{"id":1294,"date":"2025-06-06T11:44:04","date_gmt":"2025-06-06T11:44:04","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1294"},"modified":"2025-06-06T11:45:16","modified_gmt":"2025-06-06T11:45:16","slug":"2-ood-washingtonis-kanepi-kummikommid-couchsurfing-ja-muuseumiturism","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1294","title":{"rendered":"2 \u00f6\u00f6d Washingtonis: kanepi kummikommid, Couchsurfing ja muuseumiturism"},"content":{"rendered":"

P\u00fchap\u00e4eval, 15. detsembril Baltimore\u2019ist Washingtoni s\u00f5ites tundsin sees kerget elevust. Washington on ikkagi suur ja t\u00e4htis linn, nii et selle k\u00fclastamine tundus natuke nagu uskumatu. Eelmisel p\u00e4eval olin ma Couchsurfingu postkasti saanud vastu Charlielt, kes jagab korterit oma t\u00fcdruks\u00f5bra Penny ja suure dogiga ning kes oleks n\u00f5us mulle hea meelega Alringtoni nimelises linnakeses kaheks \u00f6\u00f6ks ulualust pakkuma. Olin veidi skeptiline Washingtonist eemal \u00f6\u00f6bimise suhtes, sest nii l\u00fchikese k\u00fclastuse jooksul ei tahaks \u00fchistranspordis just \u00fclem\u00e4\u00e4ra palju aega veeta. Selgus aga, et Arlington asub Washingtoni s\u00fcdalinnast \u00fcle j\u00f5e ning kuigi tegemist on t\u00e4iesti teise osariigiga (Virginia), on metroo\u00fchendus pealinnaga kiire ja tihe. Noh, hea k\u00fcll. Kuna see oli ainuke pakkumises olev variant tasuta \u00f6\u00f6majaks, otsustasin selle vastu v\u00f5tta.<\/strong><\/p>\n

\"\"<\/p>\n

47 minutit hiljem j\u00f5udsingi suurde Washingtoni rongijaama. Kell oli pool seitse \u00f5htul, mis t\u00e4hendas, et \u00f5ues oli juba pime ja tahtsin v\u00f5imalikult kiiresti esimese metroo peale j\u00f5uda. Kuigi \u00fchendus Washingtoni ja Arlingtoni vahel oli tihe, oli \u00f5htupoole graafikus siiski teatavat h\u00f5renemist m\u00e4rgata. Kuna mul tuli rongijaamast ca poolteist kilomeetrit Charlie juurde jalgsi k\u00f5ndida ning ma ei teadnud, mida see Arlington endast \u00f5ieti kujutab, uurisin enne, et kas see on turvaline teekond, mida \u00f5htupimeduses ette v\u00f5tta. Charlie kinnitas, et v\u00f5in mureta olla. Leidsin metroopeatuse \u00fcsna h\u00f5lbsasti viitade j\u00e4rgi \u00fcles, kuid j\u00e4in pileti ostmisega h\u00e4tta. Vaatasin kosmoserakette meenutavaid piletimasinaid ja otsustasin oma v\u00e4hese mobiilse interneti eest siiski alla t\u00f5mmata kohaliku mobiili\u00e4pi. See t\u00e4hendas muidugi metroov\u00e4ravate taga seistes 10 minuti jagu k\u00f5ikv\u00f5imalike detailide sisestamist, kuid l\u00f5puks \u00f5nnestus siiski virtuaalne metrookaart \u00e4ra osta ja Apple Walletisse lisada. Kaks metroos\u00f5itu ja umbes 40 minutit hiljem v\u00e4ljusingi \u00f5htupimeduses Arlingtoni rongijaamast. Minu positiivseks \u00fcllatuseks oli k\u00f5ik \u00fcmerringi nii puhas, vaikne ja klaar. Ei mingeid kodutuid, mitte \u00fchtegi! Asusin 10minutisele jalutusk\u00e4igule etteantud aadressi suunas l\u00e4bi eramajade rajooni, kus laiutasid m\u00f5nusad kiiktoolidega puidust esiverandad, ning kuna akende ega uste ette polnud mingeid luuke ega kardinaid t\u00f5mmatud, oli v\u00f5imalik piiluda, kuidas pered ja paarid oma \u00f5htusi toimetusi ajasid, taustaks m\u00e4ngimas suured telekad. Tundsin, kuidas s\u00fcda tegi v\u00e4ikse tuksatuse nende j\u00f5ulukaunistuste ja -tulukeste peale.\u00a0<\/span><\/p>\n

L\u00f5puks j\u00f5udsingi Charlie ja Penny koju, kes mulle tee peal olid korduvalt s\u00f5numineerinud, et kas k\u00f5ik on ikka h\u00e4sti ja ega ma ometi eksinud pole. Uksel v\u00f5ttis mind soojade kallistustega vastu minuvanune paarike. Tundsin koheselt, nagu oleksin k\u00fclla tulnud vanadele s\u00f5pradele. Ainult dogi Lucy ei olnud v\u00f5\u00f5ra m\u00e4rja seljakotireisija vastuv\u00f5tmisest vaimustuses. Hobusesuurune loom laius \u00fcle terve nurgadiivani ning lasi kuuldavale madala h\u00e4\u00e4lega hoiatava haugatuse. Pererahva korralekutsumiste peale ta ainult urises halvakspanevalt. Suure koeraarmastajana tegin parimaid katseid Lucy \u00e4rameelitamiseks: istusin temast madalamale, andsin k\u00e4tt nuusutada, olin liigutustes rahulik ja etteaimatav ning r\u00e4\u00e4kisin temaga vaikselt moosise h\u00e4\u00e4lega. Lucy j\u00e4i aga l\u00f5puni skeptiliseks ning pistis l\u00f5ugama iga kord, kui ma otsustasin p\u00fcsti t\u00f5usta, asendit vahetada v\u00f5i korteris ringi liikuda. Charlie ja Pennyga leidsime reisihulludena koheselt \u00fchise keele. Umbes tunnise lobisemise j\u00e4rgselt tekkis \u00f5hku \u00f5htus\u00f6\u00f6gi k\u00fcsimus. Noored olid v\u00e4lja otsinud filmi \u201cCarry-on\u201d ning uurisid, kas ma oleksin huvitatud \u00fchisest filmi\u00f5htust pitsa ja kanepi kummikommidega. Noh, tundus huvitav pakkumine, teeme \u00e4ra. Washingtonis on nimelt ravikanep legaalne, mist\u00f5ttu on seda v\u00f5imalik soetada k\u00f5ikv\u00f5imalikes toredates vormides. Charly ja Penny pidavat komme vitsutama iga p\u00e4ev ning nende toel n\u00e4iteks majapidamist\u00f6id tegema. Kuna mina polnud kummikomme varem tarvitanud, otsustasime \u00fchiselt, et alustuseks on m\u00f5istlik sisse v\u00f5tta vaid pool karukest.<\/span><\/p>\n

Vahepeal saabusid Penny tellitud elusuurune pepperoni pitsa ja karbit\u00e4is kanatiibu. Charly uuris, et kas kummikommi m\u00f5ju on juba tunda. Kehitasin \u00f5lgu, et ei tunne midagi, kuid pitsa maitses k\u00fcll t\u00e4iesti joovastavalt. Oli see siis t\u00f5esti mu elu parim pitsa v\u00f5i oli asi kanepis, j\u00e4\u00e4b igaveseks m\u00f5istatuseks. Asusime filmi vaatama ning \u00fchel hetkel, kui Penny minu k\u00e4est midagi k\u00fcsis, ehmatasin end oimetuks. Eelk\u00f5ige, kuna neiu p\u00f6\u00f6rdus minu poole inglise keeles. Selles faktis ei ole muidugi midagi imekspandavat, arvestades, et Penny oli ameeriklane ja me olime terve \u00f5htu inglise keeles r\u00e4\u00e4kinud, kuid millegi p\u00e4rast oli minu aju v\u00e4lja l\u00fclitanud selle osakonna, kus inglise keele toimetamisega tegeletakse. Seega iga kord, kui ma midagi \u00f6elda tahtsin, pidin hirmsasti vaeva n\u00e4gema, et mitte eesti keeles r\u00e4\u00e4kima hakata. Samuti j\u00f5llitasin pingsalt Charliet, kui ta mulle mingit lugu r\u00e4\u00e4kis, kuid paraku ei suutnud ma selle s\u00f5nasalatiga kaasas k\u00e4ia. L\u00f5puks tuli mulle meeletu rammestus peale, nii et silmad enam lahti ei p\u00fcsinud. Tegime \u00fchisotsuse, et nemad kolivad magamistuppa filmi edasi vaatama ja mulle tehakse diivanile pesa valmis. Ma muidugi protesteerisin, et nad mulle ka filmi m\u00e4ngima j\u00e4taks, sest mul oli see plaanis poole silmaga nagu vanaisa uudiseid vaadates ikka l\u00f5puni vaadata. Ma vaatan k\u00fcll! <\/em>L\u00e4ksin vannituppa ning j\u00e4in peeglisse j\u00f5llitama. No ikka t\u00e4iesti pilves\u2026 Ja see polnud \u00fcldse meeldiv tunne. \u00dcritasin veenda end kokku v\u00f5tma ja enesetundest v\u00e4lja tulema, kuid k\u00f5ik oli kuidagi jube aeglane ja m\u00f5istus j\u00e4ttis tegevustesse l\u00fcnki sisse. <\/span>Aitab, v\u00f5ta kokku ennast<\/span><\/i>, korrutasin endale du\u0161i all. Nagu see midagi aitaks. L\u00f5puks vedasin ennast rammestunult diivanile ja uinusin filmi l\u00f5putiitritega \u00fcheaegselt, pea puhkamas Lucy-karvasel padjal.<\/span><\/p>\n