{"id":1311,"date":"2025-06-10T17:17:02","date_gmt":"2025-06-10T17:17:02","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1311"},"modified":"2025-06-10T17:19:57","modified_gmt":"2025-06-10T17:19:57","slug":"head-aega-washington-tere-16tunnine-rongisoit","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1311","title":{"rendered":"Head aega, Washington! Tere, 16tunnine rongis\u00f5it!"},"content":{"rendered":"

16. detsembril \u00e4rkasin ma veidi enne kahesat Arlingtonis diivanil ning asusin kohe toimetama. Kiirelt du\u0161i alla ja seej\u00e4rel kotti pakkima, sest ees ootas tihe p\u00e4eva esimene pool. P\u00e4eva teise poole pidin see eest veetma \u00fcsna liikumatult ehk 16tunnisel rongireisil Washingtonist Jacksonville’i. Ma ei osanud t\u00e4pselt ette kujutada, mida 16tunnine reis endast kujutab, sest ma polnud nii kaua istunud \u00fcheski s\u00f5iduvahendis. Ei autos, lennukis, bussis ega rongis, aga midagi polnud teha – see oli k\u00f5ige kiirem ja odavam viis USA l\u00e4\u00e4nerannikul kilomeetreid l\u00e4bida. 75 dollarit oli ikka \u00fcsna soodne piletihind, arvestades et Norras taheti alla kolmetunnise rongis\u00f5idu eest saada 50 eurot. Amtrakiga m\u00f6\u00f6da l\u00e4\u00e4nerannikut s\u00f5itmine oli ka minu reisisoovide nimekirjas, kuigi ma olin rohkem end vaimusilmas ette kujutanud magamisvagunis s\u00f5itmas, aga noh \u2013 tegemist pole Tai, vaid ikkagi Ameerikaga, mis t\u00e4hendab, et kupee eest oleks saanud nii umbes 500 dollarit v\u00e4lja k\u00e4ia, mis polnud absoluutselt m\u00f5eldav.\u00a0<\/strong><\/p>\n

\"\"
viimasel \u00f5htul lubati k\u00f5rvale ka istuda, aga liigutada ei tohtinud siis rohkem<\/figcaption><\/figure>\n

Penny \u00e4rkas minuga umbes samal ajal, sest kell 8 algas tema t\u00f6\u00f6p\u00e4ev ja selleks ajaks pidi ta olema juba elutoa arvuti taga tegutsemisvalmis. P\u00e4ris naljakas oli vaadata teda pid\u017eaamades t\u00e4htsalt t\u00f6\u00f6postile asumas. Tema t\u00f6\u00f6ks oli m\u00fc\u00fca AI-programme ettev\u00f5tetele, mille ma loomulikult pidin kohe v\u00e4lja uurima, sest mind nagu k\u00f5iki teisi ju alati huvitab, et mis t\u00f6\u00f6d need k\u00fcll on, mida kodus teha saab. Kohe kahju, et mul endal mitte mingisugust huvi ei infotehnoloogia ega m\u00fc\u00fcgit\u00f6\u00f6 vastu pole… Haarasin hoopealt kiire hommikus\u00f6\u00f6gi ja olingi juba poole jalaga v\u00e4ljas, sest mul oli mingi lootus, et kuigi Kapitooliumi ekskursioonid olid k\u00f5ik v\u00e4ljabroneeritud, \u00f5nnestub mul ehk kella 11:00 tuuri jaoks kohale minnes end ikkagi kampa pressida. Enne seda tuli mul aga oma suur seljakott viia rongijaama pagasihoidu, et hiljem kella 13:40 rongile j\u00f5uda. Kallistasin Pennyt k\u00f5vasti, t\u00e4nasin teda k\u00f5ige eest ning palusin soojad embused ja t\u00e4nus\u00f5nad edastada ka Charlie’le, kes parasjagu t\u00f6\u00f6tuna \u00f5ndsaund magas. Hiljem saatis ta mulle smsiga tuhat vabandust, et ta \u00e4rganud polnud minu lahkumise ajaks, aga kellele mul siin n\u00e4puga n\u00e4idata on, kui ma ise t\u00e4pselt sama r\u00f5\u00f5msalt valikin pigem sooja teki all p\u00f5\u00f5namise.<\/p>\n

S\u00f5itsin n\u00fc\u00fcdseks juba tuttavat teed m\u00f6\u00f6da Arlingtonist Washingtoni pearaudteejaama, mis oli parasjagu ehitust\u00f6\u00f6de t\u00f5ttu t\u00e4ielikuks lab\u00fcrindiks kujundatud. Pagasihoiu eest k\u00fcsiti Amtraki piletiomanikelt soodushinnaga 10 dollarit, mis tundus mulle paari tunni eest ikka absurdselt kallis (pagasiautomaadid maksavad tavalised 3-4 eurot), kuid samas see on Washington, nii et ma ei tea, mida ma ootasin. K\u00e4ed vabad, seadsin sammud Kapitooliumi poole, mis paistis k\u00e4tte kohe, kui rongijaama uksest v\u00e4lja astusin. M\u00f6\u00f6da sirgjoonelist teed astudes tegin hoone kuppelkatusest jumal teab mitu pilti erinevatelt kaugustelt, sest iga sammuga muutus ju vaade aina v\u00e4gevamaks! Kapitooliumi ette j\u00f5udes seisin alguses lihtsalt lummatult seda j\u00f5llitades ning m\u00f5eldes, kuidas Ameerika peab ikka ahvima Euroopat, aga tegema k\u00f5ik lihtsalt nii-nii palju suuremaks. Hoone meenutas Pantheoni, aga oli oma m\u00f5\u00f5tmetelt absurdselt lahmakas. Ma isegi ei suuda ettekujutada, kuidas nii suur hoone v\u00f5iks k\u00fcll seest \u00fcldse v\u00e4lja n\u00e4ha. Aga noh, ettekujutamisega ma paraku leppima ka pidin, sest k\u00f5igepealt ei suutnud ma leida hoone k\u00fclastajate sissep\u00e4\u00e4su \u00fcles, mis asus kuskil imelikku kaldteed m\u00f6\u00f6da maa-aluses tunnelis. Kell oli selleks hetkeks juba 11:30, mis t\u00e4hendas, et kuigi ekskursioonid toimusid iga 20 minuti tagant, siis kui ma sisseastudes oleks pidanud kasv\u00f5i natukenegi ootama, oleks mul juba kiireks l\u00e4inud, et enne rongi j\u00f5uda l\u00f5unat s\u00fc\u00fca ja sn\u00e4kid-joogid ostetud. Heitsin korraks pilgu l\u00e4bi klaasuste, kus paistsid turvav\u00e4ravate j\u00e4rjekorrad, ja loobusin.<\/p>\n