{"id":1321,"date":"2025-06-13T13:12:32","date_gmt":"2025-06-13T13:12:32","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1321"},"modified":"2025-06-13T13:13:54","modified_gmt":"2025-06-13T13:13:54","slug":"washingtonist-jacksonvillei-ehk-16-tundi-kreeka-vanamehega","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1321","title":{"rendered":"Washingtonist Jacksonville&#8217;i ehk 16 tundi kreeka vanamehega"},"content":{"rendered":"<p style=\"text-align: justify;\"><strong>Kuidas siis n\u00e4eb v\u00e4lja 16 tundi rongis? M\u00f6\u00f6da rongi vahek\u00e4iku oma kohta otsides taipasin, et ma polnud m\u00f5elnudki \u00fchele \u00fcldse mitte v\u00e4het\u00e4htsale faktorile \u2013 kui oluline on selles kogemus, kes su naabriks saab. Palvetasin vaikselt omaette, et mu k\u00f5rval oleks kas t\u00fchi koht v\u00f5i mingi \u00e4ge inimene, kuid n\u00fc\u00fcd oli juba hilja. Oma pingivahesse j\u00f5udes vaatas mulle sealt otsa paras segadus: \u00fcle m\u00f5lema istme oli laotatud tekk, p\u00f5randal oli kast jookidega ning p\u00f5randal oli toidupr\u00fcgi. \u00c4ge, nii tore. Naabrist endast polnud ei kippu ega k\u00f5ppu. Seisin ja vaatasin n\u00f5utule ringi, et kas kuskilt on \u00e4kki keegi tulemas. Uurisin ka \u00fcmbritsevatelt inimestelt, et kas keegi teab, kes siin istus. Selgus, et keegi meesterahvas, kes oli Washingtoni pausi otsustanud \u00e4ra kasutada rongist v\u00e4ljumiseks. Ootasin siis kannatamatult, valmis end sisse seadma, kuni l\u00f5puks saabus \u00fcks koletult suitsu j\u00e4rele haisev vanamees, kes ei teretanud ega vabandanud, vaid teatas k\u00e4redalt, et see on tema koht. Mina j\u00e4llegi vastu, et v\u00e4ga tore, aga <em>see\u00a0<\/em>siin on j\u00e4llegi minu koht. Vanamees t\u00f5mbas end veidi koomale ja saingi end oma m\u00f5nusale laiale istmele sisse seada. Kuigi tema kohalolu mind h\u00e4iris, olin siiski veel optimistlik, ladusin oma istmetasku t\u00e4is, vahetasin tossud sandaalide ja sossude sokkide vastu ning olingi valmis puhkuseks!<\/strong><\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"<p>Kuidas siis n\u00e4eb v\u00e4lja 16 tundi rongis? M\u00f6\u00f6da rongi vahek\u00e4iku oma kohta otsides taipasin, et ma polnud m\u00f5elnudki \u00fchele \u00fcldse mitte v\u00e4het\u00e4htsale faktorile \u2013 kui oluline on selles kogemus, kes su naabriks saab. Palvetasin vaikselt omaette, et mu k\u00f5rval oleks kas t\u00fchi koht v\u00f5i mingi \u00e4ge inimene, kuid n\u00fc\u00fcd oli juba hilja. Oma pingivahesse j\u00f5udes vaatas mulle sealt otsa paras segadus: \u00fcle m\u00f5lema istme oli laotatud tekk, p\u00f5randal oli kast jookidega ning p\u00f5randal oli toidupr\u00fcgi. \u00c4ge, nii tore. Naabrist endast polnud ei kippu ega k\u00f5ppu. Seisin ja vaatasin n\u00f5utule ringi, et kas kuskilt on \u00e4kki keegi tulemas. Uurisin ka \u00fcmbritsevatelt inimestelt, et kas keegi teab, kes siin istus. Selgus, et keegi meesterahvas, kes oli Washingtoni pausi otsustanud \u00e4ra kasutada rongist v\u00e4ljumiseks. Ootasin siis kannatamatult, valmis end sisse seadma, kuni l\u00f5puks saabus \u00fcks koletult suitsu j\u00e4rele haisev vanamees, kes ei teretanud ega vabandanud, vaid teatas k\u00e4redalt, et see on tema koht. Mina j\u00e4llegi vastu, et v\u00e4ga tore, aga see\u00a0siin on j\u00e4llegi minu koht. Vanamees t\u00f5mbas end veidi koomale ja saingi end oma m\u00f5nusale laiale istmele sisse seada. Kuigi tema kohalolu mind h\u00e4iris, olin siiski veel optimistlik, ladusin oma istmetasku t\u00e4is, vahetasin tossud sandaalide ja sossude sokkide vastu ning olingi valmis puhkuseks!<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":1324,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"footnotes":""},"categories":[35],"tags":[],"class_list":["post-1321","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-usa"],"aioseo_notices":[],"blog_post_layout_featured_media_urls":{"thumbnail":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/IMG_9972-150x150.jpg",150,150,true],"full":["https:\/\/globetrotdiary.ee\/wp-content\/uploads\/2025\/06\/IMG_9972-scaled.jpg",1920,2560,false]},"categories_names":{"35":{"name":"USA","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?cat=35"}},"tags_names":[],"comments_number":"0","_links":{"self":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1321","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcomments&post=1321"}],"version-history":[{"count":4,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1321\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1327,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/posts\/1321\/revisions\/1327"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=\/wp\/v2\/media\/1324"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fmedia&parent=1321"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Fcategories&post=1321"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/index.php?rest_route=%2Fwp%2Fv2%2Ftags&post=1321"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}