{"id":1321,"date":"2025-06-13T13:12:32","date_gmt":"2025-06-13T13:12:32","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1321"},"modified":"2025-06-13T13:13:54","modified_gmt":"2025-06-13T13:13:54","slug":"washingtonist-jacksonvillei-ehk-16-tundi-kreeka-vanamehega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1321","title":{"rendered":"Washingtonist Jacksonville’i ehk 16 tundi kreeka vanamehega"},"content":{"rendered":"

Kuidas siis n\u00e4eb v\u00e4lja 16 tundi rongis? M\u00f6\u00f6da rongi vahek\u00e4iku oma kohta otsides taipasin, et ma polnud m\u00f5elnudki \u00fchele \u00fcldse mitte v\u00e4het\u00e4htsale faktorile \u2013 kui oluline on selles kogemus, kes su naabriks saab. Palvetasin vaikselt omaette, et mu k\u00f5rval oleks kas t\u00fchi koht v\u00f5i mingi \u00e4ge inimene, kuid n\u00fc\u00fcd oli juba hilja. Oma pingivahesse j\u00f5udes vaatas mulle sealt otsa paras segadus: \u00fcle m\u00f5lema istme oli laotatud tekk, p\u00f5randal oli kast jookidega ning p\u00f5randal oli toidupr\u00fcgi. \u00c4ge, nii tore. Naabrist endast polnud ei kippu ega k\u00f5ppu. Seisin ja vaatasin n\u00f5utule ringi, et kas kuskilt on \u00e4kki keegi tulemas. Uurisin ka \u00fcmbritsevatelt inimestelt, et kas keegi teab, kes siin istus. Selgus, et keegi meesterahvas, kes oli Washingtoni pausi otsustanud \u00e4ra kasutada rongist v\u00e4ljumiseks. Ootasin siis kannatamatult, valmis end sisse seadma, kuni l\u00f5puks saabus \u00fcks koletult suitsu j\u00e4rele haisev vanamees, kes ei teretanud ega vabandanud, vaid teatas k\u00e4redalt, et see on tema koht. Mina j\u00e4llegi vastu, et v\u00e4ga tore, aga see\u00a0<\/em>siin on j\u00e4llegi minu koht. Vanamees t\u00f5mbas end veidi koomale ja saingi end oma m\u00f5nusale laiale istmele sisse seada. Kuigi tema kohalolu mind h\u00e4iris, olin siiski veel optimistlik, ladusin oma istmetasku t\u00e4is, vahetasin tossud sandaalide ja sossude sokkide vastu ning olingi valmis puhkuseks!<\/strong><\/p>\n

\"\"
Siit kahjuks ei paista, kui laiad need istmed tegelikult olid<\/figcaption><\/figure>\n

Vaatlesin huviga rongis toimuvat sagimist, kui vanamees uuris, et kuhu ma s\u00f5idan. “Jacksonville’i,” vastasin ilma erilise huvita. “Aa, mis seal? Ma s\u00f5idan Miamisse v\u00e4lja,” \u00fchmas vanamees. Vaatasin talle \u00fcllatunult otsa, sest esiteks t\u00e4hendas see, et ma pean seda suitsuhaisu n\u00fc\u00fcd 16 tundi j\u00e4rjest sisse hingama, aga teiseks oli tema rongis\u00f5it ikka oluliselt pikem kui minu oma, sest ta oli ju juba enne Washingtoni m\u00f5nda aega s\u00f5itnud ning Miami oli Jacksonville’ist vist veel oma 6 v\u00f5i 8 tundi edasi? “Jajah, ma otsin 300 dollari eest selle pileti, millega saab pooleteist kuu jooksul 10 rongipiletit osta \u2013 \u00fcksk\u00f5ik, mis distantsile! Keegi v\u00e4ga ei tea sellest, aga nii on v\u00f5imalik \u00fcmber terve Ameerika s\u00f5ita!” avaldas vanamees mulle oma suure saladuse. Vahi kus. Oleks ma varem teadnud, et selline v\u00f5imalus olemas on… N\u00fc\u00fcd tekkis mul vanamehe vastu natuke rohkem huvi. Ta r\u00e4\u00e4kis mulle \u00fcksipulgi oma senisest reisist ning l\u00e4ks sujuvalt \u00fcle oma lapsep\u00f5lvele ja k\u00f5igile elu jooksul h\u00e4sti \u00f5nnestunud \u00e4ritehingutele. \u00dctlen ausalt, et pooled tema lood oli huvitavad ja intrigeerivad ning teised pikad ja t\u00fc\u00fctud, uhkeldavad ja laiavad. P\u00e4rast tema isa poolt alustatud alkoholi\u00e4ri seikluste kuulamist hakkas mu kuulamisv\u00f5ime taanduma ja t\u00f5mbasin v\u00e4lja l\u00e4paka, et hoopis \u00fcks blogiartikkel valmis kirjutada. Intensiivne klaviatuuri toksimine, pingsalt ekraani vaatamine ja minu \u00fcksikud \u00e4raolevad m\u00fchatused ei seganud vanameest aga mitte \u00fcks teps ning ta muudkui j\u00e4tkas minuga \u00fchepoolselt vestlemist. \u00dchel hetkel ma \u00fctlesin otse, et tead, mul on vaja praegu see artikkel valmis kirjutada ja ma ei saa sind kuulata. “Aa, mida sa kirjutad?” muutus vanamees sellest infost \u00e4rksaks. Oeh…<\/p>\n

L\u00f5puks \u00f5nnestus mul teda kuidagi pooleldi ignoreerides artikkel valmis kirjutada ja sain l\u00e4paka kinni l\u00fc\u00fca. V\u00f5tsin j\u00e4rgmiseks ette oma uue raamatu, mida ma paraku enamuse ajast pidin lihtsalt avatult s\u00fcles hoidma, samal ajal kui vanamees r\u00e4\u00e4kis, kuidas ta isa kunagi kogu nende pere \u00f5htul autosse toppis ja Brooklyinis g\u00fcmnaasiumi tagaukse juurde viis, kuhu oli \u00f5htuks avatud restoran, kus t\u00f6\u00f6tasid ainult Downi s\u00fcndroomiga teenindajad. Nad oli kohaliku kutsekooli praktikantid, k\u00fcll veidi aeglased, eksisid arvenumbritega ja valasid natuke vett klaasist m\u00f6\u00f6da, kuid olid olnud \u00fcldpildis v\u00e4ga p\u00fc\u00fcdlikud ja tragid. Kuulasin lugu, muigasin ja proovisin detailid meeles pidada, et hiljem emale edasi jutustada \u2013 talle see jutt kohe kindlasti meeldiks! Lugu kuulatud, proovisin n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmise taktikana panna p\u00e4he k\u00f5rvaklapid, sulgeda silmad ja kuulata podcasti, sest oma m\u00f5tetes istumisest ei oleks nagunii midagi v\u00e4lja tulnud. Vanamees aga ei lasknud end teps mitte h\u00e4irida sellest v\u00e4iksest takistusest ning r\u00e4\u00e4kis minuga muudkui edasi. Ja oleks ta siis lihtsalt omaette r\u00e4\u00e4kinud, aga ei, ta ju k\u00fcsis ikka minu k\u00e4est k\u00fcsimusi ka. Mingil hetkel ta korraks ikkagi rahunes ja sain natuke omaette olla.<\/p>\n

\u00dchel hetkel l\u00e4ks mul k\u00f5ht t\u00fchjaks ning t\u00f5mbasin kotist v\u00e4lja oma spinati-juustupiruka. Selle l\u00f5hna peale elavnes vanamees uuesti, sest n\u00fc\u00fcd oli suurep\u00e4rane hetk mulle r\u00e4\u00e4kida, kuidas ta on tegelikult p\u00e4rit Kreekast, \u00f5igemini oli juba tema isa. Oma lapsep\u00f5lve oligi ta veetnud id\u00fclliliselt kreeka saartel ning seej\u00e4rel noorukieast alates elanud USAs, hiljem j\u00e4lle m\u00f6\u00f6da ilma ringi reisinud. Kuna sain aru, et ega mul temast p\u00e4\u00e4su pole, otsustasin olukorrale alistuda ja s\u00fcveneda tema loo kuulamisse. Keset jutustamist andis vanamees mulle \u00fche pudeli oma vitamiinivee kastist. Tuli v\u00e4lja, et temal on selline tervisekindlustus, mille kaardiga on v\u00f5imalik iga kuu mingi teatud summa eest (250 dollarit \u00e4kki?) osta tervisetooteid, sh tervislikku toitu. Mida?! Kindlustus ise\u00a0<\/em>annab sulle raha, et sa endale tervislikku toitu ostaks? Mis nii viga. Vanamees avaldas kahetsust, et ta mind varem ei kohanud, sest ta oleks v\u00f5inud ju mulle Washingtonist igasugu sn\u00e4kke osta! Muigasin ja pidin tunnistama, et see vanamees on ju omamoodi t\u00e4itsa vahva. K\u00e4isin vahepeal jalgade sirutamiseks s\u00f6\u00f6givagunit uudistamas, mis polnud just mingi restoran, aga sn\u00e4kimen\u00fc\u00fc oli t\u00e4itsa asjalik ja \u00fcllatavalt odav. Vanamees oli mulle kaasa pistnud mingi naljaka tasku-popcorni paki, umbes nagu vanaisad sulle vaikselt kommi pihku poetavad: “N\u00e4e, vaata, mulle Chicago rongi peal \u00fcks rongisaatja andis! Me saime h\u00e4sti l\u00e4bi, nad hoolitsesid minu eest. Mine lase seal kohvikus mikrouunis soojaks!” Tellisin endale kohvikust piparm\u00fcnditeed ja k\u00f6\u00f6vilju hummusega ning uurisin nii muuseas ebalevalt, et kas \u00e4kki saaks popcorni ka valmistada. T\u00e4di vastas mulle aga resoluutselt, et meie \u00fchtegi klientide toitu ega jooki soojendada ei tohi. Nojah, nii palju siis sellest.<\/p>\n

L\u00f5puks hakkas h\u00e4marduma, aga vanamehe jutt ei raugenud. \u00d5nneks selleks hetkeks olid meist juba v\u00f5rdsemad kamraadid saanud ning leidsin endas n\u00fc\u00fcd kindlust rohkem vahele sekkuda, vaielda, arvamust avaldada. K\u00e4isime millalgi \u00fches Caroline’de peatuses ka perrooni peal jalgu sirutamas. Vanamees tegi suitsu ja mina keksisin lihtsalt uniselt ringi. Kui rongi tagasi l\u00e4ksime, hakkas vanamees oma kotis hirmsasti ringi pusima: “Oota, ma tahan sulle midagi anda.” Ning t\u00f5mbas l\u00f5puks v\u00e4lja \u00fche m\u00fcndi: “N\u00e4ed, sulle m\u00e4lestuseks.” Tegemist oli \u00fchedollarise Susan B. Anthony m\u00fcndiga. Minule ei \u00f6elnud see midagi, aga kes USAs on k\u00e4inud, teab, et \u00fchedollarised on k\u00e4ibel ainult paberrahana. M\u00fcndi v\u00e4ljalaske aasta oli 1979 ning Susan B olevat esimene naine, kelle portree USAs rahat\u00e4hele sai. Susan B. Anthony oli p\u00f5him\u00f5tteliselt OG feminist, kes v\u00f5itles 19. sajandil naiste \u00f5iguste ja orjanduse l\u00f5petamise eest. Novot, v\u00e4ga m\u00e4rgiline m\u00fcnt. Go, Susie!\u00a0<\/em>Pean tunnistama, et tol hetkel ei p\u00f6\u00f6ranud ma vanamehe jutule erilist t\u00e4helepanu, kui ta p\u00f5rutas, et n\u00fc\u00fcd peab mul igavesti meeles seisma, kes Susan B oli. Hiljem guugeldades muutus see m\u00fcnt aga minu jaoks oluliselt m\u00e4rgilisemaks esemeks.<\/p>\n

\"\"
Kas on ikka aru saada, kui puhanult ma kohale j\u00f5udsin?<\/figcaption><\/figure>\n

L\u00f5puks sai kell 23, rongis pandi suured tuled kustu ja inimesed kerisid tuttu. L\u00e4ksin vetsu hambaid pesema ning pistsin samal ajal nina rongi lahtisest aknast sooja troopilisse pimedusse. Toto, we’re not in Kansas anymore<\/em>, muigasin omaette. N\u00fc\u00fcd oli tagumine aeg m\u00f5ned unetunnid l\u00e4bida, sest pidime Jacksonville’i j\u00f5udma juba kell pool seitse hommikul, seega oli \u00f6\u00f6 niigi \u00fc\u00fcrike. Vanamees pakkus mulle oma fliistekki ja aknaalust isekohta, et mul oleks natukegi lootust s\u00f5ba silmale saada. Temal kui vanainimesel pidid \u00f6\u00f6d olema unetud ja pealegi vajab opereeritud puus iga paari tunni tagant veidi liigutamist, seega nii ei sega ta mind oma edasi-tagasi sebimisega. Olin talle selle \u017eesti \u00a0eest v\u00e4ga t\u00e4nulik, kuid paraku ei tulnud mul magamisest suurt midagi v\u00e4lja. M\u00e4rkasin aeg-ajalt pilukil silmade vahelt piiludes, et vanamees lihtsalt istub ja vaatab mind. P\u00f6\u00f6rasin vaikselt pea akna poole, t\u00f5mbasin teki nina ja lamasin silmad kinni liikumatult. Kui ma magada ei saa, siis v\u00e4hemalt saan veidi vaikuses puhata. Nii ma siis m\u00f5ned tunnid niiviisi pooleldi suikudes veetsin, vanamees hakkas \u00fchel hetkel l\u00e4rinal norksama ehk tundus, et ka tema sai hetkeks s\u00f5ba silmale, kuid umbes kella neljaks hommikul olin ma sellest teesklemisest v\u00e4sinud ja \u00e4rkasin l\u00f5plikult \u00fcles. Vanamees uuris, et kas mulle on keegi rongijaama vastu ka ikka tulemas. Noh, nii ma lootsin jah. Ma olin nimelt leidnud endale Couchsurfingust v\u00f5\u00f5rustajaks \u00fche T\u00fcrgi noormehe, mis \u2013 jah, ma tean ise ka \u2013 polnud just ideaalne variant. Aga paraku olid USAs Couchsurfingus ainult mehed ja tal olid v\u00e4hemalt head arvustused. Mees oli pakkunud end mulle vastu s\u00f5itma, sest Jacksonville’is olevat \u00fchistransport \u00fcsna olematu ning bussiga oleks tema juurde s\u00f5it v\u00f5tnud v\u00e4hemalt tund aega.<\/p>\n

Vanamees manitses mind hoolega, sest kreeklastel on t\u00fcrklastega ju teadagi biif. Lohutasin teda, et k\u00fcll ma oma sisetunnet usaldan ja l\u00e4heb, nagu l\u00e4heb. Vanamees vangutas pead, et ei saa neid t\u00fcrklasi ikka usaldada. L\u00f5puks oligi minu peatus k\u00e4es, vanamees aitas mul seljakoti perroonile tarida, soovis edu ja turvalist teekonda ning nii meie 16tunnine \u00fchine teekond l\u00e4bi saigi!<\/p>\n

K\u00e4rt<\/p>\n

 <\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"

Kuidas siis n\u00e4eb v\u00e4lja 16 tundi rongis? M\u00f6\u00f6da rongi vahek\u00e4iku oma kohta otsides taipasin, et ma polnud m\u00f5elnudki \u00fchele \u00fcldse mitte v\u00e4het\u00e4htsale faktorile \u2013 kui oluline on selles kogemus, kes su naabriks saab. Palvetasin vaikselt omaette, et mu k\u00f5rval oleks kas t\u00fchi koht v\u00f5i mingi \u00e4ge inimene, kuid n\u00fc\u00fcd oli juba hilja. Oma pingivahesse j\u00f5udes vaatas mulle sealt otsa paras segadus: \u00fcle m\u00f5lema istme oli laotatud tekk, p\u00f5randal oli kast jookidega ning p\u00f5randal oli toidupr\u00fcgi. \u00c4ge, nii tore. Naabrist endast polnud ei kippu ega k\u00f5ppu. Seisin ja vaatasin n\u00f5utule ringi, et kas kuskilt on \u00e4kki keegi tulemas. Uurisin ka \u00fcmbritsevatelt inimestelt, et kas keegi teab, kes siin istus. Selgus, et keegi meesterahvas, kes oli Washingtoni pausi otsustanud \u00e4ra kasutada rongist v\u00e4ljumiseks. Ootasin siis kannatamatult, valmis end sisse seadma, kuni l\u00f5puks saabus \u00fcks koletult suitsu j\u00e4rele haisev vanamees, kes ei teretanud ega vabandanud, vaid teatas k\u00e4redalt, et see on tema koht. Mina j\u00e4llegi vastu, et v\u00e4ga tore, aga see\u00a0siin on j\u00e4llegi minu koht. Vanamees t\u00f5mbas end veidi koomale ja saingi end oma m\u00f5nusale laiale istmele sisse seada. Kuigi tema kohalolu mind h\u00e4iris, olin siiski veel optimistlik, ladusin oma istmetasku t\u00e4is, vahetasin tossud sandaalide ja sossude sokkide vastu ning olingi valmis puhkuseks! Vaatlesin huviga rongis toimuvat sagimist, kui vanamees uuris, et kuhu ma s\u00f5idan. “Jacksonville’i,” vastasin ilma erilise huvita. “Aa, mis seal? Ma s\u00f5idan Miamisse v\u00e4lja,” \u00fchmas vanamees. Vaatasin talle \u00fcllatunult otsa, sest esiteks t\u00e4hendas see, et ma pean seda suitsuhaisu n\u00fc\u00fcd 16 tundi j\u00e4rjest sisse hingama, aga teiseks oli tema rongis\u00f5it ikka oluliselt pikem kui minu oma, sest ta oli ju juba enne Washingtoni m\u00f5nda aega s\u00f5itnud ning Miami oli Jacksonville’ist vist veel oma 6 v\u00f5i 8 tundi edasi? “Jajah, ma otsin 300 dollari eest selle pileti, millega saab pooleteist kuu jooksul 10 rongipiletit osta \u2013 \u00fcksk\u00f5ik, mis distantsile! Keegi v\u00e4ga ei tea sellest, aga nii on v\u00f5imalik \u00fcmber terve Ameerika s\u00f5ita!” avaldas vanamees mulle oma suure saladuse. Vahi kus. Oleks ma varem teadnud, et selline v\u00f5imalus olemas on… N\u00fc\u00fcd tekkis mul vanamehe vastu natuke rohkem huvi. Ta r\u00e4\u00e4kis mulle \u00fcksipulgi oma senisest reisist ning l\u00e4ks sujuvalt \u00fcle oma lapsep\u00f5lvele ja k\u00f5igile elu jooksul h\u00e4sti \u00f5nnestunud \u00e4ritehingutele. \u00dctlen ausalt, et pooled tema lood oli huvitavad ja intrigeerivad ning teised pikad ja t\u00fc\u00fctud, uhkeldavad ja laiavad. P\u00e4rast tema isa poolt alustatud alkoholi\u00e4ri seikluste kuulamist hakkas mu kuulamisv\u00f5ime taanduma ja t\u00f5mbasin v\u00e4lja l\u00e4paka, et hoopis \u00fcks blogiartikkel valmis kirjutada. Intensiivne klaviatuuri toksimine, pingsalt ekraani vaatamine ja minu \u00fcksikud \u00e4raolevad m\u00fchatused ei seganud vanameest aga mitte \u00fcks teps ning ta muudkui j\u00e4tkas minuga \u00fchepoolselt vestlemist. \u00dchel hetkel ma \u00fctlesin otse, et tead, mul on vaja praegu see artikkel valmis kirjutada ja ma ei saa sind kuulata. “Aa, mida sa kirjutad?” muutus vanamees sellest infost \u00e4rksaks. Oeh… L\u00f5puks \u00f5nnestus mul teda kuidagi pooleldi ignoreerides artikkel valmis kirjutada ja sain l\u00e4paka kinni l\u00fc\u00fca. V\u00f5tsin j\u00e4rgmiseks ette oma uue raamatu, mida ma paraku enamuse ajast pidin lihtsalt avatult s\u00fcles hoidma, samal ajal kui vanamees r\u00e4\u00e4kis, kuidas ta isa kunagi kogu nende pere \u00f5htul autosse toppis ja Brooklyinis g\u00fcmnaasiumi tagaukse juurde viis, kuhu oli \u00f5htuks avatud restoran, kus t\u00f6\u00f6tasid ainult Downi s\u00fcndroomiga teenindajad. Nad oli kohaliku kutsekooli praktikantid, k\u00fcll veidi aeglased, eksisid arvenumbritega ja valasid natuke vett klaasist m\u00f6\u00f6da, kuid olid olnud \u00fcldpildis v\u00e4ga p\u00fc\u00fcdlikud ja tragid. Kuulasin lugu, muigasin ja proovisin detailid meeles pidada, et hiljem emale edasi jutustada \u2013 talle see jutt kohe kindlasti meeldiks! Lugu kuulatud, proovisin n\u00fc\u00fcd j\u00e4rgmise taktikana panna p\u00e4he k\u00f5rvaklapid, sulgeda silmad ja kuulata podcasti, sest oma m\u00f5tetes istumisest ei oleks nagunii midagi v\u00e4lja tulnud. Vanamees aga ei lasknud end teps mitte h\u00e4irida sellest v\u00e4iksest takistusest ning r\u00e4\u00e4kis minuga muudkui edasi. Ja oleks ta siis lihtsalt omaette r\u00e4\u00e4kinud, aga ei, ta ju k\u00fcsis ikka minu k\u00e4est k\u00fcsimusi ka. Mingil hetkel ta korraks ikkagi rahunes ja sain natuke omaette olla. \u00dchel hetkel l\u00e4ks mul k\u00f5ht t\u00fchjaks ning t\u00f5mbasin kotist v\u00e4lja oma spinati-juustupiruka. Selle l\u00f5hna peale elavnes vanamees uuesti, sest n\u00fc\u00fcd oli suurep\u00e4rane hetk mulle r\u00e4\u00e4kida, kuidas ta on tegelikult p\u00e4rit Kreekast, \u00f5igemini oli juba tema isa. Oma lapsep\u00f5lve oligi ta veetnud id\u00fclliliselt kreeka saartel ning seej\u00e4rel noorukieast alates elanud USAs, hiljem j\u00e4lle m\u00f6\u00f6da ilma ringi reisinud. Kuna sain aru, et ega mul temast p\u00e4\u00e4su pole, otsustasin olukorrale alistuda ja s\u00fcveneda tema loo kuulamisse. Keset jutustamist andis vanamees mulle \u00fche pudeli oma vitamiinivee kastist. Tuli v\u00e4lja, et temal on selline tervisekindlustus, mille kaardiga on v\u00f5imalik iga kuu mingi teatud summa eest (250 dollarit \u00e4kki?) osta tervisetooteid, sh tervislikku toitu. Mida?! Kindlustus ise\u00a0annab sulle raha, et sa endale tervislikku toitu ostaks? Mis nii viga. Vanamees avaldas kahetsust, et ta mind varem ei kohanud, sest ta oleks v\u00f5inud ju mulle Washingtonist igasugu sn\u00e4kke osta! Muigasin ja pidin tunnistama, et see vanamees on ju omamoodi t\u00e4itsa vahva. K\u00e4isin vahepeal jalgade sirutamiseks s\u00f6\u00f6givagunit uudistamas, mis polnud just mingi restoran, aga sn\u00e4kimen\u00fc\u00fc oli t\u00e4itsa asjalik ja \u00fcllatavalt odav. Vanamees oli mulle kaasa pistnud mingi naljaka tasku-popcorni paki, umbes nagu vanaisad sulle vaikselt kommi pihku poetavad: “N\u00e4e, vaata, mulle Chicago rongi peal \u00fcks rongisaatja andis! Me saime h\u00e4sti l\u00e4bi, nad hoolitsesid minu eest. Mine lase seal kohvikus mikrouunis soojaks!” Tellisin endale kohvikust piparm\u00fcnditeed ja k\u00f6\u00f6vilju hummusega ning uurisin nii muuseas ebalevalt, et kas \u00e4kki saaks popcorni ka valmistada. T\u00e4di vastas mulle aga resoluutselt, et meie \u00fchtegi klientide toitu ega jooki soojendada ei tohi. Nojah, nii palju siis sellest. L\u00f5puks hakkas h\u00e4marduma, aga vanamehe jutt ei raugenud. \u00d5nneks selleks hetkeks olid meist juba v\u00f5rdsemad kamraadid saanud ning leidsin endas n\u00fc\u00fcd kindlust rohkem vahele sekkuda, vaielda, arvamust avaldada. K\u00e4isime millalgi \u00fches Caroline’de peatuses ka perrooni peal jalgu sirutamas. Vanamees tegi suitsu ja mina keksisin lihtsalt uniselt ringi. Kui rongi tagasi l\u00e4ksime, hakkas vanamees oma kotis hirmsasti ringi pusima: “Oota, ma tahan sulle midagi anda.” Ning t\u00f5mbas l\u00f5puks v\u00e4lja \u00fche m\u00fcndi: “N\u00e4ed, sulle m\u00e4lestuseks.” Tegemist oli \u00fchedollarise Susan B. Anthony m\u00fcndiga. Minule ei \u00f6elnud see midagi, aga kes USAs on k\u00e4inud, teab, et \u00fchedollarised on k\u00e4ibel ainult paberrahana. M\u00fcndi v\u00e4ljalaske aasta oli 1979 ning Susan B olevat esimene naine, kelle portree USAs rahat\u00e4hele sai. Susan B. Anthony oli p\u00f5him\u00f5tteliselt OG feminist, kes v\u00f5itles 19. sajandil naiste \u00f5iguste ja orjanduse l\u00f5petamise eest. Novot, v\u00e4ga m\u00e4rgiline m\u00fcnt. Go, Susie!\u00a0Pean tunnistama, et tol hetkel ei p\u00f6\u00f6ranud ma vanamehe jutule erilist t\u00e4helepanu, kui ta p\u00f5rutas, et n\u00fc\u00fcd peab mul igavesti meeles seisma, kes Susan B oli. Hiljem guugeldades muutus see m\u00fcnt aga minu jaoks oluliselt m\u00e4rgilisemaks esemeks. L\u00f5puks sai kell 23, rongis pandi suured tuled kustu ja inimesed kerisid tuttu. L\u00e4ksin vetsu hambaid pesema ning pistsin samal ajal nina rongi lahtisest aknast sooja troopilisse pimedusse. Toto, we’re not in Kansas anymore, muigasin omaette. N\u00fc\u00fcd oli tagumine aeg m\u00f5ned unetunnid l\u00e4bida, sest pidime Jacksonville’i j\u00f5udma juba kell pool seitse hommikul, seega oli \u00f6\u00f6 niigi \u00fc\u00fcrike. Vanamees pakkus mulle oma fliistekki ja aknaalust isekohta, et mul oleks natukegi lootust s\u00f5ba silmale saada. Temal kui vanainimesel pidid \u00f6\u00f6d olema unetud ja pealegi vajab opereeritud puus iga paari tunni tagant veidi liigutamist, seega nii ei sega ta mind oma edasi-tagasi sebimisega. Olin talle selle \u017eesti \u00a0eest v\u00e4ga t\u00e4nulik, kuid paraku ei tulnud mul magamisest suurt midagi v\u00e4lja. M\u00e4rkasin aeg-ajalt pilukil silmade vahelt piiludes, et vanamees lihtsalt istub ja vaatab mind. P\u00f6\u00f6rasin vaikselt pea akna poole, t\u00f5mbasin teki nina ja lamasin silmad kinni liikumatult. Kui ma magada ei saa, siis v\u00e4hemalt saan veidi vaikuses puhata. Nii ma siis m\u00f5ned tunnid niiviisi pooleldi suikudes veetsin, vanamees hakkas \u00fchel hetkel l\u00e4rinal norksama ehk tundus, et ka tema sai hetkeks s\u00f5ba silmale, kuid umbes kella neljaks hommikul olin ma sellest teesklemisest v\u00e4sinud ja \u00e4rkasin l\u00f5plikult \u00fcles. Vanamees uuris, et kas mulle on keegi rongijaama vastu ka ikka tulemas. Noh, nii ma lootsin jah. Ma olin nimelt leidnud endale Couchsurfingust v\u00f5\u00f5rustajaks \u00fche T\u00fcrgi noormehe, mis \u2013 jah, ma tean ise ka \u2013 polnud just ideaalne variant. Aga paraku olid USAs Couchsurfingus ainult mehed ja tal olid v\u00e4hemalt head arvustused. Mees oli pakkunud end mulle vastu s\u00f5itma, sest Jacksonville’is olevat \u00fchistransport \u00fcsna olematu ning bussiga oleks tema juurde s\u00f5it v\u00f5tnud v\u00e4hemalt tund aega. Vanamees manitses mind hoolega, sest kreeklastel on t\u00fcrklastega ju teadagi biif. Lohutasin teda, et k\u00fcll ma oma sisetunnet usaldan ja l\u00e4heb, nagu l\u00e4heb. Vanamees vangutas pead, et ei saa neid t\u00fcrklasi ikka usaldada. L\u00f5puks oligi minu peatus k\u00e4es, vanamees aitas mul seljakoti perroonile tarida, soovis edu ja turvalist teekonda ning nii meie 16tunnine \u00fchine teekond l\u00e4bi saigi! K\u00e4rt  <\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1324,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-1321","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/IMG_9972-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/IMG_9972-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"35":{"name":"USA","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=35"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1321","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1321"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1321\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1327,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1321\/revisions\/1327"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1324"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1321"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1321"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1321"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}