{"id":1341,"date":"2025-06-18T17:48:10","date_gmt":"2025-06-18T17:48:10","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1341"},"modified":"2025-06-18T17:48:10","modified_gmt":"2025-06-18T17:48:10","slug":"24-tundi-jacksonvilleis","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1341","title":{"rendered":"24 tundi Jacksonville’is"},"content":{"rendered":"

Saabusin Jacksonville’i rogijaama 17. detsembri hommikul kell 6, s.o 25 minutit oodatust varem p\u00e4rast 16 tundi v\u00e4ldanud rongis\u00f5itu. H\u00e4rra kreeklasest “pinginaaber” aitas mul koti rongist maha tassida, soovis \u00f5nne ja turvalist reisi j\u00e4tku ning olingi taaskord uues linnas (ja osariigis) \u00fcksi. Oma Couchsurfingu v\u00f5\u00f5rustajale, t\u00fcrklasest Yusifile andsin p\u00e4ev varem teada, et j\u00f5uan Jacksonville \u00e4\u00e4retult ebainimlikul kellaajal, seega v\u00f5in end rahumeeli m\u00f5nes kohvikus sisse seada ning siis normaalsel ajal tema poole suunduda, kuid Yusif teatas, et ta tuleb mulle ikka vastu. Andsin talle siis pool tundi hilisema saabumisaja, et inimene p\u00e4ris \u00f6\u00f6sel kodust tulema ei peaks hakkama. See aga t\u00e4hendas n\u00fc\u00fcd, et mul tuli ca tund aega rongijaamas oma koti otsas nokkida. Polnud siin midagi ei s\u00fc\u00fca, juua ega teha. \u00d5ues oli varase hommikutunni kohta juba \u00fcsna l\u00e4mbe ja soe temperatuur ning oli selgelt tunda, et olin saabunud troopikasse!<\/strong><\/p>\n

Suutsin mingi ime l\u00e4bi siiski \u00e4rkvel p\u00fcsida, kuni Yusif kohale j\u00f5udis. Mees oli minust m\u00f5ned aastad noorem ja veidi l\u00fchem, viisakas ja kohmetu. Ronisin tema pisikesse autosse, mis oli tagant t\u00e4is matkatarbeid \u2013 minu k\u00fcsimuse peale, et kas mees k\u00e4ib matkamas, sain eitava vastuse. Proovisin tohutule rammestusele vaatamata hoida tuju \u00fcleval ja mehega r\u00f5\u00f5msalt juttu teha, kuid oli teine pigem t\u00f5sine ja vaiksemapoolne. Sain aru, et ta inglise keel pole k\u00f5ige tugevam, mist\u00f5ttu oli ta k\u00fcll m\u00f5nele teemale vastates entusiastlik, kuid s\u00f5navara puudulikkuse t\u00f5ttu j\u00e4id meie vestlused pigem l\u00fchikeseks. Tundsin, kuidas need saavad \u00fched imelikud kaks p\u00e4eva olema. See oli \u00fcks nendest hetkedest, kus sa tead juba ette, et olukord on ebamugav ja tahaks kohe lahkuda, kuid selle asemel tuleb see aeg kuidagi lihtsalt \u00fcle elada. Mitte et Yusif kuidagi halb v\u00f5i ebameeldiv oleks olnud, vastupidi, lihtsalt meie omavaheline d\u00fcnaamika oli \u00e4\u00e4retult konarlik. Proovisin uurida, et millised mehe t\u00f6\u00f6p\u00e4evad v\u00e4lja n\u00e4evad ehk kui palju aega me koos hakkame veetma. Selgus, et tal oli t\u00e4na vaba p\u00e4ev, kuid ta peab siiski t\u00f6\u00f6lt korra l\u00e4bi k\u00e4ima \u2013 tema \u00e4riks oli piltide tr\u00fckkimine l\u00f5uenditele. J\u00e4rgmisel p\u00e4eval pidi mees aga t\u00f6\u00f6l juba olema. Yusif pakkus, et kui ma v\u00e4sinud olen, v\u00f5ib ta mind korterisse magama viia ning ise t\u00f6\u00f6asju toimetada, kuni ma \u00e4rkan. See tundus \u00fcsna suurep\u00e4rane m\u00f5te. Terve selle vestluse aja olime me s\u00f5itnud m\u00f6\u00f6da suuri viadukte ja pikki maanteid ning m\u00f5istsin n\u00fc\u00fcd, miks mees tahtis mulle ilmtingimata autoga rongi vastu tulla \u2013 \u00fchistranspordiga pole Jacksonville’is midagi peale hakata!<\/p>\n

J\u00f5udsime l\u00f5puks p\u00e4rast u 20minutist autos\u00f5itu Yusifi naabruskonda. Siin asusid kahel pool suurt peateed era- ja ridamajad ning USAle v\u00e4ga t\u00fc\u00fcpilised korterite kompleksid. \u00dchte sellisesse me n\u00fc\u00fcd sisse keerasimegi. Sisses\u00f5idu k\u00f5rval asus kohe territooriumihaldaja kontor, mille k\u00fclastustunnid olevat t\u00e4iesti ulmelistel aegadel ning ainult siis on v\u00f5imalik maksta renti v\u00f5i arutada korteriga seonduvaid probleeme. Yusif parkis auto hallide, veidi luitunud kahekordsete kortermajade vahele ning suundusime maja v\u00e4listreppi m\u00f6\u00f6da teisele korrusele. Sealt avanes peaaegu, et id\u00fclliline vaade rohekale tiigile, kus ulpisid m\u00f5ned pisikesed kilpkonnad, ning mille \u00fcmber asusid vaheldumisi palmid ja m\u00e4ndide laadsed savannipuud. Kuigi tegemist oli looduskauni kohaga, tundsid end siiski kuidagi k\u00f5hedalt, eelk\u00f5ige, kuna USA filmides valdavalt just sellistes majades notitakse inimesi maha \u00a0ja elavad narko\u00e4rikad, aga ka seet\u00f5ttu, et olin ju k\u00f5ndimas t\u00e4iesti v\u00f5\u00f5ra mehe korterisse. Kodu ise n\u00e4gi v\u00e4lja poissmehelikult lihtne, aga viisakas ja s\u00fcmpaatne. Minu kasutada oli k\u00f6\u00f6k-elutoa diivan ning Yusuf ise magas teises toas madratsiga p\u00f5randal ning vannituppa minekuks tuli mul minna l\u00e4bi tema magamistoa. Sain aru, et ta polnud siin korteris \u00fclem\u00e4\u00e4ra kaua elanud, kuid mehe s\u00f5nul tundis ta end siin koduselt ja oli korteriga v\u00e4ga rahul. \u00dcksiku meesterahva kohta oli Yusifi kodu igatahes v\u00e4ga heas korras. Minimaalse sisekujunduse pluss.<\/p>\n

\"\"
L\u00fchkarit\u00e4di<\/figcaption><\/figure>\n

Yusif andis mulle padja ja pleedi ning lahkus seej\u00e4rel korterist, j\u00e4ttes mind \u00fcksindust nautima. Keerasin ukse lukku, t\u00f5mbasin rulood ette, kaanisin sisse suure klaasit\u00e4ie vett ja kerisin end diivanile. Olin nii \u00fclev\u00e4sinud, et magama j\u00e4\u00e4da oli raske, eriti veel p\u00e4ise p\u00e4eva ajal. Kell oli selleks hetkeks umbes pool \u00fcheksa hommikul ja mu keha oli suures segaduses. P\u00e4rast m\u00f5ningast v\u00e4hkremist suutsin l\u00f5puks raskesse unne vajuda ja \u00e4rgata uuesti veidi p\u00e4rast kella 12st. Tunne oli k\u00fcll, nagu oleks pohmakas olnud ning ma oleksin t\u00f5en\u00e4oliselt olnud v\u00f5imeline veel mitu tundi magama, kuid normaalse \u00f6\u00f6 ja p\u00e4eva ts\u00fckli s\u00e4ilitamiseks otsustasin siiski piirduda selle 3-4tunnise uinakuga. Roomasin vannituppa ning k\u00e4isin kiirelt du\u0161i all, et keha \u00fcles \u00e4ratada ja rongihais maha pesta. Esmajoones oli mul vaja lahendada \u00fclioluline probleem nimega N\u00c4LG. Eelmise p\u00e4eva s\u00f6\u00f6gikorrad rongis olid nagunii juba olnud kaootilised ning n\u00fc\u00fcd olin ma maha maganud ka tavap\u00e4rase hommikus\u00f6\u00f6giaja. Minu t\u00e4ielik \u00f5udusunen\u00e4gu on t\u00fchja k\u00f5huga hakata v\u00e4lja m\u00f5tlema, kust ja kuidas v\u00f5imalikult kiiresti s\u00fc\u00fca hankida. Vaatasin kiirelt kaardi pealt, mis l\u00e4hi\u00fcmbrusesse j\u00e4\u00e4b, kuid \u00fchtegi poodi ega s\u00f6\u00f6gikohta peale Circle K jalutusk\u00e4igu kaugusel ei leidunud. Circle K, USAs? Misasja?<\/em> Tundsin sees kerget kodust tuksatust, sest minu jaoks seostub Circle K ainult P\u00f5hja-Euroopaga. Ega’s midagi. Kuna \u00f5uetemperatuur oli oma 25-26 kraadi, sain teha seda, mida olin igatsenud Marokost lahkumisest alates \u2013 panna jalga l\u00fchikesed p\u00fcksid! Oeh, see on minu jaoks t\u00e4ielik vabaduse s\u00fcmbol, kui ma saan \u00f5ues k\u00f5ndida l\u00fchikestes p\u00fckstes ja mul on soe.<\/p>\n

P\u00fcksid jalga, T-s\u00e4rk selga ja sandaalid varba otsa ning suve-K\u00e4rt ongi tagasi! Ah, see on minu vaieldamatult lemmik K\u00e4rt, ta on nii tore ja\u00a0chill<\/em>. \u00dcldine enesetunne polnud kiita ja lagip\u00e4he s\u00e4rav p\u00e4ike oli ka veel harjumatu, kuid sooja ilma suutsin nautida sellele vaatamata. Saatsin Yusifile s\u00f5numi, et olen \u00e4rganud ja l\u00e4hen n\u00e4ljah\u00e4da kustutama. T\u00e4naval selgus \u00fcsna pea, et ega see mingi jalutatav t\u00e4nav just pole. K\u00f5nniteed olid olemas, kuid t\u00e4navatel polnud peaaegu ainsatki inimest, tee oli igav, t\u00fchi ja sirge ning taustaks pidev m\u00f6\u00f6dakihutavate autote m\u00fcra. Saan aru k\u00fcll, miks \u00f6eldakse, et USA pole jalak\u00e4ijatele m\u00f5eldud. Vahemaad on ka nii pikad, et k\u00f5ndimine lihtsalt pole realistlik. \u00d5nneks Circle K-sse oli ainult 10 minuti teekond, seega polnud see v\u00e4ike jalutusk\u00e4ik just tappev. Astusin suure \u00f5hinaga tanklasse… ja pidin pettumusest pikali kukkuma. See pole ju mingi Circle K<\/em>, m\u00f5tlesin tusaselt. Mina arvasin, et Circle K on ikka nagu McDonalds \u2013 igalpool samasugune, v\u00e4ikeste variatsioonidega. Jah, peab t\u00f5dema, et tegelikult juba Norras olin saanud kogemuse, et kohv ja s\u00f6\u00f6gimen\u00fc\u00fcd olid hoopis teistsugused (=halvemad) kui Eestis. Aga see seik oli millegi p\u00e4rast mu m\u00e4lust kustutatud. Kohvimasinad olid hoopis teistsugused ja mingitest wrapperitest v\u00f5i kabanossidest v\u00f5isid suu puhtaks p\u00fchkida.<\/p>\n

\"\"
Croissant ja halb kohv<\/figcaption><\/figure>\n

Vajutasin siis arhailise kohvimasina nuppu (flat white<\/em>’i neil muidugi polnud…) ja vaatasin n\u00f6rdinult, kuidas kirbe l\u00f5hnaga t\u00f6kat tassi jookseb. Mida iganes<\/em>. Uurisin s\u00f6\u00f6giletti k\u00fcll \u00fchte- ja teistpidi, aga erinevalt ameeriklastest pole ma \u00fcldse hommikus\u00f6\u00f6gi-toidu inimene. Valisin l\u00f5puks v\u00e4lja \u00fche vorsti, muna ja juustuga croissant<\/em>’i, mis osutus \u00fcllatavalt maitsvaks. Toitev\u00e4\u00e4rtuse peale ma igaks juhuks m\u00f5tlema ei hakanud, sest arterite lupjumine oli aimatav. Kohv oli t\u00e4pselt nii kehv, kui selle l\u00f5hnast v\u00f5is aimata, kuid v\u00e4simuse ja parema puudumise t\u00f5ttu r\u00fc\u00fcpasin selle siiski endale sisse. Tagasi korterisse j\u00f5udes oli Yusif juba tagasi ning uuris, mis ma oma p\u00e4evaga edasi soovin peale hakata. Kehitasin \u00f5lgu, sest nagu ikka polnud mul \u00f5rna aimugi, kuhu ma t\u00e4psemalt tulnud olin ja mis siin tegema peaks. Yusif siis poolkohalikuna luges mulle ette erinevaid variante kohalikest vaatamisv\u00e4\u00e4rsustest. \u00dcks asi, mis mul tegelikult hingel oli, oli endiste istanduste ja nende muuseumite k\u00fclastamine. See oli midagi, mida ma oleks v\u00e4ga tahtnud oma silmaga n\u00e4ha. Aga kahjuks j\u00e4id istandused siiski liiga kaugele linnast v\u00e4lja, seega tundus teine parim plaan s\u00f5ita mere \u00e4\u00e4rde varvastega ookeanit katsuma ja hiljem veidi kesklinnas ringi jalutada.<\/p>\n

Istusime autosse ning asusime 40minutisele autos\u00f5idule ookeani \u00e4\u00e4rde. Kaardilt tundus, et meri peaks ju siin samas olema, aga ei \u2013 USAs on k\u00f5ik kaugel. Nende endi jaoks pole 40 minutit autoga s\u00f5ita muidugi mingi distants. Esimese asjana rannapiirkonda j\u00f5udes p\u00f6\u00f6ras Yusif aga auto Starbucksi\u00a0drive-in<\/em>’i. Jah, lugesite \u00f5igesti \u2013 isegi Starbucksist saab tellida ilma autost v\u00e4ljumata… Yusif uuris, mida ma soovin ja ei kuulanud minu vaidlemist teemal “miks sa maksad, ma niigi ju elan sinu kulul! Mina peaksin hoopis sulle v\u00e4lja tegema!” seega pidin alla andma ja tellisin endale \u00fche j\u00e4\u00e4-chai, et mitte v\u00e4sinud peast veel kofeiini \u00fcledoosi saada. Seej\u00e4rel j\u00e4tkus s\u00f5it randa. Parkisime autod \u00e4ra ja k\u00f5ndisime liival. Noh, ookean ise polnud eriti muljetavaldav, sest hiljutiste tormide t\u00f5ttu oli vesi tuhm ja l\u00e4bipaistmatu. Liivarand ise laius aga pikalt-pikalt nii kaugele, kui silm ulatus, ning seda \u00e4\u00e4ristasid ilusad rannamajad. T\u00e4pselt selline vaatepilt, mis avaneb klassikaliselt Ameerika filmides. J\u00e4lle \u00fcks filmimoment! Lained pahisesid, m\u00f5ned julgemad surfarid m\u00f6llasid kalipsodes j\u00e4\u00e4k\u00fclmas vees ning ookean l\u00f5hnas m\u00f5nusalt soolaselt. K\u00f5ndisime p\u00e4ikse k\u00e4es m\u00f6\u00f6da veepiiri ja uurisime liivale uhutud teokarpe. Lasin Yusifil paar pilti endast teha ning seej\u00e4rel s\u00f5itsime tagasi Jacksonville’i kesklinna poole. Yusifi s\u00f5nul oli ta n\u00e4inud paaril korral j\u00f5es haisid ja n\u00fc\u00fcd pidin mina ka saama neid n\u00e4ha!<\/p>\n