{"id":1285,"date":"2025-06-05T08:59:38","date_gmt":"2025-06-05T08:59:38","guid":{"rendered":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1285"},"modified":"2025-06-05T08:59:38","modified_gmt":"2025-06-05T08:59:38","slug":"baltimorei-lopp-ootamatu-uksekell-kohe-turg-ja-viimase-hetke-varakahju","status":"publish","type":"post","link":"https:\/\/globetrotdiary.ee\/?p=1285","title":{"rendered":"Baltimore’i l\u00f5pp: ootamatu uksekell, k\u00f5he turg ja viimase hetke varakahju"},"content":{"rendered":"

Kolmas koerahoiu p\u00e4ev ei erinenud eelmistest suurel m\u00e4\u00e4ral. Ikka sama rutiin: hommikus\u00f6\u00f6k, hommikune jalutusk\u00e4ik, minu kohvijalutusk\u00e4ik Starbucksi piparm\u00fcndi mocha<\/em> j\u00e4rele, tagasi koju kirjutama, l\u00f5unas\u00f6\u00f6k, \u00fchine teleka ees kaisutamine, \u00f5htus\u00f6\u00f6gi valmistamine, \u00f5htune \u00fchine jalutusk\u00e4ik ja viimane teleka ees \u00fchislamamine. Olin eelmisel p\u00e4eval avastanud, et k\u00fclmkapi k\u00fcljes olev ekraan on lisaks kalendri funktsioonile ka interaktiivne ja \u00fchendatud internetiga, seega sain endale s\u00f6\u00f6gitegemise taustaks nii Malluka vloge kui muusikat panna. Koerad vaatasid saba liputades minu m\u00f6\u00f6da k\u00f6\u00f6ki ringikeerutamist ja l\u00f5\u00f5ritamist elevusega pealt ning v\u00f5tsin nad ka siis tantsulkale. Ma nii nautisin v\u00f5imalust kokata ruumikas k\u00f6\u00f6gis, kus on palju tasapindu, saareke, palju k\u00f6\u00f6gitehnikat ning igasugu huvitavaid maitseaineid ja kastmekesi. <\/strong><\/p>\n

\u00d5htul aga tabas mind kerge n\u00e4rvivapustus, kui telekat vaadates j\u00e4rsku uksekell helises. Eee, mulle see ilmselgelt ei ole, nii et ma k\u00fcll seda avama ei<\/em> l\u00e4he<\/em>, m\u00f5tlesin esimese hooga, olles kindel, et seal pole kedagi v\u00e4hemat kui kirvem\u00f5rvar. Kuna kell aga muudkui helises ja Missy haukus k\u00f5rvulukustavalt, t\u00f5mbasin suure t\u00fcdruku p\u00fcksid jalga ja hiilisin v\u00e4lisukse juurde. \u00d5nneks oli neil olemas kaamera, seega tuvastasin, et ukse taga olevat kaks meest koeraga, kes tundusid igati viisakad ja soliidsed. T\u00f5mbasin ukse praokile ja hoidsin jalaga tagasi minust l\u00e4bi pressivat Missy. “Tere! Me oleme naabrid ja t\u00f5ime isetehtud k\u00fcpsiseid!” h\u00fc\u00fcdis \u00fcks meestest r\u00f5\u00f5msalt. Kiire kalkulatsiooni p\u00f5hjal j\u00e4reldasin, et naabruskonna koerakesega geipaar t\u00f5en\u00e4oliselt ei ole tulnud mind maha noppima, seega lasin oma kaitsehoiakust lahti ja naeratasin s\u00f5bralikult vastu. Vahetasime paar kiiret viisakusv\u00e4ljendit ning l\u00e4inud nad olidki. L\u00e4ksin k\u00f6\u00f6ki ja piilusin karpi, kus oli t\u00f5eline assortii erinevaid j\u00f5uluk\u00fcpsiseid ja -komme. Nuusutasin karbi sisu ja saatsin omanikele h\u00f5rgutistest pildi. Vastuseks saabus “Lase aga heal maitsta!”, mida ma ei lasknud endale kaks korda \u00f6elda.<\/p>\n

\"\"
Lexingtoni kuulus siseturg<\/figcaption><\/figure>\n

Minu viimasel Baltimore’i p\u00e4eval ehk 14. detsembril oli mul veel terve p\u00e4ev aega p\u00e4ikselist, ent k\u00fclma Baltimore’i kogeda. Omanikud pidid nimelt saabuma napilt enne, kui pidin \u00f5htuse Washingtoni rongi peale startima. Otsustasin veel p\u00e4eva esimeses pooles jalutada Lexington Marketi siseturule, mis n\u00e4gi piltidel v\u00e4ga lahe v\u00e4lja, kuid millegi p\u00e4rast oli sellel ajaloolisel hoonel Google’i keskmine hinne 3,8. Suurt midagi ma sellest ei osanud arvata, sest teadsin, et seal olevat hea hinnaga v\u00f5imalik krabiliha ja -kooke osta, seega m\u00e4ssisin ennast sisse nii h\u00e4sti, kui minu minimaalse riidevalikuga oli v\u00f5imalik, ning v\u00f5tsin selle ca pooletunnise jalutusk\u00e4igu ette. Peab tunnistama, et ega Baltimore ausalt \u00f6eldes ikka eriline vaatamisv\u00e4\u00e4rsus pole. Mida kesklinna poole, seda enam hakkas kohtama nii rikkamat siseturisti kui ka narkomaane ja kodutuid. Korraks l\u00e4ks \u00fcmbrus isegi v\u00e4ga korralikuks, kuni j\u00f5udsin \u00fche \u00f5ige kesise t\u00e4nava nurgale. Kuna natuke hakkas k\u00f5he ja \u00fcmberringi tekkis j\u00e4rsku v\u00e4ga palju l\u00e4rmi, piilusin vaikselt h\u00f5lmavahelt kaarti, sest kartsin et olen eksinud kuskile valesse naabruskonda. Aga ei, selgus, et see just ongi otsitud turu t\u00e4nav. Ausalt \u00f6eldes kadus mul igasugune isu sellele t\u00e4navale p\u00f6\u00f6rata, kuid kuna oli keskp\u00e4evane valge aeg ja ma olin avalikus kohas, siis utsitasin end ikka kiirel sammul turu kaitsvate seinte vahele p\u00f5genema. H\u00e4sti turvatud uksed oleks pidanud minus vast turvatunnet tekitama, kuid tundsin end veel ebamugavalt \u2013 ju nendel turvadel on siin ikka p\u00f5hjust olla. Turu sisemus oli k\u00fcll ilus ja modernne ning silma j\u00e4id mitmed t\u00e4navatoiduputkad, kuid kontingent oli ikkagi \u00e4\u00e4rmiselt eemalet\u00f5ukav, p\u00f5randad r\u00e4pased ning ma ei suutnud teha muud, kui kiirel sammul turult otse l\u00e4bi k\u00f5ndida ja tagauksest v\u00e4ljuda oluliselt rahulikumale t\u00e4navale. N\u00e4gin m\u00f6\u00f6dudes ka vilksamisi neid imelisi krabisi, mis ei maksnud sugugi hingehinda, kuid paraku oli s\u00f6\u00f6giisu selleks hetkeks kadunud.<\/p>\n

V\u00f5tsin ringiga suuna tagasi kodupoole, kuid nii, et l\u00e4heksin ikka l\u00e4bi Starbucksist, sest mis p\u00e4ev see ilma piparm\u00fcndi mocha<\/em>‘ta on! Jah, ikka vahukoorega. Muide, ma ei saa aru, mis mu ajuga sel hetkel juhtub, kui on vaja tellida kohvi, sest ma muidu r\u00e4\u00e4gin inglise keelt vabalt ja ladusalt, kuid sel hetkel \u2013 vaatamata oma peas tellimuse \u00fclekordamisele \u2013 tekib mul mingi t\u00f5sine verbaalne d\u00fcsleksia ja mu suust v\u00e4ljub midagi “Hey-khm-hi, cnIpls…I’m sorry, can I please have one…err…mocharmint…umm I mean peppermint mocha.”\u00a0<\/em>USAs nad vist on harjunud, et enamik inimesi ei oska korralikult inglise keelt r\u00e4\u00e4kida, seega kuulasid nad mind \u00fcldjuhul kannatlikult \u00e4ra ja k\u00fcsisid viisakalt \u00fcle, et kuidas, palun, see n\u00fc\u00fcd oligi. Teine variant ajuerrorist v\u00e4ljendub ideaalses tellimuse ettekandmises, kuid v\u00f5imendatult peene briti aktsendiga. Ma ei tea, miks<\/em> mu aju arvab, et kohvitellimust tuleb ilmtingimata briti aktsendiga esitada, aga noh, parem kui see esimene koperdamise variant. Tellimus k\u00e4es, istusin akna alla, vaatlesin inimesi, kuni soe jook otsa sai ja ma s\u00f5rmi j\u00e4lle tundma hakkasin, ning asusin tagasi kodupoole. Kodus s\u00f5in l\u00f5unat, l\u00f5petasin oma asjade pakkimise ja j\u00e4in ootele. Pererahva tulekuni oli j\u00e4\u00e4nud veel umbes kaks tundi. Me polnud veel siiani kindlad, kas kohtume enne minu lahkumist, sest nende lennu ja minu rongi vahele j\u00e4i nibin-nabin nii palju aega, et oleksime saanud pool tundi juttu ajada. Lootuses, et nad \u00e4kki mu autoga rongijaama \u00e4ra viskavad. Siis aga saabus vabandav s\u00f5num, et naid j\u00e4id oma lennust maha ja j\u00f5uavad alles hilja-hilja \u00f5htul. Oeh, kahju, ei saagi p\u00e4riselus kohtuda. Seintel rippuva provokatiivse ja j\u00f5ulise kunsti ning raamaturiiulis leiduvate teoste p\u00f5hjal v\u00f5is eeldada, et tegemist on v\u00e4ga p\u00f5nevate ja laia silmaringiga paarikesega.<\/p>\n

Tegin k\u00f6\u00f6gis veel viimase p\u00f5hjalikuma koristamise, v\u00f5ttes l\u00f5puks ette need m\u00f5ned n\u00f5ud, mis pererahvas enne lahkumist oli kraanikaussi j\u00e4tnud, nende hulgas rohelisest klaasist presskannu. Olin seda just seebiste k\u00e4te ja nuustikuga n\u00fchkimas, kui juhtus see, mis mul on millegi p\u00e4rast korduvalt elus juhtunud \u2013 klaas libises seebiste k\u00e4te vahelt v\u00e4lja ja kukkus plekist kraanikaussi puruks. Persse.<\/em> J\u00f5llitasin uskmatult seda klaasihunnikut ja hakkasin ettevaatlikult kraanikaussi koristama. Ma olin nii l\u00e4hedal, et lahkuda ilma kahju tekitamata! Loodan, et see mulle Trusted Housesittersi skoori maksma ei l\u00e4he.<\/em> Guugeldasin, et mis see IKEA kannuke ka maksab ja kas on oodata arvet. Kaheksak\u00fcmmend dollarit?!<\/em> Neelatasin. Okei, ma ei saa seda lihtsalt pr\u00fcgi sisse \u00e4ra peita ja teha n\u00e4gu, et ma ei tea midagi, seega saatsin pererahvale pildi ja vabandava selgituse, et suutsin viimase hetke kahju tekitada. Oodatud “sellest ei ole midagi” asemel tuli “ait\u00e4h, et teada andsid”, seega j\u00e4i paha tunne sisse, et ega nad t\u00f5en\u00e4oliselt v\u00e4ga r\u00f5\u00f5msad selle uudise \u00fcle polnud. Eriti n\u00f5me v\u00f5ib olla, kui j\u00f5uad \u00f5htul hilja lennult koju ja hommikul pole millegagi kohvi teha. N\u00f5me, n\u00f5me, n\u00f5me. Aga midagi polnud teha.<\/p>\n