). Vennal olid parasjagu laps ja pruut k\u00fclas. Minu k\u00f5rvaltoas, mille uks oli suletud, olevat hetkel samuti hetkel \u00fcks \u00f6\u00f6majaline. See m\u00f5jus lohutavalt, sest siis ma pole siin ikka p\u00e4ris \u00fcksi. Kui aga Trevor minu toaukse avas, pidin \u0161okist pikali kukkuma. Toas oli lihtsalt \u00fcks voodi… ja mitte midagi muud. Seinad olid inetud ja siin-seal olid seinas augud eemaldatud televiisorist, aknad olid paksult kaetud putukamusta ja \u00e4mblikuv\u00f5rkudega ning akna ees polnud ei rulood ega kardinaid. Mingitest muudest sisustuselementidest ma ei hakka isegi r\u00e4\u00e4kimagi. “Sorry it’s really simple, I haven’t had time to decorate it yet…”<\/em> asus mees vabandavalt selgitama, mis k\u00f5ik suured plaanid tal selle toaga on. Jah, see on k\u00f5ik muidugi teoorias v\u00e4ga tore, aga paraku mina<\/em> k\u00f5iki neid tema tulevikuplaane ju kogeda ei saa. Mille eest ma t\u00e4psemalt 88 dollarit kahe \u00f6\u00f6 eest maksan, j\u00e4\u00e4b mulle m\u00fcstikaks. Aga n0h, tegemist oli p\u00f5hjusega linna \u00fche odavaima \u00f6\u00f6majaga…<\/p>\n

\"\"
Askeetlik tuba. V\u00e4hemalt voodiriided olid puhtad.<\/figcaption><\/figure>\n

Istusin korraks voodile ja tundsin ennast nii l\u00f6\u00f6dult. Mis kuradi askeetliku vangikongi ma endale n\u00fc\u00fcd broneerisin…\u00a0Hea k\u00fcll, elad kaks \u00f6\u00f6d vast \u00fcle, nii kaua kui voodilinad on puhtad ja siin mingeid lutikaid pole,\u00a0<\/em>lohutasin end. Kuna k\u00f5ht oli t\u00fchi, otsustasin mitte pikalt leelotama j\u00e4\u00e4da. Peitsin l\u00e4paka teki alla ja v\u00f5tsin sammud supermarketi suunas. See osutus omaette seikluseks. Pood oli k\u00fcll suur, kuid midagi ma sealt osta k\u00fcll ei osanud, sest suur osa toodetes olid p\u00e4rit L\u00f5una-Ameerikast. Juust ei olnud juust, sai ei olnud sai, jogurt ei olnud jogurt, puu- ja juurviljade valik oli ka omap\u00e4rane. Olen k\u00fcll suur maailmak\u00f6\u00f6gi austaja, kuid tol hetkel tahtsin ma lihtsalt \u00f5htuks pestopastat feta ja spinatiga ning hommikuks jogurtit ja puuvilja. Loopisin mingid asjad korvi ja asusin endale majas \u00f5htueinet kokku viskama. Samal ajal oli k\u00f6\u00f6gis s\u00fc\u00fca tegemas Trevori venna pruut, kes k\u00fcpsetas parasjagu k\u00f5ige klassikalisemat l\u00f5unaosariikide toitu \u2013 fried chicken<\/em>. Kastrul oli t\u00e4idetud \u00f5liga ning seal keerlesid maitseainete segusse kastetud kr\u00f5bedad kanakoivad. Maitsev teekond s\u00fcdameveresoonkonna haigusteni. \u00d5htus\u00f6\u00f6k s\u00f6\u00f6dud, otsustasin endale teed keeta ja s\u00e4ttisin end oma lemmikmeelelahutuse ette \u2013 Ameerika telekanaleid kl\u00f5psima. USA uudistekanalid on lihtsalt k\u00f5rgem klass m\u00e4rulikom\u00f6\u00f6diat. Alati on kuskil m\u00f5ni v\u00e4line vaenlane, kellega on vaja v\u00f5idelda, m\u00f5ni tornaado parasjagu laastamas v\u00f5i mingi kartell arreteeritud. N\u00e4rvik\u00f5di on garanteeritud!<\/p>\n

L\u00f5puks k\u00e4isin veel pika sooja du\u0161i all ja s\u00e4ttisin end voodisse sarja vaatama. Kuna kardinaid ees polnud, pidasin paremaks tuled kustus hoida. Toa ainuke valgusallikas oli nagunii minu jaoks liiga intensiivne \u2013 peale laes \u00fcksikult s\u00e4rava palja pirni siin rohkem lampe valikus polnud. Keerasin ohates ukse lukku ja m\u00e4hkisin end teki sisse. Palun mulle \u00fcks rahulik ja turvaline \u00f6\u00f6uni.<\/p>\n

K\u00e4rt<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

18. detsembri hommikul tegin Jacksonville’ist r\u00f5\u00f5muga kiirelt minekut, sest tegemist oli \u00fcsna m\u00f5ttetu linnaga. Seekordne rongireis oli eelmisega v\u00f5rreldes ikka v\u00e4ga \u00fc\u00fcrike \u2013 alla kolme ja poole tunni! Inimeste rongi juhatamine on USAs muidugi t\u00e4ielik eraldi t\u00f6\u00f6valdkond, tundubki, et vagunisaatja amet on selleks v\u00e4lja m\u00f5eldud, et inimestele t\u00f6\u00f6d pakkuda. Igatahes pandi meid k\u00f5igepealt seisma mitmesse pikka j\u00e4rjekorda ning rongiukse ees seisis t\u00f5reda olemisega matsakas mustanahaline naine, kes pileteid kontrollis ja t\u00fcdinenult k\u00f5va h\u00e4\u00e4lega teavitas sulle sinu istekoha numbri. Enamik inimesi olid ka muidugi nagu kuu pealt kukkunud ja k\u00f5igest v\u00e4ga segaduses. J\u00e4lgisin hajameelselt protsessi, kui minu juurde astus \u00fcks suur mustanahaline vormiriides mees, vaatas mulle otsa ja k\u00fcsis t\u00f5siselt: “Miss, have you been dunkin’ lately?” Esimese hooga ehmatasin sellest k\u00f5netamisest \u00e4ra ega suutnud kohe kokku viia, et mida mu k\u00e4est t\u00e4pselt k\u00fcsitakse. \u00c4kki tahavad mu viisat n\u00e4ha v\u00f5i midagi? V\u00f5i k\u00fcsivad, kas ma kannan narkootikume kaasas. K\u00fcsisin igaks juhuks t\u00e4psustavalt: “Umm…sorry?” Mees kordas ennast ja hakkas siis naerma: “I’m just messing with ya, you got them long legs like my sister!” Ah et minu pikkus paistis silma. Nojah, ei korvpalli pole ma kunagi harrastanud, aga ujumist k\u00fcll! Mees patsutas mulle \u00f5lale ja astus naerdes edasi. Vaikselt j\u00f5udis j\u00e4rjekord minuni ja t\u00f5re t\u00e4di vuristas ilma pilku t\u00f5stmata: “You got nice long legs, let’s put you to 87B, go through the doors and on the right, aisle seat.”\u00a0Hah, astusin turtsatades edasi \u2013 n\u00e4ed, kell pole veel k\u00fcmme hommikulgi, aga juba on kaks korda minu jalgu mainitud! Olin nendest vahejuhtumitest veidi hajevil, mist\u00f5ttu komberdasin number 87B istme juurde, kus aga juba logeles keegi. Minu k\u00fcsimise peale pistis t\u00e4di pr\u00f5\u00f5kama, et see on tema koht. Sama probleem oli mulle j\u00e4rgnenud naisel. Pressisime siis oma kodinatega inimestest m\u00f6\u00f6da tagasi ukseni ja uurisin, et vabandust, aga meie kohtadel istub juba keegi. T\u00e4di \u00e4rritus ja lausus valjult: “I SAID GO THROUGH THE DOORS.”\u00a0Oih, see v\u00e4ike detail oli mulle selles jalgade-jutus kahe silma vahele j\u00e4\u00e4nud. N\u00fc\u00fcd leidsin oma koha ilusti \u00fcles ja s\u00e4ttisin end paika. Rongis\u00f5it Orlandosse m\u00f6\u00f6dus kiirelt ja valutult, s\u00f5in hommikus\u00f6\u00f6giks kohvikuvagunist ostetud hiigelsuure mustikamuffini ja kohvi. Aeg-ajalt m\u00f6\u00f6dus minust pikk rongisaatja ja kas patsutas mulle \u00f5lale, naeratas v\u00f5i \u00fchmas midagi. Orlandosse j\u00f5udis rong kell \u00fcks p\u00e4eval ning n\u00fc\u00fcd oli mul 25 minutit aega \u00fcmber istuda. Mul oli k\u00fcll algselt m\u00f5te paariks p\u00e4evaks Orlandosse j\u00e4\u00e4da, sest seal asub ju Walt Disney World, mida oleks \u00e4ge olnud k\u00fclastada, aga paraku maksid need piletid \u00fcle saja euro, mis lihtsalt ei olnud reaalne minu eelarve juures, samuti olid \u00f6\u00f6maja valikud seal v\u00e4ga kesised ja kallid, seega otsustasin edasi Tampasse s\u00f5ita. Ma polnud k\u00fcll kindel, mida seal Tampas teha on, aga noh, see asub ju praktiliselt mere \u00e4\u00e4res, nii et saan \u00e4kki m\u00f5nusa rannapuhkuse seal veeta ja l\u00f5puks ookeaniski ujuda! Kuna Orlandost edasi Florida l\u00e4\u00e4nekalda suunas ronge ei s\u00f5ida (rong s\u00f5idab ainult l\u00f5unasse Miami suunas), tuli mul h\u00fcpata edasi transfeerbussi peale. Selle 25 minutise \u00fcmberistumise k\u00e4igus tahtsin ma veel pissil k\u00e4ia ja midagi s\u00fc\u00fca-juua osta. Orlando rongijaam oli natuke suurem kui Jacksonville’i oma, kuid seal siblis ringi umbes k\u00fcmme korda rohkem rahvast ning troopiline \u00f5hk oli sama kuum ja l\u00e4mbe kui \u00e4sja leilitatud saunas. Ostsin kiirelt esimesest ettej\u00e4\u00e4vast letist paki p\u00e4hkleid ja coca-cola ning proovisin siis leida rongijaama eest bussipeatust, mida ma aga ei suutnud tuvastada. K\u00e4isin edasi-tagasi ringi, WC-plaan n\u00fc\u00fcdseks juba unustatud, kuni asusin inimestelt k\u00fcsima, et kust bussid v\u00e4ljuvad. Selleks hetkeks oli kell juba 13:20 ehk bussi v\u00e4ljumiseni oli 10 minutit. Rongijaama t\u00f6\u00f6taja, kelle poole oma k\u00fcsimusega p\u00f6\u00f6rdusin, vastas mulle: “Tampa bus? It’s right there, but you better hurry!” Seda ei lasknud ma endale kaks korda \u00f6elda, t\u00f5mbasin jalad k\u00f5hu alt v\u00e4lja ja sprintisin higistades l\u00e4bi parkla bussi poole. Kohad olid \u00f5nneks nummerdamata, seega sain endale valida lahedama lauaga istme akna all. Noh, minu poolest v\u00f5ime v\u00e4lja s\u00f5ita! S\u00f5it Tampasse kestis umbes kaks tundi ja oli \u00fcllatavalt soine. St maantee oli ikka tavaline, aga tee\u00e4\u00e4rne loodus oli \u00fcllatavalt soine, lopsakas ja m\u00e4rg, mulle meenusid \u00e4hmaselt mingid lapsep\u00f5lves loetud raamatud: kiire video bussiaknast.\u00a0Lasin vahepeal silma looja ja tukkusin veidi, sest tee oli sirge, igav ja palav. L\u00f5puks kell 15:30 saabusin Tampasse, mis esmasel vaatlusel ei n\u00e4inud v\u00e4lja parem kui Jacksonville. Bussijaam asus kusagil \u00e4\u00e4relinnas viadukti all ning kuskilt siit pidin ma n\u00fc\u00fcd linnabussile istuma. K\u00fclastasin bussijaama vetsu, et endalt v\u00f5imalikult palju kihte seljast kiskuda, t\u00f5mbasin endale kohaliku bussi\u00e4pi, ostsin pileti ja asusin sillaaluselt ristmikult \u00f5iget bussipeatust otsima. S\u00f5it majutuskohta tundus Google Mapsi kaardi pealt v\u00e4ga lihtne ja sirgjooneline \u2013 istu aga \u00f5ige bussi peale ja s\u00f5ida lihtsalt otse u 15 minutit, lihtne. V\u00f5i nii sa arvad, kuni seisad ristmikul ega saa aru, mispidi sa t\u00e4pselt kaardil asud ning vastu vaatab sulle u kolm erinevat peatust kolmes erinevas suunas. Neelatasin. Maps muidugi ei keerutanud ka ajakohaselt ja t\u00e4pselt kaasa, nii et ma ei saanud absoluutselt aru, kus ma t\u00e4psemalt asun. Natuke hakkas krae vahelt higistama, et siia ma n\u00fc\u00fcd j\u00e4\u00e4ngi tiirlema. Minu peatuseks osutus vaevuaimatav postike silla all. Samast suunast tuli parasjagu ilmselges narkojoobes meesterahvas, kes omaette r\u00e4uskas, p\u00fcksid poole perse peal. Tundsin end j\u00e4rsku nii \u00fcksiku ja haavatavana, sest mul polnud kusagile peituda seal magistrali \u00e4\u00e4res ja k\u00f5ik autod, kes foori taga seisma j\u00e4id, j\u00f5llitasid mind. \u00d5nneks narkomaanidega on see asi, et ega nad teistest inimestest suurt v\u00e4lja ei tee. L\u00f5puks oodatud buss siiski saabus ning astusin kergendunult sisse. Nagu ikka, olin ma taaskordselt ainuke valge inimene latiinode ja mustanahaliste keskel, aga\u00a0what else is new. V\u00f5tsin kaardi k\u00e4tte ja hakkasin \u00f5iget peatust ootama, kuid ei saanud t\u00e4hele panemata j\u00e4tta, mis bussiakna taga toimus. M\u00f6\u00f6duvad t\u00e4navad ja hooned n\u00e4gid v\u00e4lja \u00fcsna k\u00f5ledad ja k\u00f5hedad, tundus, et terve linn oli lihtsalt \u00fcks suur geto. Bussipeatustes seisid ainult v\u00e4sinud t\u00f6\u00f6lised ja koolilapsed. L\u00f5puks v\u00e4ljusin bussist “kohaliku” mehhiko supermarketi ees ja asusin \u00f5iget maja otsima. Ma ei saanud ausalt \u00f6eldes Bookingus aru, mida ma t\u00e4pselt reserveerisin, sest majutuse nimi oli Midtown Stay, aga kesklinnas see n\u00fc\u00fcd k\u00fcll ei asunud. Samuti tundus, et tegemist on toaga majas, rohkem nagu midagi Airbnb sarnast. T\u00e4nava alguses asus koertepark kohvikuga, mis tundus hea m\u00e4rk, kuid seal, kus peaks asuma minu majutus, asus \u00fcks klassikaline \u00fchekordne puidust h\u00e4dine roheline majake, \u00fcsna r\u00e4\u00e4mas seisukorras ning esiveranda t\u00e4is igasugu kola. Maja ees istus suitsetav mustanahaline paarike, kes tundus ilmselgelt pilves olevat. Minu l\u00e4henemise peale peitsid nad pl\u00e4ru \u00e4ra, puhusid suitsu suunurgast v\u00e4lja ja p\u00f5rnitsesid mind altkulmu. Huvitav, kas need on teised k\u00fclalised v\u00f5i? K\u00f5netasin neid ettevaatlikult: “Hi! Am I in the right place?” \u2013 “Depends on what you are looking for.”\u00a0K\u00f5lab nagu midagi, mida narkodiilerid \u00fctleks. “Well, I have a room booked…” laususin kohapeal tammudes. “The guy you are looking for is in the backyard,” viipas naine majataguse suunas. Selge, l\u00e4hme siis tagaaeda. Seal paistis \u00fcks mustanahaline noormees vana katkise muruniidukiga maadlevat. Aed ise n\u00e4gi v\u00e4lja, nagu seal poleks keegi 20 aastat k\u00e4inud. J\u00e4lgisin veidi vaatepilti, kuni mees mind l\u00f5puks m\u00e4rkas, elavnes ja naeratades l\u00e4henes: “Hi, I’m Trevor! Sorry, trying to clean up this shithole… Let’s go inside.”\u00a0Mehe naeratus oli soe ja s\u00f5bralik, mis sisendas mulle natuke lootust, et v\u00f5ib-olla ma pole ikka teinud saatuslikku viga ja minu neere ei m\u00fc\u00fcda Greg’s Listis maha. Maja ise oli seest \u00fcllatavalt kena ja puhas. Kohe v\u00e4lisuksest astusime sisse kriitvalgete diivanite ja ohtrate patjadega kaetud elutuppa, mille telekas oli nii suur, et pakuks konkurentsi Coca Cola Plazale. K\u00f6\u00f6k oli tagasihoidlik, kuid siiski h\u00e4sti sisustatud, seega r\u00f5\u00f5mustasin, et saan kokates raha kokku hoida. Vannituba oli samuti kena ja viisakas. Olin juba lootusrikas, sest Trevor oli v\u00e4ga k\u00fclalislahke ning selgitas, et see on tema maja, kus ta oma vennaga elab (maja ees istuv “narkodiiler”). Vennal olid parasjagu laps ja pruut k\u00fclas. Minu k\u00f5rvaltoas, mille uks oli suletud, olevat hetkel samuti hetkel \u00fcks \u00f6\u00f6majaline. See m\u00f5jus lohutavalt, sest siis ma pole siin ikka p\u00e4ris \u00fcksi. Kui aga Trevor minu toaukse avas, pidin \u0161okist pikali kukkuma. Toas oli lihtsalt \u00fcks voodi… ja mitte midagi muud. Seinad olid inetud ja siin-seal olid seinas augud eemaldatud televiisorist, aknad olid paksult kaetud putukamusta ja \u00e4mblikuv\u00f5rkudega ning akna ees polnud ei rulood ega kardinaid. Mingitest muudest sisustuselementidest ma ei hakka isegi r\u00e4\u00e4kimagi. “Sorry it’s really simple, I haven’t had time to decorate it yet…” asus mees vabandavalt selgitama, mis k\u00f5ik suured plaanid tal selle toaga on. Jah, see on k\u00f5ik muidugi teoorias v\u00e4ga tore, aga paraku mina k\u00f5iki neid tema tulevikuplaane ju kogeda ei saa. Mille eest ma t\u00e4psemalt 88 dollarit kahe \u00f6\u00f6 eest maksan, j\u00e4\u00e4b mulle m\u00fcstikaks. Aga n0h, tegemist oli p\u00f5hjusega linna \u00fche odavaima \u00f6\u00f6majaga… Istusin korraks voodile ja tundsin ennast nii l\u00f6\u00f6dult. Mis kuradi askeetliku vangikongi ma endale n\u00fc\u00fcd broneerisin…\u00a0Hea k\u00fcll, elad kaks \u00f6\u00f6d vast \u00fcle, nii kaua kui voodilinad on puhtad ja siin mingeid lutikaid pole,\u00a0lohutasin end. Kuna k\u00f5ht oli t\u00fchi, otsustasin mitte pikalt leelotama j\u00e4\u00e4da. Peitsin l\u00e4paka teki alla ja v\u00f5tsin sammud supermarketi suunas. See osutus omaette seikluseks. Pood oli k\u00fcll suur, kuid midagi ma sealt osta k\u00fcll ei osanud, sest suur osa toodetes olid p\u00e4rit L\u00f5una-Ameerikast. Juust ei olnud juust, sai ei olnud sai, jogurt ei olnud jogurt, puu- ja juurviljade valik oli ka omap\u00e4rane. Olen k\u00fcll suur maailmak\u00f6\u00f6gi austaja, kuid tol hetkel tahtsin ma lihtsalt \u00f5htuks pestopastat feta ja spinatiga ning hommikuks jogurtit ja puuvilja. Loopisin mingid asjad korvi ja asusin endale majas \u00f5htueinet kokku viskama. Samal ajal oli k\u00f6\u00f6gis s\u00fc\u00fca tegemas Trevori venna pruut, kes k\u00fcpsetas parasjagu k\u00f5ige klassikalisemat l\u00f5unaosariikide toitu \u2013 fried chicken. Kastrul oli t\u00e4idetud \u00f5liga ning seal keerlesid maitseainete segusse kastetud kr\u00f5bedad kanakoivad. Maitsev teekond s\u00fcdameveresoonkonna haigusteni. \u00d5htus\u00f6\u00f6k s\u00f6\u00f6dud, otsustasin endale teed keeta ja s\u00e4ttisin end oma lemmikmeelelahutuse ette \u2013 Ameerika telekanaleid kl\u00f5psima. USA uudistekanalid on lihtsalt k\u00f5rgem klass m\u00e4rulikom\u00f6\u00f6diat. Alati on kuskil m\u00f5ni v\u00e4line vaenlane, kellega on vaja v\u00f5idelda, m\u00f5ni tornaado parasjagu laastamas v\u00f5i mingi kartell arreteeritud. N\u00e4rvik\u00f5di on garanteeritud! L\u00f5puks k\u00e4isin veel pika sooja du\u0161i all ja s\u00e4ttisin end voodisse sarja vaatama. Kuna kardinaid ees polnud, pidasin paremaks tuled kustus hoida. Toa ainuke valgusallikas oli nagunii minu jaoks liiga intensiivne \u2013 peale laes \u00fcksikult s\u00e4rava palja pirni siin rohkem lampe valikus polnud. Keerasin ohates ukse lukku ja m\u00e4hkisin end teki sisse. Palun mulle \u00fcks rahulik ja turvaline \u00f6\u00f6uni. K\u00e4rt  <\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1358,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-1350","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/07\/IMG_0002-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/07\/IMG_0002-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"35":{"name":"USA","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=35"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1350","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1350"}],"version-history":[{"count":5,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1350\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1360,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1350\/revisions\/1360"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1358"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1350"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1350"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1350"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}